Senbi, 10 Jeltoqsan 2022
Bilgenge marjan 2419 4 pikir 31 Mamyr, 2022 saghat 15:57

Ahannyng bastauysh mektepke qatysty ústanymdary

Aqymet Baytúrsynúly: «Ár halyqqa keregi óz dini, tili, jazuy saqtaluy. Solay bolghan song bastauysh mektep, әueli missionerlik pikirden, politikadan alys boluy kerek. Yaghni, qazaqtyng dini, tili, jazuy súmdyq pikir, suyq qoldan tynysh boluy kerek», - degen bolatyn.

Últ ústazynyng búl aitqany da әli ornyna kelgen joq. Bizde birinshi synyptan bastap orys jәne aghylshyn tilderi oqytylady. Áli dini qatpaghan balagha ózge tilderdi birinshi synyptan bastap qatar oqytyp, balanyng basyn qatyryp otyrmyz. Búny jaulyq dese de bolady.

Aqang bastauyshta beriletin bilim júrttyng bәrine tegis kerek funksionaldyq bilim boluy kerek degen: «Bastauysh mektepten oqyghandar pisari, injener, agronom bolar demey, eng әueli, qazaqsha tolyq hat biletin dәrejede boluyn kózdeu kerek. Bastauysh mektepten ýirengen bilim әri oqimyn degenderge negiz bolarlyq jaghyn kózdeu kerek. Yaghny saghattyng kóbi oqu, jazu jәne sóilesuge ýiretu ýshin bólinui tiyis.

Al bizding qazirgi bilim jýiemizde keregi joq, artyq pәnder bar.

Ahmet Baytúrsynúly bastauyshta qanday pәnder oqytyluy kerek ekendigin sol kezding ózinde-aq kórsetip bergen edi. «Bastauysh mektepte kileng qazaq tilinde ýiretiletin nərseler: oqu, jazu, din, últ tili, últ tarihy, esep, jaghrafiya, sharua-kəsip, jaratylys jayy». Aqang úsynghan pәnder sany men sapasy jaghynan qazirgi zamanda Japoniyada oqytylatyn pәnderge jaqyn keledi.

Japondar da bastauyshta (birinshi synypta) osynday shamada az-aq pәn oqidy. Bizding qazirgi mektep birinshi synypta 12 pәn oqytady.

Bastauysh mektepte ýirenetin bilim júrttyng bәrine tegis kerek bilimge jatady. Adamgha til, qúlaq, qol qanday kerek bolsa, bastauysh mektepte ýirenetin bilimder de dәl solay kerek. Býgingi zamanda hat tanymaghan adamnyng kýii, tili ya qúlaghy, ya qoly joq adamnyng kýiimen birdey deydi últ ústazy Aqymet Baytúrsynúly.

Qazirgi funksionaldyq bilim dep jýrgenimiz osy.

Eng әueli, qazaqsha tolyq hat biletin dәrejede boluyn kózdeu. Aqang oghan asa mәn bergen: últ tili, oqu, jazu - birden ýsh pәn arnaghan.

Biz últ ústazynyng bastauyshqa qatysty ústanymdaryn saqtauymyz kerek. Eng aldymen otyzynshy jyldargha sheyingi shyqqan oqulyqtardy qayta qarap, kәdege jaratuymyz kerek.

Ekinshi - bastauyshta bala tek qazaqsha oquy kerek degen Aqannyng prinsiypinen attamauymyz kerek.

Ýshinshi – biz býgingi bastauyshta oqytylyp jatqan pәnderdi qayta qarauymyz kerek. Jer betinde últ bolyp qaludyng joly osy. Balam deytin júrt bolmasa, erteng júrtym deytin bala qaydan shyqpaq.

Bijomart Qapalbek

Abai.kz

4 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 2651
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 1905
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 1941