Aqqaly Ahmet. Sen ony úmytpaugha tiyissin!
Curette: Ghaypen Beyisov 20 jasta. Últtyq Qauipsizdik Komiyteti (búrynghy KGB) múraghatynda saqtalghan 1941 jyly soghys aldynda leytenant formasynda týsken fotosureti
Siz sonau ekinshi dýniyejýzilik soghys kezinde Berlinde ashylghan «Alash» mektebi men Venada sahnalanghan qazaq piesasy turaly bilesiz be? Bәlkim, bilmeuiniz de mýmkin. Óitkeni qazaq tarihynyng aqtandaq betterining biri - Týrkistan legoiynerlerining taghdyry týbegeyli zerttelip, ashyq aitylmay siz ben bizding kóp nәrseden habarsyz jýre beruimiz zandy nәrse.
Tútqyngha týsken týrkistandyqtar tamúq keshti
1899 - 1907jyldary Gaagda, 1929 jyly Jenevada әskery tútqyndar turaly konfensiya qabyldanghan bolatyn. Álgi konfensiyalardyng sharty boyynsha birinshi, ekinshi dýniyejýzilik soghysqa qatysqan memleketter soghys tútqyndaryna adamgershilikpen qarady. Al adamgershilikti de, ayaushylyqty da bilmegen Kenes ókimeti «Bizde әskery tútqyndar joq, satqyndar bar»-dedi de milliondaghan tútqyndardyng taghdyryn tozaqqa saldy.
Curette: Ghaypen Beyisov 20 jasta. Últtyq Qauipsizdik Komiyteti (búrynghy KGB) múraghatynda saqtalghan 1941 jyly soghys aldynda leytenant formasynda týsken fotosureti
Siz sonau ekinshi dýniyejýzilik soghys kezinde Berlinde ashylghan «Alash» mektebi men Venada sahnalanghan qazaq piesasy turaly bilesiz be? Bәlkim, bilmeuiniz de mýmkin. Óitkeni qazaq tarihynyng aqtandaq betterining biri - Týrkistan legoiynerlerining taghdyry týbegeyli zerttelip, ashyq aitylmay siz ben bizding kóp nәrseden habarsyz jýre beruimiz zandy nәrse.
Tútqyngha týsken týrkistandyqtar tamúq keshti
1899 - 1907jyldary Gaagda, 1929 jyly Jenevada әskery tútqyndar turaly konfensiya qabyldanghan bolatyn. Álgi konfensiyalardyng sharty boyynsha birinshi, ekinshi dýniyejýzilik soghysqa qatysqan memleketter soghys tútqyndaryna adamgershilikpen qarady. Al adamgershilikti de, ayaushylyqty da bilmegen Kenes ókimeti «Bizde әskery tútqyndar joq, satqyndar bar»-dedi de milliondaghan tútqyndardyng taghdyryn tozaqqa saldy.
Nemis zertteushisi Kristian Shtrayttyng «Ony nam ne tovarishi» enbeginde atap kórsetilgendey nemis armiyasynyng «Rossiyadaghy әskerding tәrtibi turaly» búiyryghynyng 3 tarmaghyn sózbe-sóz keltirsek mynanday joldardy oqimyz: «Po otnoshenii k lichnomu sostavu Krasnoy armii, v tom chisle voennoplennym, trebuetsya kraynyaya sderjannosti y vysochayshaya bdiytelinosti, tak kak esti osnovanie rasschityvati na kovarnye metody boriby. Osobenno nepronisaemymi, ne goddaishimisya raschetu, kovarnymy y beschuvstvennymy yavlyaytsya aziatskie voennoslujashie Krasnoy Armiiy»(Voenno-istoricheskiy jurnal №1, 1992. s. 58.). Atalghan enbekte ekinshi dýniyejýzilik soghysta tútqyngha týsken týrkistandyqtardyng evreylermen parapar qorlyq, súmdyq pen azapty bastan keshkendigin múraghat derekterimen dәleldenedi.
