Jeksenbi, 25 Qyrkýiek 2022
Dep jatyr 2486 7 pikir 17 Mamyr, 2022 saghat 13:42

Dýniyesin satyp, Asekeng qayda asyqty?..

Qazaqstannyng búrynghy premier-ministri Asqar Mamin elordadaghy dýniye-mýlkin saudagha shygharyp jatyr degen aqparat shyqty. Aqparattyng iyesi – «Abzhan news» telegram arnasy. Býideydi:

Eks-premier Asqar Úzaqbayúly qazir Astanada eken. Eshqayda ketpepti. Qazir elordadaghy birshama dýniye-mýlkin satu boyynsha kelissózder jýrgizip jatyr-mys.

Satylymgha shygharylghan mýlikteri: «Euraziya» sauda ortalyghy, qala syrtyndaghy 5 ýi, «Kóktaldaghy» ýy jәne elorda manyndaghy jalpy kólemi 100 gektargha juyqtaytyn jer telimderi.

Aqparat resmy týrde rastalmaghan, ne teristelmegen. Edel-jedel dýniye-mýlikterin saudagha shygharghangha qaraghanda, Asekeng asyghys sekildi...

Asqar Mamin jayly az-kem sóz...

Asekeng qazir 56-da. Vikiyderektegi aqparat boyynsha, KSRO-da tughan (búrynghy Selinograd). Reseyde bilim alghan. 1991 jyldan bastap bastyq bola bastaghan. 1996 jyldan bastap sayasy qyzmetterde tasy órge domalaghan. Qarap otyryp, «Kerqúla atty Kendebaydyn» keskenin kóz aldynyzgha keltiruge bolady. «Alty kýnde kýlipti, alpys kýnde jýripti», - degendey, búl kisining «baspaghan jeri, kórmegen eli joq».

Astana әkimdiginde әkim orynbasary, әkim bolyp kórgen. QR Transport jәne kommunikasiya ministrliginde viyse-ministr, sosyn ministr bolghan. QR Industriya jәne sauda ministrilining de kreslosyn kórgen. 2008-den 2016 jylgha deyin QTJ-ny (Qazaqstan temir joly) basqarghan. Sóitip, 2016 jyldyng qyrkýieginde Ýkimetke barghan. Baqytjan Saghyntaev Ýkimetti basqarghan kezde, orynbasarlyq jasap jýrgen. 2019 jyldyng aqpanynda júldyzy janyp, Ýkimetti tizgindegen. Biraq, ol Tәuelsiz Qazaqstan tarihyndaghy eng darynsyz, eng joly bolmaghan Ýkimet basshysy retinde qaldy.

Asqar Mamin 2019 jyldyng 25 aqpanynda taghayyndaldy. Artynsha preziydent saylauy ótip, biylik tizgini Qasym-Jomart Toqaevqa ótken sәtte de, Ýkimetti Mamin basqaryp qala berdi. Mamin Ýkimeti ýnemi qiyndyqtar men kelensizdikterge tap boldy. Ótirik esep pen kózaldaushylyq jasaugha әbden mashyqtanghan Mamin Ýkimetining sansyz olqylyqtarynyng az bóligin osyghan deyin egjey-tegjeyli jazdyq.

Mamindi ketirgen – «Qantar kóterilisi». Biyl 5 qantarda preziydent Toqaev qyzmetinen bosatqan eki adamnyng biri – qamaudaghy Kәrim Mәsimov bolsa, ekinshisi osy Asqar Mamin edi.

Ýkimet pen Parlamenttegi dәu dәlizderde jurnalisterden ýrkip qashyp, ýnsiz bezetin Maminning el ezu tartyp, eske alatyn mәlimdemeleri kóp-aq. solardyng birli-jarymy minekey...

Qaysybir jyly, «Asqar Mamin tanghy saghat tórtte túryp qytay tilin ýirenedi eken. Qazaqshany qatyrmasa da, qytay tiline degen beymәlim alandaushylyq ony tanghy úiqysynan shoshyp oyatatyn kórinedi», - degen aqparat shyqty. «Taghayyndalghanyna nebәri ýsh apta bolghan Mamin myrzadan el janashyldyq kýtip otyrghanda, onyng janashyldyghy nebәri qytay tilin nasihattau hәm ýiretu bolyp jýrmey me», - dep jazdyq biz.

Onan son, byltyr Resey premieri Mishustin qazaqstandyq әriptesin Nauryz meyramymen qazaq tilinde qúttyqtaghanda, bizding Aseken, qazaq tilinde qúttyqtaghan Mishustinge oryssha: «Spasibo» dep jauap qaytardy.

«Qazaqstan halqynyng 99 payyzy internetpen qamtylghan», - dep saldy bir jolda. Asekenning búl sózderi qyz-qyzyl ótirik ekenin basqa-basqa emes, QR Sifrlyq damu, innovasiya jәne aerogharysh ónerkәsibi ministri Baghdat Musin aitqan.

Keyin bir jiynda, Asqar Mamiyn: «Sbermen» memorandum «qajettilik», - dep jauap bergen. Búl da sonday bir qajettilik emes ekenin, ótkende kórdik. Qazaqstan «Sber kelisiminen» tolyqtay bas tartqan.

Mamin Manghystauda jýrip, qinalghan sharualargha barmay ketti. Manghystaudaghy júrttyng gaz baghasynyng negizsiz kóterilgenine baylanysty talabyn da eleusiz qaldyrdy.

Byltyr Resey premieri Mishustiyn: «Biz Qazaqstan ýshin shetel emespiz», - degende de, bizding Mamin ýnsiz maqúldaghan.

Esesine, Mamin Resey preziydeninen «Dostyq ordenin» alghan. Aytpaqshy, búl Asqar Úzaqbayúlynyng Mәskeuden alghan alghashqy ordeni emes. 2010 jyly Orys pravoslav shirkeuining nemese Mәskeu patriarhatynyng «Orden Svyatogo blagovernogo knyazya Daniila Moskovskogo» deytúghyn ordenin taqqan. Onan son, 2019 jyly EAEO-nyng «Euraziyalyq ekonomikalyq odaqtyng damuyna qosqan ýlesi ýshin» degen medali taqqan.

Jaza berseng kóp. Osymen tәmam. Asekenning asyghys-ýsigis dýniye-mýlikterin saudagha shygharghany tegin bolmasa kerek. Aseken, qayda asyqty eken?..

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

7 pikir