Basy: Jappas Basyghara datqanyng asy

Bizder Torghaymen shektesip jatqan Aqtóbe oblysy Yrghyz audanyndaghy ólketanushylarynan Teljan Shonanúlynyng («shona» týbir sózine «ov» degen qosymsha eki dauysty dybys qatar kelgendikten, búrynghy orys jazu tәrtibi boyynsha tikeley iligip jazylmaydy) ata-babasynyng shejiresin (qazaqy tólqújatyn) súrastyryp kórgen edik. Ókinishke qaray, ol ónirde qalyng otyrghan Shómekey taypasynyng shejirelerik derektemelerinen Teljannyng әulettik tegi shyqpady. Bәlkim, onyng shejiresi Jappastyng ishinde jýr me eken? Ýsh jýzge juyq ýy tigilip, bir sheti Perovsk (Syr boy), bir sheti Qostanay, Torghay, Yrghyz qazaqtary jinalyp úlan-asyr asy ótken datqa Basygharany Ótey ruynyng bii dep janylysyp, Jappas ruynan ekenin búl kýnge deyin bilmey kelip otyrmyz ghoy. Bizdiki - Teljan Shonanúly әuletining shejiresi sonday bir bilmestikting japsarynda qalyp qoymady ma eken degen oi. Patsha zamany, odan keyingi kenes dәuirindegi nebir aumaly-tókpeli kezende (jerden yghystyru, újymdastyru, asharshylyq t.b.) Jappastar Yrghyz boyynda qonystap qalghan shyghar, kim bilsin? Qysqasy, ya Shómekey, ya Jappas júrty arasynan «Shona, Oraz» degen kisilerding shejirelik deregi shyqsa, biraz nәrse aiqyndalar edi.

Syrdy qystau, Qyrdy jaylau etken Jappas taypasynyng kórkem dýniyede atyn qaldyrghan shygharmanyng biri - B.Maylinning ataqty «Shúghanyng belgisi» atty әngimesi. Múndaghy basty keyipker «aqqudyng kógildirindey kórikti әri aqyldy» qyz Shúghanyng әkesi Esimbekting ruy – Jappas, qystauy - Syr boyy, jaylauy B.Maylinning tughan jeri bolyp esepteletin Áyet óniri. Sózimiz «soghymgha» semiz shyghuy ýshin jazushynyng ataqty shygharmasynyng myna joldaryna nazar salayyq: «...Bala kýnimizde anau kóringen tóbening basynda talay asyq oinap edik... ol da bir dәuren... iya... búl auyldyng kýzge qaray qonatyn jeri, jazghytúrghy avgusqa deyin otyratyn jaylauymyz, búl kól de Shúghanyng belgisi atandy, búryn «Targhyl ógiz soyghan» deushi edik. Ýlken kól, manayy tolghan shorqyndy su... ol uaqytta jerding berekesi qanday. Ózimizding el qanshama... onyng ýstine tu Syrdan kelip Jappastar da qonady... keyingi kezde ghana Jappas keluin qoydy ghoy. Bizding Berkimbay deytin jaqyn aghalarymyz bolady. Búryn bay edi, bolystyqqa talasamyn deumen-aq malyn qúrtyp aldy. Osy kýni kedey. Sol Berkimbaydyng әkesining naghashysy - Jappas Esimbek deytin boldy. Ózi bay edi, Jappastyng aldy deuge bolarlyq. Berkimbaygha arqa sýiep, Esimbek sol «Ógiz soyghannyn» eng shúrayly jerine qonushy edi.Ózi de jomart, qonaqpaz edi. Elge jaghymdy bolyp túrdy. Mal men basy birdey, qúday tilegin bergen bir adam: ortan qolday tórt úly boldy - shetinen qasqyr. Sol tórt úldyng ortasynda búlandap esken Shúgha deytin qyzy boldy...».