Kenes Odaghynyng tarapynan qúrban bolghan adamdardyng sany búl soghysqa qatysushy memlekettermen salystyrghanda da meylinshe kóp boldy, qalalargha, eldi-mekenderge, ónerkәsip pen kólik jýiesine keltirgen ziyan adam aitqysyz auyr súmdyqpen para-par edi. Nemis-fashisteri basyp alghan kenes teritoriyalarynda «Ostland», «Ýlken Týrkistan», «Edil-Oral» siyaqty memlekettik qúrylymdardy, sonday-aq Qaraghandy, Novosibir jәne Kuznesk «industrialdyq oblystaryn» qúrudy josparlady. Soghystyng alghashqy kýnderinde maydangha respublikadan kóp adam resurstary jóneltildi. Múraghat derekterine sýienetin bolsaq tek Atyrau oblysy boyynsha soghysta habar-osharsyz ketken, qaza tapqan on segiz mynnan astam jerlesimizding tizimi jasaqtalghan. Qazaqstan tarihyndaghy aqtandaqtardyng biri ekinshi dýniyejýzilik soghys jyldaryndaghy tútqyndar jóninde jәne Týrkistan legiondarynda qyzmet etken (әriyne kópshiligi óz erikterimen emes) qazaqtar jóninde biz óte az bilemiz. Tútqyngha týskenderdi kórip, estisek bolghany olardyng barlyghy satqyndar bolyp elesteydi. Bizding sanamyzgha osynday baylamdy ondaghan jyldar boyy kommunistik iydeya túraqty týrde qúiyp keldi. Al endi sol sana sezimdi qiratatyn uaqyt jetti.
Týrkistan legiony, M.Shoqay t.b. turaly 1968 jyly S.Shәkibaevting «Ýlken Týrkistannyng kýireui» atty kitaby shyghyp, keyin 1972 jyly orys tilinde jaryq kórdi. Búl kitap qyzyl imperiyanyng sayasaty túrghysynda jazylghany da belgili bolatyn.
Tәuelsizdik jyldary Týrkistan legiony jóninde Amantay Kәkenning «Týrkistan legiony» (-Astana, 2000. -96 bet) jәne filologiya ghylymdarynyng kandidaty, dosent Baqyt Sadyqovanyng «Istoriya Turkestanskogo legiona v dokumenta» (-Almaty:Kaynar, 2002. -248 s.) atty enbekterin atap ótuge bolady.
- Búl jabyq jatqan taqyryp. Sirә, juyrda ashyla qoymas. Qyzyghyp jýrgen eshkim joq. Bәrin kóteruge jalghyz mening әlim jetpeydi,- degen eken sonau toqsanshy jyldardyng basynda marqúm Hasen Oraltay.
Ghaypen aqsaqalgha 2003 jyldyng 10 jeltoqsan kýni Germaniyadan jazghan hatynda H.Oraltay «Kitabynyzda taghy bir qomaqty kitap jazyluyn qajet etetin kóp tarihy derekter berilgen, tipti bir emes eki kitapqa siya qoymaytyn derekter barshylyq. Ana Batysta biz tek Aghaev atyn ghana biletin «Alash qosyndary» taqyryby jәne Berlindegi komiytet tóniregi... nemis pen orys múraghattary da kәdege jaratyla otyrylyp zerttelse, jalpy alghanda Týrkistan, jekelegende qazaq tarihynyng bir aqtandaghy әigilengen bolar edi» dep jazdy.
2008 jyldyng qarasha aiynda Hasen Oraltay myrza әkesi Qaliybekting tughanyna 100 jyl toluyna oray ótkizileten sharagha qatysugha Almaty qalasyna kelgen kezde Ghaypen qarttyng baqilyq bolghanyn estirtkende «ókinishti-aq, kezdese almay qaldym, týrkistandyqtar turaly kóp mәlimetti biletin aqsaqal edi» degen pikir bildirgen bolatyn.
Qay zamanda, qay elde bolmasyn opasyzdyqtyng aty opasyzdyq, satqyndyq bolyp qala beredi.
