Senbi, 31 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 111953. Jazylghandar — 106310. Qaytys bolghandar — 1825
Janalyqtar 1749 0 pikir 18 Aqpan, 2013 saghat 10:14

Áskerde: ne ýtikteydi, ne týtip jeydi nemes­e sarbazd­y tәrbiyeleuding saryaghashtyq tәsili

«Estimegen elde kóp», Saryaghash shekara jasaghynda jana shaqyrylghan sarbazdardy әskery ómirge tez beyimdeuding tyng tәsili - olardyng denelerin qyzyp túrghan ýtikpen «tegisteu» qoldanyla bastaghan. Kishi serjanttyng basynghany sonshalyq, tórt jauyngerge tizesi batypty. Alghashqyda ýsh «molodoydy» әskery ómirge baulu ýshin olardyng denelerine ýtik bassa, sonynda bir jauyngerding jaybasarlyghy jynyna tiyip, ony jәbirlep, etigimen tepkilegen.

«Estimegen elde kóp», Saryaghash shekara jasaghynda jana shaqyrylghan sarbazdardy әskery ómirge tez beyimdeuding tyng tәsili - olardyng denelerin qyzyp túrghan ýtikpen «tegisteu» qoldanyla bastaghan. Kishi serjanttyng basynghany sonshalyq, tórt jauyngerge tizesi batypty. Alghashqyda ýsh «molodoydy» әskery ómirge baulu ýshin olardyng denelerine ýtik bassa, sonynda bir jauyngerding jaybasarlyghy jynyna tiyip, ony jәbirlep, etigimen tepkilegen.

Saryaghashqa sapar

Osy oqighany esty sala Ontýstik Qazaqstan oblystyq әskery prokurory Qayrat Ábdihalyqovpen habarlastyq. Ol búl isting Saryaghash garnizony әskery prokuraturasynda qaralyp jatqanyn jetkizdi. «Jazghan qúlda sharshau joq», salyp úryp Saryaghash qalasyna saparlap kete bardyq. Saryaghash garnizony әskery prokurorynyng orynbasary Aydos Aqbergen biraz kýttirgenimen, jyly shyraymen qarsy aldy.
- Jogharydan kelgen núsqau sonday, eshqanday mәlimet bere almaymyn. Qazir búl ispen әskery polisiya ainalysuda. Oqighanyng oryn alghany ras. Kinәli qamaugha alyndy. Basqa da mәlimetterdi әskery bólimnen aluynyzgha bolady, - dedi Aydos bizge.
Prokurordyng orynbasary núsqaghan QR ÚQK Shekara qyzmetining №2020 әskery bólimine qaray jóneldik. Baqylau-ótkizu beketi aldynda bizdi atalghan әskery bólimi komandiyrining orynbasary, mayor Asqar Bolatov qarsy aldy. Beketten әri bir qadam da jibergen joq. Mayor myrza bekettegi kezekshining birine: «әielding sonynan sonshama súqtanugha bola ma, naqúrys» dep zekip tastady. Qatal komandirding әngimesin yqylas qoya tyndaugha tyrystyq.
- Zastavagha QR ÚQK Shekara qyzmetining diyrektory, general-leytenant Núrlan Jolamanov bastaghan komissiya keldi. Sol kisilerding keluine baylanysty komandir sizben jolygha almaydy. Barlyq saualdarynyzgha jauap beruge әzirmin. Biraq әskery qúpiyany da saqtaugha mindettimin, - dedi mayor.
Biz, tegi, әskery qúpiyany jariyalau nemese bilu «syrqatynan» amanbyz. Naqty shyndyqty, yaghny әskerdegi әlimjettikting oryn alghanyn, onyng sebebin bilsek, odan arghysynyng keregi de joq-ty.