Endigi sózding retin ózimizding әulettik tarihymyzdan qozghap, ony aitylyp otyrghan mәselelerge janama derek etip úsynghymyz keledi. Bizding naghashy әjemiz, marqúm Kәshima Qúltayqyzy Jappastan taraytyn Mәmetek Altyn ruynan edi. 1912 jyly dýniyege kelip, 1990 jyly 78 jasynda Qyzylorda qalasynda dýniyeden ótti. Tughan jeri - qys qystauy Qarmaqshynyng manyndaghy Qyzyltam degen jer bolsa, jaz jaylauy - Tobylgha qúyatyn Áyet, Troiskining irgesindegi Ýy ózenderining boyy. Kәshima әjem Áyetting boyyndaghy jaylau qonystaryn saghynyshpen eske alyp kóp әngimeler aitatyn. Birde «Syrdan qyrgha kóshkende «Basyghara datqanyn» jolymen jýretinbiz, sebebi ol joldyng boyynda shegendelgen qúdyqtar bar edi, ony datqa arnayy qazdyrghan» dese, endi birde ol jaylaudan qystaugha qaytar shaqta, yaghny kýz uaqyty bolghanda Troiski qalasyna bazarlap baratyndaryn  qozghaytyn. «Troisk bazaryna songhy ret 14 jasta bardym, eki jyl ótken song meni qyrda (Qostanay óniri) túrmysqa berdi»,- deytin ol. Ájemiz túrmysqa shyqqan jyly onyng әkesi Qúltay «jaman aurumen» (obyr) auyryp dýniyeden ótedi. Búl 1928 jyldardyng shamasy. Naghashy әjemning túrmysqa shyqqan otaghasy jamaghaty qaytqan, orta dәuletti kisi bolady. Kenes ýkimeti ony «uyzday jas qyz alghan bay-qúlaq» degen aiyppen kәmpeskege ilip, Sibirge jer audarady. Sol jyldary kolhozdastyru bastalyp, júrttyng maly ortaq menshikke tartyp alynady. Elge qatty tarshylyq kelip, júrt bas-jan saughalap kóshe bastaydy. Bizding bolashaq әjemiz eginshilikpen, anshylyq-balyqshylyqpen ainalysatyn Syr boyyndaghy Esentemir (ru atauy) Dosqaly atty naghashysyna baryp panalaudy oilaydy. Osylaysha, qolynda oramalgha týiilgen týiinshegi bar jas kelinshek jayau-jalpylay Syrgha qaray auyp bara jatqan júrtqa qosylady. Solarmen birge aptalap jayau jýrip Aralgha kelip qúlaydy. Odan әri Aral stansiyasynda Qyzylordagha qaray bet alyp túrghan jýk poyyzynyng qyzyl vagonyna minip alady. Bir orys soldaty kelip orysshalap «týs» deydi. Búl qazaqshalap «týspeymin» dep shyryldap jylap qoya beredi. Vagongha tas keneshe jabysyp alghan múny әlgi soldat әri-beri júlqylap, týsire almaghan song ketip qalady. Sol jýk vagonymen Qyzylorda stansiyasyna jetedi. Poyyzdan týsip, júrttan súray-súray Qyzylorda qalasynyng manyndaghy Qarauyltóbe degen jerden bes-alty shaqyrym jerde eginshilik, anshylyqpen kýn kórip otyrghan naghashysy Esentemir Dosqalidyng ýiin tauyp alady. Jergilikti orystarmen tamyr bolyp, anshylyq qúratyn Dosqaly ózge qazaqtargha qaraghanda, salystyrmaly týrde baquatty bolady. Anshylyqpen qatar egin egip, balyq aulaghandyqtan Dosqalidyng otbasy Syr boyyna asharshylyq kelgen kezde әupirimdep aman qalady. Búl estelikti bizder 2013 jyly Abay portalynda jariyalaghan bolatynbyz (Marhabat, Zúlmat jyldar kuәgerining әngimesi: https://abai.kz/post/17001 ).