Degenmen de soghys turaly ashy shyndyqty aitar bolsaq, qorshauda qalyp nemese jaraly kýiinde tútqyngha týsip, azap shekenderdi elemey ketuge bolmaydy. Soghystyng alghashqy kezeninde kenes jauyngerleri myndap qyrylyp, tiri qalghandary qorshaudy búzyp ótip partizandargha qosyldy. Múnday baqytqa qoly jetpegender konslagerlerde azap shekti. Sonday tútqyndardyng biri - soghys jyldarynda Týrkistan legiony qatarynda bolghan atyraulyq Ghaypen Beyisov edi.
«Búlbúldyng ýni»
Ghaypen Beyisov 1921 jyly Atyrau (búrynghy Guriev) oblysy, Mahambet (búrynghy Baqsay) audanyna qarasty Talqayrang auylynda dýniyege kelgen. On segiz jasynda partiya mýsheligine kandidattyqa qabyldanyp, Baqsay audandyq partiya komiytetinde júmys jasaydy, әskerge alynyp, uchiliyshege oqugha jiberiledi. 1941 jyly Qyzyl Armiya qataryna alynyp, 15-shi qyrkýiekte Ukrainadaghy Lohovisa qalasynyng manyndaghy úrysta auyr jaralanyp, nemis fashisterining qolyna týsip, birneshe ailar boyy lageri azabyn bastan keship Týrkistan Últtyq komiytetine júmysqa túrady. Soghys jyldarynda Vermahtynyng Jogharghy Bas komandovaniyesining Týrkistan nasihat bólimining әskery fototilshisi bolyp qyzmet atqaryp, shygharmashylyqpen ainalysqan. 1945 jyly legionerlerding qashuyn úiymdastyrdy degen sezikpen Gh.Beyisov, H.Abdulliyn, Zakirov, E.Qaldybaev tútqyndalyp, atu jazasyna kesiledi. Búl kezende kenes armiyasynyng qarqyndy shabuylynan qaymyqan nemis-fashistteri shapshang sheginude bolatyn. Taghdyrlaryna qaray ýkim oryndalar týninde týrme kýzetshileri qashyp ketip, búlar aman qalady. Nemis týrmesinen bosaghan song Qyzyl Armiya qataryna qabyldanyp, 1946 jyly әsker qatarynan bosap elge oralghan Gh. Beyisov 1946 jyly RKFSR Qylmys zanynyng 58-1b babyna sәikes «halyq jauy» retinde 10 jyl bas bostandyghynan aiyrylyp, atyshuly Sibir, Steplag, Karlagtyng tozaq ómirin bastan keship, 1956 jyly bosaydy. Odan keyingi jyldary Atyrau, Manghystau oblystarynyng kәsiporyndarynda injener qyzmetin atqaryp, zeynetkerlikke shyqqan. Tek 60 jyldan keyin Qazaqstan Respublikasynyng Bas Áskery Prokraturasynyng № 12/3-06(R) 2006 jyldyng 24 sәuirdegi qorytyndysymen aqtalyp, sayasy qughyn-sýrgin qúrbany mәrtebesin alghan. Sol qortyndysymen birge Últtyq Qauipsizdik Komiyteti múraghatynda saqtalghan 1941 jyly soghys aldynda leytenant formasynda týsken fotosuretin qosa alghan. 2007 jyldyng 8 mamyr kýni baqigha ozdy.
Ghaypen Beyisovtyng «Tamúqtan ótken taghdyr» (-Almaty: «Ólke», 2002, 400 bet) atty derekti әngime kitabyndaghy basty túlghalar ekinshi dýniyejýzilik soghys kezindegi tarihtyng «aqtandaqtar» betterinen oiyp, óz oryndaryn alatyn qayratkerler ekendigin kәri tarihtyng ózi dәleldep berdi. Estelikterin 1955 jyly Qoyandy basqarmasynyng lagerining 3-bóliminde jýrip jaza bastaghan. Kóp kýrsintken kýreng jyldar Ghaypekenning jadynan qalay óshsin.
