Sәrsenbi, 17 Tamyz 2022
Anyq-qanyghy 2622 8 pikir 1 Shilde, 2022 saghat 12:19

Kimning kim ekenin bile jýrsin dep...

Sonymen, Parlament Senatynyng ghimaratynda qos palatanyng birlesken otyrysy ótti. VII shaqyrylghan Parlament ekinshi sessiyasyn ayaqtap, kelesi mausymnan bastap «kýshti Preziydent», «yqpaldy Parlament», «esep beretin Ýkimet» formulasyn ústanatyn bolyp, deputattar kezekti kanikulgha ketti.

Sәt-sapar tileymin!

Az emes, shekara syrtynda qalghan alty million qazaqtyng Atajúrtyna oraluy jolynda azdy-kópti júmys istep jýrgen mening kóbirek jýginetin bir Qara shanyraghym – osy Parlament ýii.

Qazaq kóshi, qandastar taghdyryna qatysty Parlamentting ekinshi sessiyasy men ýshin eki tarihy oqighamen este qaldy.

Biri –  osy jyldyng kókteminde Mәjiliske kelip týsken «Qazaqstan Respublikasynyng keybir zannamalyq aktilerine halyqtyng júmyspen qamtyluy jәne kósh-qon mәseleleri boyynsha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» Zanynyng jobasyn talqylaugha arnalghan Júmys tbynan shygharyluym.

Sebep: Júmys toby otyrysynyng qazaq tilinde jýrgiziluin talap etuim jәne Zang jobasyndaghy «ózi azamaty bolyp tabylatyn jәne túratyn elding aumaghynda kәmeletke tolmaghandargha qatysty seksualdyq sipattaghy qylmys jasaghany ýshin sottylyghynyn» bar nemese joqtyghyn dәleldeytin taghy bir ANYQTAMA talap etetin normagha qarsy bolghanym.

Mәjilis Tóraghasy QR Parlamenti Mәjilisining tóraghasy Erlan Qoshanovtyng atyna «Ashyq hat» jazdym, eskerusiz qaldy.

Biraq, kóshi-qon prosesterin jetildiruge, qandastarymyzdyng qújattanuy men әleumettik kómekpen qamdalu mәselelerin ontaylandyrugha baghyttalghan onshaqty úsynysty aldyn-ala dayyndap, ony Mәjilis deputattary Edil Janbyrshinge, Berik Ábdighaliyúlyna Erlan Sairovqa jәne Júldyz Sýleymenovagha berip qoyghan. Atalghan deputattar ol úsynystardy retine qaray zandastyrugha uәde bergen. Qorghap shyghady degen senimdemin.

Ekinshisi, ózderiniz bilesizder, biylghy jasalghan Konstitusiyalyq reforma ayasynda Ata Zanymyzgha «Qazaqstan Respublikasynyng sheginen tys jerlerde túratyn etnikalyq qazaqtar basqa memleketting azamaty bolghandyghyna qaramastan jenildetilgen tәrtippen Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyn alugha qúqyly» – degen norma engizip, sol arqyly shakara syrtynda qalyp bara jatqan alty million qazaqqa Konstitusiyalyq qúqyq berudi kózdep, Preziydentimiz Qasym-Jomart Toqaevqa úsynys hat jazdyq.

Úsynysymyz Konstitusiyanyng talqygha salynghan jana jobasyna enbegen son, Preziydent Ákimshiligi men Parlamentke jýginuge tura keldi.

Sóitip, Preziydenti Ákimshiligining Basshysy Múrat Núrtileuge eki ret,  QR Preziydenti Ákimshiligi Basshysynyng orynbasary, Júmys tobynyng jetekshisi Erjan Jiyenbaevqa, Preziydenti Ákimshiligi Basshysynyng orynbasary Aida Balaevagha, QR Preziydenti Kensesining basshysy Núrlan Onjanovqa, QR Konstitusiyalyq Kenesi apparatynyng basshysy, Júmys tobynyng mýshesi Baqyt Núrmúhanovqa, QR Memlekettik hatshysy Erlan Qaringe eki ret, QR Preziydentining kómekshisi – QR Preziydenti әkimshiligining Ótinishterdi qaraudy baqylau bólimining mengerushisi Ernar Baspaevqa, QR Parlamenti Senatynyng Tóraghasy Mәulen Áshimbaevqa eki ret, Senat deputattary Múrat Baqtiyarúlyna, Aqylbek Kýrishbaevqa, Núrtóre Jýsipke, QR Parlamenti Mәjilisining Tóraghasy Erlan Qoshanovqa eki ret, Mәjilis deputattary  Edil Janbyrshinge, Berik Ábdighaliyúlyna, Erlan Sairovqa, Aydos Sarymgha, Sayasat Núrbekke, Azat Peruashevqa jeke-jeke hat jazyp, jeke qabyldaularyn súrandym jәne atalghan úsynysty Preziydentimizge jetkizip, shakara syrtynda qalyp bara jatqan alty million qazaqqa Konstitusiyalyq qúqyq beruge yqpal etulerin ótindim.