ASTAGhY DAU-DAMAY

Álqissa, Basygharanyng aruaghyna baghyshtalghan asta 300-ge juyq kiygiz ýy tigilip, 500 qoy soyylyp, bәige, sadaq atu, tenge alu syndy týrli sayystar ótedi. Bәigening jәne ózge de sauyqtyq sayystardyng bas tóreshisi bolyp, halyqtyng úigharymymen Y.Altynsarin bekitiledi. Bәige dese, qany qyzbaytyn qazaq joq: múnda da Kerey Saghynaydyng asynda bolghan qayghyly jaghdaygha mazmúndas oqigha tuyndaydy, biraq onyng sony beybit jaghdaymen tamamdalady. Á.Balghymbaevtyng jazbasynan bayqaghanymyzday, sayys qorytyndysyn shygharyp, jýlde taratarda Altybas qypshaqtar men Arghynnyng Toqtamys ruy arasynda, qazaqtyng jalpaq minezinde kóp saqtalghan, bәige jýldesine qatysty dau tuady. Bas tóreshi bәigeni sórden ótken jerden baqylap túrghan qaraqshylardyng (qazylardyn) sózine sýienip jýldeni altybastargha beredi. Búl sheshimge toqtamystyqtar kelispey, әsirese, Baybatsha Sartov degen jas jigit daudy ýdete týsedi. Y.Altynsarin kómekshilerine pәrmen berip, ózeuregen Baybatshany ózining pәueskesining artyna baylap tastaydy. Toqtamystyqtar bir jerge jinalyp, aralaryndaghy syily aqsaqaly Núrbay Talpaqov degen kisimen aqyldasady. Sol-aq eken bir top kisi atqa qonyp, Altynsarinnyng kýimesine qaray qiqulay shabady. Olardyng aldynan Jappas dostiyarlyqtar kese kóldeneng shyghyp, shabuyldaushy atty kisilerdi toqtatady, astyng shyrqyn búzbaugha shaqyrady. Dau-damay beybit týrde sheshiledi. Biraq búl oqigha keshkilik asqa jinalushylardyng arasynda qyzu әngimege ainalady.

Asta qyzu talqylaugha týsken atalmysh oqigha mazmúny uaqyt óte kele týrli qospalar qosylyp, ózgertuler men qúbyltugha úshyraydy. Kishi jýz Jappas Basyghara Orta jýz Arghyndaghy Ótey ruynyng Basygharasyna ainalyp, astyng ótken jeri Obaghangha kóshedi, toy-dumannyng ýstinde Shoshaqúly Baytúrsynnyng aghayyny Kóbekúly Tólebay Y.Altynsarindy sabaydy-mys. Osy auyzeki aitylghan derekter ghylymy túrghydan saralanbay, bas-kóz joq zertteu kitaptargha enip, tipti, ortalyq arnalardyng biri týsirgen derekti filimning sujetine de arqau bolyp shygha keldi. Osyndayda oqyrman sanasyna: «Ýmbetey balasynyng bәri sotqar bolghan ba? Namysshyl Shoshaqúly Baytúrsynnyng bauyry Aqtasty tútqyndaugha kelgen uezd basshysy Ya.Yakovlevke qol kótergen әreketi týsinikti, al Kóbekúly Tólebaydyng beybit astyng shyrqyn búzyp, ataqty ústazdy, lauazymdy qyzmetkerdi soqqygha jyghatynday ne kórinipti?» degen oilar keleri anyq.

QARPYQ AQYN JOQTAUY

Endi osy bir janylys aitylyp jýrgen derekterding týp-túqiyanyna ýnileyik. Tólebaydyng Ybyray Altynsarindy sabady degen әngime ýmbeteylik Qarpyq aqyn shygharghan «Tólebaydy qyzynyng joqtauy» (jalpy, Qarpyq aqyn Tólebay turaly qyzynyn, kelininin, jamaghatynyng (júbayynyn) joqtauy degen ýsh jyr shygharghan) jyrynyng mazmúnynan bastau alady. Onyng jyrynda:

Qypshaqtyng ónkey manaby

Kez bolypty ashugha.

Balqojaúly Ybyray

Artyn jiyp jóneldi,

Basyn qorghap qashugha.

Múny kórip әkekem,

Amanjoldap at qoydy.

Tasyghan kónlin basugha.

Quyp jetip sonynan,

Aghalyghyn bildirgen,

Kórmegenin kórgizgen.

Bozbalagha aidatyp,

Qaytaryp topqa kirgizgen.

Bekmúhambet bolysyn,

Inspektor orysyn,

Júmylghan kózin ashtyrtyp,

Ókshesinen bastyrtyp,

«Jan saugha, batyr!»- degizgen,- dep keletin epizod bar.

