Júma, 1 Shilde 2022
Anyq 8001 66 pikir 11 Qarasha, 2021 saghat 14:22

Lavrov dúrys aitady, Qazaqstanda ksenofobiya bar!

Reseyding syrtqy ister ministri Sergey Lavrov: «Qazaqstanda orystildilerge qatysty ksenofobiyagha kuә boldyq...», - depti.

Sergey Viktorovich dúrys aitady, Qazaqstanda orystildilerge qatysty ksenofobiya bar! Bolghanda da, ksenofobiyanyng kókesi bar. Jәne ol – bolmauy mýmkin emes әri bolugha әbden tiyisti ksenofobiya!
Sergey Lavrovtyng osy sózine baylanysty qazaq qoghamy u-shu bolyp jatyr. Biraq, biylik jaghy ýnsiz.

Mәjilis deputaty Snejana Imasheva: «Eshqanday da ksenofobiya joq. Men ózim belorusipin. Eshqashan, eshqanday ksenofobiyany sezingen joqpyn. Basty qatyrmasyn!», - depti.

Ózge últ ókili bolyp keletin taghy bir orystildi deputat ta osy sarynda sóilep, azarda-bezer bolghan kórinedi... Eki deputattyki de shylghy ótirik, biylikke jaghynu!

Taghy qaytalap aitayyn, Sergey Viktorovich dúrys aitady, Qazaqstanda orystildilerge qatysty ksenofobiya bar. Bolghanda da, ksenofobiyanyng kókesi bar. Jәne ol – bolmauy mýmkin emes әri bolugha әbden tiyisti ksenofobiya!

Tipti, ol Kenes odaghy men Qytaydiki sekildi óktem sayasatpen emes, Mәngilik Elmen birge mәngi jalghasa beretin tabighi, evolusiyalyq prosess. Ony eshkim de tosa almaydy!

Jasyrtyn týgi joq, Sergey Lavrov aityp otyrghan Qazaqstandaghy orystildilerge ksenofobiya jasap kele jatqan qazaqtyng biri men – Auyt Múqiybek!

Men 1998 jyldyng 24 qazanynda Qytaydan Qazaqstangha oraldym. Sol qasiyetti qazaq topyraghyna tabanym tiygen sәtten bastap oryssha sóileytin qazaqstandyqtargha ksenofobiya tudyryp kelemin.

Áli esimde, Qorghas arqyly Qytaydan ótip, Qazaqstan shekarasyna kelgenimde keden qyzmetkeri maghan: «Davay pasport!», - dedi. Men oghan birden: «Qazaqsha sóileniz!», - dedim. Mine, sodan beri túp-tura 23 jyl ótipti. Men orystildi qazaqstandyqtargha osy sózdi kýnine әlde neshe mәrte aitumen kelemin!

Bazarda, sauda oryndarynda, әleumettik kólikte, jinalystarda – barlyq jerde mening aldyman orys tili shyghady. Eger, sóilep túrghan adam qazaq bolsa, birden toytarys jasap, qazaqsha sóiletem. Qazaqsha bilmese, biletin adamdy shaqyrtam.

Al, orys nemese ózge últ ókilderi jolyqsa, qazaq tilin biletin-bilmeytinin súraymyn. Bilse, qazaq tilinde sóilesem. Bilmese, biletin qyzmetkerding keluin ótinem.

Biraq, qúry ketpey, olardyng memlekettik tildi biluge, qazaqsha sóileuge ýgittep otyram.

Sonday-aq, orys tilinde jazylghan qaghazgha ómiri qol qoyghan emespin! Qansha uaqytym ketkenine qaramastan, sazaryp otyryp qazaq tilindegi núsqasyn aldyramyn. Býgin joq bolsa, ertesi dayyndap qoyyn talap etip, ertesi kelemin.

Sóitip, sonynda bir-birimizge rahmet aitysyp, qol qysysyp qoshtasamyz...

Bir quanyshtysy, mening orystildi jerlesterim mening búl әreketimdi «Enesi tepken qúlynnyng eti auyrmaydy» dep qabyldaydy.

Túnghysh Preziydent Núrsúltan Nazarbaev 1991 jylghy 18 qarashada Qazaq KSR Ministrler Kenesine «Basqa respublikalardan jәne shetelderden selolyq jerlerde júmys isteuge tilek bildirushi bayyrghy últ adamdaryn Qazaq KSR-inde qonystandyru tәrtibi men sharttary turaly» №711 qauly shyghartyp, alys-jaqyn shetelderde jýrgen qandastarynyzdy Atajúrtyna oraltu ýshin batyl әri tarihy sheshim qabyldady.
Mine, aldaghy 18 qarashada sol №711 Qaulynyng qabyldanghanyna 30 jyl tolady!


Sóitip, otarshyl Resey men Qytay torghayday tozdyrghan qazaqtyng basyn Tәuelsiz Qazaqstanda qayta qosudy bastady. №711 Qaulynyng arqasynda «Kóshi-qon» degen Úly sayasat qalyptasyp, Zandar, normativtik qújattar qabyldandy, memlekettik qúzyrly mekemeler, memlekettik emes úiymdar, qorlar qúryldy.

Mine, qazirge deyin 1 mln. 84,7 myng etnikalyq qazaq Qazaqstangha oralyp, baqytty túrmys keshirip jatyr. Mysaly, 2019 jylghy resmy mәlimet boyynsha, sol qandastarymyzdyng 61 payyzy Ózbekstannan, 13,2 payyzy Qytaydan, 11,3 payyzy Mongholiyadan, 7 payyzy Týrikmenstanna kelgender.

