Júma, 22 Qarasha 2024
Janalyqtar 3351 0 pikir 28 Tamyz, 2012 saghat 07:56

Oblys әkimi Boroduliha audanyn aralady

Keshe júrtshylyqpen kezdesuge qatysatyn lauazymdy top Boroduliha audanynda boldy. Audan ortalyghyna kire salysymen aimaq basshysy jylytu qazandyqtarynyng jay-kýiin tekserdi.

Qylyshyn sýiretip qys ta kele jatyr. Auyldaghy sausaqpen sanarlyq kópqabatty birneshe ýige jylu jetkizetin qazandyqtargha dәl qazir qyzu jóndeu júmystary jýrgizilip jatyr eken. Kómir, auyzsu, taghy basqa da túrmystyq mәselelerding anyq-qanyghyn súrap bilgen oblys Ákimi jauapty adamdargha naqty tapsyrmalar jýktedi.

Boroduliha auylynyng júrtymen kezdesu barysynda aimaq basshysy audanda tez sheshudi qajet etip túrghan asa manyzdy mәselelerding joq ekendigin tilge tiyek etti.

- «Tirek auyldaryn damytu» baghdar-lamasy boyynsha júmystar búl audanda tym sylbyr atqaryluda. Biylik barynsha kómek jasap jatyr, ary qaray el bolyp, júrt bolyp kóshelerdi abattandyrugha atsalysularynyz kerek. Ár azamat óz aulasyna úqypty qaraghany dúrys, tazalyq mәdeniyeti degen osy jerden shyghady. Auyldyq әkimdik úiymdastyru júmystaryn jýrgize otyryp, arnayy júmys tobyn qúruy kerek. Ol topqa auzy dualy aqsaqaldardy, auyl ardagerlerin engizinizder. Mihaylichenkovo auyly audandaghy tirek auyldarynyng qatarynda jәne tura kýre joldyng boyynda túr. Al qashalary kózge sýrensiz kórinedi. Bir qúty boyau alyp, qorshaularynyzdy әrlep qondyng eshqanday qiyndyghy joq, - dedi oblys basshysy.

Keshe júrtshylyqpen kezdesuge qatysatyn lauazymdy top Boroduliha audanynda boldy. Audan ortalyghyna kire salysymen aimaq basshysy jylytu qazandyqtarynyng jay-kýiin tekserdi.

Qylyshyn sýiretip qys ta kele jatyr. Auyldaghy sausaqpen sanarlyq kópqabatty birneshe ýige jylu jetkizetin qazandyqtargha dәl qazir qyzu jóndeu júmystary jýrgizilip jatyr eken. Kómir, auyzsu, taghy basqa da túrmystyq mәselelerding anyq-qanyghyn súrap bilgen oblys Ákimi jauapty adamdargha naqty tapsyrmalar jýktedi.

Boroduliha auylynyng júrtymen kezdesu barysynda aimaq basshysy audanda tez sheshudi qajet etip túrghan asa manyzdy mәselelerding joq ekendigin tilge tiyek etti.

- «Tirek auyldaryn damytu» baghdar-lamasy boyynsha júmystar búl audanda tym sylbyr atqaryluda. Biylik barynsha kómek jasap jatyr, ary qaray el bolyp, júrt bolyp kóshelerdi abattandyrugha atsalysularynyz kerek. Ár azamat óz aulasyna úqypty qaraghany dúrys, tazalyq mәdeniyeti degen osy jerden shyghady. Auyldyq әkimdik úiymdastyru júmystaryn jýrgize otyryp, arnayy júmys tobyn qúruy kerek. Ol topqa auzy dualy aqsaqaldardy, auyl ardagerlerin engizinizder. Mihaylichenkovo auyly audandaghy tirek auyldarynyng qatarynda jәne tura kýre joldyng boyynda túr. Al qashalary kózge sýrensiz kórinedi. Bir qúty boyau alyp, qorshaularynyzdy әrlep qondyng eshqanday qiyndyghy joq, - dedi oblys basshysy.

Jiyn barysynda Jernovka auylynda salynyp jatqan mektep mәselesi, әleumettik nysandar, túrghyn ýilerdi jóndeu, egin oru jәne taghy basqa da túrmystyq mәseleler talqylandy.

Túrghyndar tarapynan qoyylghan súraq-tardyng ishinde Jezkent eldi mekenin shaghyn qalalar qataryna jatqyzsa, Boroduliha men Jezkent arasyndaghy jol jóndelse degen talap-tilekter de az bolmady.

Oblys Ákimining aituynsha, shaghyn qala-lar qataryna jatqyzylatyn eldi mekender belgili tәrtipke sәikes tandalynyp alynady. Jezkent qalasyna «Qazaqmys» kompaniyasy demeushilik jasaytyndyqtan atalmysh qatargha kire almaydy. Jol jóndeu mәselelerining qarjymen tikeley bayla-nysty ekendigi belgili. Jiyn barysynda tartylyp bara jatqan «Bolishoe» kólining ekologiyalyq jaghdayy da sóz boldy. Kól aidyny sualghan song onyng týbindegi batpaqtan ziyandy gaz bólinip, manaydaghy auyldardyng berekesin alyp túr. Oblys basshysy ekologtar men arnayy mamandardyng qyzmeti arqyly atalmysh mәseleni nazargha alatynyn jetkizdi.

«Novaya zarya» mal ósiru kesheninde bolghan aimaq basshysy qazir ýlken qarqynmen dayyndalyp jatqan 400 basqa arnalghan arnayy sauyn alanynyng qúrylysymen tanysty. Búl sharuashylyqta qazirding ózinde eki mynnan astam iri qara ósiriledi eken. Sharuashylyq diyrektorynyng aituynsha, keshende kýn sayyn 500 bas siyr sauylyp, ýsh myng litrge deyin sýt dayyndalady. Óndirilgen sýtti Pavlodar qalasynyng «Fudmaster» firmasy litrin qysta 85, jazda 75 tengeden satyp alatyn kórinedi.

- Biyl shóp mәselesi qiyndyq tughyzyp túr, qazir qysqy qor retinde sýrme shóp da-yyndap jatyrmyz. Sauyp otyrghanymyz simmental túqymdas siyrlar, aldaghy uaqytta etti-sýtti baghyttaghy asyl túqymdy mal basyn kóbeytu oiymyzda bar, - deydi sharuashylyq jetekshisi.

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1456
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3222
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5276