Atalghan kitapta Mústafa Shoqay, Vely Kaymhan, Hamza Abdulliyn (әdeby býrkenshek esimi Sayran), Mәulikesh Qayboldiyn(Asan Qayghy), Mәjit Ayapbekov(M.Dara), Baymúrza Hayt, Qares Qanatbaev, Qazy Qazybekov(Qaziy), Mәjit Aytbaev (Qobyzshy Qorqyt) t.b. siyaqty soghys kezindegi Berlindegi Týrkistan Komiytetining kórnekti ókilderining qily taghdyrlary jan-jaqty әngimelenedi.
1944 jyly Berlin qalasyndaghy baspadan Ghaypen Beyisovtyng «Búlbúldyng ýni» atty kitapshasy ýsh tilde basylyp shyqqan. Qazaqshasy latyn gharipimen basylghan. Búl kitaptyng taghy bir ereksheligin eske týsirgen avtordyng aituynsha Maksim Gorikiyge eliktep jazghan «Ana» әngimesining keyin qolgha tiygen kitapshada joq ekendigine ókinish bildiredi.
Kitapshanyng orysshasy «Golos soloveya», al nemisshesi «Dinahtigali» ataularymen belgili boldy. Búl kitapshanyng shyghuyna jәrdem bergen «Jana Týrkistan» gazetin shygharushylardyng biri Hamza Abdullin bolatyn. Hamza Abdullin soghys ayaqtalghan song Stalindik lageriding ashy dәmin tatyp oralghan. Ol tozaq lagerinde jýrip gruzin halqynyng ataqty «Jolbarys tondy jihankez» («Jazushy» baspasy, Almaty-1974 j, 255 bet). atty jyr dastanyn qazaqshagha audarghany belgili.
1944 jyly shyqqan kitapshanyng arada kóptegen jyldardan keyin avtordyng qolyna tiiine sebepshi bolghan da H.Abdulliyn. Kitapshanyng fotokóshirmesin aqsaqaldyng qolynan kezinde kórgen bolatynbyz. Atalghan kitapshanynyng fotokóshirmesin «Shalqar» gazetining bas redaktory Uaqap Qadyrhanúlynan súrap alghan (Egemen Qazaqstan gazeti, 26 qantar 2005 j). Ghaypen aqsaqal «halyq jauy» bolyp sottalghanymen Otanyn satpaghanyn dәleldey almay púshayym bolghanyn jyr qylyp aitatyn. Ýsh tilde shyqqan kitabynda «Búlbúldyng ýni», «Ananyng qamqorlyghyn úmytpa», «Jauyngerding kýndelik dәpterinen ýzindi», «Jaralanghan jýrek», «Demalysta» atty qadau-qadau әngimeleri basylghan. Búl kitap nemis armiyasy basshylyghynyng sayasiy-tәrbie baghyttaghy tapsyrysy boyynsha shygharylghanmen, kitapshada kenes ókimetine qarsy birde-bir sóz joq ekendigin, oqyghan jangha aiqyn da naqty bilinip túrady. Ángimelerining barlyghy Otangha, tughan jerge degen saghynysh lebimen erekshelenedi demekpiz. Sonymen, 1936 jyly Berlin qalasynda Mústafa Shoqay radio arqyly barlyq týrkistandyqtargha arnap, sóz sóilegeni belgili. M. Shoqaydyng sóilegen sózi ýntaspagha jazyp alynyp saqtalghan, keyin tәuelsizdik jyldary televiydeniye, radio arqyly berildi. Osy arada Mústafa Shoqaydyng radioda sóilegen sózin keltire keteyik:
«Alysta jýrip el qayghysyn oilap, alysta jýrip el qamyn oilap, Europanyng hәr tarapynda jýrgen býgingi Týrkiyada túrghan, Týrkistan jastary biriginder!
Senderding birlikterin, senderding bir-birine kýsh qosularyng - elimizding baqytyna qyzmet etpek.
Múny úmytpanyzdar!
Bәrimizding qúbylamyz - ózimizding ata júrtymyz, ólkemiz Týrkistan bolmaq!
Týrkistan ýshin ólu, Týrkistan ýshin jan beru bәrimizge bir maqsat, bir muhabbat uәzifa bolmaq.
