Seysenbi, 29 Qarasha 2022
Ádebiyet 1808 0 pikir 19 Qyrkýiek, 2022 saghat 12:02

Úly silkinis pen alapat su

Birinshi bólim:  Álem halyqtarynyng ertegileri

Ekinshi bólim: Álem halyqtarynyng ertegileri

Australiya halyqtarynyng ertegileri

Este joq eski zamanda, adam atauly taypa-taypagha, ru-rugha bólinip tirshilik keshpey túrghan shaqta, jerde úly silkinis bolyp, ainalany alapat su basady. Qatty jel soghyp, tónirek týtindep, taudan shan-tozang úshady. Búl jaysyz jaghday kýni-týni, kýni-týni jalghasady.

Bir kezde, bәri basyla qalady. Alayda, dauyl toqtaghanymen de, aua ghayyp bolady. Dem ala almay qinalyp, talay adam qyrylady.

Sodan ne kerek, qaytadan qatty jel soghyp, nayzaghay jarq-júrq oinap, jer silkinip, qúrlyqty shayghan toltyndar arty-artynan kelip jatady, kelip jatady.

Bas qamyn oilap, jan saughalap, biyik-biyik jartasqa shyqqan adamdar ghana din aman qalady.

Alapat sudyng beti qaytyp, әli eshkim kórmegen balyqtar әr-әr jerde qúiryqtaryn sholp-sholp sabalauda.

Qúz-jartas jaghalaghan jandar jerge týsip, qatty tandanady.

Dón-tóbeler dalighan dalagha ainalyp, al búrynghy dala ornyna dón-tóbeler jayghasqan-dy.

Bes kýndik jalghandy jalpaghynan basqan adamdargha jaryq pen jylu syilaghan, kýlimdegen Kýn de qalypty yrghaghynan janylady. Kezinde ol soltýstikten shyghyp, ontýstikke qarata batsa, úly silkinis pen alapat sudan song shyghystan shyghyp, batysqa baryp batatyn bolypty.


Afrika halyqtarynyng ertegileri

ENG ALGhAShQY ADAMDAR QALAY PAYDA BOLDY

(akamba ertegisi)

Eng alghashqy adamdar aqqúmyrsqalar iyleuinen shyqqan-dy. Búlar – erkek pen әiel, әri erli-zayypty ekeu edi.

Ayaqastynan kókten taghy bir júp týsedi, olardaghy olja: siyr, qoy jәne eshki. Júrt aspany júptyng tuys-tughanyn ruhtar taypasy dep ataydy, janaghylar jaqsy ómir sýrip, óte bay-baquatty túrady.

Álgiler búlttan salbyray qúlap, Nzaue* auylynyng irgetasyn qalaydy. O jaqqa barghan әrbir jan jartastardaghy alghashqy aspany erkekting izin, soghan tiyesi qoy men eshki shiyrlaghan izdi kóre alady.

Aspany úl aqqúmyrsqalar iyleuinen ónip shyqqan kisining qyzyn aittyryp alady. Ekeui – bir tabyn siyr enshilep bólek shyghady. Al, aqqúmyrsqalar iyleuinen shyqqan taghy bir kisining úly men aspany erding qyzy otau qúryp, óz aldyna jeke shanyraq kóteredi. Olargha da – bir tabyn siyr búiyrady.

Izinshe-aq әlem bala dýniyege kep, adam da kóbeyedi. Sonday bir jayma-shuaq uaqyt, mamyrstan ornyn ashtyq, jan-jaqty jalap-júqtaghan jút basady. Keybiri aua kóship, kóz kórmes, qúlaq estimes jerge, ayaq jetpes alys-qiyangha bas saughalay baryp ýy túrghyzady. Sәikesinshe, ilki jandar – masay (masaiy), ekinshileri – kikuyy taypasy bop újymdasa zaman keshedi.

*Nzaue – Shyghys Afrikadaghy akamba taypasy mekendeytin jer. Búndaghy tau, qúz-jartastan ejelgi anshylar salghan kóptegen suretti keziktiruge bolady.   


Aziya halyqtarynyng ertegileri

AngDYNG QÚIRYGhY NELIKTEN QYSQA

(indoneziya ertegisi)

Birde, kanchili* ininde otyryp janghaqtardy jep jatady. Zer salsa, oghan qarata jolbarys jaqyndap keledi eken.

«Qúrydym» dep oilady, kanchili. Qoryqqanynan selkildep, dirdek qaghady.

Endi ne istemek kerek? Ol basynda sasqalaqtaghanymen, birden es jiyp alady. Januar janghaqty auzyna atyp, jan-jaqty janghyrta tistep, bylay deydi:

– Myna jolbarys kózining dәmdisin-ay!

Búl sózdi estigen jolbarys qorqyp, zәresi úshady. Sheginshektep, búryla salyp, aldy-artyna qaramastan qashady. Ol ormandy qaq jara jýgirip kele jatqanda, aldynan ay shyghady.

– Dostym! Anau bir inning ishinde jatqan, jolbarystyng qos kózin asap jeytin qay ang boldy eken? O jaghynan habaryng bar ma? – dep súraydy, jyrtqysh.

