Aytys ónerinde altyn aidarly aqyn bop tanylyp, tughan halqynyng kóz quanyshy bop jýrgen Amanjol Áltaev qalyng qazaqty qansha jyl jyr besiginde terbetti desenshi?! Sol әldiyding qalyng ortasynda men de boldym, Sizder de boldynyzdar.

Mynau men tilge tiyek etip otyrghan, ghasyrdan ghasyrgha sol danqty Birjan – Sara aitysy sekildi bop jetetin jyr dodasy Amanjol aqynnyng shabyt túlparyna qamshy basqan bir sәtine ghana kuә.

...Sol lapyldaghan jyr jalynyna molynan jylynyp, osy bir zәmzәm shumaqtardan әrkim-aq dәm tatsa eken degen niyetpen ony kitapsha etip shygharyp, kýitabaqqa qattap jýrgen kezende Amanjoldyng taghdyr-aspanyn qara jolaq tilip týsti – jary Aqmaral men býldirshini Hanzada jol apatynan qaza boldy. Búl kýnderdi Sizding estimey, bizding kórmey-aq qoyghanymyz abzal edi... Qúdiret-ay, adamnyng qayghysy men aqynnyng qayghyruy jer men kóktey bolady eken! Sol bir aspannyng bar búlty jer bauyrlaghan kýnderdi Jaratqan Alla qayta oraltpasyn!

Mynau – sol Aytys, mynau – sol Jyr, mynau – sol qazagha Naza. Sol núrly tamshylargha da shomylyp, sol temir balqytar órtke de qatar oranyp túrghan ainalayyn Amanjol asylym-ay, qayteyin?!

BIRJAN MEN SARANYNG AYTYSY

Búl jolghy Birjan – Amanjol Áltaev, Sara – Sara Toqtamysova. Osy aitysty kórip, tyndaghan kýnnen bastap, mening sanamda myna bir auyz týiin lýpildep soqty da túrdy: «Yapyr-au, mynau sol bayaghy Birjan men Saranyng aitysy ghoy!»

...Aytystyng ókil әkesi atanghan Jýrsin Erman ong-órnegin tógilte jabulaghan aqboz atynyng qúiysqany men ómildirigin kýmisten, shylbyr-tizginin qonyr qayystan tilgizip salyp, aityskerler «kóshin» Bolashaq auylyna bastap bara jatqan sherui kezinde óz basym jol boyynda túryp, osy saltanatqa qol shapalaqtaghan kóp kórermenning biri ghanamyn. Búl kórinis kezinde alaqanymdy da ayamaymyn, kónil-kózimdi de әr aqynnan almay tesile qaraymyn. Óitkeni men aitys ónerinde joq izdegen janmyn. Árbir aitys kórgen sayyn sol joghymdy tauyp kelip jatamyn.

Tәube, kýndey kýrkiregen Kóken atamyzdy, sybyzghyday sarnaghan Kópbay atamyzdy kórdim, aitys anasynday Tәushen apamyzdyn, aitys әpkesindey Áselhan, Ásiyalardyng túnyq jyrlaryna shashu shashtym, biri Áselhangha: «...Ar jaghyn ózim bilem dep aitasyn, Ázimbek týn kórmegen boydaq bala!» – dese, biri Ásiyagha: «...San aqyn dýniyege kelmey ketti, dәriden bolyp, әtten, ajaldary», – degen Ázimbek Janqúliyev pen Esenqúl Jaqypbekovterding adam óltirer әzilderi men jan jarasyna daua izdegen nebir astarly óleng joldaryn jattadym, Múhamedjan Tazabekov aitysqanda tikemnen tik túryp tyndadym, Quanysh Maqsútov tilip aitqanda túrghan jerime otyra ketetinmin, Qatimolda Berdighaliyevting ómirding soqpaghyn sózimen «izdegen» sәtinde aldynan esik ashyp túrar edim, Orazaly Dosbosynov pen Bekarys Shoybekovting jebedey sózderine qogham soqyr bolghan song ózim-aq nysana bolatynmyn, Aynúr Túrsynbaeva jyr kesesin móldiretken kezinde shyryny tógilmes ýshin alaqan tosqanmyn, Aqmaral men Qúralay, Balghynbek pen Aybek, Mels pen Maqsat, Aytaqyn, Armandardyng aitqan jyrlarynan marjan teretinmin, aitys auylyna tayauda úlar ýnine salyp úshyp kelgen Qarlyghash pen kýni keshe ghana túsauyn kesken Ayandargha ayamay qol shapalaqtaymyn...

