HI ghasyrdaghy týrki tilderining ruhany baylanysyn bayyptaghan Mahmúd Qashqaridyng da maqsúty ­ týrkilik tilderding eng tazasyn úrpaqqa qaldyru bolatyn. Tezge týspegen, qaymaghy búzylmaghan,  shyryshtay úiyghan tildi  qaldyrmaq boldy. Sol sebepti de Altay-Pamir arasyndaghy týrki әlemin sharlap, sózin saralap, sózdik qúrastyrdy, alghashqy týrkolog ghalym bolyp tarihta esimi qaldy...

Eger qazaqtyng orys otarshyldyghyna qarsy kýresi Kóshim hannan bastaldy desek, til tazalyghy ýshin kýres sonau Mahmút Qashqary babamyzdan bastalghan eken-au (1923 jyldan bastap emes)... Sol arna jazba әdebiyetining negizin qalaushy Búqar men Abaygha, Ybyraygha, odan keyin Alash arystarynyng bes túghyrly iydeyasynyng biri - qazaq tili mәselesin sheshe bilgen Ahangha jalghasty.

Kýres әr kezende әrtýrli sipat aldy... Patsha sayasatyn jýzege asyrushy tatar moldalary da dindi uaghyzdamaq bolyp әlifti tayaq dep tanymay tildi shúbarlady jәne de derekterdi de sol moldalar jazatyn jәne әrqashan óz tilimen aralastyryp týsiniksiz tilde jazatyn. Búl «shabuylgha» qalqanyn tosqan - Úly Abay edi. Býgingi tanda búl saryn Múhtar Shahanov aghamyzdyng shoqtyghyna bitti.

HI ghasyrdaghy týrki tilderining ruhany baylanysyn bayyptaghan Mahmúd Qashqaridyng da maqsúty ­ týrkilik tilderding eng tazasyn úrpaqqa qaldyru bolatyn. Tezge týspegen, qaymaghy búzylmaghan,  shyryshtay úiyghan tildi  qaldyrmaq boldy. Sol sebepti de Altay-Pamir arasyndaghy týrki әlemin sharlap, sózin saralap, sózdik qúrastyrdy, alghashqy týrkolog ghalym bolyp tarihta esimi qaldy...

Eger qazaqtyng orys otarshyldyghyna qarsy kýresi Kóshim hannan bastaldy desek, til tazalyghy ýshin kýres sonau Mahmút Qashqary babamyzdan bastalghan eken-au (1923 jyldan bastap emes)... Sol arna jazba әdebiyetining negizin qalaushy Búqar men Abaygha, Ybyraygha, odan keyin Alash arystarynyng bes túghyrly iydeyasynyng biri - qazaq tili mәselesin sheshe bilgen Ahangha jalghasty.

Kýres әr kezende әrtýrli sipat aldy... Patsha sayasatyn jýzege asyrushy tatar moldalary da dindi uaghyzdamaq bolyp әlifti tayaq dep tanymay tildi shúbarlady jәne de derekterdi de sol moldalar jazatyn jәne әrqashan óz tilimen aralastyryp týsiniksiz tilde jazatyn. Búl «shabuylgha» qalqanyn tosqan - Úly Abay edi. Býgingi tanda búl saryn Múhtar Shahanov aghamyzdyng shoqtyghyna bitti.

Al til she? Týrki tektes tilderding ishinen tiyegi tolghamaly tiri, sýresi setinemegen siri til ózimizding ­- qazaq tili emes pe?! Múnday tújyrym jasarlyqtay negiz bar, әriyne. Eng birinshi, qazaq - tekti týrkilerding kiyeli, aruaqty atamekenining tәnirli iyesi. Maghjan tilimen týrlegende, «kóp týrik enshi alyp tarasqanda, qazaqqa qara shanyraq qalghan joq pa?!». Keyingi kezde ghalymdarymyz qazaq tili ejelgi týrki tiline qazirgi ózge týrki tilderine qaraghanda әldeqayda jaqyn ekenin aityp ta, jazyp ta jýr. Ekinshiden, nege týrkitanushy sheteldik ghalymdar qazaq tilining kórkemdiligine kelgende tamsana, tanyrqay, qyzygha jazady. «Qazaq tili týrki tilderining ishindegi eng taza әri bay tilge jatady»,- deydi oriyentalist ghalym P. M.Melioranskiy. Al shyghystanushy, foliklortanushy V.V. Radlov: «Qazaq tili - islamnyng býldirgishtik әserine úshyramay týpki taza týrik-týrki sipatyn saqtap qalghan til», - deydi qazaq tilining «tazalyghy men tabighilyghyna, obrazdylyghyna»  túshynyp.

