Jeksenbi, 2 Qazan 2022
Ádebiyet 3445 4 pikir 6 Shilde, 2022 saghat 14:53

Tariyhqa sholu

sher-tolghau

Búl jerde atam jýrgen, әkem jýrgen,
Áli de paryzym kóp ótelmegen.
Qayyssa qabyrghasy babamyzdyn,
Qaldy ma auyr jýgi kótermegen.

Qaldy ma zar men múny, sher-shemeni,
Maqsatyn algha qoyghan bilseng edi.
Kirgizse jerge de olar kiyiz qazyq,
Qagha almay jýrmiz bizder bir shegeni.

Ang atqan, egin salghan, malyn baqqan,
Áyteuir otbasynyng babyn tapqan.
Kesh jatyp, erte túryp, enbek qylu
Bizderge qalghan múra Álimsaqtan.

Úyalmay kere qarys maydan asap,
Tarihty jýr bireuler qoldan jasap.
Keledi el kózinen jasyrghysy
Bolghanyn qyrghyn maydan, qandy qasap.

El-júrtym bolsyn degen esen-aman,
Ornatqan aqylymen әdil qogham,
Kýltegin qaltyratsa qas dúshpanyn,
Jaularyn tizerletken Bilge qaghan.

Bermegen óz erkimen jatqa qoldy,
Kezinde Túmar patsha atqa qondy.
Bóktirip qyzyl qangha Kirding basyn,
Erligi úrpaghyna maqtan boldy.

Shynghys han týrikterding kosqan basyn,
Qalaghan erkin elding irgetasyn.
Toptasqan qalyng qauym manayyna,
Bilgen song qasiretti juytpasyn.

Qúptaghan shyghar isin Haq-Taghalam,
Kuә ghoy qara jer men aspan oghan.
San eldi jinaghan bir shanyraqqa,
Bar ma ózi Shynghys hannan asqan adam?!

Antalap jan-jaghynan shýrshit, qalmaq,
Jerime qandy qolyn boldy salmaq.
Suyryp qynabynan qylyshtaryn,
Sarbazdar el irgesin qaldy qorghap.

Anadan alyp bolyp artyq tughan,
Bógenbay, Qabanbaylar jaudy qughan.
Shyndyqty shygharam dep shynyraudan,
Isatay men Mahambet beldi bughan.

Beybarys jat jerde de súltan boldy,
Jaularyn qarsy shyqqan últan qyldy.
Batyrlar atqa qonghan bay-manaptyn
Ótpeytin tamaghynan qylqan boldy.

Bolamyn olay bolsa nesine alan,
Qasymnyng qasqa joly asyl maghan,
Tәukening «Jeti jarghy» qaghidasyn,
Esimning eski jolyn esime alam.

Birligi Kerey menen Jәnibektin
Berdi ghoy eniregen elime ekpin.
Toytarsa qas dúshpandy tize qosyp,
Qalaysha sol daghdydan jerimekpin?!

Erligin eske alghanda Abylaydyn,
Qalaysha namysymdy janymaymyn?
Úmtylsam oryndaugha ósiyetin,
Endigi jýrisimnen janylmaymyn.

Qazaqtyng songhy hany Kenesary
Kezip jýr keng dalany elesi әli.
Han isin jalghaugha da baylanysty
Dәl qazir elimizding bolashaghy.

Abaydyng qara sózi úiqyny ashqan,
Búlaghy Ybyraydyng shóldi basqan,
Farabiydin, Shoqannyng izgi oilary
Úrpaqqa jetken joq pa búljymastan.

Ótkizgen qayda jýrse sәtti kýnin,
Tanytqan barsha júrtqa tektiligin,
Jalghasqan jeti atagha salt-dәstýrim
Janghyryp osy kýnge jetti býgin.

Elemey kýibeng tirlik ses qylghanyn,
Oylaghay qonaghy men dostyng qamyn
Bólip jep týiir dәndi kórshisimen,
Jimaghan jút jyly da dastarhanyn.

Jerime kóz alartyp orys keldi,
Orystyng sózin sóilep bolys keldi.
Qazaqtyng tilin, dinin joq qylugha
Barlyghy jan-tәnimen kiristi endi.

Tórt týlik jýrgen jerdi donyz jaylap,
Qonystan kóshti qazaq sory qaynap.
Aynaldy topyraqqa shýigin jaylau,
Bir kezde týgi shyghyp, túrghan jaynap.

Irkit qyp jana ghana saughan sýtti,
Leniyn, Stalindey kósem shyqty.
Halyqty qoyday qyryp, kórge tyghyp,
Ózderi túqymymen esen shyqty.

Qyltighan qylsha moyyn qylta boldy,
Týbit pen qoydyng jýni júrqa boldy.
Jayqalyp ósken aghash ormandaghy
Salatyn samauyryngha janqa boldy.

Alashtyng arystanday arystary
Ghajap qoy bir arnada tabysqany.
Núsqady adaspaytyn tura joldy,
Úrpaqqa amanatyn tabystady.

Aq tanyn azattyqtyng shyn ansadyq,
Týbinde jaumay qoymas qúralsa búlt.
Álihan elding qamyn erte oilady,
Aqang men Jaqang shyqty úran salyp.

Ózgerip ketkennen song ata joly,
Ózgege tizgin beru qata boldy.
Mústafa shetke ketti múng arqalap,
Jýsipbek, Eldes, Maghjan qapa boldy.

Elenbey elge singen er enbegi,
Halyqtyng shyqqan teri tólenbedi.
Kósemin atyp, asyp, jer audaryp,
Jaqsyny jipke tizip kógendedi.