«Kóshten» kóz almaymyn. Saltanaty kelisti, qarasy mol, qyzyldy-jasyldy jortuyl jan-jaghym. Álgide kóz qiyghyn tastaghan bala Ayangha deyin qaz-qatar tizile jele-jortqan nebir túlghalardyng biyik bóriginen janar tayyp týsedi: patsha kónil kósh aldyna aitys ónerining ór keude tarlanbozdaryn tizip әure − Shóje, Shashubay, Áset, Kempirbay, Úlbiyke, Sýiinbay, Kenen, Balaoraz, Jambyl, Doskey, Isa. Iya, aitpaqshy, Birjan men Sara – odan ary әlgi kózkórgenderim... Sәbiyining jayalyghyn jyrdan jayghan qazaghymnyng bar aqynyn týgendeu auyr-aq. Áytse de býgingining Birjany qayda? Tarihtyng donghalaghy keri ainalmay algha ainalghannyng ózinde ótkenning órshil suret-sәulesining synyghy bolsa da jýzjyldyqtar kóginen kólenkesin kórsetpes bolar ma? Uh, bar eken! Áne, anau shymqay kýreng atqa taqymyn jabuday jabystyryp, denesin tike týsken kýn sәulesindey tik ústaghan zerli shapandy, ýkili bórikti azamat sol − men izdegen Birjannyng býginge jetken beynesi, ertenge qalar elesi emes pe?! Birjan babamyzdy ózim kórmegenmen kóz aldymyzda әn-jyrymen qalghan beynesi osy jigitti sol Birjan saldyng shang týspes sureti-au degizgeli talay boldy emes pe?! Ózi de, kózi de sol ataqty salgha úqsaghan, túlghasy da, súlbasy da sol serining suretinen bayan bergen, әni de jyry da әigili aidyn kólge ýirek úshyryp, qaz qondyrghan ot auyz, oraq til, altyn tanday, kýmis kómey sol Birjanyn saghynghan qazaqqa tarih kóshinin, Jaratqannyng molqoldynyp bere salghan júbanyshy emes pe?! Ánine sәni jarasqan, jyrynan jýris-túrysy kem týspegen osy ónerpaz úlyn qazaq qúshaghyna basqaly kóp te bolghan joq-au. Az desem baqytyn baghalamaydy eken degen asylyqqa úrynarmyn – әnshi Birjan, aqyn Birjan býginde qúshaghymyzda, ol – Amanjol Áltaev!

Birjanyn kórgen kónil sәtinde sol sanadaghy qiyal-suretke qarap, Sarasyn izdeytini zandy eken. El ishinde aitys dese «Birjan men Sara aitysy» demey sóz sóilemeytin qazaghym búl tirkesti ol aitystyng aiqayly danqynan ghana emes, armangha ainalghan bolmys-bitiminen, qos túlpardyng tarpang ayaq tastasynyng tau qúlatyp, ózen aghyzar ekpininen, әriyne, býginde tarazynyng eki basyna teng tartylyp, әrkim qajetin alyp jatqan osy aitystyng bolghan-bolmaghandyghynan da, tipti býgingining bazar-tarazysynyng «bolghan» degen basyn bildirmey barmaghymen basyp qalatyndardyng moldyghynan da Birjanyn tauyp, Sarasyn izdep jýrgen kezeng edi osy HHI ghasyr basy. El bolsa er ghana emes, erkesin de tughyzbay túra ala ma tәiiri, tarih talap etken Sara da Birjany sekildi sol elding óz qúshaghynda, óz aspanynyng astynda, sol besik terbetilgen topyraqta tua salghany, tuyp qana qoymay, sol Sara jayly armandarymyz ben qiyaldarymyzgha gýl egip, gýldey jaynap ileskeni qanday ghajap әlgi kóshke?! Aty da, zaty da qazaqtyng qyz-jigitke aitys ónerining simvoly bolghan sol súludyng ózi de Sara, sózi de Sara bolghanyna ne berersiz?! Osy qauyrsynday ghana qyz taghdyrymen HHI ghasyrdaghy qazaq tarihynda HIH ghasyrdyng tútas kezeni taghy qaytalandy desem, «boldy-audy» bolghansha qabyldaghan maghan keshirim berer me eken bekem júrt?! Taghy «joq» dep qala ma, әlgi tarihtyng algha ainalghan donghalaghynyng ózi tughyzghan arman beyneli jyr súluyn atap ýlgereyin, ol – Sara Toqtamysova!

...«Kósh» saltanaty kóz túndyrady: basqa kiygen qalpaqtary qol sozymnan-aq Alataudyng shyndaryna úqsaghan, iyqqa ilgen shapandary Jetisudyng mayly bayauly tabighatynyng kórinisindey, analardyng bastaryndaghy qarqaraday-aq oramaldary shyng basyndaghy aq qarday bop, ýlkender bastaghan, oghan qúnan-tay minip shapqylaghan bala bitken ilesken, jayly jorghagha bar sәn-saltanatymen otyrghyzyp jibergen bәibishe men boyjetken aralasqan, olardan sәl ghana keyindep, kózben de, sózben de bir-birine syr aitysqan orta buyn ókilderi qostaghan osynau «kósh» kelbeti kóp oqyghan tarihyna tez sendiredi – qazaqta búl saltanat kýnde bolmasa da kýnara bolghan. Atyrau men Altay, Kókshe men Kereku, Hantәniri men Bayan taularynyng arasy, Kaspiy, Aral, Kóktenizding jaghalary men aidyndary, Jayyq, Ertis, Ile ózenderining bastau, arna, qúighandary, beti aulaq, qaqtyghys, shayqas, barymta, shapqynshylaqtardan ghana emes, jyr dodalarynan da dýbirlep jatqanyn menen estuge zәru emes esh qazaq.

