Birinshi bólim: Tarihy sheginis

2. Bólim. Tәuelsizdik kezen

Ketetinder ketip, biraz oralmandar kelip, Qazaq halqy elimizde jartydan asyp, etek jenimizdi sayasy jaghynan jinaymyz degen oiymyzdy, túrmystyq auyrtpashylyqtar (jarqyrap túrghan svet ayaq asty joq boldy; tovar tapshylyghy, óndiristerding toqtauy...) túralatpastay basyp aldy! Onyng bәri «búrynghy ekonomikalyq baylanystar ýzildi...» atty dogmatikalyq syltaumen týsindirildi. Ala dorba dәuiri bastalyp, ómiri әielge baghynyshty bolmaghan (er-azamat qazan-oshaqqa aralasu, qatynnyng isin qadaghalau, shashtaraz, aspaz siyaqty t.b. kәsipterdi ejelden ar sanaghan)  qazaq erkegi ýide omalyp, qazaqi-adamdyq qadirin joghaltty.

Jekeshelendiru eng aldymen qazaqqa qarsy baghyttalghanday jýrdi, kupon berip aldau, auylda jer, mýlik ýlesin bermeu, berse de eng bir qúryghandaryn tatyryp, jyly-júmsaqty bastyqtar ózderi iyemdenuge ashyq kiristi. Iri zavod-fabrikalardaghy qúralghylardy, sovhoz-kolhozdardaghy tehnikany janasymen qosyp metall synyghyna ótkizu bastaldy (Qytaydyng da kýrt damyghanyna sol ontayly boldy). El baylyghyn ashyq qaraqshylyqpen tonaghan bastyqtardy kórgen qarapayym júrt «әkendi jau shapsa, qosa tona» degendey jer-jerdegi týrli-týsti metaly bar kabelderdi qazyp alyp, satyp kýnin kórdi. Auyldaghy jaghday bir qap úngha eki qoy, bir qorap filitrsiz «Polet» temekisine alty júmyrtqa beruge deyin jetti.

Sayasy ómirde әbden sansyraghan qazaqty «bizde әiteuir soghys joq, soghan tәuba» degen jeleumen qorqytyp, «aldymen ekonomika, sayasat keyin, sosyn» dep arbap (ol sayasattyng mýlde qate ekenin qantar әshkerelep berdi! Jalpy sayasat degende bizding biylik sayasatty biylikke talasu dep úqty), biylikti bir qolgha jinap, uzurpasiyalau bastaldy. Onyng anyq kórinisi birshama el mýddesin soghatyn Serikbolsyn, Sherhan aghalar siyaqty azuly halyq deputattarynyng biyligin taratu, oppozisiyagha ótirik sayasatkerlerdi qosyp iritki salu arqyly kórinip, ayarlyqpen iske asyryldy. Onysy iske asa salysymen NÁN ainalasyna ózimizding jaghympazdargha qosa, sheteli bar, basqasy bar kýmandy túlghalar shoghyrlanyp, eldi odan ary tonau bastaldy. Týkke qajeti joq urbanizasiya (auyldardy kóshirip alyp kelip, qala manynan auyl salyp, qazir maqtanatyn milliondyq qalalar), shekaralyq Semey ónirin әdeyi qytaygha bosatyp beru qajettiligindey әsermen qarqyndady. Qaraqshylyq (reket) qazaq balasynyng iydealyna ainaldy (qazir sol reketterding balalary er jetip, zang oryndarynda qoldaryn aiqara ashyp, kózderin baqyraytqandar elge enbek etedi dep oilaysyzdar ma?).