Atalghan deputattardyng ishinen Múrat Baqtiyarúly, Aqylbek Kýrishbaev, Sayasat Núrbek qabyldap, ótinishimdi tyndady.

Óz atyma tek eki-aq deputat Edil Janbyrshin men Azat Peruashevtyng atynan jazsa kerek, Qazybek Isa hat jazyp, qoldaryn qoyyp, resmy jauap beripti.

«Eng aldymen, Sizding belsendi azamattyq ústanymynyz ýshin ýlken alghysymdy bildiremin. Qandastarymyzdyng Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyn aluy óte ózekti mәsele. Osyghan oray, Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyasynyng jobasy Qazaqstan Respublikasy Mәjilisine kelip týsken jaghdayda, Sizding úsynystarynyzdy júmys tobyna joldaymyz», - depti deputat Edil Terekbayúly óz jaubynda.

«Aq jol» pratiyasynyng Tóraghasy Azat Peruashevtyng atyna jazghan hatyma «Qúrmetti Auyt Múqiybek! Sizding QR Parlamenti Mәjilisine joldaghan hatynyzdaghy «14.04.2022j. №JT-M-322, 5) kóshi-qongha baylanysty manyzdy mәseleniz «Aq jol» pratiyasynyng fraksiya otyrysynda qarastyrylatynyn habarlaymyn», - depti  deputat Qazybek Isa.

Ókinishke oray, QR Konstitusiyasynyng jobasy Qazaqstan Respublikasy Mәjilisine soqpay, Jalpyhalyqtyq referendum arqyly qabyldandy.

«Aq jol» pratiyasy búl mәseleni fraksiya otyrysynda qarastyrdy ma, joq pa, bilmeymin. Onyng jauabyn Qiyametke barghanda Azat Peruashev pen Qazybek Isadan Allanyng ózi alatyn bolady.

Qalghan alashshyl myrzalar men hanymdar mening ótinishterimdi Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau, Ishki jәne Syrtqy ister ministrlikterine laqtyrumen boldy.

Shynymdy aitsam, men Parlament deputattary aqyldasyp,  shekara syrtynda qalyp bara jatqan alty million qazaqqa Konstitusiyalyq qúqyq beru turaly Parlament tórinen Preziydentke úsynys jasaytyn shyghar dep qatty ýmittendim jәne qazaq degen qasiyetti halyqtyng saghyn syndyrmaytyn shyghar degen senimde boldym.

Amal ne, bolashaqtyng «yqpaldy Parlamentinin» býgingi deputattary ol qadamgha bara almady. Ony qoyyp, әleumettik jelilerdegi jeke paraqshalaryna bireui qoldap bir auyz sóz jazugha jaramady...

Tek, senator Múrat Baqtiyarúly ghana suyrylyp shyghyp, Ýkimet basy Álihan Smailovtyng atyna deputattyq hat joldapty. Múrat aghamyz ol hatyna әriptesi Álimjan Qúrtaevtyng da qolyn qoyghyzypty.

«Esep beretin Ýkimet» ýkimetting búl mәseleni sheshe almaytynyn, tipti sheshuge qúlqynyng joqtyghyn da bilemiz. Múrat Baqtiyarúly – ary taza deputat. Onyng últyna degen qamqorlyghy shekaramen shektelmeydi, arghy bettegi aghayyndardy da qamtyp jatady. Búl joly da sol túlghalyq, jigittik paryzyn shyn peyilimen ótedi.

Múrat Baqtiyarúlynyng deputattyq haty Ýkimetting bosaghasyn attamastan Enbek jәne halyqty әleumettik qorghau ministrligine syrghytylghan eken. «...Jogharyda atalghandardy eskere otyryp, Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyasyna ózgertuler men tolyqtyrular engizu boyynsha mәseleni Qazaqstan Respublikasy Preziydentining Ákimshiligi nemese Qazaqstan Respublikasynyng Parlamenti qarap, tiyisti sheshim qabyldaghandaryn jón sanaymyz», - dep adal jauabyn beripti atalghan ministrlikting Birinshi viyse-ministri Ahmady Sarbasov.

Qazir eski jýiening qateligin týzetu nauqany jýrip jatyr. Búl – óte dúrys bastama. Biraq, bizding әperbaqan, mysyqtileu sheneunikter osy kóshi-qon, shettegi qandastardy atajúrtyna oraltu sayasatyn da Túnghysh Preziydent Núrsúltan Nazarbaevtyng otyz jylda jibergen qatelerining biri retinde baghalaytyn kórinedi. Jәne onday shendilerding bireu, ekeu emes, kóp ekeni osy joly kózge aiqyn kórindi. Ózderi Preziydentting ainalasy men Parlamentte otyr. Qúday ózi zaualyn bermese, Jana Qazaqstannyng bir tragediyasy osylardan bolayyn dep túr....

