+++

Mahabbat kelgen erte. Kesh úghyndym.
jymighan gýlder menshe.
qaqqan ýnsiz qúrmaly esigimdi,
men ashyp ýlgergenshe,
adasyp aqylymnan ýlgergenshe,
Ketipti ol, tym jyraqtap.
Ótti solay zarlyq jyl, múnlyq apta.
...al, býginde,
býginde bәri ótpeli,
saghattay sol qoldaghy, әdettegi.
sarsang jyl saghynyshyn mol ekkeli,
sandal tal saghasynan jel ópkeli,
ol dәuren óshken, kóshken bastan onay,
myng jylqy tarpyp ótken jas moladay
jýrekti,
jýrmin, endi, jarly qúsym,
ne qúzgha, ne tóbetke tastay almay.

***

Týnder seni súrady, jel de seni,
búlan oiym búltpenen beldesedi.
Taghdyry ghoy, - deymin men, - ony әketken,
әitpegende andausyz sónbes edi.
Taular seni súrady, kesh te seni,
Men bolghanday býligi, bәsteseri.
Joldary ghoy, - deymin men, - ony әketken,
әitpegende tóbemnen óshpes edi.
Kókter seni súrady, jer de seni,
Ózdi-ózimen qatalap shóldesedi.
Jýregi ghoy,- deymin men,- ony әketken,
Jýreksizge mahabbat bermes edi.
Bilem, bilem sezimder es bilgenin,
Es bilgeli jónkigen kóshkinderin.
Qústar seni súrady
jalghyz ghana,
súramady jayymdy eshkim menin...

Ayly týngi súlu nemese tylsym kesh turaly

On jeti me, on segiz... jas shamasy,
pýlish erni súlulyq astanasy,
qarashyghy kóz jasy túnbasynday,
edu-edu anyzday el ishinde,
Bir súlumen.. (yaghny kelisimge,)
kele almastan qajyghan qara basy,
Jigit menmin.
bir týni,
«la – la –lasyn»,
shyrqaghan әlgi arudyng kórdim ózin.
bilmey me eken sóz baqqan el minezin?
jarym týnge sinedi jalghyz ózi,
jas peridey kýledi jalghyz ózi.
Qarasanyz, ormannan adasqanday,
qarasanyz, ormannan әri asqanday.
Aykezbelik deymiz be, jo bilmeymin,
mysaly jasynmenen janasqanday,
Bozaryp
kenet týnning qos bilegi,
ýki dausy jinishke estiledi.
әlgi aru
qayda eken
joghaldy ma,
oraldy ma,
bilmeydi eshkim ony.
..Miualy kezenning balamasy,
búlttar deymin shyrqaghan «la – la –lasyn»,
Túrdym aunap.
týs eken bәri múnyn,
«Aygha qarap úiyqtama» dedi anashym...

***

Ótti, - dedi ómirden, sol adamdy..
syry qaldy, bóz qaldy, saray qaldy,
saray ishi aq týtek boray qaldy,
men oilandym:
demek onyng kýdigi, kýlgeni ótti,
óksigeni, ópkeni, dýrmegi ótti,
әn salghany, әrnege tamsanghany,
quanghany,qajyghan, sharshaghany,
Shilde ishinde, qyrkýiek, qarashada,
kónermegen sezimin eske alghany,
esteligin ótkenning jastanghany,
júmys kýni qúrbygha keshikkeni,
dýisenbide jospary bastalghany,
әdepkide әldekim «әi» degeni,
әrirekte suynghan oy deregi,
әmiyanyn salghany tós qaltagha,
әuezimen әdemi sóilegeni,
Ótti bәri, ókpesi ózge adamgha,
ýnilgeni sarghayghan jazbalargha,
ýnilgeni sarghayghan alibomyna,
saghynyshtyng kýltesi mazdaghanda,
Terezeden kýmistey qar jaughany,
aldaghany, ózinen aldanghany,
alqaptaghy jap-jasyl qarbyzdardyn,
tanday almay birisin dal bolghany,
Ayly týnge, aq týnge kóz tikkeni,
kózildirik, kýrteshe, sózdikteri,
úyalghany túnghysh ret jar aldynda,
ýnsizdikte janary ýzdikkeni,
Órilmegen, órilgen qyz búrymy,
sybyr sózi, kóktemgi, kýzgi múny.
ótti bәri, bauyrlap kóshken búlttay,
Ótpegeni –
bir uys izgiligi...