Qazaqqa qúrghannan song qazaq qaqpan,
Arylmay qoydyq súmdyq kesapattan.
Jazyqsyz adamdargha jala jauyp,
Ayyryldyq qanshama asyl azamattan.

Qúryghyn qazaghymnyng bolghan qútty
Alayaq belsendiler jerge tyqty.
Shesheden ýlgi almaghan qyzdar shyqty,
Ákening tilin almas úldar shyqty.

Qu tirlik, saqtanbasan, búzar kimdi?
Ózen men kólder qurap, su tartyldy.
«Basyna qaraghaydyng shortan shyghyp,
Jigitke qarap túrghan qyz artyldy»

Bylghady aram ayaq osy joldy,
Papka ústap, shapka kiygen asyl boldy.
Azyghyn júrt auzynan jyryp alyp,
Moyyngha minip alyp, masyl boldy.

Qaraqan basyn oilap ónsheng «myqty»,
Jýregi momyndardyng boldy kýpti.
Aralar arasynan sona shyqty,
Órmekshi úyasynan býii shyqty.

Ozbyrlar toltyrghanda keng kómeydi,
Úzyndy aldy jegip ergejeyli.
Qisaymay auyzy da keybir tilshi:
«Sýireydi eldi solar órge!» - deydi.

Yrjiyp, jyly sóilep qytay keldi,
Jas óskin tal-shybyqty bútay keldi.
Iyqqa qaryzyndy ýiip qoydy,
Amal joq, joghaltasyng úpaydy endi.

Zamannyng ileskende kóshine erip,
Qartaydyq aqsaqaldyng jasy kelip.
Ishimde shaqyr-shúqyr sher qaynaydy,
Beremin sonda kózding jasyna erik.

Tura by tughany joq boldy ghayyp,
Úrynyng qylghan isin qylmady aiyp.
Jýrgende kýn kóre almay jesir, jetim,
Shendilar paramenen aldy bayyp.

Adamdar úsaqtalyp, mayda boldy,
Ghúmyry tausylmaytyn aila boldy.
Ashylyp jasy jetken qarttar ýii,
Qalada jetimhana payda boldy.

Jyr qylghan Bayany men Jibegin de,
Qazaqtyng qasiyetin bilemin be?
Mysy onyng bilimi men bileginde,
Kýshi onyng meyirimdi jýreginde.

Qúrtqaday Tayburyldy baptay bilgen,
Qyzdarym ar-namysyn saqtay bilgen,
Tughanda er basyna súrapyl kýn,
Kóp jigit synaryn da tappay jýrgen.

Qyz shyqty anasynan búryn sóilep,
Qysqardy qos etekti úzyn kóilek.
Jigitting eki kózin baqyraytyp,
Qatyndar bay izdedi jýrgen kýilep.

Bolghanda nәzik jannyng siqy múnday,
Qaytedi kórgen kisi kýlki qylmay.
Tym qúrsa bolsa qaytti analardyn
Búrynghy júrnaghy men qiqymynday.

Aynalsa suy kepken jer qúmyna,
Aqqular aidyn kólde qalqydy ma?
Boldy ghoy qarghasy men qúzghyny da,
Boldy ghoy Qodary men Jantyghy da.

Sonda da bizding qazaq toygha barghan,
Mәz bolghan jegenine toyghan adam.
Qútylyp shyghu qiyn shaqshaq basty
Kýn tusa my kemirer oy qamaghan.

Bógelip túrghan kezde biraq-ta isin,
Sarqylyp boyyndaghy quat-kýshin.
Bolsang da ózing pildey, sózing dýrdey,
Tyshqannan seskenetin siyaqtysyn.

Kýtesing qysylghanda kimnen kómek,
Áruaqty babalaryng jýrsin jebep.
Alayda, qoy auzynan shóp almaytyn
Últtyng juas minezi nege kerek?

Ashtyq pen qastyqqa da júmdy kózin,
Tym siyrek kezdesedi múnday tózim.
Keshirdi dúshpanynyng qysastyghyn,
Kóp kisi jaqsy kórdi sol minezin.

Bala ústap jol boyynda qalghan ana,
Shashylghan sýiekteri aidalada.
Basynda atyn jazghan kók tasy joq,
Bar ma ózi ólgenderge qoyghan mola?

Kezigip súmyraylar súraghangha,
Jol ashty basshylargha únaghangha.
Jaghympazdar jarysy alaman bop.
Eskertkish ornatyldy tiri adamgha.

Baylyghy jer astynyn, jer ýstinin
Satylyp ketti bilem tegis býgin.
Sarqyty men júghyny qaldy ma eken,
Tamaqtyng baylar jedi eng ystyghyn.

Túrghanda soghyp qolyn ainalasy,
Sóiledi auzy qisyq bay balasy.
Daryndy bosaghadan attay almay,
Tórge ozdy aqyly kem qaymanasy.

Tolqytyp, tebirentip sózúghardy,
Últymnyng ózge júrtta sózi qaldy.
Kiyimi, jýris-túrys – bәri ózgerdi,
Tek qana jyltyraghan kózi qaldy.

Tarihta hattauly túr qyrqysqan kýn,
Namysyn alty Alashtyng jyrtysqan kýn.
Kiyeli topyraghynda izi jatyr
Úlytau, Sarayshyq pen Týrkistannyn.

Endeshe keleshekten kýder ýzbe,
Noqtadan bosatatyn erindi izde.
Júmylsaq júdyryqtay quat artar,
Mәsele tirelip túr endi bizge.

Bes kýndik búl jalghanda jan úshyrmay,
Qazaqtyng búdan bylay saghy synbay,
Tughan halqym!
Álemge ketsin danqyn
Dimashtyng synghyrlaghan dauysynday.

Aqylbek Shayahmet

Abai.kz

4 pikir