Júma, 12 Tamyz 2022
Ádebiyet 3101 3 pikir 7 Shilde, 2022 saghat 14:44

Sebebi ol - aqyn

Qazirgi agha buyn aqyn-jazushylar ózinen keyingi jas buyngha, qalamdasyna nege nazar audarmay ketti degendi jii oilaymyn. Tipti kóptegen ýlken qalamgerlerge osy saualdy qoydym, bәrining aitatyny bir ghana jauap – «uaqyt joq». Kezinde ýlken túlghalar ózinen keyingi jastargha kónil bólip, solardyng jazghandarymen tanysu ýshin arnayy shygharmashylyq kenester ótkizip, talanttardyng tasada qalmauyna jol izdegen.

Al qazir bәri basqasha. Árkim ózinshe aqyn, ózinshe jazushy. Ýlkeni kishisin, jastary jasamysyn oqymaydy. Sodan kelip, bir-birin kinәlau bastalady. Shyndyghynda, qazir poeziyada da, prozada da enbektenip jýrgen jastar óte kóp. Olar tipti eshkimnen qolpashtau kýtpey-aq algha tartyp barady. Solardyng biri – jas aqyn Ásel Kәribay. Onyng jazghan jyrlary Úly Ghabennin, Ghabit Mýsirepovting «Óleng óndirisin qoyyp, shyn mәninde poeziya jaz der edim» degen payymyna dúrys jauap bere alatyn quat­ty tuyndylar ekenin aitatyn kez keldi. Aqyn moyyndalu ýshin 40-50 jasty kýtip otyrudyng esh qajeti joq. «Kýsh atasyn tanymas» degendey, qalamgerlik te jas pen kәri dep bólinbese kerek. Búghan dәlel Áselding әsem jyrlary.

Ol býy deydi:

«Sәby shaghymda sansyz
qúmyrsqa óltirdim
janbyr jausyn dep…
Janary ma edi sualghan kórshi kempirdin?
Men kýtken osy mausym ba ed?

Janbyryng qayda,
taghdyrym qayda, Qarasha?
Týninnen emes,
jalghyzdyghymnan jauradym.
Qay sәtterine qaldyrdy meni Onasham?
Qay týkpirine әketti meni Aulaghym?

Aq sharby búlttan aq kóilek tigip kiysem be?
Ózim-aq, bәlkim, jauarmyn.
Qyp-qyzyl ernim – órtenbes
endi sýiseng de,
Jap-jasyl janym – jarana tanghan dauam búl».

Búl tarmaqtar tabighatty sóz etti desek, qatelesemiz. Áselding qalamy tabighatpen qatar tazalyqty, adaldyqty, sosyn úly jalghyzdyqty surettep túr. «Aq sharby búlttan aq kóilek kiygisi» kelgen aqyngha endigi jerde qalay jyr jazsa da jarasady. Mýmkin, ony jalghyzdyqtyng auylyna erte bardy dep «kinәlaudyn» da qajeti shamaly. Sebebi ol – aqyn. Ly Baydyng «Men jerde qúlazimyn jalghyzsyrap, al aspanda túr, әne, aiym qarap» degeni bizding aqynnyng «Týninnen emes, jalghyzdyghymnan jauradym» deuimen ýndesip ketpese de, saryndas der edik. Bizding bayqauymyzsha, Ásel Kәribay – bos shimaydy qúptamaytyn qalamger. Onyng oiy men sanasy shalqar shabytqa ghana erik bere almaq.

«Janary joq jarymjan janday gharip,
Tang atady taghdyrgha tanday qaghyp.
Almatynyng aghytyp bet perdesin,
Alatau túr aldymda arda oilanyp.

Júmbaq kýiin qaldyryp әr ghasyrgha,
Bir ómir men bir ómir jalghasuda.
Qyzdyng jasy sekildi taramdanyp,
Esentay da jylaydy arnasynda.

Kýlse daghy gýl kóktem balaq týrip,
Ansaghan joq janym da taghat qylyp,
Jalghyzdyghym jazyqsyz múnayady,
Jýregimning jyrtyghyn jamap túryp».

Aqyndar ýshin ózi ómir sýrgen qalanyng óleng bolyp aq qaghazda sapar shegui qalypty qúbylys desek te, ólendegi «Almatynyng arda oilanuy» eriksiz nazar audartady. Bir sәttik oidyng jemisi ýlken qalanyng tipti aibattandyryp túr. Osy jyrdy oqyp otyryp kóz aldynyzgha qart Almaty kele qalady. Áriyne, asqaq qalpymen. Tipti onyng basqa jyrlaryndaghy tosyn teneuler men ózindik oqshau oilar kóptep kezdesedi.
«Ekeumiz
b.z.b. mynjyldyqta da,
b.z.b. ekimynjyldyqta da,
b.z.b. ýshmynjyldyqta da
kezdespegen shygharmyz.

Ekeumiz
bosqyndar lagerinen qashyp shyqqan kýnnen bastap taghdyrlaspyz –
sening menen ózge eshkiming joq sekildi,
mening senen ózge eshkimim joq…».

Poeziya qasiyetining biri – oilandyru. Al osy jyrlardan keyin oilanbau, ne ózinizge nemese basynyzgha syn. Jas qalamnan shyqqan ólenderdegi bir tylsym kýsh «taghy oqy bereyinshi» degen kýige jeteleydi. «Otyrghan ornynnan úshyryp túrghyzatyn sezim — poeziya» deydi jazushy Ghabit Mýsirepov, biz sol sezimdi, sol búlqynysty Ásel aqynnyng jyrlarynan kórip túrmyz.
* * *
saghat 17:00
men seni qúshaqtaghym kelgen.

Qasyna baru ýshin ýsh attaghym kelgen,
biraq sen alystasyn:
múhittyn, taulardyng arghy beti,
kartadan kete almadym qarghyp ótip.
sodan beri
mamyr, mausym, shilde, tamyz,
qyrkýiek, qazan, qarasha, jeltoqsan auysty
kýntizbeni jәudiretip…».

Býginde oqyrmany kóp jas aqynnyng biri retinde onyng esimi jii atalady. Eger ol bir biyikke kóterildi dep eseptesek, ony sol biyikke alyp shyqqan – ólenderi. Ádebiyetti qorghau ejelden beri qolyna qalam ústaghandardyng basty mindeti boldy. Búl ózine-ózi senimmen qaraytyn, kýmәnnan ada enbekqorlardyng sharuasy. Al aqyndar ýshin poeziyany qorghau – basty júmys. Qalay qorghamaq? Áriyne, jaqsy ólender arqyly. Óleng – úly kósh. Baq pen bayansyzdyqtyng ortasyndaghy búl kóshte qalamy quattylar ghana ómir sýre alady. Syrshyl aqyn Ásel Kәribaydyng qazaq poeziyasynyng kóshinde jýreri dausyz. Ol ýshin ómir – ólen, al óleng – ómir ekenin de oqyrman eskere jatar. Shynayy ólenderding shyraghy sónbeydi, kerisinshe, janady. Qolynda qalamy bar aqyn ýshin sonyng ózi – bir baqyt.

Dýisenәli Álimaqyn

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2109
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2026
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1713
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2748