Júma, 12 Tamyz 2022
Qazaqtyng tili 1390 13 pikir 22 Mausym, 2022 saghat 13:23

Tilimizding taghdyry oilandyrady

Býgingi kýni elin, jerin, últyn sýietin azamattarymyzdy qatty tolghandyratyn jәne olargha maza bermeytin bir ózekti mәsele bar. Ol memlekettik tilimizdin, qazaq tilining taghdyry.

Bәrimizge erteden belgili – tili últtyng damuynda ózining ornyqty orynyn ala almaghan halyq  últ retinde tarihta qalmaydy jәne quatty memleket qúra almaydy. Ol últ bolashaqta ne joyylady nemese ózinen quatty kórshi últtyng qúramyna kirip assimilyasiyagha úshyrap, ózining últtyq sәikestiginen (iydentifikasiyasynan) airylady. Býgingi kýni qazaq últynyng taghdyry da osynday sheshushi kezende túrghan siyaqty. Qazaq últynyng derbes últ retinde tarihta qaluy, dýnie jýzi halyqtarynyng arasynda óz orynyn aluy, al Qazaqstannyng tәuelsiz memleket retinde әri qaray damuy memlekettik til – qazaq tilining taghdyryna tikeley baylanysty. Al tilimizding býgingi kýnine keler bolsaq, onyng jaghdayy kónil kónshiterlik emes. Qazaq halqynyng derbes últ retinde ornyghuyna, onyng tilinin, dilinin, dinining damuyna ýsh jýz jylday orys patshalyghynyng qol astynda boluy jәne odan bergi jerde jetpis jylghy kenes kezenining әseri orasan zor boldy. Patshalyq Resey bolsyn, bolisheviktik kenes kezeni bolsyn, olardyng bәrining de qazaq últyna arnalghan sayasaty bireu boldy. Ol bizdi últ retinde joyyp, qazaq halqyn mәngýrt tobyrgha ainaldyryp, jerimizding bar baylyghyn emin-erkin paydalanu bolatyn. Qazaq halqynyng tarihyn barynsha búrmalau, qazaq jerinde kishi qazan tónkerisin jasau, nәtiyjesinde últymyzdyng qaymaghy bolyp sanalatyn Alashtyng serkelerining kózderin jong, 120 mynnan asa qazaq azamattaryn sayasy qughyn-sýrginge úshyratu, halqymyzdyng jartysynan kóbisin asharshylyq qúrbany qylghan sayasy genosiyd, osynyng bәri bir ghana maqsatqa – qazaq halqyn últ retinde jonggha baghyttalghan. Endi mine býgin, tәuelsizdik alghanymyzgha otyz jyldan asqanda biz últymyzdy saqtap qalu ýshin, tәuelsizdigimizdi túghyrly etu ýshin, barlyq jaghday jasap jatyrmyz ba?

Mening oiymsha biz әli de búl baghytta kóptegen qajetti sharalardy iske asyra almay otyrmyz. Nege? Mening oiymsha qazaq halqynyng belgili bir bóleginde, әsirese biylik basynda otyrghan azamattar men halyq qalaulylary dep әldeqanday qylatyn deputattarymyzdyng kópshiligining kókireginde qúldyq sana-sezim (rabskaya psihologiya) óte terende jatyr. Olardyng oiynsha qazaq halqy әzir orys tilinsiz, Qazaqstan memleketi Reseysiz óz kýnin kóre almaydy, biz tek Reseyding kólenkesinde jýrsek qana kýn kóre alamyz degen bisharalyq týsinik qalyptasqan. Osynday pikirdi osy kýni qazaqtyng kóptegen agha buyn, orta buyn azamattary ózderine ýlgi, kumir sanaytyn Oljas Sýleymenov siyaqty aghalarymyz ashyqtan-ashyq aityp jýr. Osy rette ýndi halqynyng úly oishyly Djavaharlal Neruding «otarshyldar tәrbiylegen intellegensiya sol halyqtyng basty jauy» degen qanatty sózi bizding osy kýngi jaghdayymyzgha dәl keletin siyaqty. Elimizdi otyz jyl basqarghan Núrekeng de memleketimizding tәuelsizdigin túghyrlauda, irgemizdi bekitude birshama júmystar atqarghanymen, til mәselesine kelgende, jogharyda aitylghan ramkalardan shygha almay eki kemening basyn ústaumen ketti. Memleketimizding Ata Zanynda qazaq tilining mәrtebesi memlekettik til dep kórsetilgenmen, onyng ayaghyna «orys tilin memlekettik tilmen teng qoldanu» degen siyaqty bap týrinde túsau salynyp qoyyldy.