Tek sol «kóshke» qarap túryp, qaydaghyng men jaydaghyng oigha oralady eken, әldeneni ansatady eken, jýrekti jii soqtyryp, kónildi teniz suynday sapyrady eken, kózindi keng ashtyryp, qúlaghynnyng qúryshyn qytyqtaydy eken. Ol saghynyshyndy osy «kósh kerueninen» qansha izdesen, ýlkenderding mazasyn almaudy úmytpaysyn, balalarmen bala bolghyng kelmeydi, kóz janaryng orta buyngha týskende, ýlkenderding ókshesin basyp kele jatsa da olardan keyin irkilip, at tizginin qyzuynan qarly shyng erigen naghyz degen shaq tobyna qaraylay-qaraylay qaqqan Birjan men oghan synay da, únay da qaraghan, biraq ataqty seriden janary tayqymaghan Sarany tandaysyn, myng oqyghan, jýz estigen osy tarihty kónil kókjiyegi men kóz aldynnan taghy bir ótkizip baryp, tarihy qos túlghany bir-birimen qayta jolyqtyrasyn, aldaryna halyq jinap, auyzdaryna sóz salasyn, sóitesing de bireu kórgen-kórmegen, bireu bilgen-estigen Birjan men Saranyng aitysynyng tuuyna taghy kuә bolasyn. Kezinde býkil qazaq dalasyn qústay sharlaghan ol aitystyng býginde altyn qazyna bolghan súlbasyn Sara men Birjannyng ózi aitty ma, әlde Árip aqyn jazyp qaldyrdy ma, búl býginde sheshilui qajet te emes júmbaq. Bizge keregi ol aitystyng jaqúttay jyr joldary ghana... Al, ózderi aityp, men tek qana tyndaushy әri tanghalushy bolghan «Birjan men Saranyng myna aitysyn» ózge jyr jinalghan sóreden bólip alyp, shamam jetkenshe bolashaqqa shashu etip úsynyp otyrghan – myna men, qalamger Nesip Jýnisbayúly. Búl jolghy meniki tek, Múqaghaly aqynsha aitqanda, «kýpi kiygen» keshegi tarih elesindey búl aitysty býgin «shekpen jauyp» tyndarmangha qayta úsynu ghana.

Sara aqyn men sal Birjannyng sol aitysy qay jyly, qay jerde boldy eken degenge býgin jauap joq. Tipti jauaptyng qajeti de bar ma osy?! Býkil qazaq dalasyn әn-jyrymen dýrildetken Birjan salgha Jetisugha jol tartyp, onda ózindey óner sanlaghy Saramen jýzdesip, bes-on auyz sóz qaghysuyn qyzghanu shyndyqqa qanshalyqty dәri? Birjan Sarany izdep Túrysbekting auylyna Abaygha jolyqqan jyly bardy ma, әlde arnayy at izin saldy ma, eki dýldýlding jolyqqanyna kýmәn keltiru − tarkeudelik. Tipti, aitys núsqasyn Árip jazsyn, baspagha Ámirhan joldasyn, ol jandardyng da algha qoyghan maqsaty tendessiz eki aqynnyng jolyghuyn tariyhqa jazyp qaldyru bolghan bolar.

Mening de maqsatym osy! Býgingi kompiuter men kiybernetika zamanynda bolghan oqighanyn, ghasyrlar ótse de, tútas sózi týgili, bir әrpi de úmytylmaydy deuge bolar. Mýmkin. Álgi HHII ghasyrynda kim ómir sýrip kóripti? Áytse de býgin aitylghannyng әrip-nýktesin qaltqysyz beretin әlgi kompiuterlerinning ol oqighanyng «dene qyzuyn», «jýrek soghysyn», «sezim terbelisin» tiri kuәday móldiretip bere almasy anyq. Myna býgingining Birjany men Sarasynyng aitysyn alaqangha salyp ayalap, tebirene tilge tiyek etip otyrghanymyzdyng sebebi de osy. Ghasyr óte «Búl qashan? Qayda? Kimge? Nege?» deytinderge aitarymyz mynau: «Birjan saldyng ózindey bop tua salghan Amanjol Áltaev pen tarihy Saranyng kózi tiri jalghasy, óz aty da Sara, Tastanbek qyzy bolmasa da Toqtamysqyzynyng búl aitysy HHI ghasyrdyng altynsha jyly kóktem tua Almatydaghy M. Áuezov atyndaghy akademiyalyq drama teatrda Jýrsin Ermannyng 55 jasqa tolu qúrmetine bolghan «Jýrsinning jýldeleri» atty jyr sayysynda oryn aldy. Búl bir kórgen jan qayta ansaytyn, tyndaghan jan tamsana izdeytin, al daqpyrtyn ghana estigen esti jan izdep tauyp, shólin qandyrmay tynyshtyq tappaytyn naghyz qyz ben jigitting sóz qaghysy boldy. Taqyrybymda esimining aldyna Birjan babasyn qoyghanyma esti Amanjol renjimes deymin, sebebi HHI ghasyrdaghy osy bir sóz jarysy sonau HIH ghasyrdaghy bolghan-bolmaghan jyr dodasynyng ózindey, qazaqqa asa qymbat qos sanlaghynyng kózindey kórinip, al talant tuu әri ghasyrlar boyy ansaghan beynelerdi qaytalap dýniyege әkelu – bir ata-ananyng emes, tútas últtyng mansúghy, armany bolghan bolsa kerek. Darigha, sonday myng armannyng birine jetken kóktem boldy 2006-nyng sol bir keshi...

