Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Janalyqtar 3157 0 pikir 8 Jeltoqsan, 2012 saghat 12:31

IMAM IMIDJI... QAYTSEK QALYPTASADY?

 

 

Imam - bilimdi de bilikti pedagog, psiholog, tәrbiyeshi, kózi ashyq kókiregi oyau túlgha, jýrekterdi jaulaushy, myqty uaghyzshy, ruhany basshy, ýlgili otaghasy, ústaz, taghysyn taghylar... HHI ghasyr imamynyng sipaty osylay bolsa kerek-ti. Din qyzmetkerleri osy biyikten qanshalyqty kórinip jýr?
Basy ashyq nәrse: imam-moldalardyng tek jalang diny bilimmen shektelmey, zamanauy tehnologiya men industriya jetistikterin mengerip, jan-jaqty bilimmen qarulanuy - uaqyt talaby. Áytpese, «qúrghaq qasyq auyz jyrtar» degendey, qúr sózben júrtty imangha úiytyp, uaghyzgha elitemin deu - әureshilik. Endi ne istemek kerek?

IShIM BILEDI, AUZYM AYTPAYDY...

Din qyzmetkerining dittegeni - halyqty izgilikke ýgitteu, imandylyqqa úiystyru. Imam meshit minberinen halyqqa uaghyz aitady, kezdesulerde bayandama jasaydy. Demek, sóileu óner bolsa, әngimeni әserli etip jetkizu arqyly tyndaushyny baurap alu - ónerding óneri. Áygili qolbasshy Napoleon Bonapart: «Kim әserli әngime aita almasa, ol túlgha bola almaydy», - dep oy tújyrymdaydy. Jýsip Balasaghúny babamyz: «Aytar sózdi saylap alghyn aqylmen, jauabyng dóp qatar týssin naqylmen», - deydi. Al Jaratushy IYemiz mýbәrak Qúranda: «...Olargha ýgit ber de, olargha әserli sóz sóile» («Nisa» sýresi, 63-ayat), - dep búiyrghan.
Imamnyng uaghyzy úiqy shaqyrmauy tiyis. Bir sarynda enjarlykka jeteleydi. Sózdi anyq әri nyq jetkizu, manyzdy sózderge basymdyq beru, bolghan jaghdaydy kóterinki dauyspen bayandau, «yaghniy», «mysaly», «sosyn» «janaghy» degen sózderdi jii aitudan saqtanu, auditoriyany tobyr sanamau, qolmen kórkem týrde ishara jasau, tyndaushynyng jas ereksheligin hәm jaghdayyn eskeru, taghysyn taghylar - sheshenge qoyylar talaptardyng bir parasy. Sóileu ónerin mengerip, sheshenge ainalghan talaylardy bilemiz.
Ras, imamdargha tarihtan habardar bolu, salt-dәstýrge qanyq bolu, qazaqtyng qanyna sinip, boyynan kórinis tapqan asyl qúndylyqtar - ólen-jyrlarmen susyndau, maqal-mәtel men sheshendik ónerdi mengeru kerek. Jan-jaqtylyq - barlyq sala mamandaryna tәn sipat. «Zamanyng týlki bolsa, tazy bolyp shal». Múny kónilimiz qosh kórmese, últ aldyndaghy úpayymyz azaydy dey beriniz. Eng әueli Alla aldyndaghy jauapkershilikti aitynyz...
Alla Elshisi Múhammedke (s.gh.s.) ózge payghambarlargha berilmegen erekshelikterding biri - sheshendik óner darydy. Ol kórkem uaghyzdarynda az sóilep, kóp maghyna beretin sózderdi danalyqpen jetkizdi. Onyng boyynda bizder ýshin ónegeler bar. Minberde sasqalaqtau, aitar oidy dәl jetkize almay, kóp sóileu, bir qarqynmen, ekpinmen uaghyz aitu, birde jamaghatqa jaltaqtap, birde qaghazgha qarau kóp adamda kezdesetin әdet. Ishim biledi, auzym aitpaydy degen sóz bar. Ishim bilgenmen, auzym aitpasa ol da aiyp. Abay atamyz aitqanday, kónildegi kórikti oy auyzdan shyqqanda óni qashady. El aldynda jýrgen imamdar osyny eskerip, boydaghy kemshilikti joyyp, sheshen sóileudi ýirengeni núr ýstine núr. Halyq danalyghynda dәl aitylghan: «Sóiley-sóiley sheshen bolarsyn, kóre-kóre kósem bolarsyn».
Juyrda Qyzylorda oblysynyng imamdaryna «Sheshendik ónerding mәni men manyzy» atty taqyrypta trening ótkizildi. Din qyzmetkerleri ózderi uaghyz-nasihat barysynda eskere bermeytin jayttardan habardar boldy. Treningke belsene aralasyp, oi-pikirlerimen bólisti.