Múny úmytpau kerek!
Qúrymasymyz ýshin, bospasymyz ýshin - kýshimizdi biriktirip, iyin tirestirip, bir-birimizge jәrdem berip jýruimiz kerek.
Onsyz bizding kýnimiz qaran.
Múny úmytpau kerek!»
Mústafa Shoqay sózderining sonyn «Múny úmytpau kerek!» degen sózdermen ayaqtap otyrghanyn angharamyz.
Soghystyng qaharly jyly - 1943-te Ghaypen Beyisov týrkistandyqtardyng kósemi Mústafa Shoqaydyng ósiyetin «Sen ony úmytpaugha tiyistisin!» dep jalghastyrdy.
1943 jyly jeltoqsan aiynda Ukrainanyng Mirgorod qalasynda túrghan 162 Týrkistan jayau әsker diviziyasynyng (komandiyri general-mayor, hindy tilining mamany Neydermayer) 1-shi polkining (komandiyri Harikov әskery akademiyasyn bitirgen Qazy Qazybekov) jauyngerleri aldynda dalalyq radio toraby (reproduktor) arqyly Vermahtynyng Joghary Bas komandovaniyesining Týrkistan nasihat vzvodynyng unter-ofiyseri sheninde ol bylay depti:
«Sen, mýmkin qaranghy týnde tughan shygharsyn, sening besiginning ýstine qayghynyng qara búlty tóngende, qoryqqanynnan kóz jasyng kókten qúighan jauynday jaughan shyghar. Sol uaqytta, seni tynym tappay beyshara anang júbatty, sening jórgegindi qúrghatty. Sening týzu, berik bolyp ósuing ýshin qyzmet etti.
Sen ony úmytpaugha tiyistisin!
Anang eki myqyny talyp, býkshendep oraq orghanda, sen ishte jatyp enbek kýiin tyndadyn. Sen dýniyege kelip kózindi ashqanda, týnde shatasyp jylaghanynda, anang týn úiqysyn tórt bólip, kózin taldyryp, besik kýiin jyrlap, seni terbetti, sen ýshin janyn pida qyldy. Sening mazasyzdanbauyna tilektes boldy.
Sening tiling shyqpay túrghanda, eng birinshi «Ana» deuge tiling kelgen, sen til ýirenip sóiley bastaghanda «Ana» degen sózden bastaghansyn. «Ana» degen sóz az - sen ony úmytpaugha tiyistisin.
Anang basqa auylgha qydyrghanda, seni eki eli qasynan qaldyrmady. Sening shýldirlep jana ghana sóilep kele jatqan tilindi qyzyq kórip erkeletti. «Sening tabanyna qadalghan tiken, mening mandayyma qadalsyn» dep tilek tiledi, búl sening densaulyghyng ýshin, dúrys adam bolyp shyghuyng ýshin tilektestigi edi.
Sen ony úmytpaugha tiyistisin!
Sen daladan jýgirip ýige kelgende «Qaydan kelding qaraghym?» deytin anan, sonda sen erkelep, tamaq súraytynsyn. Sonda «ne ishesin, qaraghym?» dep, anang baryn aldyna ústaytyn. Týste әkesi sabannan kelgende, anang pisirgen may bauyrsaqpen shay ishetinsinder, sonda, sen әr nemeni aityp, anang men atannyng ortasynda otyratynsyn.
Sen ony úmytpaugha tiyistisin!
Sen jigit bop óstin, qan maydanda jauynmen alystyn, endi anannyng sýtin aqta! Anang ýshin, otanyng ýshin, halqyng ýshin qyzmet et! Jauyna qayyrymsyz bol! Sening amandyghyndy anang tileude, onyng kózinen kól bolyp, teniz suynday jastar aghuda. Keshe qan maydanda, jauyp túrghan qorghasyn janbyrdan aman qaldyn, mýmkin anannyng tilegi ýshin aman qalghan shygharsyn.
Sen ony úmytpaugha tiyistisin!