– Bilmedim! – deydi ay basyn qasyp.

– Jýrshi, baryp kórelik! – deydi jolbarys.

Ay oghan bylay deydi:

– Men – qorqam!

– Onda bylay isteyik, – deydi jolbarys. – Qúiryqtarymyzdy birge baylap-matap tastayyq. Eger de, tosyn jaghday bolsa, bir-birimizdi jau qolynda qaldyrmaspyz.

Sóitip, olar qúiryqtaryn baylap, kanchili jatqan inge jaqyndaydy. Baghanaghy batyldyq joq, boylarynda. Sonda da bir-birine dem berip keledi.

Kanchili olardyng qorqyp kele jatqanyn angharyp, meylinshe aighay salady:

– Pәlesin qaray gór, myna onbaghan jolbarystyn! Ákesi maghan aq an berem dep edi, úly qarasyn sýirep әkelipti. Ay-ay-ay!

Búny estigen aydyng zәre-imany úsha qoryqty, ólerdey qoryqty.

«A-a-a, qu mysyq! Ol meni aldap soqqan eken ghoy. Targhylyng súmpayy әkesining qaryzyn óteu ýshin meni qúrbandyqqa shalyp, annyng aldyna tastamaqshy ghoy» dep oilady, ol.

Ai bir jaqqa, jolbarys ekinshi jaqqa alasúra qashady. Sol kezde aidyng qúiryghy júlynyp ketedi. Mine, osy uaqighadan keyin aydyng qúiryghy sholaq desedi, júrt...

Al, aqyldy, alghyr kanchili quanyp jýrdi, óitkeni jolbarystan aman-sau qaldy!

*Kanchili – týri búghygha úqsas, Aziyanyng Ontýstik-Shyghysynda meken etetin әlemdegi túrqy eng shap-shaghyn ashatúyaqty. Ony kishi búghy, tyshqantekti búghy, yavalyq kishi kanchili, yavalyq búghy dep te ataydy. Kanchiliding úzyndyghy – 45-55 sm., biyiktigi – 20-25 sm., salmaghy – 1,5-2,5 kg., ol auzy sýiirlene bitken, kózderi – ýlken, múrny – qara, denesi – domalaqtau kelgen sýtqorekti januar.


 Afrika halyqtarynyng ertegileri

EKI KEDEY

(hausa ertegisi)

Este joq eski zamanda bir adam tirshilik keshipti. Onda tamaq ta, kiyim de bolmapty, jalghyz quanyshy – belge oraytyn tanghyshy. Kýnderding bir kýninde әlgi adam patshagha baryp, bylay dep ókpesin aitady:

– Býitip ómir sýrgenshe – ólgenim artyq, bәrinen sharshadym. Iship tamaqqa, kiyip kiyimge jarymay-aq qoydym. Túrmysymnyng onalar týri joq. Kónilge demeu bolarlyq jalghyz nәrse – belge oraytyn myna tanghyshym ghana. Mandayymnyng sory – bes eli! Qyryq qyrsyq jabysqan sor qasqamyn!

– Maqúl! – deydi patsha. Sóitip, qúldaryna ony ústap alyp, azaptap óltiruge tapsyrma beredi.

Dәl sol kezde taghy bir taqyr kedey, mandayynda týgi joq jarly, tyrjalang adam ótip bara jatyp býideydi:

– Bir ghana ótinishim bar! Siz myna kisini óltirgen son, belindegi tanghyshyn alsam bola ma eken?..

Búny estigen birinshi kedey:

– Toqtanyzdar! Óltirmenizder! Meni qaytadan patshagha alyp barsanyzdar eken. Aytar birauyz sózim bar edi, – dep jalynady.

Qúldar managhy jarlyny patshanyng aldyna әkeledi.

– Aman qaldyrynyz, mәrtebelim! – deydi ol patshagha. – Býgin menen ótken kedeydi kórdim. Ábden oilandym, ólgim kelmeydi!

– Olay bolsa, kelgen izinmen qayt. Jortqanda jolyng bolsyn, – deydi sonda patsha, erekshe meyirlenip. – Ózinnen ótken qayyrshyny kórgenine tәube qyl, taghdyryna shýkir et.

Osymen, ertegi – tamam.

AUDARMA

ÁLEM HALYQTARYNYNG ERTEGILERI

Audarghan: Álibek BAYBOL, Qazaqstan Jazushylar odaghynyn, Qazaqstan avtorlary qoghamynyn, «Qyr balasy» qoghamdyq qorynyng mýshesi, jazushy-dramaturg, әdebiyettanushy, synshy, audarmashy.

Audarma Qazaqstan avtorlary qoghamynyng qorghauynda. Kóshirip basugha rúqsat joq!

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Áne, kórding be?

Orys patriotizmi jәne yahta

Esbol Ýsenúly 1511
Qazaqtyng tili

Qazaqtyng tili ólmesin desek...

Kamshat Tasbolatova 1603
Soghysta jýrgen súlular

Maydandaghy Ukraina arulary: Margarita Rivchachenko

Ayjan Temirhan 1765