* * *

Áuezov teatrynyng sahnasy Sara men Amanjol kelip jayghasqanda әuelgiden de jaynap ketti. Kiyim kiyisteri qanday: aq kóilek pen qyzyl qamzol, qara shalbar men kók shapan, bastaryndaghy ýkili bórik pen biyik te shoshaq sәukele qalpaq, ortagha qaray attaghan on qadamdarynan-aq bilingen bay minez, baghlan týr-sipat – shyn mәninde biz kórmegen sol bir Sara – Birjan zamanynyng suret-beynesin sol kýiinde kóshirip әkelgendey býginge. Bebeu qaqqan dombyra dausy qanday?! Ýzdige sybyrlap, shyghyndap sharyqtatqan ýnderi she?!

Áni men sózin egiz terbep, ózi dombyra shertip, ózi әnin aitqan Birjan babamyzdyng ónerine «Qalay eken?» degen súraq qoydyng ózine erlik qajet, al býgin osy sahnada sol danqty sal-serining tarihy jýgin óz moynyna alyp, Birjan bop terber, Birjan bop sóiler Amanjol dombyrasynyng kómeyine búlbúl qondyryp әkelgen eken, altyn tordyng altyn qaqpasyn ashqan kezde-aq dombyra-búlbúl sayrap qoya berdi. Darhan dombyra saltanatty saraygha lyq tolghan jyrsýier qauymnyng nәp-nәzik jýrek qylyn shertip boldy-au degen kezinde saf altynday túnyq dauys anyq ta ajarly sózderimen búlbúldan ýn asyryp shyrqay jóneldi:

«Núr jútyp topyraghy aspan emgen

Alla dep atqa mindim qasqa belden».

Dausyna bir qylau da júqtyrmay, jana ghana keudesine tartqan bir-aq demmen osy oiyn tastay qyp týiip tastady:

«Dosqa − yrys, dúshpangha − qylysh bolghan,

Bas iyip amandastym asqar elmen».

Qarsylasyn qol sozymgha qondyryp alyp, ózi úzaq sonar tolghaugha berilip, búl óner sayysynyng jattaghan jyrdy aityp beru emes, sóz sayysy ekenin әreng týsindiretin sәtter de jii jolyghyp jýr HHI ghasyr aitystarynda. Myna aitys mýldem basqa. Amanjol ekinshi demmen-aq Saragha sóz arnap, izdep kelgen ýiining aldynda atynan týspey-aq: «Búl ýide Sara bar ma, shyqsyn beri!» – deytin Birjan babasynday, qyran bolyp túighyngha birden týsedi:

«Búlang basyp jayghasqan búl kim desem,
Kәdimgi Qarauyldyng qyzy ma edin?
Sanlaq Tastanbekting Sarasynyn
Ónerin jalghastyrghan izi me edin?
Toqtamystyng qyzyna sәlem berdik,
Ay qabaq, nayza kirpik, qyzyl erin».

Aqynnyng songhy sózi jәne kelesi jyr destesining túla boyy túnyp túrghan biyik bagha, qarsylasyn qúrmetteu, Saraday aqyn qyzdyng jyr ainasyndaghy jarq-júrq etken sureti:

«Didaryng Saryarqanyng aq tanynday,
Kóniling Alataudyng aq qarynday.
Arshyn tós, bota kózdi, alma moyyn,
Syrlysyng Segiz seri Maqpalynday.
Aqannyng Qadishasy emes pe dep,
Qaraymyn kirpigindi qaqqanynda-ay.
Qimylyng Áygerimge úqsaydy eken,
Kerilip jýrip kele jatqanynda-ay.
Enlikti kórgendeyin elendeymin,
Ýkindi ýlpildetip taqqanynda-ay.
Tastanbekting qyzynan kemdiging joq
Tógiltip terennen sóz tapqanynda-ay».

Búl әdemilikti sezine otyryp, HHI ghasyrgha ayaq basqyng kelmeydi...

HIH ghasyrdan beri ne ózgerdi, bilmeymin, biraq Birjan men Saranyng anyz bolghan sol aitysyndaghy aqyndardyn, kerisinshe, bir-birine kýie jagha jyrlaghanyn týsinuge bizdegi ózi az aqyl jetpedi. Birjanday túnyp túrghan sezim iyesi Saragha: «Búl ýide Sara bar ma, shyqsyn beri, izdegen kelip túrmyn Birjan seri. Jolyqpay sózi óktemge jýrgen shyghar, auyly Túrysbekting óler jeri», – degenine týsinu qiyn, al qas qaghymnan keyin: «Naymannyng bolady eken qyzy nadan», – deuin kónilge syighyzu mýldem mýmkin emes. Sara aqyn da bylghanysh sózden tartynbaydy: «Jónimen sóz bilgen song sóileu kerek, Sandalyp arghynmyn dep qylmay eges», – dep bir sýikense: «Hauagha búryn barghan Adam ata, joq pa edi estigening múny da, aqymaq?» – dep taghy tas tóbeden úrady.