Al, olardyng 3,7 payyzy ghana Reseyden oralghandar. Qalghan 3,8 payyzy basqa elderden kóship kelgender.

Osylardyng ishinde Sergey Lavrovtyng elinen oralghan 3,7 payyz qazaq qana týgel orys tilinde sayrap túr. Ózbekstannan kelgenderding jarymyna juyghy, tipti kóbining orysshasy onsha emes. Joqtyng qasy. Týrikmenstannan kelgenderdi bilmeymin.

Al, Qytay men Mongholiyadan kóship kelgen 20 payyzgha juyq qazaqtar orysshanyzdy qaqpaydy! Balalary bolmasa, ýlkenderining orys tilin sóileuge, ýirenuge qúlqy da, yntasy da joq! Sebebi, olardyng ýlken buyny men arghy atarlary Vladiimir Putin men Sergey Lavrovtyn, Sy Szinipin men Chyn Chuangonyng aghalary men atalarynyng genosiydine úshyraghan. Ol genosid Qytayda býginge deyin әli jalghasyp jatyr!

Qysqasy, Sergey Lavrov aitty eken dep, biz basymyzdy kesip alsa da orys tilinde sóilemeymiz!

Esesine, Qazaqstan Respublikasy Konstitusiyasynyng 7-babynyng 2-tarmaghyn emes, 1-tarmaghyn basshylyqqa alyp, ózge tilde sóileytinderden memlekettik tilde qarym-qatynas jasaudy batyl talap etemiz!

Últtyq mýdege – jer men til mәselesine kelgende biz basymyzdy bәigege tigemiz! Eshkimdi ayamaymyz!

Resey preziydenti Putin men Syrtqy ister ministri Lavrov Qazaqstandaghy Kóshi-qon sayasatyn, shetten oralghan bir millionnan astam ruhy kýshti, patriot qazaqtardyng bar ekenin eskerui kerek edi. Ókinishke oray, oghan olardyng dengeyi de, jetesi de jetpey túr!

Bizding halyq Sergey Lavrovtyng osy sauatsyz sózine baylanysty Elbasy Núrsúltan Nazarbaev pen Preziydent Qasym-Jomart Toqaevty jauap bermedi dep jazghyryp jatqan kórinedi.

Men júrttyng búl pikirlermen mýlde kelispeymin. Núrsúltan Ábishúly men Qasym-Jomart Kemelúly sóz shyghyndap, Sergey Viktorovichtyng dengeyine týskenin mýlde qalamaymyn!

Keshe, deputat hanym Dәrigha Nazarbaeva: «Túrmystaghy jekelegen últshyldyqqa bola Reseyding eng joghary dengeyinen osynday sózding aitylghanyna shyn ókinemin. Onday [oqigha] bizding elde de, ózge memleketterde de bolyp túrady...», - dep óte dúrys aitqan! Olargha osy sóz jetedi.

Eger, Tәuelsizdikting alghashqy jyldarymen salystyrghanda Qazaqstandaghy qazaq tilining qoldanu ayasy kenip, basqy oryngha shyghyp bara jatsa, ol – Múhtar Shahan men Qazybek Isanyng qúry aighayynyng emes, osy shetten oralghan qazaqtar jaghynan bolghan ksenofobiyanyng nәtiyjesi!
Biraq, soghan qaramastan, Qazaqstandaghy memlekettik til әli mýshkil halde túr.

Sondyqtan, Qazaqstandaghy qazaq tilining mәrtebesi óz dengeyine jetip, ýstemdigin ornatu ýshin bizding elimizge múnday ksenofobiya auaday qajet!

Alla qalasa, pandemiya ayaqtalyp, shekara ashylsa, Qazaq kóshining ekinshi «altyn dәuiri» bastalayyn dep túr. Ksenofobiyanyng kókesi sonda bolady, Sergey Lavrov býgingi kýnimen jylap kórisui mýmkin...
Qazaq biyligi jasyryp-japqanymen, ant-su iship aqtalghanymen, aiday aqiqat – osy!

Sergey Lavrovtyng Qazaqstandy tatu kórshi, strategiyalyq әriptes sanasa, eki el arasynda tatu-tәtti dostyq pen berekening qaymaghy búzylmasyn dese, tyrnaq astynan kir izdemey, qayta Qazaqstandaghy orys diasporasynyng ókilderine: «Sender bolashaq taghdyrlaryndy Qazaqstanmen baylanystyram desender, Qazaqstannyng memlekettik tilin bilinder. Ol elge shetten kóship kelgen millionnan astam qazaq bar. Olardyng kóbi orys tilin bilmeydi. Qazaqstandaghy orystildi qauym olargha qúrmet etulering kerek!», - dep ýnemi aityp otyru kerek!

Al, Qazaqstandaghy qandastarynyng saghy synbasyn dese, Putinge aityp, arnayy grant bóldirip, Qazaqstandaghyorys diasporasyna qazaq tilin ýiretetin ortalyqtar ashyp bersin!

Eger, Resey biyligi Jirinovskiy sekildi jelbuazdaryn aidap salghannyng ornyna, osynday sóz ben iske kóshse, búl naghyz kórgendik, tektilik bolar edi!

Auyt Múqiybek

Abai.kz

66 pikir

Ýzdik materialdar