Sen joqta

Sen joqta
adamzat neshe ret ózgerdi,
neshe ret kóktemgi úluday týledi.
neshe ret qaraghan qoyqonyr kózderge,
neshe ret tolqytqan arudyng bilegi,
әkendi sezine bilseng ghoy býgindey.
sen joqta ejelgi Shumerler tilinde
Gilgamesh turaly jazbalar tabyldy.
jәne de Vizantiya elderi birinde
dabyldar qaghyldy.
adamdar alghash ret ot jaghyp ýirendi,
alghash reet taypalyq odaqtar qúryldy,
ýirendi baqsylar asa alyp biyleudi
sadaqshy sarbazdyng iyghy jyryldy.
jәne de
Pifagor mektebi ashyldy,
Efklid ústazdyq jasady ghasyrgha.
neshe ret jauyndar tópelep, basyldy,
neshe ret ýreyge bóledi jasyndar.
sen joqta Payghambar dýniyege kelgen-di,
ilimin taratyp jalqaulau jahangha,
kezipti, kezipti aluan shólderdi,
ghalamgha mәuesin, sәulesin shasharda.
jәne de
bermudqa kemeler jútyldy
jútylghan sekildi eskiler janagha,
kýn qansha kýnirendi,
ay neshe tútyldy,
әrbiri siyasyn boyady sanagha.
sen joqta er Dante eli ýshin jan berdi
bayraghy beydaua bógelek kezennin.
Bruno órteldi,
Kopernik sendeldi,
adamzat alqyzyl týsterge bezendi.
jer qúshty qanshama, qanshama jas sәbiy,
jas súlu tym erte ilindi qúryqqa.
jәne de tuyldy Ahmet Iassauiy
ol mening ústazym ekenin úmytpa.
sen joqta Mәulana mәsnauy qaldyrdy,
jýregi órtenip yshyqtyng otyna
ór Hafiyz,
meni esten, meni esten tandyrdy
sen ony sýie bil, sen ony baqyla.
jәne de Mәjnýnnin, qarashy, zaryna
ol ýnsiz әuender oqidy kerenge.
nazar sal әr búta, әr sausaq tabyna,
haqiqat әrqashan, әrqashan terende!
sen joqta jýrdim men joldarmen ne týrli,
alaman jastyqtyng baghynda tenselip,
ol kýnder paravoz týtini sekildi
bәrine sýiinip, bәrin de enserip
kelemin. Qyzym, sen, ózge bol menen de,
shaldyqpay salghyrttyq atalar indetke.
esh әues bolmaghyn jazu men ólenge
sodan son
ózindi sýigendi qúrmette.

Dimash Qúdaybergen jayly oda

Jelke túsy, kirpigi, qarashyghy,
әn salady meyiri, jany ashuy,
jauyryny, moyyny, qatar tisi,
teng ólshengen Tәnirding jarasymy
әn salady. Kekili, kózqarasy,
әn salady qazaqtyng pang dalasy.
sarshúnaghy, jusany, suyrlary,
ymyrt singen qalanyng qarbalasy.
Án salady býrshigi, qasat qary,
kelinshektal, maydamtal shashaqtary,
bórtegýl men qalampyr piyazshyghy,
iyekteri kemsendep jas aqqaly.
Saq úlany, syrbaz er, shahit baba,
oyanady jymiyp jatyp qana,
oyanady tylsymmen uaghdalasyp,
altynmenen jaghasy jaqúttana.
Oyanady Qozy men Bayan jany,
qobyz keude qúlpytas shayyrlary,
oyanady mort synghan er nayzasy,
búrshaq toly boytúmar moyyndaghy.
Oyanady abyzdyng mol armany,
telmirgeni, tapqany, joghalghany,
jýregine singeni, tolghatqany,
dýbir-dýbir bolashaq qadamdary.
Án salady beshpeti, alaqany,
oy janary, sana ishi, jan otauy,
kýbirlesip túnjyr kesh dúgha oqidy,
bir әuenmen qyzghyltym tang atady.
Án salady týisigi, týimeleri,
kóktem beyne aspankóz týrge enedi.
kýmbez dýnie әnimen bulanady,
ol tek qana armanday bilgen edi.