Auyl sharuashylyghyn reformalaymyz delinip, NÁN-ning ózi «qyzyl diyrektorlardy qúrtu kerek» dep stoldy toqpaqtap, qytay modeli degendi basshylyqqa alyp, jerdi ýleske bóldi (ol kezde ketpenmen-aq tyrbyndap, azdaghan jerin shúqylap, tyrbandaghan qytay qayda, alyp tanaptardy tehnikamen iygergen biz qayda, sonyng aiyrmashylyghyn eshkim týsinbedi). Eng aqymaqtyq sol der edim, óziniz oilanyzshy, egistikke ghylymy negizdelgen tynaytqysh-mәpeleu-baptau beru kerek, sonda ghana ónim alasyn, al, ony iske asyratyn agrotehnikanyng basty qajettiligi auyspaly egis jýiesi bolsa, sonda, mysaly ontýstik-ontýstik shyghys ónirlerde qolyna tiygen 3-4 ga jerde qanday «sevooborot» boluy mýmkin? Búl jerde de qazaq útyldy, óitkeni, janaghy biylikti óz uysynan shygharmaghan «qyzyl diyrektorlar» shúrayly jerding kóbin basyp aldy, ýles bólgen kezde, ókimettik fond dep talay jerdi alyp qalyp, ózleri iyemdendi, oghan shet elge ketkenderdin, qaytys bolghandardyn, tastap ketkenderding t.b. ýlesterin qossanyz jәne búrynnan qalghan tehnikany, materialdyq-tehnikalyq bazany iyemdengender ayaq asty latifundister, auyldyq feodaldy-burjuaziya bolyp, shygha keldi (balalaryn qalagha jiberip, key biznes týrlerin iygerdi). Ýlesin jalang qolmen iygere almaghan qazaq taghy sorlap, solargha jem boldy. Auyl sharuashylyghynda (A.sh.) ghylymy jetistikterdi iygeru, túqym salasyn jaqsartu, aldynghy qatarly agrotehnikalyq jýieni algha shygharu t.b. týsinikter eleske ainalyp, keshegi jer iygeruden mýlde múrnyna iyisi barmaytyndar jerdi әli kýnge deyin zorlap, qorlap keledi. Agrarlyq saladaghy barlyq instituttar (agrohimiya, topyraqtanu, jerge ornalastyru, sugharu jýiesi, ghylymy mekemeler, túqym-súryp zertteu, himiyalandyru, ósimdik qorghau, karantiyn) joqqa ainaldy. Mal sharuashylyghynda jetken jetistikter kýlge úshty, ondaghan jyldar jalghasqan seleksiya jetistikteri, jerlestirilgen mal týrleri, súrypy, aldynghy qatardaghy veterinariya qyzmeti kózden búl-búl auyp, menshiktegi qoylary «mәlishke» ainalyp, tana-torpaghy buaz bolyp, odan alghan tóli «aramzalanyp» óspey qalyp, aparghan eti ótpey, aqyry, alypsatardyng qolyna týsip, isi keri ketken de ózimizding qazaq ekeni eshkimge jasyryn emes shyghar.

Qazaqstan jer baylyghyn adam basyna shaqqanda dýniyedegi eng bay memleketter qatarynda, (alayda, qazir ol qazaq balasyna qyzmet etip otyrghan joq) sonyng arqasynda aqsha da tabylyp, el jaghdayy әjepteuir jaqsardy. Sayasy ómirde tolyqtay kleptokratiya jenip, onyng eng bir adam týsinip bolmas avtoritarly-totalitarly-klandyq-rulyq-oligarhtyq-feodaldyq týri ornady, jәy halyq biylikten maqúrym alastatyldy. Búryn atyn ghana estigen ru ózderin «tandauly» dep sanaugha kóshti, qarapayym halyq búryn basqadan kórgen qorlyq-zombylyghyn ózderin «qúdaydyng úlynday» sanap ketken solardan kórdi. Ókimet biyligi ýsh tarmaqtan (zang shygharushy, atqarushy, sot) túrady desek, solardyng bәri klandyq-otbasylyq topqa ótti! Bir ghana mysal, audanymyzgha B. Nazarbaev kelgeni esimde, qúday saqtasyn, onyng jandayshaptary, qiqulatyp sonynan ilesken polisiya jasaqtary, tura bir ózge elding mәrtebeli memleket basy kelgendey, shala býlindi. Al, shyndyghyna kelsek, ol kisi mýlde memleket qyzmetindegi de túlgha emes, qatardaghy «kәsipker», ózi súhbatynda aitqanday 18 jyl qatardaghy jýrgizushi bolghan jan emes pe?! Basqalary sheteldegi kinoda ghana kóretindey esh qymsynusyz, fantastikalyq baylyqtaghy ómir keshti jәne olaryn ózderinshe, dúrys dep oilady (ol baylyq qalay kelgenine nuvorishter mýlde bas qatyrmady)...

Keybir, memleketti tonamay, óz enbekterimen baylyqqa qoly jetkender, analargha qarap, eliktep, ózinen «tómenderge» múrnyn shýiire qaraushylyq shyqty (onday sәtterdi ómirde kýnde kóremiz, qymbatyraq, «krutoy» nomeri bar mashinalardyng jyldamdyq erejelerin qasaqana búzyp, jýiitkip ótui...t.s.s.). Al, onday jaghdaylar «tómendegilerdin» eriksizden psihologiyalyq-tabighy tendikti ansaghan kóniline әr sәtte qayau týsiretini anyq! Elding ómirining barlyq salasynda taptyq-«kastalyq» jýie payda boldy: oligarhtar – «aspan» túrghyndary, qoly jetkender «ózin kók túrghyndary sanau, al, qarapayym el (әsirese, auyl qazaghy) óz elinde, óz jerinde jýrip «mәmbetke» ainaldy!