Qosh, bolar is boldy. Ótkenge ókingennen góri, bardy bazar etken dúrys. Kórip otyrghan bolarsyzdar, az әreket jasamadyq. Qazaq kóshi tarihynyng taghy bir paraghy osylay jabyldy. Sonyng belgisi retinde jәne kimning kim ekenin qandastarymyz bile jýrsin degen niyetpen, senator Múrat Baqtiyaúlyna rahmet aita otyryp, onyng Ýkimet basyna joldaghan sol deputattyq hatyn Sizderding nazarlarynyzgha úsynghandy jón kórdim.

Auyt Múqiybek


Qazaqstan Respublikasynyn
Premier-Ministri
Á.A. SMAYYLOVQA

Qúrmetti Álihan Ashanúly!

Osy hattyng Sizge joldanuyna bir top ziyaly qauymnan kelip týsken ótinish tilekteri negiz boldy. (A. Múqiybek, N. Aytúly, J. Erghaliyev, S. Elubay, T. Zәken, S. Núrjan)

Tәuelsizdik alghaly beri elimizge millionnan astam qandastarymyz ata-júrtyna kóship keldi. Elge oralghan qandastarymyz elimizding ósip-órkendeuine, mәdeniyetimiz ben ana tilimizding damuyna sýbeli ýlesterin qosyp keledi.

Degenmen, syrtqy kósh – qon salasyndaghy jýrip jatqan júmystardy taldau barysy songhy on jyl ishinde búl mәselede kóptegen kemshilikter men olqylyqtar oryn alghanyn kóruge bolady. Mysaly, 2012 jyldan 2016 jylgha deyin shetelderde túratyn etnikalyq qazaqtardy qonys audarugha kvotalar mýldem belgilenbedi. Tek songhy kezderi ghana búl mәsele óz sheshimin taba bastady. Múnday jaghdaydyng qalyptasuyna basty sebepterining biri óz dәrejesinde repatriasiya sayasatyna kónil bólinbey qaluy.

Qazirgi kezde elge qonys audarushylar sanymen elden kóship ketip jatqandardyng aiyrma teris salidosy ýsh esege deyin jetti. Derekke sýiensek әrbir on jyl sayyn 300 myng túrghyny bar qala joyylyp ketip otyru qauipi bar. Soltýstik oblystarda úsaq eldi – mekender qanyrap bos qaluda, júmys qoldary tapshy, mektepter jýiesi bosap qaluda, jerge iyelik jasaytyn sharualar azayda. Shetelden qonys audarushy qandastargha jәne ishki kósh – qon boyynsha kóship kelushilerge jasalatyn yntalandyru sharalary jetkiliksiz.

Memleket basshysy Q.K. Toqaev «Sheteldegi qandastarymyzdy elge qaytaru isi eshqeshen nazardan tys qalghan emes, qalmaydy da. Dýnie jýzindegi qandastarymyzdyng basyn tughan jerde biriktiru – bizding qasiyetti paryzymyz» degen bolatyn.

Osy orayda, sheteldegi bauyrlarymyzdyng tarihy otanyna qonys audaru qúqyghyn qandayda bir sayasy mýddeli kýshterding aralasuyna qaramastan eshqashan shayqalmaytynday etip Konstitusiyagha kirgizu kerek dep esepteymiz.

Osy rette, Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyasyna ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly úsynystardy tújyrymdau jónindegi júmys tobyna Qazaqstan Respublikasy Konstitusiyasynyng «Adam jәne azamat» dep atalatyn II bólimining 10-babyna «Qazaqstan Respublikasynyng sheginen tys jerlerde túratyn qazaqtar basqa memleketting azamaty bolghandyghyna qaramastan jenildetilgen tәrtippen Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghyn alugha qúqyqty» degen norma engizudi úsynamyz.

Búnday normalar halyqaralyq tәjiriybede bar. Atap aitsaq, Germaniya, Polisha, Rumyniya, Bolgariya, Qyrghyzstan basqa da elderding Konstituyalarynda oryn alghan.

Qajet deseniz, Tәuelsiz Qazaqstannyng da tәjiriybesinde osynday normalar konstitusiyalyq zannamada bolghan. Mysaly, Qazaq SSR Jogharghy Sovetining 1990 jylghy 25 qazandaghy №307-XII Qaulysymen Qazaq Sovettik Sosialistik Respublikasynyng Memlekettik egemendigi turaly deklarasiyanyng 12-babynda «Qazaq SSR-i Respublikadan tys jerlerde túratyn qazaqtardyng últtyq-mәdeni, ruhany jәne til jónindegi qajetin qanaghattandyrugha qamqorlyq jasaydy», degen tújyrym bar.

Sondyqtan osy mәseleni jan – jaqty qarap, ong sheshimin qabyldauynyzdy súraymyz.

Qúrmetpen,
M. BAQTIYaRÚLY
Á. QÚRTAEV

Abai.kz

8 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2588
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2103
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1776
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2868