Beysenbi, 1 Jeltoqsan 2022
Alasapyran 2310 11 pikir 31 Mamyr, 2022 saghat 13:38

Men de qughyn-sýrgin qúrbanynyng úrpaghymyn

«Úly әjemning erligi»

Býgin, 31 mamyr – qughyn-sýrgin qúrbandary men asharshylyq qúrbandaryn eske alu kýni... Búl kýn men ýshin de, men siyaqty әr qazaq ýshin de erekshe qasiretti kýn...

Negizi búl eki qandy tarihty - bólek-bólek eske alsaq, Qúdaydyng kýni qysqaryp qalmas edi, sebebi ekeui eki bólek tariyh, eki bólek qasiret edi.

1916 jylghy últ-azattyq kóterilisten bastap, ýsh retki asharshylyq, qughyn-sýrgin, Stalindik repressiya, Tyl júmysyna salu t.b. 1954 jylghy tyng iygeruge deyingi barysta 7 milliongha juyq qazaq qyrylghan eken, eger búl qandy qyrghyn bolmaghanda biz býginde 10 million emes 100 million halyq bolyp, Orta Aziyada ejelgi Ghún, Saq imperiyalarynyng naghyz jalghasy bolar edik.

Mine osylay qazaq halqy - әlemde eshbir últtyng basynda bolmaghan auyr genosidti basynan ótkerdi.

Asharshylyq - búdan artyq qorlyq barma? Qolyndaghy nanyndy tartyp alyp, qasyndaghy aghyp jatqan sudan su ishkizbey, ashtyqtyng auyr azabyn tartqyzyp, úrpaghyn aman saqtap qalu ýshin ózge jaqqa bas saughalaghandardy atyp óltirip, qashyrmay, qamap, ashtyqqa qaldyryp, birining etin birine jegizip óltiru - qanday jauyzdyq, qanday qatigezdik deshi, osynday qorlyqty qazaqqa jasaghan últtyng tilinde sóileu qanday ókinishti...

Osy zúlmattyng zardabyn tartqan qazaqtyng bir úrpaghy menmin...

Úly Ájemning (әkemning әkesining sheshesi) 1929-1930 jyldardaghy basynan keshken әngimesi.

Úly atam (Ákemning әkesining әkesi): Beysenbay Nauryzbayúly - әkesi Nauryzbay qazirgi shyghysta Narynqol, batysta Asy, ontýstikte Qaraqol, soltýstikte Jarkent alqabynda By bolghan adam eken (ol bólek әngime).

Biyding balasy bolghasyn Beysenbay atamyz da auqatty, bay, Qytay men Resey ortasynda keruen tartqan Keruen basy bolghan. Atamyzdyng ýsh әieli bolghan, bәibishesinen: Qúsayyn, ekinshi toqalynan: Emilbay, Binazar, Ýshinshi toqalynan (Seker) Áripbay (mening atam), Baqtybay, Baghashar syndy alty balasy bolghan.

1850-60 jyldary qazaq jerine Patsha ýkimeti ýstemdik etkennen bastap, qazaq dalasyna bilgenin jasady, týrli alman-salyq, keyin tipti, 19-43 jas aralyghyndaghy er azamattardy júmysqa kýshtep alyp ketetindi shyghardy. Sol kezde Jetisuda Patsha ýkimetine qarsy túnghysh oq atqan 1916 jylghy әigili «Qarqara kóterilisi» nemese «Alban kóterilisi» búryq etti.

«Alban kóterilisinde» 16 bolys Albannyng әr rulary atqa qonyp, Patsha ýkimetining «Tyl júmysyna 19-43 jas arasynda er adamdardy beru» jarlyghyna qarsy, Patsha әskerimen qiyan-keski shayqas jasady. Osy kezde mening atam da atqa qonady. Olar taugha jasyryna jýrip, orys әskerlerimen úrys jasaydy. Auyldaghy bala-shagha, kәri adamdardy aman alyp qalu ýshin, olardy Qytay jaqtaghy ata qonystaryna soghysyp jýrip, ótkizdi. Nege ekenin bilmeymin, atam otbasyn Qytaygha ótkizbey, ýsh әielin ýsh jaqqa qonystandyryp, kishi toqalyn Ilening boyyna qondyrady. Sol kezde mening atam Áripbay ómirge keledi, búl 1916 jyldyng jazy eken.