DANALYQ PEN
DARAQYLYQ

Danalyq - payghambarymyz Múhammedting (s.gh.s.) ústanghan joly. Allanyng әmiri de osy: «Adamdardy Rabbynnyng jolynda danalyq jәne kórkem ýgit arqyly shaqyr» («Nahl» sýresi, 125-ayat).
Asyl dinimizge qyzbalyq minez, daraqylyq, jaman әdet jat. Ásirese, imamdar ýshin búl ýlken aiyp. Sebebi, halyq din adamynan jaqsylyq, shapaghat kýtedi. Bireu sýrinip qalsa, músylmandardan kóretin myna zamanda imamnyng qateligi týimedey emes, týiedey bop kórinedi. Týsinikti bolu ýshin: «Bireuding minip shyqqan jorghasy kórinbeydi, moldanyng ústap shyqqan dorbasy kórinedi», - degen mәtelmen týiindesek jetkilikti. Ókinishke qaray, imamnan ketken pendelik qatelikti kópshilik kópke deyin aitady. Sondyqtan aqyryn jýrip anyq basugha (Abay) daghdylanghan jón.
Sonymen qatar din qyzmetkerleri ýshin bilmestikpen dәstýrdi tәrk etip, salt pen sýnnette qayshy kózqaras ústanatyn jastardyng jýregin jibitude danalyq, aqylmandyq auaday qajet. Qatty sóilep, ashu shygharsaq, is nasyrgha shabady. «Jyly-jyly sóilesen, jylan ininen shyghady». «Múnymen kelispeymin, olargha solay qatty batyryp aitu kerek, әitpese týsinbeydi», - deytin imamdar da kezdesedi. «Bilekti birdi, bilimdi myndy jyghar», - degendi basshylyqqa alghan abzal.
Ár músylman, imam - qatayghan jýrekterdi jarastyrushy, jibitushi jan. Búl belgili. Degenmen, kelispeushilik jaghdaylarda múny esten shygharmau kerek. Osynday almaghayyp zamanda dana diplomat bolu bәrimizge qajet. Ásirese, din qyzmetkerlerine.

INTERNETTI ISLAM
IYGILIGINE IYKEMDEU

Ghalamtor degen ghalamat dýniyening iygiligin kóretin zaman tudy. «Ayshylyq alys jerlerden jyldam habar alghyzghan» (Ybyray Altynsariyn) internetting júmysty jenildetude paydasy mol. Uaqyt ýnemdeu taghy bar. Janalyqty jyldam taratatyn ghalamtordy mengerip, sayt bitkendi sharlap shyghatyndar kóbeydi. Sebebi, uaqyt tapshy, sharua shash-etekten. Internetting paydasy men ziyany qatar jýrgen myna zamanda onyng paydaly jaghyn alu manyzdy. Kóshten kesh qaludy uaqyt keshirmeydi.
Internetti Islam iygiligine iykemdeu lәzim. Diny basqarmanyng oblys, qala meshitterining sayttaryna saual joldaushylar kóp. Ja­uap ta jazyluda. Osynday iygilikti isterge Syr ónirindegi imamdar da múryndyq bolghan eken. «Jaqsyny kórmekke» deydi halqymyz. Sәti týsip, Qyzylorda oblysyna saparlap barghanymyzda búl sharanyng kuәsi boldyq. Osy aimaqtaghy meshitter «Skype» jýiesine qosyldy. Ónirdegi ókilimiz, «Aqmeshit-Syrdariya» meshitining bas imamy Talghat Omarov oblysta, tipti basqa aimaqtarda bolmaghan jana tehnologiyagha negizdelgen tyng janalyqpen bólisti. QMDB Apparat basshysy Balghabek Myrzaev eldi-mekenderdegi meshit imamdarymen onlayn-rejimde jiyn ótkizdi. Bir mezette audan imamdarymen, jamaghatpen baylanysqa shyghyp, diny qyzmetting jauapkershiligi jayly oilaryn ortagha saldy. B.Myrzaev diny kadrlardyng bilimi men biliktiligin arttyru zaman talaby ekenin jetkizdi.
- Ol ýshin, - dedi QMDB Apparat basshysy, - bizder, din qyzmetkerleri ýnemi izdenis ýstinde boluymyz qajet. Júrtqa uaghyz aitarda tek gazet-jurnal, kitap materialdarymen shektelip qalmay, internettegi mәlimetterdi, ghibratty oqighalardy, oy salar janalyqtardy da paydalanu qajet. Mýmkindiginshe ozyq tehnologiyany mengerip, jan-jaqty sauatty bolugha tyrysuymyz kerek.
Talghat Omarovtyng aituynsha, «Skype» jýiesine qosylu jayly úsynysty oblystyq әkimdik qúp kórip, qajetti qarajatpen qamtamasyz etipti. Búl bastamanyng birneshe paydalary bar. Alys shalghaydaghy auyl imamdary oblys ortalyghyna kelip, әure-sarsangha týspeydi. Uaqyt ýnemdeydi. Tiyisti tapsyrmany tikeley jelide alady. Onyng ýstine qarajat júmsap, shyghyndalmaydy. Sonday-aq, bekitilgen keste boyynsha meshit imamdaryna, jalpy jamaghatqa onlayn-rejimde diny dәris beriledi. Internetti Islam iygiligine iykemdeu degenimiz osy.