Bir kýnder bolady...

Bir kýnder bolady,
Kýlki bilmeytin.
Bir týnder bolady,
Kirpik ilmeytin.
Bir sezim bolady,
Syr aqtaratyn.
Bir әzil bolady,
Jylap qalatyn.
Bir bauyr bolady,
Serik bolmaytyn.
Bir auyl bolady,
Kólik barmaytyn.
Bir syryng bolady,
Bóliske - jetim.
Bir shylym bolady,
Teris shegetin.
Bir uayym bolady,
Tas ta jylaytyn.
Bir qayyng bolady,
Basqa qúlaytyn.
Bir baqyt bolady,
Týkirgen kóbi.
Bir uaqyt bolady,
Kýtinder meni!

Bostandyq aghashtary

Bostandyq aghashtary,
Basqadan baghy asqaly.
Nelikten gýldemedi,
Nelikten jaq ashpady?!
Bostandyq aghashtary,
Jelbegey jel erkesi,
Ózi – múnda,
Qayda jýr kólenkesi?!
Buynsyz japyraqtar,
Belgisiz tústardy ashyp.
Shoyyn men mystar basyp,
Aqyrapta barady qústar qashyp.
Bayqap ót búl orynnan,
Kәri emen suarylghan.
Atamnyng jazbasymen,
Ájemning kóz jasymen.
Bayqap ót búl orynnan,
Túl aghash suarylghan.
Tóbetting zәrimenen,
Bóbekting zarymenen.
Bostandyq aghashtary,
Basqadan baghy asqaly.
Bar ma eken bir deregi,
Nelikten gýldemedi?

Dejavu

Alysta.. alysta... jýr edim keshte,
jýr edim oida,
jýr edim este.
Týnemel, ekvator, týtinnen qashyq,
kýtpeuden qashyq
kýtuden qashyq.
Kenetten, kenetten ornaghan dauyl
ózegi qatqyl
órnegi auyr,
minberi jútan, meyirimi kelte.
bәrinen beygham,
bәrinen erke
jýregim, jýregim shydamay týnge,
shydamay jelge,
shydamay kýlge,
qoshtasqan kókedil býrimen balghyn
tinimen aqshyl,
gýlimen jalqyn.
sol sәtten kelmegen kónilge qústar,
senuge qúshtar,
ómirge qúshtar,
sol sәtten enbegen kónilge sana,
syrlar da ala,
symdar da ala.
jýregim, jýregim izdeymin seni,
jýremin algha,
jýremin keri,
jýregim, jýregim sensiz týn óli,
sensiz ýn óli,
sensiz til óli.
....kórindi sol jýrek ishinen nudyn
ishinen taldyn,
ishinen kýnnin.
kórindi qanjarday qyrynan aidyn,
qúmynan shóldin
shaghynan raydyn.
qaraymyn, kókoray anghar da bóten,
arman da bóten,
bóten de bóten.
qaraymyn, kýmisbet shamdar da bóten,
qalmaghan bóten,
qalghan da bóten.
Jigitter, izdender alghashqy tandy,
alghashqy izdi,
alghashqy jandy.
Jigitter, izdender alghashqylardy,
alghashqy izgi,
alghashqy mәngi!

Batyrhan Sәrsenhan

Abai.kz