Al missioner N.Y Iliinskiy: «Ertedegi týrkiler túrmysynyng kóptegen izderin ózinde saqtap qalghan qazaq tilin men erekshe únattym. Qazaq dalasy mening halyq tiline degen sýiispenshiligimdi mýlde qalyptastyrdy, oghan men tildik zertteu ýshin naghyz taptyrmaytyn qújat retinde qaray bastadym», -deydi syryn aqtaryp. Sol siyaqty:

Al týrkolog IY.Bensing: «Ghylymi, әdebi, tildik jәne tarihy túrghydan qaraghanda qazaq tili týrki tilderining ishindegi eng әsem, óte bay tilding biri».

Týrkitanushy S.V. Malov: «Qazaq tili ózining beyneliligi, surettiligi jaghynan basqa týrik, nemese týrki tilderinen әrdayym bólekshelenip túrady. Qazaq ózining auyzeki kórkem  tilimen, aishyqty әsem foliklorymen búryn  da, qazir de danqy shyghyp jýrgen halyq». Tatar ghalymy A. Saadi: «Qazirgi eng taza, eng bay, eng tabighy jәne búzylmay, búrynghy qalpynda saqtalyp qalghan bir til bolsa, ol qazaq tili jәne qazaq әdebiyeti, shyn ghylym ýshin biz múny ashyq aituymyz kerek».

Al Maghjan Júmabaev: «Týrik tilimen sóileymiz degen týrik balalary kýnderde bir kýn ainalyp qazaq tiline kelmekshi, qazaq tilin qoldanbaqshy» («Pedagogika» enbeginde), - deydi. Osynau oilar tizbegin oqy otyra qalay ruhtanbaysyn, qalaysha maqtanysh kernemeydi keudeni?...

Últty tilinen aiyryp mәngýrtke ainaldyrmaq bolyp orys eli talay talapay jasady. Biraq asqan eptilikpen jymysqy sayasat jýrgizgen patsha ókimeti Ybyrayday túlghalardy da sayasatynyng ózegine ainaldyrdy. Qazaq tilining bolmysyna qayshy kirillisany Ybyray arqyly qazaqqa әkep tandy... Ýlken  zandylyqqa baghynghan qazaq tili birte-birte alfavit arqyly óz tabighy qúbylysynan aiyryla bastady. Al Ybyraylar ol jipsime sayasatty mezgilinen kesh týsindi ghoy, orys әriptesterinen qatty jeridi ghoy, ómirining songhy saparynda amanat etip 99 moldanyng óz basyna qúran baghyshtauyn, al orys әriptesterining birin de jaqyndatpauyn ótinipti... Til ýshin kýresemin dep jýrip súrqiya sayasattyng qúrbanyna ainalyp, tiline qiyanat jasap aldy. Ybyraydyng kýresi ókinishpen ayaqtaldy. Biraq Ybyraygha deyin kirillisa qarpin qoldanghan jәne óte sәtti paydalanghan - Vissarion Radlov (ol da missioner bolar) eken...

Kim bilsin, eger HH ghasyrdaghy qytay ziyalylary siyaqty últtyq bolmysty saqtap qalu ýshin tarihty tiriltip, ata-babasynyng ejelgi grafikasyn tarih qoynauynan arshyp alyp, latyn grafikasynyng ornyna paydalanghanynday biz de kezinde kirillisanyng intervensiyasyna úshyramaghanda talay dýniyemizdi saqtap qalar ma edik.  Esesine, HIII ghasyrdaghy eng iri túlgha, әlemning әmirshisine ainalghan qypshaq Beybarys babamyz ózge elde súltan bola túra, óz tamyrynan jazyp qala túra ómirining sonyna deyin óz ana tili - qypshaq tilinde -  sóilep ótken eken, arab halqymen tilmash arqyly sóilesken eken. Mine, búl - naghyz qayyspas qara nar kýres... Eng jankeshti kýres... Ruh degen osynday asqaq boluy tiyis, sebebi ruhy biyik jan jenilmek emes. Ruhy biyik adamnyng jany da - taza, dili de - taza...

...Jany siri qazaq taghdyr tezine qayyspay qaysar ruh tanytyp, osy kýnge deyin tarihyn jankeshti kýrespen ótkerdi. Qiyannan qúrysqan әr qiynshylyqtan tughan qayghy-qasiretting kóbesin sógip, shiyrshyq atyp shamyrqana týsti. Tastýlektey týlep tәuelsizdik degen túghyrda qomdandy. Biraq, biraq, osynau taghdyr tauqymetine tegeurindi tózimdilikpen qarsy túra bilgen tekti qazaq tәuelsizdik bayraghyn bәsirelgennen beri óz dýniyesine ózi bos belbeu bola bastady. Taghy da til degen «túiyq», mýshkil mәsele, arqasy jauyr bolyp, qajyghan mәsele. Kebejesi keri tartqan qynyr da qysyr mәsele. Ayta, aita qúlaq ta ýirenip qalghan. Endi qaytsin! «Ruhsyz el ­- qúlyqsyz el» (Temirhan Medetbek). Biraq, tilding mәselesi bólek. Sebebi «til baylyghy, til tazalyghy - últ qasiyetinin, salt-sananyng negizgi ónegesi, naghyz belgisi» (B. Momyshúly) emes pe?! Últtyq qúndylyq últtyq tanymnan bastalady. Al tanymnyng ózi oilaudan bastalatyny, al oy til arqyly jetkiziletini belgili emes pe?