Patsha ýkimeti Alban kóterilisshilerining bәrin janyshtau ýshin qosymsha әskerlerdi tógedi. Oghan qarsy qazaqtyng nebir myqty azamattary atoylap algha shyghady. Áygili Zuqa batyr, Mergenbay batyrlar t.b. Ol batyr atalarymyz turaly da kóptegen estelikteri bar, sonyng ishinde erekshe aitatyn Kókimet degen batyr atamyz «Ýkimet ýkimet pe? Kókimet ýkimet pe?» -dep, Patsha әskerine qarsy soghysqanyn kýni býginge deyin el arasynda anyz etip aityp jýr. Soghys 3-4 aigha jalghasady, aqyry qarulary men sany kóp Patsha ýkimetining әskerleri Alban kóterilisshilerining qyrghanyn qyryp, úsalghandaryn sibirge aidaydy. Atam qatarlastarymen birge Qytay jaq shekarany panalap, jasyrynyp jýrip aman qalady.

1917 jyly Patsha ýkimeti qúlap, Kenes ýkimeti ornaydy. Halyq qaytadan tirshilikke kóshedi. Kenes ýkimetining qoldan jasaghan birinshi retki asharshylyghynan qyrylyp, aman qalghandary ekinshi retki asharshylyghyn bastan ótkeredi.

1929 jyly bastalghan ýshinshi retki asharshylyq qazaq dalasynda qatty bolypty, asharshylyq bastalghanda kóp el Qytaydaghy ata qonysyna auady. Múny sezgen Sovet ýkimetining jendetteri әsker jiberip, qashqan halyqty qyryp salady. Eldegi atqaminer azamattar endi Sovet әskerlerimen shayqasady, shayqasa jýrip, el kóshiredi. Týnde kóship, kýndiz qaraghaygha jasyrynady. Sonday bir kýni kóship kele jatyp, kóshting arty tang ata bere qaraghaygha jete bere, bir apamyzgha oq tiyip, aldyndaghy emshektegi qyzymen attan úshyp týsedi. Áskerler qaptap keledi, bәri qaraghaydy órlep, qashady. Áskerler ketkende, kómusyz qaldyrmayyq dep, 3 kýn kýtip otyrady. Ýsh kýnnen song alystan qarasa, emshektegi qyzy jybyrlap jýr eken. Qasyna kelgende qyz ólgen mamasyn qanymen birge emip, jatqanyn kóredi. Apamyzdy jerlep, qyzdy alyp ketedi, keyin sol qyz óle-ólgenshe aqyl-esi kem bolyp, ómirden ótti.

1930 jyldary el arasyndaghy batyrlar Sovet әskerine aitarlyqtay toytarys berip, halyqty kóptep kóshiredi. Solardy tolyq joy ýshin Sovet ýkimeti qosymsha bir polk әskerlerin Qyrghyzstan arqyly jiberedi. Sol kezde qyrghyzdan Narynqolgha ótetin ótkelde bizding atalarymyz orystyng bir polk әskerin jayratyp, qarularyn sypyryp alady. Artynan Sovet armiyasy top-tobymen kelip, aqyry kóterilisshilerdi janyshtap, birazy Qytaygha qashyp qútylady. Al mening atam bastaghan adamdar ústalyp, olardy Narynqoldan Sibirge aidaymyz dep, alyp bara jatyp, Shonjynyng basynda Ilege jaqyn bir shúnqyrgha 40-50 adamdy atyp tastaydy. Talay kýn aighaylaghan dauystary shyghyp jatady, biraq eshkim baryp qútqarugha batyldary barmaydy.

1930 jyly atamyz Sovet jendetterining qolynan atylghan song atamnyng toqalynyng ýiine ózge tuystary da jolay almapty. Kóbi Qytaygha auyp ketken, Úly Ájem 3 balamen qalypty, ýlkeni 14 jasta, ekinshisi 12 jasta, ýshinshisi 2 jasta eken. Úly Ájem sol kezde qazirgi Shonjygha jaqyn, Ilening boyynda kiyiz ýy tigip otyrady eken. Atamnyng bәibishesi men ekinshi toqaly qaytys bolyp ketkesin, olardan taraghan er jetken 3 bala elding ishinde bolyp, olardy kóshpen birge Qytaygha ótkizip ketken eken. Atamyz atylardan búryn әjemizge: «Eger men ústalyp ketsem nemese ólip ketsem, saghan elden eshkim kómekke kelmese, sen Qytay jaqqa Qaljat arqyly amaldap ót, sol jaqta Shapshal degen jer bar, sonyng Kómir shygharatyn jerinde mening dosym bar sony tap», - dep ósiyet aitady.