Jyrdyng mәtinine tereng nazar salghan kisi múnda Tólebay Y.Altynsarindy «sabady» nemese «úrdy, jyqty» degen sózderding joq ekenin bayqaytyny anyq. Ras, jyrda aghayyngha degen әldebir ókpe-renishting elesi kezdesedi jәne sonyng esesin Tólebay qaytardy degen de emeurin bar. Búl A.Baytúrsynúlynyng aituynsha qayyrsaq, kórkem shygharmanyng bir tiregi bolyp sanalatyn qiyal isi. Búl – bir.

Ekinshiden, joqtau qaytqan kisining atqarghan isterin, jaqsy minez- qasiyetterin ardaqtau syndy kórinisterdi qayghy shekken kisining shermendi kónil-kýii arqyly beriletindikten onda suretteletin oqighalardyng shyndyghyna shartty týrde qarau qajet. Joqtauda emosiyalyq kónil-kýy rayy, marqúmdy dәripteu reni  asa basym bolady jәne oqighanyng erterekte ótip ketkeni de týrli auytqulardy tughyzady. Oiymyzgha naqty dәlel kórinis – Á.Balghymbaevtyng atalmysh tarihy jazbasy.

Qarpyq aqynnyng joqtau jyryndaghy tarihy túlghalargha keletin bolsaq, Kóbek balasy Tólebay – Shoshaqúly Baytúrsynnyng aghayyny. 1899 jylghy statistikalyq esepte ol Dәurenbek Birimjanov úzaq jyldar biylegen Tosyn bolysyna qaraytyn №5 auyldyng bii (4 suret).

4 suret. 1899 jyly jariyalanghan tarihy derek kózinen ýzindi.

Shejireshi qarttar ony bolmysynan myrza bolghan desedi. Al Bermúhamed bolys – Saryoy bolysynyng basshysy Bermúhammed Aldiyarov (5 suret).

5 suret. 1899 jyly jariyalanghan tarihy derek kózinen ýzindi.

Ol 1881-82 jyldary Múhametjan Qarabaevpen birge Qazan uniyversiytetinde oqyghan. Biraq oqudy ayaqtady ma, әlde ayaqtamady ma, ol jaghy bizge beymәlim. Y.Altynsarin 1882 jyly Qazanda bilim alyp jýrgen qos shәkirtke baspagha úsynylghan «Shariyat ul-islam» kitabyna korrektor boludy tapsyrady. Onyng balasy Ábubәkir Aldiyarov Troiskide jeke emhana ashqan bilikti dәriger, Alash qayratkeri.

Qarpyq aqynnyng joqtauy 1923 jyly Mәskeude Á. Bókeyhan men A.Baytúrsynúly birlesip shygharghan «Jiyrma ýsh joqtauda» alghash ret jariyalandy. Biraq ol shygharma avtorlary qughyn-sýrginge úshyraghandyqtan, jyr úzaq jyldar júrtshylyqqa belgisiz bolyp keldi. Sonyng saldarynan aqynnyng joqtauy júrtshylyqpen qayta qauyshqan ótken ghasyrdyng 80-90 jyldary el arasynda janylys aitylghan, tarihy derekterge negizdelmegen oi-pikirler payda boldy. Búl baghytty ústanghandar joqtaudaghy Qarpyq aqynnyn:

Ýsh jýzding qazaghy

Basyqara datqanyn

Basyn qosqan asynda

Bolghandardan estiymin,

Bolmasam da qasynda, - degen «bolghandardan estigen» sóz ekenin aitqan eskertpesine nazar audarmaghan.  Demek, aqyn el ishinde qaueset bolyp jýrgen oqighany jyr joldaryna ainaldyrghan jәne Basyqara datqanyng qay rudan ekenin de atamaghan. Búl – bir.

Ekinshiden, olar 1885 jyly Torghay uezining basshysy Ya.P.Yakovlevting basyn jarghan Baytúrsynnyng birneshe aghayynymen biylik tarapynan qatty jazalanyp, itjeken Sibirge 15 jylgha jer audarghan oqighasyn salystyrmaly týrde payymdap, zerdelemegen. Basyghara datqanyng asy ýstinde Torghay oblysy halyq mektepterining inspektoryna qol kóterilip, onyng basy jarylghan bolsa, patsha ýkimet búl oqighany ayaqsyz qaldyrmay, kinәli kisini qatang jazalar edi. Y.Altynsarinnyng daukes Baybatsha Sartovty pәueskening artyna baylap tastauy da onyng qolynda ýlken biylik, el aldynda ataq-abyroyy, bedeli bar ekenin bildiredi.