BILIM, BILIK HÁM BELSENDILIK

Islam - bilim men ghylym dini. Payghambar danalyghynda tal besikten jer besikke deyin ilim alu jayly ósiyet bar. Endeshe, músylmandar, onyng ishinde imam-moldalar ilim izdeude әste jalyqpauy tiyis. Qolda bar mәlimetterdi tarqatyp aitsaq, býginde Qazaqstan músylmandary diny basqarmasy qyzmetkerlerining 12 payyzynyng islamy joghary bilimi bar. Al arnauly diny bilim alghandardyng ýles-salmaghy 15 payyz. Sonymen qatar 1000-nan astam din qyzmetkerleri Almatydaghy Imamdardyng bilimin jetildiru institutynyng diplomyn alghan. Osy kórsetkishterdi qosa eseptegende QMDB-nyng qaramaghynda qyzmet etetin din kadrlarynyng 62 payyzy diny bilimmen susyndaghan.
Búghan masayrap qalu dúrys emes. Kórsetkishti kezen-kezenmen 100 payyzgha jetkizu josparlanghan.
Diny bilimdi jetildiru, әriyne, qúptarlyq, oghan qosa dýnieuy ilimmen susyndau da paydaly. Tarihi, әdebi, psihologiyalyq baghyttaghy kitaptardy oqu әr imamnyng ailyq, toqsandyq, jyldyq josparyna ense quanarlyq is. Álemdik dengeyde aty mәshhýr ghalymdardyng adamnyng oilau jýiesin jetildiretin tanymdyq tuyndylaryn paraqtau da artyq bolmaydy. Paraqtap qana qoymay, ómirde paydalanu paydalyraq.
Janalyq kórudi, gazet-jurnal oqudy mýmkindiginshe kýndelikti әdetke ainaldyrghan abzal. Qoghamda bolyp jatqan oqighalargha búqaralyq aqparat qúraldary arqyly pikir bildiru, jaqsylyqqa ýn qosu, jamandyqqa narazylyq tanytu - imam belsendiligining kórinisi. IYgi-bastamalargha múryndyq bolu, tyng iydeyalardy jýzege asyru, údayy dinning damuy­na qalay ýles qossam degen uayymmen jýru, basqa-basqa qasiyetter din qyzmetkerlerine jarasady. Sauapty da salauatty is-sharalarda (diny hәm últtyq merekelerde, ruhany keshterde, qamqorlyq aksiyalarynda, tazalyq senbilikterinde, araq-sharapsyz ótetin toylarda, t.b.) imamdar sóz alyp, belsendilik tanytsa sonda ghana din qyzmetkerlerine qatysty keraghar kózqarasty seyiltuge qarlyghashtyng qanatymen su sepkendey bolsa da ýles qosamyz. Ázil-shyny aralas әngime estigenbiz. Auyl moldasy aq shapanyn kiyip, kóshege shyqsa kerek. Kórshi-qonsylary kórip: «Qúday-au, tynyshtyq pa eken? Bireu-mireu qaytys bolghan ba?» - dese, ekinshisi: «Jamandyq shaqyrmashy, bireu Qúdayy tamaq berip jatqan bolar, bәlkim», - depti. Ishten tynasyn... Imam-moldalar tek as pen toyda nemese janazada ghana boy kórsetpeui tiyis.
Sportpen shúghyldanu - salauatty hәm sauapty is. Bir kisinin: «Mәssaghan, imamdar da futbol, tennis oinaydy eken-au», - dep әzildegeni bar. Oghan berilgen jauap mynaday boldy: «Olar da adam ghoy. Densaulyq imamdargha da kerek». Payghambarymyz (s.gh.s.) jýzudi, sadaq atudy, atqa minudi ósiyet etse, endeshe, bizder, din qyzmetkerleri salauatty ómir saltynyng nasihatshysy boluymyz kerek. Áriyne, amalymyz arqyly. Aytpaqshy, jýgiru de - sýnnet. Sport adam jany men tәnine sergektik syilaydy. Sporttan qalys qalmaghanymyz jaqsy.
Mýmkindiginshe әdemi, taza kiyinu, iyis su sebinu de jaghymdy pikir qalyptastyrady. Qarym-qatynasta júmsaq bolu, adamdar arasynda shynayy әdep saqtau, dóreki sóilemeu, tyndaushyny tolyq tynday bilu, qoldan kelgenshe sózben de, ispen de kómek kórsetip, әdemi shygharyp salu, eng bastysy kópshil bolu, t.b. mine, múnyng bәri imam imidjine ong yqpal etedi.

TOBYQTAY TÝIIN

Allanyng qalauymen adam ózin jan-jaqty damytugha qabiletti. Bastysy shynayy yqylas kerek. Adamnyng óz isine sýiispenshiligi artsa bolghany. Ózgeni ózgertkimiz kelse, eng әueli ózimizden bastayyq. Qúdaydyng Qúrandaghy әmiri de osy: «Rasynda bir qauym ózin ózgertpeyinshe, Alla ony ózgertpeydi» («Raghyd» sýresi, 11-ayat).

Aghabek QONARBAYÚLY,
QMDB-nyng baspasóz hatshysy

"Týrkistan" gazeti

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5550