Bassyzdyqtyng basy

Áskerdegi әlimjettik nelikten oryn aldy, bassyzdyqqa nege jol berildi, múnday teris is-әreket qaytalanbauy ýshin ne istegen lәzim? Qazir jastardyng әskery ómirge degen senimi nege shetinedi? Otansýigishtikke, patriotizmge tәrbiyeleu ýshin qanday sharalardy jýzege asyrghan abzal? Osy tónirekte Otan shekarasyn kýzetip jýrgen sarbazdarmen emen-jarqyn syrlassaq, pikirlessek dep edik. Auladan attatpaytyn ray tanyghan son, shynyraudan su tartqanday suyrtpaqtap syr suyrugha talpyndyq.
Áskery bólimderge janadan shaqyrylghandardy oqytatyn arnayy ortalyq bar eken. Ol Lengir qalasynda ornalasqan. Alayda әskery prokuratura osy oqu ortalyghyn indete tekserip, birneshe olqylyq tapqan. Sondyqtan, Lengirdegi oqu ortalyghy uaqytsha júmysyn toqtatyp, әskerge shaqyrylghandar Taraz, Saryaghash, Lengir bólimderine taratylghan. «Qyzyl tandaghy» №9824 әskery bólimining bir top jas jauyngeri Saryaghashqa osylay kelipti.
Býginde jas jauyngerlerge jәbir kórsetken kishi serjant Sýndetaly Jarasbekov uaqytsha qamau qapasynda otyr. Onyng ýstinen QR Qylmystyq kodeksining 380-baby, 1-tarmaghy «a» bólimi «biylikti nemese qyzmettik ókilettilikti asyra paydalanu» boyynsha eki birdey is qozghalghan. №9824 әskery bólim komandiyrining 2013 jylghy 30 qantardaghy búiryghy negizinde S.Jarasbekov jat qylyqtary ýshin qyzmetinen bosatylghan. Sýndetaly Tastanbekúly osy kýni Saryaghash әskery tergeu basqarmasynyng sheshimimen qamaugha alynghan. Sonymen birge S.Jarasbekovti shekara qyzmeti qataryna qabyldauda jetkilikti zertteu júmystaryn jýrgizbegeni ýshin eki әskery ofiyser qyzmettik jauapkershilikke tartylypty. Bizge aty-jónin jariya etpeudi ótingen әskery tergeu basqarmasynyng qyzmetkerinen oqighanyng barysyn tolyqqandy aityp beruin ótindik. Beyne jazbada jariyalanghan kórinisting oryn alghanyn ol da rastaydy.

Sýndetalynyng súmdyghy

Sonymen, oqigha qalay oryn aldy?
Sol kýni «Qyzyl tan» zastavasyndaghylar monshagha barady. Odan kelgennen song keybireuleri kiyimderin ýtiktep jatady. Áskery bólimde kelisimshartpen qyzmet atqaryp jatqan Sýndetaly arnayy kursta oqyp, jaqsy-aq bitirip oralghan eken. Oghan oqu ortalyghyna kelgen jas jauyngerlerdi tәrbiyeleu jýktelgen. Endi qolyna pәpki, basyna shәpki tie qalsa, qútyryp ketetin qazaq emespiz be? Sol joly da Sýndetalyny bir esirik sezim jetelese kerek. Kishi serjant shenindegi ol әskery kiyimderin ýtiktep jatady. Qasynan ótip bara jatqan «molodoydy» ústap alady da moynynan qysyp, ýtikti betining úshyna basady. Betinizge ystyq ýtik tiyse, qanday kýide bolasyz? Kishi komandir beti kýigen jigitti jibere salyp, ekinshisin, ýshinshisin ústaghan. Osylay ýsh jauyngerding betin «ýtiktep» bergenin shimirikpesten moyyndaydy. Múnan song qatal komandir qyzmettik ókilettiligining joghary ekenin tanytqysy kelip talpynyp, ýtikti ýshinshi jauyngerding ong jauyrynyna basady.
Eger Sýndetaly seriktesterine sýikenuin qoyghanda «ýtikpen basu» oiyny úmytylyp ketkendey de eken. Jas jauyngerler ýlkenderge qarsy sóz aitugha bolmaytynyn sezinip te qalsa kerek. Biraq «molodoylardyn» búl qylyghy da kishi komandirge únay qoymaghan. Aragha apta aralatyp «ýlkendigi» eske týsken S.Jarasbekov jas jauynger S.Baybosynovty baybaylatyp etigimen tepkileydi. Onyng bar jazyghy syrttan kirgen komandirdi elemegen. Kazarmada, tósegining janynda ayaqkiyimining bauyn baylap jatady.
- Nege asyqpaysyn? - deydi komandiyr.
- Asyghyp ne kerek, shyghamyz ghoy, - deydi jas jauynger.
- Tura osy kýiinde me?
- Dәl osy kýide!
Múnan әri komandir shydap túra almaghan. Ózine qarata sóz aitqan «molodoydy» basyndyryp qoyatyndar qatarynan emes edi ol. Sosyn sol ayaghynyng tabanymen basynan tebedi.
Qansha jerden әskery tózimdilikke tәrbiyeleu kerek desek te, jas jauyngerlerding denesine qyzyp túrghan ýtik basu, basynan etikpen tebu - baryp túrghan soraqylyq. Áriyne, endigi jerde onyng tóreligin әskery sot aitady.
- Jarasbekov tek jaqsy jaghynan tanylyp jýrgen jigit edi. Alayda bir emes eki ret әlimjettik jasaghany dúrys bolmady. Biz ony múnday jolgha barady dep oila­ghany­myz joq. Endi qolymen istegenin moynymen kóteredi, - deydi №9824 әskery bólimi komandiyrining tәrbie isi jónindegi orynbasary Rahmidin Vajitov.