Aldyn kórip, tәlimin alghan B. Kenjebaev syndy ýlken әdebiyetshi ústazymyz 1959 jyly bastyrghan «Birjan sal menen aqyn Saranyng aitysqany» degen kitapshada múnan basqa da talay auyr sózder bar. Saranyng Birjangha «Ketersing jerge kirip jyndy antúrghan», «Sen itke ústatpaymyn qolymdy appaq», «Ákenning menen qoryqsang kir kórine» degenderi oqyghan jandy del-sal qylady. Ókinishke qaray, Birjan da óz danqyna layyq emes sózder aitqan: «Esekke qosaqtauly bir qashyrsyn», «Kýng syryn kópke jayar shyday almay», «Qyz itting tantyqtyghy, mine, osynday», «Týsten keyin boldyryp, sandalarsyn», «Jigitpen jastan ýiir bolsan-daghy, qoymaysyng qyz basynmen jalmauyzday». Búl sózderdi sanagha syighyzu ghana emes, qúlaqqa siniruding ózi azap.

Imanday shynym, anyz aitystyng jaman sózderin terip alyp, jayyp tastap, jayqalyp otyrghan jay joq. Býkil aitystyng bas-ayaghy tendesi joq sóz qaghysy, pikir soghysy, óz basy men ru artyqshylyghyn algha tarta sóilegen ólispey berispeuding eren ýlgisi. Ásirese, eki dýldýlding sóz kezegin tospay-aq júlyp alyp jauap beruleri býgingi sózderin «tiyse terekke, tiymese bútaqqa» baghyttap, ózin de, qarsylasyn da, tipti tyndarmanyn da «tanghaldyryp» qoyatyn aityskerlerge ýirenetin-aq ýlgi. Ras, Birjan da, Sara da búl aitys barysynda bir-birin ayausyz synaydy, bitispes jauday ayamay sóz qamshysyn silteydi bir-birine, sonymen qatar, bir-birining biyik ónerin de, óreli oi-parasatyn da, aqiyq aqyndyq shabyttaryn da moyyndap, baghalap otyrady. Jalpy aitysqannyng biri Sara, biri Birjan demesen, әlgidey qara kýieli tirkesterine qaramay-aq qolpashtay týsetin sóz shayqasynyng ghasyrlyq ýlgisi ol. Sóz reti kelgesin taldap jatqanym ghoy, bolmasa Birjan – Sara aitysyn maqtaudyng da, dattaudyng da tizgini maghan qalghan joq, oghan bagha súraudan da, bagha beruden de alyspyn. Tek býgingining Birjan – Sarasynyng ózderin kórip, búlaq suynday syldyraghan sózdestesine kuә bola otyryp, kelesi bir úrpaqtyng keshegi babalardan óte tuatyny qanday keremet degen ishki quanyshymyzdy irke almay qalghan sәtting sureti ghana dep úqsanyzdar jenil bolar edi bizge. Shyn әngime – keshegi babalarymyzdyng kemshiligi jayly emes, býgingi buynnyng jarqyndyghy jayly, sóz – danqty Birjan men Saranyng sarqytynday Amanjol men Saranyng aitysy jayly. Ári búl aitys sol ghasyr kólenkesinde qalghan aitystyng ainadaghy zandy sureti deytinim, eki aqynnyng da sol babalarynyng ýlgisine sýiene otyryp, solargha siyna otyryp, solarmen syrlasa otyryp, solardyng jyr amanatyn býginge jetkize otyryp tolghaularynda. Mysaly, Amanjoldan sóz qalyp, oy jasyrynghan ba:

«Búl ýide Sara bolsa «kirsem» deymin,
«Shyqsyn!» dep sózin aitpay babamyzdyn.
Birjangha aitqan syny sol emes pe,
Aytysta sening apang Sara qyzdyn», –

dep dauyldatady.

Sara – syr sauyty. Túla boyynda qaynaghan jyr qazanynyng buy qaqpaghynan syzdyqtaghanday, dombyrasy bebeu qaghyp, qazir-qazir tógip óter jyr nóserining iyisinen habar bergendey, kórermen atauly bir sәt demsiz qalady. Dombyrasyn songhy qaghysyna sәl qarlyghynqy, biraq syrgha toly Sara dausy qosyla jóneledi:

«Bismillә, erin salyp Kertóbeldin,
Jolymen Tekkene men Bórtelerdin...
Solardyng ýlgisindey azamatsyn,
Belgisin babalardyng senen kórdim.
Keshegi serilerding saltymenen,
Yrghalyp sahnagha әreng keldin.
Saramen sayysugha kelip túrghan
Saldardyng sarqytyna sәlem berdim!»

Sәlem berip, sәlem alghan song yrghalyp kóp otyrmay, HIH ghasyrdaghy attas apasynsha qarsylasynyng bosang sózin shap berip ústaydy:

«Kele salyp tórime kiremin dep,
Qaynap túr ot sekildi qyz-qyz denen.
Bilesiz, bayaghynyng serileri
Barystay basqan izin bildirmegen,
Qalyng el jatqan kezde shart úiqyda
Oyatpaq týgili iytin ýrgizbegen,
Al sen bolsang «kirem» dep aiqaylaysyn,
Aytayyn seskengenin búl qyz neden.
Dәstýr biler aqynnyng biri emes pe en,
Qyranday tildesetin shyn-qúzbenen.
Óziniz әp-әdemi bolghanmenen,
Sóziniz birtýrli eken «kirgiz» degen», –

dep ilip týsken kezde kórermenge lyq tolghan teatr zaly ghana emes, en dala dýr etkendey bolady. Keshegi Sara keshegi Birjannyng «shyqsyn berisine» «Adam ata Haua anagha búryn barghan» dep jeniske bergisiz tapqyr sózin aitsa, býgingi Sara býgingi Birjangha odan kem emes kelisti «ayyp» taghady. Keshegi Birjan da bir peri, ekpinimen tau qúlatyp, búl týgili «alystan alty jastaghy bala kelse alpystaghy atanyng sәlem beretinin» tal etip qarmap, odan ary, ózi aitty ma, keyin aitys ýlgisin hatqa týsirgender «aytqyzdy» ma, shaypau minez kórsetip, Sarany sózben shaghyp-shaghyp alady. Ghajaby – dәstýr jalghastyghy ýzilmegen.