Sen jigit bolyp óstin, qyzdargha kóz saldyn, ghashyq oty erikke qoymady, jastyqtyng mastyghynda jýre berdin. Ol jastyq sening basyndy syiqyrlarsha ainaldyrar, sening kóz aldyna perishtedey ghashyq jaryng elester. Tek, sol jastyqqa aualanba, ózindi-ózing berik ústaugha tyrys. Búl saghan «jastyq dәuirindi qúr ótkiz» degen sóz emes, oinay ber, kýle ber, jastyqtyng mastyghynda sugha jýzgen balyqtay jýzshi, saghan eshkim qarsylyq etpeydi, kimde-kim qarsylyq etse, ol adam ómirge әli týsinip bolmaghan adam, ol adammen shataspa, kónilindi bólme, isindi jalghastyra ber. Anang saghan osylay aqyl aitqan.
Sen ony úmytpaugha tiyistisin!
Sýnding de sýngi bar, keybir jastar mahabbattyng mәnisi osylay dep, on eki ay kóterip, omyrtqasy ýzilgen anasyn úmytyp, qol ústasyp bir «quyrshaqtyn» sonynan tayyp beredi. Mine, osyndaylardan aulaq bol. Sen baqytsyzdyqqa úshyrasan, elden búryn anang esine týsedi.
Sen ony úmytpaugha tiyistisin!
Sening ata-babang Temir, Abylay jau ortasynda qol-ayaghy shynjyr kisenmen baylauly qalghanda, ashuy kelip, shynjyr kisendi tisimen ýzip, әlemge ataghyn shygharyp, bar ómirin halqy ýshin, últy ýshin sarp etken. Sen sol ataqty Temir, Abylaylardyng úrpaghy ekenindi bil, jadynnan shygharma, balalyq qylma!
Sen ony úmytpaugha tiyistisin!
Ata-júrtyng Seni sol Temir, Abylaylardyng jolyn quatyn qajyrly, qayyspas er jýrek dep bilip, jauyna qayyrymsyz etip tәrbiyeledi.
Sen ony úmytpaugha tiyistisin!
Sen erteng qolyna qaru alyp, dúshpangha baratyndyghyndy bil! Eger, sen jau ortasynda jaralanyp qalsang da, dúshpangha berilmeuge tyrys. Sol kezde atang Temir, Abylaydyng qayratyn esine týsir, solardyng istegenindey erlikter iste! Sonda jau saghan eshtene de ete almaydy. Sonda sening jas qanyng yrshyp, qaynay týsedi. Sol uaqytta er bolghanyndy bayqamay da qalasyn.
Sen ony úmytpaugha tiyistisin!
Saghynyp kýtken elin, asyr sap ósken jerin, zaryghyp, zarlanghan úlyn kórgenshe asyq. Sol eldi, sol jerdi, tek qana bilekting kýshimen, nayzanyng úshymen kóre alasyn, jauynnan bosata alasyn, sonda ghana saghynghan mauqyndy basa alasyn. Sening aldynda qol jetpes asu, tauday talap bar, boydy kernegen ashu, qaynaghan yzaly kegine úlasqanda ghana ala alatyndyghyndy bil!
Sen ony úmytpaugha tiyistisin!
Esinde bolsyn, әrkimning de anasy bar, әrkimnin de anasy osylay ósirgen. Balasy anasy ýshin, tughan halqy ýshin, kindik qany tamghan otany ýshin qyzmet etse, sonda ghana halqyn, otanyn, tughan anang saghan riza bolady. Sening densaulyghyng olar ýshin ýlken qadirlegen halqyna, aq sýtin bergen anana qyzmet qylumen ótkiz. Sonda ghana balalyq boryshyndy aqtaghan bolasyn. Dýniyege kelip baylauly búzau bolyp ótpe. «Halqym», «Elim» degen erlerding bireui bolugha tyrys. Sonda balalyq boryshyndy aqtaysyn!
Sen ony úmytpaugha tiyistisin!»
Sol kezde bar-joghy jiyrma eki jasta bolghan jigitting jýreginen jaryp shyqqan jalyndy sózderding mazmúny men manyzyn týsinu býgingi úrpaqqa sabaq bolarlyqtay.
