Sәrsenbi, 30 Qarasha 2022
Bilgenge marjan 3610 6 pikir 19 Qyrkýiek, 2022 saghat 11:53

Tatarlar degenimiz - bulgarlar!

«Úly adamnyng kólenkesine beyshara qúmar keledi!»

Búl ataqty aghylshyn maqalyn ne ýshin keltirip otyrmyz? Bizding aitayyq degen oi-pikirimiz ótken ghasyrdan beri, qazirgi tatar eli (bulgarlar) men monghol júrty (buryattar) Shynghys han men onyng úrpaqtarynyng óz uaqytynda qúrghan Úly qaghanattary men Altyn Orda imperiyasynyng daqpyrtyna ne ýshin qyzyghady jәne nelikten talasady?! Kezinde, Europalyq ataqty sayahatshylar men saudagerlerdin  jazyp qaldyrghan múralaryndaghy ketken qatelikterin sezse de, (sezbeuide mýmkin)  nege týzetuge, shyndyqty orynyna keltiruge úmtylmaydy? Sebebi nede?! Álde, búl últtardyn  ishinen, osy әlemdik taqyryptardy tereng zertteytin, bilimdi, sauatty, payymy ken, nening ne ekenin shynayy anyqtay alatyn, óreli, ghalymdardyng shyqpaghany ma? Óz elderine aqiqatty anyqtap, týsindiretin, ketken qatelikting mәn-maghynasyn ashyp aitatyn, shyndyqty moyyndaytyn, daryndy ghalym, jazushylardyn, túlghalardyng bolmaghany ma?

Aldaghy kezenderde bolmasa, qazirgi uaqytqa deyin shynymen de bolmaghany ghoy! IYә, shynynda da solay sekildi. Áytpese, qazirgi tatar eli, kóne zamannan bulgarlar  emes pe! Búl oiymyzdy naqtylau ýshin, myna bir dәlelderdi keltire keteyik:

Osy tatarlardyn, sonau, 1753 jәne 1755 jyldary býkil Kama boyynda, ózining  kóneden kele jatqan últtyq atauyn qaytaryp alu jóninde orys imperiyasynan tabandy týrde talap etken, talay ret kóterilisteri úiymdastyryldy. Alayda, eshqanday nәtiyje shyqpady. 1922 jyly shyqqan M.Hudyakovtyn «Musulimanskaya kulitura v Srednem Povoljie» atty kitabynda «Massa sovremennyh kazanskih musuliman y v nastoyashee vremya ne schitaet sebya tatarami, a zavet sebya bolgaramiy»,- dep jazypty Sonday-aq, 1926 jyly býkil odaqtyq sanaq kezinde, sol kezenderde  bir jarym millionday bolatyn osy kýngi tatar eli ózderin bolgarlarmyz dep kórsetken eken. Degenmen, sol tústaghy tonmoyyn Kenes Odaghy olardyng talap-tilegin, ótinishi men súranysyn qanaghattandyrmady.

Tipti, 1552 jyly Ivan Groznyy Qazan qalasyn jaulap alghan kezde de, qazirgi Edil jәne Kamalyq tatarlar Bulgar júrty dep atalynghan eken. Ony, A.Bushkov «Chingishan, neizvestnaya Aziya» atty kitabynda bylay deydi: «...Posle zavoevaniya Kazany Ivan Groznyy prisoedinil k dlinnomu spisku svoih titulov eshe y «knyazi Bolgarskiy» - ne «tatarskiy», a iymenno chto bolgarskiy». Kórdinizbe, Altyn Orda imperiyasynyng jaulap aluy kezinen keyin de, ghasyr ótse de, búlar әli de bolgarlar nemese bulgarlar dep atalghan. Al endi, qazirgi kýnderi, búl Povoljielik el, búrynghy ózining kiyeli, tarihy atauy bulgarlardan aiynyp, tatar sózine jabysyp qalghan. Sonday-aq, qos kenistikti birneshe ghasyr bodandyqta ústap túrghan Altyn Orda imperiyasynyng iyesi biz degendey kýpsinedi. Al, sóz arasynda aitar bolsaq, «tatarlar» degen sózdi, óz kezinde Kәri qúrlyqty Úly dalany mekendegen kóshpeli qypshaq taypalaryna qaratyp aitqany belgili. Ózining myndaghan jyldyq tarihy bar, kóneden kele jatqan bulgar atauy, búlar ýshin týkke túrghysyz bolyp qaldy. Osynday da el bolady eken-au dep oilaysyn. Olardyng tatardan búryn, tek qana  bulgar ekendigin, Altyn Ordanyng olargha eshqanday qatysy joq ekendigin, qazirgi kezde sauaty bar, (dýmbilezder  ghana bolmasa) kóp nәrseni ajyrata bastaghan ainaladaghy elding kópshiligi biledi.

Sol sekildi, ózi shókimdey ghana monghol júrty, Reseyding buryat elimen tútas bir últ.  Ony, orystyng zertteushi ghalymy, akademik V.A.Fedorov  ózining enbekterinde bylay deydi: «V sovremennoy Mongolii, hotya oni  nazyvait sebya  mongolami, fakticheski  ony prinadlejat narodam Buryatii. Kogda-to russkiye  ustanovily granisu, narod buryat raskololsya na dve chasti, lesnye y stepnye. U nih obshiye  tradisii, obychai, yazyk y daje odinakovaya odejda. Oba naroda very buddy. Ih naseleniye  ocheni malochislenno, - dep keltiredi. Qazirgi monghol aumaghynda óz uaqytynda Qytay  eli men úzaq ghasyrlar boyy jaghalasyp kele jatqan soltýstik qalmaq handyqtary keyinnen olardan qyrghyn tapqan son, bos qalghan dalagha birtindep kelgen buryat malshylary. Olardyn  «monghol» ataluy mýlde bólek oqigha. Osylardy týpkilikti ajyratyp alu kerek.

Bizding aitarymyz, býkil әlem moyyndaghan, Úly daladaghy azuly qaghanattar men imperiyalar Ortalyq Aziya elderinin, әsirese, qazaqtardyng ata-babalarynyng altyn tarihy ekendigin týsinuimiz kerek. Búl taza da, býkpesiz shyndyq.

Beysenghazy Úlyqbek,

Qazaqstan Jurnalister Odaghynyng mýshesi

Abai.kz

6 pikir

Ýzdik materialdar

Áne, kórding be?

Orys patriotizmi jәne yahta

Esbol Ýsenúly 1529
Qazaqtyng tili

Qazaqtyng tili ólmesin desek...

Kamshat Tasbolatova 1621
Soghysta jýrgen súlular

Maydandaghy Ukraina arulary: Margarita Rivchachenko

Ayjan Temirhan 1782