Ýshinshiden, Á.Balghymbaev jazbasyndaghy Toqtamys ruynan attary atalatyn Talpaqov Núrbay men Sartov Baybatsha - ómirde naqty bolghan kisiler. Olardyng esimderi bizding zamanymyzdaghy shejirelik derekterge týsken. Qostanay meshitining imamy, marqúm Ertay qajy Balahmetting el arasynan jinaghan «Ýsh Alash» atty shejirelik kitabynda Núrbaydyng әkesi Talpaq degen kisi Toqtamystyng toghyz balasynyng ýlkeni Ázirbaydan tuady. Ázirbay men onyng bauyry Sandybayda da toghyz bala bolghan eken. Sondyqtan «Jәnibekting qara shanyraghy» dep tanylatyn Toqtamys ruy turaly el arasynda:

Toqtamystan- toghyzbyz,

Ázirbaydan –toghyzbyz,

Sandybaydan – toghyzbyz,

Ázir Qúday ózimiz, - degen sóz qalghan desedi.

Basyghara datqany asynda bәige jýldesin daulap jýrgen Baybatshanyng әkesi Sart – Sandybaydyng tughan toghyzdyng biri. Al Sarttan tughan Baybatshany shejire deregi «Bassha» dep ataydy. Basshadan - Múqan, Múqannan - Kәkim tuady, - deydi shejireshiler.

Bayqap otyrghanymyzday, eger Á.Balghymbaevtan búl jazba qalmaghanda, osy aitylghandardyng biri de kóterilmegen bolar edi,

TÝIIN SÓZ

Týiindey kelgende, Jappas Basyghara datqanyng asy turaly Á.Balghymbaevtyng esteligi – tarihy túrghydan da, etnografiyalyq tanym, ólketanushylyq mәlimetter túrghysynan da manyzy zor jazba. Múnday qoljazbalardy ghylymy ainalymgha engizu el arasynda janylystan tuatyn keybir feyklorlyq (feyk – janylys, negizsiz) әngimelerding eriksiz órbuine tosqauyl bolary anyq. Auyzeki sóz ózin «erkin sezinetin» qalyng búqara arasynda feyklordyng payda boluy zandy. Al ony naghyz foliklordan ajyrata bilu – ghylym dengeyin bildiretin qúbylys. Shetel ghylymynda atalmysh mәseleni zertteyding ghylymy teoriyalyq jәne metodologiyalyq negizdemeler qalyptasqan. Kenes dәuirindegi ghylymy zertteulerde búl mәselege kónil bólinetin. Tәuelsizdik alghannan keyingi eyforiyalyq kónil-kýy basymdylyq alghan kezde atalmysh mәsele nazardan tys qaldy nemese kólegeylendi. Feyklor men naghyz foliklordy (ruhany qazynany) ghylymy túrghyda dúrys ajyratugha asa ýlken yqylas bolmaghandyqtan, joq jerden «arystanday aibatty, jolbarystay qayratty» batyr, taban astynan «Lúqpanday danyshpan, Nausharuanday әdiletti biy-sheshender» payda bolyp, olargha el-júrttyng «asary men jyluy» nemese soghan úrpaq túrghysynan qatysy bar qaltaly kisilerding demeui arqyly jappay eskertkish ashu ýrdisi de oryn alghany eshkimge jasyryn emes. Búryn da aitqanbyz, qazirgi tanda qolgha alynyp jatqan jana, әdiletti Qazaqstangha jalghan daqpyrt pen dәripteu qajet emes dep taghy da qaytalaymyz.

Sóz sonynda aitarymyz, Ýmbetey Qarpyq aqynnyng Sibirge aidalghan Aqtas pen Baytúrsyndar elge oralghan kezde shygharghan kólemdi tarihy tolghauynyng 1903 jyly jazbagha týsip saqtalyp, onyng bizding zamanymyzgha jetuine biri Torghayda, endi biri Orynborda qyzmet jasaghan aghayyndy Balghymbaevtardyng qatysy bar. Búl endi jóni bir bólek әngime.

Almasbek Ábsadyq,

Qostanay

Abai.kz