Amanjol – býgingining Birjany. Búl aqynnan qatty sóz týgili salqyn jýz kórmeysin, esesine jauaby jau týsirerdey dәl, naqty jәne dәleldi. Áueli Saragha gýl syilaghanday shoq-shoq shumaqtaryna shomyldyryp alghan Amanjol jauabyn da kirpishtey qalaydy:

«Úryn keler bozbala emespin ghoy,
Qara týnde kelgeni bilinbegen.
Keregeden qol sozu qiyn emes,
Ol ýshin kinә tappa, kýnim, menen.
Qyzdy auylgha kelgende Birjan babam,
Auyl týgil, keng dala dýbirlegen», –

dep oiqastaydy ol.

Amanjol býgingi aitys aqyndarynyng arasyndaghy bes-on sóz jattap kelip, birer oy saylap alyp, ary qaray sol sózderdi audaryp-tónkerip, bolmasa әlgi oilardyng manyn shiyrlap otyryp alatyn aqyn emes. Keshegi Birjan babasy da: «Oy jelke, qamys qúlaq, tenbil kókpin, túnyqtan jýzip ishpey qanbaytúghyn», – dep óz baghasyn ózi bergendey, sóz dauylynan qúiyn túrghyzghan qúdiret aqyn bolsa, onyng izin jalghaghan Amanjol da anau-mynau tospagha irkiletin túlpar emes.

Ári ol tórt ayaghyn teng tastaghan jorgha, dala jeline qyl qúiryghyn ghana sipatqan jýirik. Saranyng sózden ústadym dep qasyn kergen kinәsine әlgidey dep qana qoymaydy, qoy shaygha qaymaq qatqanday etip myna shumaqtardy shashuday shashady:

«Bauraghan Ayshadaysyng Qarahandy,
Jolyna qatarlayyn nar atandy.
Jigitke búl dәurende ókinish joq,
Qarsy alsa súlumenen ala tandy.
Keshegi sal Birjannyng bauyry edim,
Jiyenqúldan qútqarghan Sara apandy...
Búl kim edi demey-aq, qúdasha qyz,
Jón bolar aldan shyghyp jýzin kórgen.
Alshynbay auylynyng balasy edim,
Qúnanbaydyng úlyna qyzyn bergen.

Shynghystau meken bolghan dana júrtqa,
Saryarqa qonys bolghan san alypqa.
Qús jolynday izi bar er jigittin,
Tal besik – jer besiktey aralyqta.
Jaraymyn qúda deseng qúdalyqqa,
Túrarmyn agha deseng aghalyqqa».

Sara – ghajap. Jýieli sóz jýregine bal bop tamghanday, lezde parasatty ananyng sheshimin qabyldap, aqyldy boyjetkenning sózin saptaydy. Ári qanday irilik, qanday jarasym, qanday nәziktik:

«Aqylyng ónerine dos deymisin,
Bolmaytyn jigit eding bos keyde isin.
Arqanyng tórinen sen kelip túrghan
Mәdy me, Shashubay ma, Doskeymisin?
Entelep kele salyp kirem demey,
Osylay sóz týiinin sheshpeymisin.
E, aitpaqshy siz qúdam ekensiz ghoy,
Qúda bolsang shyda dep keshpeymisin
Anqyldap Qúday qosqan qúdam bolyp,
Esilden soqqan jeldey espeymisin.
Qúda bolsang esigim әr kez ashyq,
Jónine baghanadan kóshpeymisin.

Qúda bolsang kýndey qyp kýlgizeyin,
Quantyp betine qan jýrgizeyin.
Jolymen qúdalyqtyng kele alsan,
Kermege at shylbyryn ilgizeyin.
Qoltyqtap atynyzdan týsirip ap,
Qoshemettep tórime kirgizeyin.
Qarsy alghan Birjan saldy qúrmetpenen,
Abaydan qalghan qalay jyrdy ýzeyin?
Tektilikti saqtaghan úly Abaydyn
Úrpaghy ekenimdi bilgizeyin».

Sara – dara. Endi aitysugha kelgen azamattyng núr beynesin betine aitpay, ata dәstýrimen, kelgen ólkesin, biyik bedeldi babalaryn tizip berip, sol arqyly ózimenen aitysugha kim kelgenin aighaqtap beredi qalyng júrtqa. Sóitedi de, aitystyng jelisin ýzbey, qazaqy minez, qazaqy qonaqjaylyq, qazaqy tabighat tanytady. Eng keremeti, búl shumaqtardyng sonyn da sezimi bar jýrekti dir etkizetin eki jolmen týiip tastaydy:

«Bilushi em jigitke say erligindi,
Eng basty qonaghymsyng sen býgingi.
Eki-ýsh kýn uaqyt bolsa qonaq bolyp,
Bayqanyz qazaqqa say kendigimdi.
Úiyqtaghanda domalap jýrmeysiz be,
Qanbaqtay maghan qaray jeldi kýngi?
Qúdashadan qúr qalmas oiyng bar-au,
Sara qyz týp tórkinin endi bildi.
Qúda jigit әdepten aspasyn dep,
Ortamyzgha tastayyn beldigimdi».