Nәtiyjesinde  qoghamymyzda  teng qoldanudyng ornyna orys tili barlyq salalarda basymdyqqa ie boldy. Basty motivasiyadan airylghannan keyin memlekettik til tek qana talap etken jaghdayda, onda da ózimizde jәne Reseyde ýlken aiqay-shu tudyryp baryp, qana qoldanylatyn jaghdaygha dushar boldy. Búl jaghdayda ne isteuge bolady, qalay osynday bishara kýige týsken tilimizding mәrtebesin týzete alamyz degen súraq әrbir últjandy qazaq azamattaryn mazalaytyny sózsiz. Bәrimizding songhy kýnderge deyin ýmitimiz Ata zanymyzgha ózgeris engizu turaly býkilhalyqtyq referendumgha baylanysty bolatyn.

Biraq ókinishke oray qansha myndaghan Qazaqstan azamattary qol qoyghan, Ata zannyng 7-babynyng 2-tarmaghyn alyp tastau turaly, petisiyagha qaramastan, referendum bulletenine búl súraq kirgizilmedi. Memlekettik tilimizding damuyna tejeu bolyp túrghan búl tarmaqty Ata zannan alyp tastamay qazaq tili últaralyq mәrtebege ie bola almaydy. Óitkeni orys tildi otandastarymyzda qazaq tilin mengeruge degen motivasiya bolmaydy. Biz qazaqtar ne nәrsege bolsa da keshigip jýretinimiz siyaqty, jaybaraqattyqqa salynyp, búl mәselening sheshimin taghy da keyinge qaldyrdyq. Ot basy oshaq qasynda otyryp birimizdi birimiz qazaqsha sóileyik dep ýgittegennen kóp nәtiyje shyqpaytynyna endi kózimiz jetti ghoy. Búl mәselening sheshimin memleket dәrejesine, parlament dengeyine kótergen jaghdayda ghana ózining ong nәtiyjesin berui mýmkin. Eki jyldan keyin elimizde parlament saylauy ótui tiyis. Eger Preziydentimiz kerek dep tapsa odan da erte ótui mýmkin. Sol memleketimizdin, qoghamymyzdyng әri qaray damuy ýshin orasan manyzy bar osy is-sharagha býginnen bastap dayyndalghan dúrys. Sol jana Parlamentting qúramynda últymyzdyng bolashaghy ýshin, onyng eng basty simvoly – memlekettik tilding mәrtebesi ýshin kýresetin belsendi de yqpaldy lobby boluy kerek. Ol ýshin biz qazaq tilinin, memlekettik tilding mәrtebesin qajetti dengeyge kóterudi, ony últaralyq til retinde qoldanudy jalpyúlttyq iydeyagha ainaldyrudy aldyna maqsat etip qoyatyn partiya qúrudy oilastyruymyz qajet. Býgingi kýni qoghamda onday qajettilik bar.

Elimizde osy uaqytta jetpis payyzdan asa qazaq bolatyn bolsa, sonyng kem degende ýshten ekisi memlekettik tilding mәrtebesin kóteru ýshin dauys beredi dep oilaymyn. Biraq partiya qúru da onay sharua emes. Búl baghyttaghy júmystyng eng manyzdysy, ol osy partiyanyng basynda kim túrady, partiyany bastaytyn serkesi kim bolmaq degen súraq. Partiya serkesining dengeyinen, onyng qoghamdaghy ornynan, onyng bedelinen kóp nәrse baylanysty. Ol artynan halyq ergize alatyn, halyqqa sózin ótkize alatyn adam boluy tiyis. Búl jaghynan oilanatyn, uayymdaytyn eshnәrse joq. Elimizde qúdaygha shýkir onday túlghalar bar. Men óz oiymdy ortagha salsam, halqymyzgha syily eki adamdy aitar edim. Olar Múhtar Shahanov aghamyz ben Orazkýl Asanghazy apayymyz. Búl kisiler elimiz tәuelsizdik alghannan beri tilimiz ýshin jandaryn salyp kýresip kele jatqan túlghalar. Últymyzdyng bolashaghy, onyng tili, dili, dini ýshin atqarghan qyzmetterine biz bәrimiz kuәmiz.

Jogharyda aityp ketkendey, uaqyt óte tyghyz. Bir jarym jyl degen zu etip óte shyghady. Sondyqtan uaqyt ótkizbey osy sharuanyng úiymdastyru júmystaryn bastap ketkenimiz dúrys. Búl rette barlyq aumaqtarda júmys jasaytyn qazaq tili qoghamynyng filialdarynyng mýmkindikterin dúrys paydalanghan jón.

Qosymsha:

Osy maqalany kópshilik qoldap jatsa, Múhtar Shahanov aghamyz ben Orazkýl Asanghazy apayymyzgha halqymyzdyng til janashyrlary atynan resmy úsynys dep eseptep, Abai.kz internet-resursynan osy kisilerding nazaryna maqalany jetkizudi súraymyz.

Bayqonyrov Sәmet Yqylasúly,

Aqtau qalasy

Abai.kz

13 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2103
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2026
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1712
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2747