Sóilegen sózdi Týrkistan legionynyng jauyngerleri jyly qabyldap, kózderine jas alghan. Gh.Beyisovting jalyndy sózine riza bolghan polk komandiyri Qazy Qazybekov sol sәtte «Dosym Ghaypenge» degen arnau ólenin shygharyp, qoshtasar sәtte qolyna ústatqan.
Qily zamannyng qiyn taghdyryn qayyspay kótergen,Týrkistan legionerlerining aibyndy sarbazy Ghaypen Beyisovting tilegi bolashaqqa jalghanaryna senemiz.
Venada sahanlanghan alghashqy qazaq piesasy jәne «Alash mektebi»
Beyisovting «Búlbúldyng ýni» atty әngimesining eng ózekti de negizgi oiy - Bostandyq, Azattyq.
Ghaypen Beyisov ózining derekti әngime kitabynda 1944 jyldyng 10 mamyr kýni Avstriya astanasy Vena qalasynda Týrkistan týrikterining I Qúryltayy bolyp ótkendigin, kelesi kýni ataqty Vena opera balet teatrynda Qazy Qazybekovting «Úly adamnyng armany» atty qysqa eki aktili piesasynyng qoyylghanyn aitady. Piesa Syrym Datúlynyng últ-azattyq kýresi turaly oqighalardy bayandaydy. Syrym rolinde artist Múhambetqaly Batyrgereev oinapty. Piesany jurnalist Mәjit Jaqsylyqov sahnalap, muzykasyn Vena konservatoriyasynda oqyp jýrgen Ghalym Absalamov pen Týrkistan legionynyng kórkemóner ýiirmesining jetekshisi, skripach, әri diriyjery Aytekesh Tolghanbaev ekeui birigip jazady. Búl - kәri Evropa tórinde teatrdaghy qazaq halqynyng últ-azattyq kýres jolyndaghy tarihyn bayan etken alghashqy tuyndylardyng biri boldy. Atalaghan qoyylym turaly Ghaypeken: «Áli esimde, shymyldyq jartylay ashyq túr. Qazaqtyng keng dalasy. Alysta oily-qyrly belester kórinedi. Úzyn joldyng boyy. Eki kózi joq qariyany bir jas qyz jetektep keledi. Qart túryp:
Múnarda múnar múnar kýn,
Sәulesiz meniru qara týn.
Qara týndi qaq jaryp,
Qazaqtan endi shyghar kim?..» dep bastalatyn edi» deushi edi.
Qazy Qazybekovtyng búl piesasy Týrkistan Últtyq Komiytetining organynda jariyalanuy mýmkin-au degen oida keledi.
«Tamúqtan ótken taghdyr» atty kitabynda Ghaypen Beyisov Berlinde 1943 jyly salynghan «Alash» mektebi turly mәlimetter beredi. Búl mektep oberkomanda Vermahtyng barlau tobynyng 4-bólimine qaraghan, barlau tobynyng jetekshisi fon Ganniy Graf, orynbasary Álihan Aghaev bolghan. Gh.Beyisov Á.Aghaevpen birneshe ret kezdesip, jýzdesken kórinedi. Ol Álihan Aghaevty «orta boyylydan biyikteu, artyq bitken eti joq, qanjyrday qatqan keudeli, әskery adam» dep suretteydi. Keyin Á.Aghaev 1944 jyly on eki adamdyq topty ekige bólip Atyrau jerine desant bolyp týskeni belgili. Búl turaly kezinde merzimdi baspasózderde jazyldy.
Azap lagerinde jattalghan Maghjan jyrlary
Soghystan keyigi jyldary Ghaypen Beyisov azap lagerinde jýrip qazaqtyng ataqty aqyny Maghjan Júmabaevtyng ólenderin tyndap, jattap alghan, kóp qyiynshylyqty bastan keshirgen qariyanyng este saqtau jadysyna endi tanghalmasqa bolmaydy. Ol 1954 jyly Jezqazghan lagerinde Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq Komiytetining auylsharuashylyq bólimining mengerushisi Shegen Qúdamanovpen birge jazasyn ótegen. Kezinde Sh.Qúdamanov Qazaq KSR-nyng Bas prokurory bolghan 1937 jyldyng qúrbany Sýleymen Esqaraevtyng jan-joldasy eken.