«Aspan» túrghyndaryna arnalghan halyq toby baryn da úmytpanyz, jalpy ol top qalay qúralatynyn týsinu ýshin, bar el, barlyq jaghynan biylikke týbegeyli tәueldi etilgenin esten shygharmanyz (qyzmet, júmys, oqu, pәter alu, ýy salugha jer telimin alu, tipten, balalargha arnalghan jәrdemaqy alu, júmyssyz retinde birjagha tirkelip, qoghamdyq júmysqa tartylu...t.b.), mine búghan barlyq budjettegilerdi, student-oqushylardy qossanyz, sol arnayy top shygha keledi! Bastyq kelgende túryp, kýlip gýlmen qarsy alu, jalghan («Núrsúltan-Qazaqstan, El tiregi Núr-Otan, Preziydent bireu, Halyq oghan tireu...t.b.) úrandau, óz jeke bas paydasyn oilaghan arnaular...osynyng bәri bir jaghy kýlkili, kóbirek jaghy jekkórinishtik qalypqa ainaldy!

Jaghympazdardyng «el basqarudaghy Nazarbaev qúrghan modeli әlemge ýlgi» degendi el mazaqtap qarsy aldy, shynymen oilansaq, ol qanday ýlgi, әbden «jemqorlyqqa» kenirdegine deyin batqan qogham ba? Bәri, bәri de satylady (general sheni 100-120 myn, audan әkimining orny 300 myng dollar t.b. al, endi sonshama aqshany qaltasyna qaytaru ýshin әkim ne isteui kerek, әriyne, eldi, tonauy kerek...), olay bolsa, adal týsinik, adamy qasiyet, obal, úyat siyaqty ata-babadan kele jatqan últymyzdyng qúndylyq-tәrbiyesi ayaqqa taptaldy. NÁN-di qyzynyng de Golige, Mýstafa Kemalgha tenegenin qaytersiz? Jalpy alghanda, ol kisi keyingi kezde psihikasy marazmatizmge kóbirek auysyp (Obamamen qatar túrugha úmtyluy, eki siyr, ortasha jalaqy 500 myng t.s.s. degenderi), realdy ómirden basqasha әlemde jýrgendey kórindi. Kózi tirisinde qoyylghan eskertkishter, astana t.b. kóptegen obiektilerge esimi berilui, jeke basqa tabynudyng eng bir soraqy týrinde jýrdi. Olay deytinimiz, bar halyq sýiispenshilikpen, shynayy kónilmen sonday nәrselerdi istep jatsa, sóz joq edi ghoy, ókinishtisi, onyng bәri el tilegisiz, biylik tarapynan jaghympazdyqpen iske asyryldy. Aqyry onyng bәri qaghaz oiynshyq ýishik (kartochnyy domiyk) ekeni bir sәtte ashyldy. Negizi, tarihy kóptegen eskertkishter búzylmay-aq túr ghoy, óitkeni, olar halyq keuilinen shyqqqan dýniyeler (qazaq ejelden aruaq syilaghan), al mynausy...

Memlekettik qyzmet tek bai jolyn ashqan sebepti, meritokratiyalyq prinsiyp, shynayy baghalau joghalyp, bilikti mamandar biylik basynan shettetilip, rulyq-tamyr-tanystyq (traybaliizm) arqyly biylikke kelu ornaghandyqtan biylik jay halyqpen sanasudy mýlde qoydy. Ákimderding esebi degen bar, sonda eki sózdi qosyp aita almaytyndar ýshin mynanday tәsil oilap tabyldy, aldymen jinalghan júrtqa (tandap alynghan adamdargha, titushkalargha dep týsininiz) kino kórsetiledi de, artynan әkim shyghyp bir-eki paraq qúttyqtaudy ejiktep oqyp, ary qaray jýrgizushiler marappattau rәsimin oryndaydy. Keremet! O. Benderdegidey rezinadan jasalghan Polyhaev tiri adamdy auystyra salady! Qazirgi kýnde qoldaryna aqsha týskenderdin, satyp alghan diplomy men tanystarynyng arqasynda biylikke kelui kóbeydi. Bastyghyng ananday bolghan son, óz-ózinen burokrattyq apparat domalatqanda jabysqaq suly qarday jabysyp óse beredi, óse beredi! Eng soraqysy eshkim eshtenege jauap bermeydi, jeke bastyng jauapkershiligi mýlde joghalghan. Sol kýy ainalyp-aynalyp kelip, qara halyqtyng da basyna boykýiezdik, sharasyzdyq, nemqúraylylyq ornady...

Jalghasy bar...

Azken Altay

Abai.kz