Aldynghy joly jazghanymday, shamalauymsha 2019-dyng basynan bastap bolu kerek, kәsiby jalaqorlardyng nysanasyna ainala bastadym. Bastapqyda, jazbalary qateden kóz túnatyn, ónsheng sauatsyz әri auzyna ne kelse sony aitatyn adamdar tasadan túryp tas ata bastaghanda “e solardy qoyshy, esi dúrys adam osyndaygha sene me”, dep kónil bólmegem.

Keyinnen búlar toptasyp, kәdimgidey qara kýshke ainala bastady. Artynan birining tirsegin biri shaynap, ózara qyrqysyp baryp joyyldy, bilem, qazir qarasy kórinbeydi. Biraq, әleumettik jeli, sonyng ishinde Yutubta qúsyp tastaghan viydeolary kýni býginge deyin bar. Anda-sanda auyldyq jerlerge bara qalghanda, el-júrt “sol viydeoda siz turaly býy dedi, ne aitasyz”, dep súraytyn kezderi de bolady.

Yaghni, búlardy biz elep-eskermegenimizben, qarapayym auyl túrghyndary tarapynan múnday sapasyz dýniyelerge de súranys bar degen sóz!

Onyng ýstine qazir elge tanymal túlghalar, keybir sayasatker dep jýrgen aghalarymyz da qazaqtildi ortada osy tәsildi qoldanatyn boldy. “Anau satqyn, anau da satqyn, jalghyz men ghana kýresker”, degen qyp-qyzyl populizm, olardyng kýndelikti ritorikasyna ainaldy.

Sebep ne? Sebep bireu! Qazaqtildi orta kýshke, kýsh bolghanda da óte ýlken kýshke ainaldy! Al ol ortagha ótetin әngime jogharyda aitylghanday “japtym jala, jaqtym kýie”, dep oilaydy olar.

Búdan shyghatyn qorytyndy : Jalaqorlar men bәleqorlargha zang jýzinde tosqauyl qoyyp ýirenuimiz kerek. Qalay, qaytip? Ony kýni erteng bastalatyn mening sot prosesimnen kóre alasyzdar.

«Nege biz ózimiz kýresuimiz kerek? Memleket nege shara qoldanbaydy?» dersiz. Sebebi jala jabu men qorlau, ol tek jeke adamgha baghyttalady. Eger sol adam «mening ar-namysyma tiydi», dep ózi qúqyq qorghau organdary men sotqa aryzdanbasa, onda memleket óz bastamasymen búl proseske aralasa almaydy.

Al endi jәy qyzyq ýshin kórem deushiler popkorndaryndy dayyndap qoyyndar, búl bir emes, birneshe seriyagha sozylady dep oilaymyn.

Abzal Qúspan

Abai.kz