Amanjol – arda aqyn. Býginge deyin Amanjoldan sóz qalghanyn kórgenim joq. Oiy men sózi dombyranyng qos ishegindey órilgen ór ýndi aqynnyng «syigha siy, syragha baly» әrqashan dayyn. Ol erekshe jelpinip Sara tughan topyraqty, sol topyraqta óngen-ósken tanymaldardy móldirete tizip bergen song qyz ben jigit aitysynyng bir sәt qoldan shyqpaghan jibek jibin saumalay tartyp, altyn alqaday jyr joldarymen tyndarmanyn esten tandyryp, janaryn túmangha orap jiberedi:

«Altaydyng maral shyghar ormanynan,
Arqanyng arlan shyghar joldarynan.
Jalyny jýregimdi sharpy ma eken,
Saranyng bir ústasam qoldarynan?
Ortamyzgha tastaytyn beldiginiz
Qytaydyng qiyn boldy-au qorghanynan.

Jigit em arghymaghyn jetelegen,
Aytpaymyn súlu qyzgha beker ólen.
Qasyna aq jengendi shaqyryp al,
Qonugha qoryqsanyz jeke menen.
Baylauly qol-ayaghym jatsa-daghy,
Domalap qyzgha qaray kete berem».

Qarap otyryp sezim túnghiyghyna sýngiysing de qayta shygha almaysyn. Shyqqyng da kelmeydi. Osy aitylghandardy týsine alghan, sózine emes, sezimine shomyla alghan janda arman bar ma eken?! Dәl sony aita alghan, dәl sony týsine alghan últtyng úl-qyzy boludan asqan baqytty tauyp bere alar ma edi bóten bireu?!

Sara – súnghyla. Amanjol aqynnyng oinaqshyghan sóz qaghysuyn tez qaghyp alyp, ony óz demimen dualap, ózine qayta joldaydy. Ol jauap qanday qylyqty, qanday jarasymdy:

«Shabytyng syimay otyr kenerege,
Qonsyn dep aittym eken nemenege?..
Domalap qyzgha qaray ketem deydi,
Qaray kór aghamdaghy delebege.
Ádeyi beldigimdi qoyam degem,
Sýienip ata dәstýr, ónegege.
Domalaytyn bolsanyz maghan qaray,
Qolynnan baylap qoyam keregege».

Oy sonyn odan da terendetip, qazaq dәstýrining ana sýtimen boygha biter qúdiretining taghy bir tarmaghyn qosyp jiberedi jýirik oiyna:

«Shyraghyn jengelerim jaghyp túrar,
Sholpysyn búrymyma taghyp túrar.
Qasymda jeneshem bar, bayqa, qúda,
Ár basqan qadamyndy baghyp túrar».

Sóitedi de sóz sonyn әzilmen týiedi. Mәni de manyzy mol әzil. Ile әziline nazyn qosady:

«Ótken joly aitysta, esinde me,
Alataugha qydyrtam degeniniz?
Alma terip beremin dep eding ghoy,
Qytaydyng almasy әzir jegenimiz».

Búl jeke bastyng nazy emes, osy tórt jol óleng aitys arnasyn qoghamdyq, әleumettik arnagha búrugha tiyek bolghanyn oza shauyp jariyalasaq ta jarasar.

Amanjol – altyn jal jýirik. Sara salghan salmaqtyng bәrin kóterip, bәrinen shyghar jol tabady. Ózge әzilderin oqudy oqyrmannyng ózine qaldyrghanda, әlgi jengesin kóldeneng tartqan Saragha jauap retinde:

«Qasynda qúdashanyng jengesi bar,
Kelmesen, Jýrsin agha, bolar emes...
Ininning basyndaghy seri dәuren
Ózindey aghalardan qalghan ghúryp.
Sara men ekeumizge bóget bolar,
Jengesin ap ketiniz aldandyryp», –

deu arqyly súlu qyzdyng syltauy – jengesi bolsa, ónerli jigitting syr bóliser aghasy baryn bildirip, últ úlaghatynyng ózgeden tabylmas úshy-qiyrsyz ónegesining taghy bir óreli tarmaghyn úsynady.

Sara salghan saualgha jauap eki arnamen beriledi. Biri − dәl sol kezende qazaq qoghamyn dýr silkindirgen oqigha – qogham qayratkeri Altynbek Sәrsenbaevtyng jәne onyng taghdyrlas dostarynyng ólimine baylanysty aqyn aiyptauy:

«Tau jaqta «arystandar» kóp deydi ghoy,

Bizdi de atyp ketpesin abaysyzda».