Atamyz auqatty, bay bolghasyn, toqalynyng otauynda alty qanat aq ýii, bir aq atany, jorgha attary bar eken. Atamyz atylghan son, «baytal týgil, bas qayghy» bolyp, kóbi Qytaygha ótip, tuystardan әjemizge eshkim kelmepti. Ájemiz óte ójet, bireuge jalynbaytyn, az sózdi adam bolghan eken. Elden eshkim kelmegesin, әjemiz bir kýni týnde, aq atandy ózi qomdap, ýidegi kerek bolatyn baydyng keremet kórpeleri men qús jastyqtary t.b. bәrin aq atangha artyp, oshaqqa otty jaghyp, mosyny asyp, kiyiz ýiding esigin týrip, ýsh balasyn alyp, bir jorgha atqa ýlkenin mingizip, ózi bir jorghagha minip, aldyna kishkenesin, artyna ortanshysyn alyp, týieni jetektegen týnimen Qytaydaghy Atamnyng ósiyeti boyynsha Shapshalgha qaray jol tartypty.

Tang ata shekaragha jaqyndapty, sol kezde aldynan Qytay shekarsyna ornalasqan Monghol qaraqshylary shygha kelipti, olar kýmistelgen jorgha atpen, only syrmaq, jastyqtardy kórip, kózderi túnyp ketip, әjemnen bәrin tartyp alypty. Ájem negizi óte iri deneli, baluan kisi bolghan (múndagha deyin kóp el «Úly Ájeng óte iri bolatyn, auylda er-әielding bәri qorqatyn, atyn atamaytyn, ózi tek airan iship, talqan jep otyratyn, sening atang (balasy) da dәu edi» - deytin, mening әkemning inisi sol kisige tartqan baluan, әri at audaryspaqtan auylda myqty edi. Ákemning әpkesining balasy audanda baluan, chempion bolghan. Sol әjelerine tartqan deytin bәri. Qalmaqtar әjemning attaryn tartyp alyp, týieni de alghanda әjem týiening ýstindegi qúsjastyqty jerde túryp júlyp alyp, jyrtyp-jyrtyp shәship jiberipti.

Qalmaqtargha atty berip, jayau qalghan әjemiz ary qaray 2 jastaghy balasyn kóterip, eki balasyn ertip, kýn-týn jýredi. Bir kýni tang ata bere qarasa, ortanshy balasy joq, artynda erip kele jatyr dep jýre beripti, sosyn qolyndaghy 2 jastaghy balasyn ýlken úly - mening atama ústatyp, ózi izdep ketipti, týs aua balasyn tauyp alyp kelipti, sýitse balasy sharshap, jolda úiyqtap qalypty.

Sóitip jýrip Shapshaldyng Kómir kenine jetip, әlgi atamyz aitqan dosyn tauyp, sol kisi eki bólme ýy beripti, (kezinde atamyz keruen tartyp jýrgende ol kisimen tanysyp, ózi de talay kómek bergen eken) әjemiz ýsh balasymen sol ýide túryp, alghash siyr baghyp, sosyn kómir kende júmys istepti, marqúm.

1929-1933 jyldary bolghan asharshylyqta qyrylghany qyrylyp, Qytaygha qashqany Qytay jerindegi ózderining ata qonysyna baryp otyraqtasqan eken. Sebebi ol jaqta búrynnan tuystary, ózderining qora-qopsysy, júrttary bolghan eken.

Bizding el ata qonysymyz - Tekes audanynyng Suasu, Ortamys, Shetimys auyldary, Aqshoqy jaylaularyna ornalasypty. El ornyghyp, esin jinaghasyn, bizding auyldyng mampany (auyl әkimi-au) Tynybay mampang atamyz elin jinap, ómirden ótkenderge qúran oqytyp, tuystaryn týgendep, әr jerde qalghan tuystarynyng basyn qosudy qolgha alady.