Osy jyldary Ghaypen aghamyz lageride jýrip Sh.Qúdamanovtyng auyzynan estigen M.Júmabaevtyng myna ólenderin jatqa aitqanyn 2006 jyldyng 1 qazanynda óz ýiinde jazyp alghan edim. Sol kezdesuimizde qariya Maghjannyng «Saryarqa», «Lenin turaly» atty ólenderinen esinde qalghan ýzindilerdi aityp bergen bolatyn. Esinde qalghan aqynnyng basqa da ólenderin latyn gharipimen jazghan blokonotynan kórsetken edi. Keyin beremin degen de bolatyn, ókinishke oray baqilyqqa attanyp ketti. Qazaqy salghyrtyghymyzdyng qyrsyghynan, uaqytynda almappyz, al endi ol jazbalardyng qayda qalghany da belgisiz. Sol ólenderdi eske týsirgen aqsaqal aqynnyng birinshi óleninde kenestik sholaq belsendilerding әperbaqan sayasatynan zapy bolghan aqyn dýniyeni qayta qúryp, tughan jer topyraghynan tәrbiyli de, jana túrpaty adamdardyng keluin ansaydy dep týsindirdi deydi Sh.Qúdamanov. Aqsaqaldyng estip, jadynda saqtalyp qalghan óleng joldary tómendegishe, «Saryarqa» óleninde aqyn:
Dýniyeni topan bassa eken!
Asqar taudan assa eken!
Qandy kóbik shashsa eken!
Sol uaqytta janadan
Saryarqanyng topyraghynan
Jaratar edim jana adam-dese,
«Jer jýzin topan bassa eken» óleninde tómendegishe:
Jer jýzin topan bassa eken!
Asqar taudan assa eken!
Tauday tolqyn qútyryp,
Uly kóbik shashsa eken-dep jyrlaydy. (Eskertu: búl joldar aqynnyng keyingi kezde jaryq kórip jatqan kitaptaryna da ene bastady. Mysaly, Maghjannyng «Jer jýzin topan bassa eken» degen óleni Kóp tomdyq shygharmalar jinaghynyng 2-tomynda bar. - avtor)
Ghaypekeng Maghjannyng Lenin turaly myna bir ólenin de jatqa aitatyn:
«Kýn batysqa qarasam,
Kórinbeydi ala shan.
Ala shannyng aldynda
Eki etegi deldeyip
Bezip keledi bir adam.
Al, búl kim dep qarasam
Ózimizding bayaghy
Ivan eken esalan.
Búl óleng shumaghynan Batysta bastalghan revolusiyalyq tónkeristerdi sipattay otyryp, Leninning obrazyn orys halqynda kóp kezdesetin Ivan esimimen baylanystyrady dep oy týiindeytin ol. Aqynnyng «Payghambar» atty óleninde:
Qap-qara týn. Tolqyndary qara qan.
Qara týnde ónsheng soqyr shúbyrghan.
Sol shúbyrghan sansyz soqyr aldynda
Entelegen kәdimgi Ivan esalan-degen joldardy kezdestiremiz» deushi edi jaryqtyq. (Maghjan Júmabaev Kóp tomdyq shygharmalar jinaghy. 1-tom. Ólender, dastandar, audarmalar.-Almaty:Jazushy, 2002.-208 bet.).
Ómiri azapty kýnder men qayghyly týnderdi bastan keshirip, shar bolattay shyndalghan Týrkistan legionerlerining songhy túyaqtarynyng biri Ghaypen Beyisovtyng taghdyry mine, osynday edi. Sen ony úmytpaugha tiyissin, jas úrpaq!
Aqqaly Ahmet, tarih ghylymdarynyng doktory, dosent
H.Dosmúhamedov atyndaghy Atyrau memlekettik uniyversiyteti
Abai.kz