Osy jarty shumaq, týsingen jangha, oqtan da auyr. «Oq jarasy jazylyp, sóz jarasy jazylmasa», osyny oqyghan qandyqoldar meylinshe auyr aqyn jazasyn alghanyna dau joq. Jauaptyng ekinshi jelisi odan jenil emes. Ol da qazaq qoghamyndaghy jegi qúrt − jeng úshynan jalghasqan zansyzdyq ataulynyng basyna jyr jebesin qadaydy:

«Júlqynyp úmtylghanmen algha beker,
Alma terem degenim arman eken.
Alma baqtyng barlyghyn kýrep tastap,
Ornyna bir-bir villa salghan eken.
Kózding jauyn alatyn alma baqtar
Restoran, kazino bop qalghan eken», –

deydi Amanjol. Aqyn aitaryn aitty. Endigi jauap el bolam degen halyqtyng estilerinde.

Sara – syrshyl aqyn. Aytystyng nýktesin qoyar qayyrmany da Amanjoldyng sóz-qylyghyna sýiep sóileydi:

«Kóniling nege, agha, mazalandy,
Qoysanshy perdeme kóz qadaghandy.
Jýrsin agha, kómekke keliniz dep,
Mazalap otyrsyn-au әz adamdy.
Jengemdi aitsang namazy búzylady,
Azghyrmay tynysh otyr qajy aghamdy», –

deydi.

Sóitedi de, toy iyesining býkil qazaq qol soghar qasiyet-qarymyn daralap kelip, keudemizde kýy tartqyzyp, әn aitqyzghan osy bir qimas aitystyng songhy qonyrauyn qaghady:

«Amanjol, aghatayym, sen de aman bol,
Qimaydy ózinizdey órendi eshkim.
Qazaqtyng túlghalary aman bolsa,
Qytaydyng almasyn jep men ólmespin», –

deui – búl kýngi naghyzdar sóz qaghysynyng dausyz nýktesi. Osy tórt jolmen Sara qyz qogham jarasyna da dәri jaghady, azamatyn da arashalaydy, el túlghalylaryna qayratkerlik bilek te tileydi.

Amanjol – abyz. Saranyng saralaghan taqyrybyn ilip alyp, irilershe toy iyesine inilik qúrmet shashuyn shashyp, aqyndyq aq batasyn arnaydy:

«Tandadyng talanttardy izdep elden,
Ýlgili ónegeng kóp bizge bergen.
Talshybyq aqyndaryng orman boldy,
Aghasynyng núrymen gýldep óngen.
Ózindi, úrpaghyndy kógertedi
Qalyng elding batasy sizge bergen.
Aytysty órkendetip, jýrgize ber,
Jambylday shal bolghansha jýzge kelgen!» –

dep týiedi tau talant aqyn.

Osy bir segiz jol ólende óz enbegine bagha izdegen pendege molynan jeter maqtau da, qúshaqqa tolar qúrmet te, tegeurinimen taugha shygharar tilek te bar. Qazaq qoghamynyng abyzdary HH, HHI ghasyrlarda ónerli órenine «Jambylday bol, jýzge kelden» qymbat tilek te tappasy әmbege ayan. Amanjol abyz sóz týiinin de dәl osylay ghasyr shalynday shudalay bitiredi.

Sara – saghynysh. Aqyn qyz sol saghynyshyn aqyndyq qúdiretpen bizding keudege de egedi. El songhy bas iyzer sәttegi onyn:

«Amanjol – Sara bolyp biz aitystyq,

Birjan – Sara sap ketken jarqyn izben», –

degen eki jol óleni sýt ornyna sóz emgen әr jannyng jan dýniyesin tónkerip tastaydy. Áuelden búl Amanjol – Sara aitysy dep qabyldap otyrghan kónil terezesi kenirek ashylyp, osy saraydaghy bir uys tyndarmannyng tarihy Birjan – Sara aitysyna kuә bolghany taghy bir aighaqtaldy.

Ári ghasyr ótkizip baryp tughan Sarasy qanday?! Birjany she?! Múnday jarasym qansha izdeseng tabylmas, qos aqyngha qansha qarasang kóz toymas, ol jayly qansha aitsang til qúryshy qanbas. Olardy kóruge kóz, tyndaugha kensaray keude, baghalaugha baghlan jýrek qajet. Biz búl jazumen Amanjol jәne Sara aqyndy ashyp otyrghan joqpyz. Ol ekeui de qazaqtyng aitys ónerining kógine ilingen jaryq júldyzdary bolghaly qashan. Biz tapqan qazyna – sol júldyzdardyng jaryghyna ilesip jýrip, ghasyr qoynauynda qalghan qúdiretti jyr ýlgisining ýstinen týskenimiz. Sonau HIH ghasyrda bolghan jyr sayysy tyndarmanyna qayta oralyp soqty. Halqynyng mәngilik sýigen úly men qyzy atanghan Birjan men Saranyng jarqyn beynelerin, odan da jarqyn jyr ýlgilerin jana ghasyrda janghyrtqandar – Jaratqannyng ózi Birjany men Sarasyn saghynghan halqyna Amanjol men Sara beynesinde qúlpyrta somdap, qayta úsynghan qos aqyny edi. Olar solar. Olardyng ózi emes dep kim aitady, kәne?!

Al tilge tiyek bolghan búl aitysty kezinde sol sarayda otyryp-aq shaghyn ýntaspagha týsirip alyp, býgin ózining sol Qojanasyr tirligine tәube etip otyrghan jyrsýier pende, qalamger, sportshy – Nesip JÝNISBAYÚLY.

Jalghasy bar...

Abai.kz