Kezinde onamastikalyq ataulardy orys tiline kalikalap edik: Shaghalaly - Shaglinskaya, Boran - Burye, Aqsu - Belovod, Múztau - Beluha, Balyqty - Rybachie, Bestau - Pyatigorsk, Kókshetau - Siynegorie, dep. Temir degen esimimiz Timur, Sholpanymyz Venera bolyp ketip edi. Tipti, keshegi kýnge deyin Múhtar Áuezovty «Shyghystyng Sholohovy», Qajymúqandy «qazaqtyng Podubnyiy», Maghjandy «qazaqtyng Pushkiyni», Jambyldy «qazaqtyng Gomeri», Qasymdy «qazaqtyng Mayakovsiyi», Beyimbetti «qazaqtyng Chehovy», Múqaghalidy «qazaqtyng Eseniyni» dep kelgen joqpyz ba?! Sol tanym býgin «tamyryn terenge sýngitti».

H. Dosmúhamedúly: «Mәdeniyet qughan eldin, eng aldymen, tili ózgermekshi», ­- degen dittegendi dóp basatyn oiy dúrys-au, shirkin. Sonda biz batysqa qarap boshalaytyn, batysqa qarap qúiryq kýzep, jalyn taraytyn el bolghanymyz ghoy?  Batys progresshil órkeniyet dedik, kelistik. Biraq shyghys órkeniyeti ­- adamgershilikti, filosofiyalyq qogham. Áu basta solay bolghan. Sonyng ishinde batys pen shyghysty shyghyrshyqtay baylanystyrghan kóshpendiler órkeniyeti de óresi biyik edi. Yaghni, bizding órkeniyet. Osynau úly dala dýniyetanymy darhan da dana edi. Órisi ken, órimi ónegeli edi. Al qazir sonau ótkennen ózeurep jetken kóneni kemeldendirip, sanagha sindirip, kókirekke toqu ornyna ynghayymyz jattyng yghyna jyghyluda. Sol sebepti de tilimiz ózgerdi de ketti. Nege? Sebebi últtyq sana joq, últtyq ruh jadylanyp, jer bauyrlap qalghan.

Endeshe... Kim kinәli?! Ózimiz. Demek, kóshti týzeytin, sýrleytin de ózimiz! Jalpy býgingi zaman sayasatpen mәdeniyetti qalyptastyratyn zaman ghoy. Sol últtyq mәdeniyetimizdi órkendetip, gýldendirip, jasartyp qoghamdyq ómirge engizsek, últtyq ruhymyz sonda ghana enseriler edi. Taghy da sol últtyq sananyng joqtyghyna kelip tireledi. M.Shoqay «Últtyq ruhtyng negizi - últtyq til» degen ruhany ýndestik elbasymyzdyng «Últtyq sana últtyq tilmen qalyptasady» degen kózdegendi oryp týsiretin oryndy pikir-ústanymymen jelilendi. Kezinde Alash partiyasy qalap ketken iydeya, baghdarlamalardy býgingi tanda oryndaytyn zaman tudy. Sonyng ishinde til mәselesi de! Istelip jatqan sharalar bar. Biraq nәtiyje joq. Ýmit bar, ­- ­ qarqyn joq. Qarasha halyq qay tilde sóilese, han da sol tilde sóileydi. Demek, basshylar qazaq tilinde sóileudi qarashadan búryn bastasyn. Sebebi basshylardyng ózi halyqqa ýlgi bola bilui kerek. Al ana tilge qatysty mәseler tikeley sol basshylardyng  qúzyrynda ekeni dausyz. M. Shahanovtay ardaly, M. Qúl-Múhammed, M. Joldasbek, M. Áuezov aghalarymyzday últ mýddesin qyzghyshtay qorghaghan últjandy biylik iyeleri bolsa, qazaq tilining qarymy qatayar edi.  Al mynau úrpaqqa til arqyly últtyq sanany sindirmesek, tobyrgha ainalady da ketedi. Shirkin, býgingi qazaq halqyna ana tilining songhy úrpaghyn asqan jankeshtilikpen saqtap qalghan, qazir el bop otyrghan evrey halqynyng taghlymyn berse ghoy... Biraq, búl ruhsyzdyq qasireti de ótpeli kezeng ghoy. Tek mezgilinen kesh oyanyp, opyq jemesek bolghany... Eger býkil týrik bauyrlary týsinissin desek, biriksin desek, býkil týrki tilining ózegi  - qazaq tilining qaghanaghyn qalpyna keltiruge tyrysayyq...

Qymbat Cilәmbekov

Ál-Faraby atyndaghy QazÚU-dyng

Filologiya fakulitetining 2-kurs studenti

«Abai.kz»