Tynybay mampan, Nauryzbay biyding balasy, Beysenbaydyng kenje toqaly Shapshal audanyndaghy Kómir kende ekenin el-júrttan súrap biledi, sóitip әjemdi alyp keluge birneshe atty jigitterdi jiberedi. Tekes audany Suasu auyly men Shapshal audany kómir keni shamamen 150 kilometr boluy mýmkin, birneshe kýnnen keyin attylar súrastyryp jýrip, Shapshal Kómir kenine kelip, әjeme «Mampannyng jibergenin, alyp ketuge kelgenin» aitady. Ájem: «meni kezinde júrtqa tastap ketip, endi men kerek bolyp qaldym ba? Barmaymyn, balalardy men ólgende alyp ketsin!», - dep qasarysyp barmay, alyp ketuge kelgen jigitterdi qaytaryp jiberedi.

Suasugha jigitter qúry qol keledi, Tynybay mampangha bar jaghdaydy aityp beredi, «ol ókpesi jón»- dep, mampang ekinshi ret auyldyng aqsaqaldaryn qosyp taghy jiberedi. Olar sonsha alystan kelip, әjemizge qansha jalynsa da, әjemiz aitqanynan qaytpay, barmay qoyady. Tynybay mampang endi bir amal tabady, bir kýni jigitterdi jinap «Sender Shapshalgha baryp, Dәu apalaryndy andyndar, ol júmysqa ketkende balalardy ýiden alyp qashyp kelinder, balalar kelse qayda barady», - dep birneshe jigitti júmsaydy.

Ájemiz Kómir kende júmys jasap, biraz aqsha tapqasyn, neshe ailap jarytyp tamaq ishpegen baydyng balalaryna bir et asyp bereyin dep, jayau Kómir kennen Qúlja qalasyna et alugha jәne basqa da zat alugha ketedi. Dәl osy kezde әlgi mampang jibergen jigitter kelip, balalardy alyp ketedi de, Kómir kendegi adamdargha aityp ketedi.

Ájemiz Qúljadan jylqynyng etin alyp, týndeletip «balalarym bir mәz bolatyn boldy», - dep ýiine kelse balalar joq, jýgirip kómirshiden súrasa bolghan jәidi aitypty. Ájemiz ashumen, toqta dese de toqtamay sol uaqytta jolgha shyghyp, kýnder jýrip, Tekes Suasugha jetipti. Ájemizding keletinin bilip, dayyndalyp otyrghan mampang auyly әjem kelgende býkil auyl bolyp, әjemizding ayaghyna jyghylyp, keshirim súrap, toy jasap, әreng alyp qalghan eken. Sodan bastap ol auylda әjemning aldyn eshkim qiya ótpeytin, múndagha deyin apalargha deyin әjemning atyn tergep, әli kýnge deyin kelinderge atatqyzbay otyratyn.

Býgingi sol bir alapat zamandy eske alu kýninde, mende sol zúlmattyng kuәsi bolghan qaysar da qajyrly әjemdi eske alyp, estelik jazdym. Qasiyetinnen ainalayyn әjemning sol erligining arqasynda, ólim men ómir arasynda arpalysyp, jetektep jýrip jetkizgen 3 balasynan býginde 17 nemere, 46 shóbere, 100 den asa shópshekter órbidi. Allagha shýkir, әje sening «úrpaghymdy aman saqtayyn» dep, janyndy salghan armanyng býgin oryndaldy. Men ózindey úly adamnyng úrpaghy bolghanyma maqtanamyn, sening erlik ruhynnan quat alamyn!

Bizding arghy atamyz әigili Qaraqúl batyr, ol kisi turaly sonau Sovet ýkimeti kezinde kitap shyqqan. Qaraqúl batyr 9 әiel alghan, әigili Jonghar shapqynshylyghynda 30 balasynyng 17 si soghysta ólip, býginde 13 balasynan úrpaq taraydy. Qazir bizding ata qonysymyz Shonjynyng Sýmbe auylynda Qaraqúl batyrdyng sonau 1990 jyldary qoyghan mýsini bar.

Búl sol kezdegi әr bir qazaq otbasynyng basynda bolghan qandy tarih edi...

Qydyrәli Orazúly,

Úlybritaniya, London qalasy

Abai.kz

11 pikir

Ýzdik materialdar