Álin alghan әlimjettik

Qazaqstan Respublikasy Qorghanys ministrligi men QR ÚQK Shekara qyzmeti, Tótenshe jaghdaylar jónindegi ministrlik osy mәselelerge baylanysty oy aitpaulary nelikten? Elimizde әskery әlimjettik qúrbandary bolyp jatqandar az ba? Bir-eki mysal aitayyq.
Tótenshe jaghdaylar ministrligine qarasty Kókshetau tehnikalyq institutynyng studenti Janat Esmúhanov jiyrmadaghy tepse temir ýzetin jigit bolatyn. Sporttaghy jetistikteri de bir tóbe edi. Ony osy oqu ornynda Dastan degen ofiyser úrghan. Basyna eki ret ota jasatyp, eki jyl boyy auruhana tósegine tanylghan jigit tili kýrmelip, sóilese de ózining kim úrghanyn úmytpaghan. Dastannyng basynan úrghanyn aityp, zar enireydi. Al búryn Álmenbaev bolyp jazylatyn, ol býginde familiyasyn Amankeshúly dep ózgertken. Ata-tegin ózgertkenimen, adamgershiligi ózgerdi me eken?
Anarbek Sarbasov ta әskerdegi әlimjettikting kezekti qúrbany. Ol әskery boryshyn ótep bituge eki ay uaqyt qalghanda ofiyserlerding birin oryndyqpen ondyrmay úrady. Osy oqighadan keyin Anarbek qyryq kýn boyy es jiya almay jatady. Ókinishtisi sol, ózine-ózi kelgende, ayaq-qolynyng jansyzdanghanyn sezip, barmaq tistegen.
Alpys eki jastaghy anasy Svetlana Sarbasova «Meni asyraydy degen úlym mýgedek bolyp qaldy. Endi qaytemin?» dep uayymmen jylay-jylay o dýniyelik boldy. Anadan bir, ayaq-qoldan eki aiyrylghan Anarbekting endigi taghdyry ne bolmaq? QR Qorghanys ministrligi qorghansyz jangha pana bola ala ma?

Áskerdegi eki qúrban

Oyymyzgha byltyrghy bir oqigha oralyp otyr. Saryaghash audany Qaplanbek auylynan әskerge attanghan Ázimbek Atyrauda azamattyq boryshyn ótep jýredi. Nauryz aiynyng jiyrmasynda ýiine telefon soghyp, barlyghyn merekelerimen qúttyqtaghan. Arada tórt kýn ótkende suyq habar jetedi. Áskerdegilerding aituyna qaraghanda, tanghy saghat 6.20-da kezekshilikti qabyldap alghannan keyin arada 25 minut ótkende ózin-ózi atypty.
- Balam әskerge barugha ózi súrandy. «Áskerge baryp keleyin, keyin qyzmetke túrsam, әskery kuәlik kerek bolady eken» degen song qaydan bileyin, jiberdik qoy. Sony búlay bolady dep kim oilaghan? Erteninen ýmiti kóp balamyz ózin-ózi qalay ólimge qiyady? Biz búl aitqangha mýldem senbedik. Onyng ózin-ózi atuy mýmkin emes. Ázimbek osynday әreketke bardy deyik, sonda sebebi ne? Ony mәjbýrlegen ne? Ýsh úl, bir qyz ósirdik. Biraq Ázimbekting orny ýnireyip túr. Saryaghashtaghy súmdyqty estidik. Osydan song kim balasyn әskerge jiberedi? Biyliktegiler, barlyq әskery bólimdegilerding basshylarynyng ne oilaghandary bar? Eger ýtikpen qyzdyrghangha shydamay, namystanyp jazatayym bir nәrsege tap bolsa, olardyng analary men siyaqty anyrap qalmay ma? - deydi marqúmnyng anasy Roza apay.
Shymkenttik taghy bir jauynger әskerge barghannan ýiine «tenge salynyzdar» dep taghatsyzdanyp telefon shala bergen. Ókinishtisi sol, onyng da mәiiti temir tabytpen jetkizildi.
Sonda deymiz-au, әskerge baryp әziz bastaryn joghaltyp jatqan әzdekterimizding obal-sauaby kimge? Olardyng qapyda qaza bolghany kóbine júmbaq bolyp qalatyny nelikten? Qorghanys ministrligindegiler, әskery bólim basshylary, әskery prokurorlar, basqa da qúzyrly mekemeler osy saualdardyng týiinin tapsa, azamattyq boryshyn óteuge attanghandar jýrekterine senim úyalatar edi-au.

Týiin:

Qazirgi әskery tәrtipting syiqynan shoshynatyn boldyq. Qolayyna jaqpasa ekining biri: ne jalanash denendi ýtikteydi, ne qas dúshpanyn kórgendey týtip jeydi. Al múnday әskery bólimge sonda kim barady? Shekara qyzmetining diyrektory bolyp janadan taghayyndalghan Núrlan Jolamanovty Saryaghashta jolyqtyra almadyq. Sәti týspedi. Zastava júmystarymen arnayy tanysqaly jýrgen onyng jogharydaghy jaysyz jayttardy estimeui mýmkin emes. Habardar bolsa shekara otryadyndaghy kelensizdikterge kesimdi pikir aitady, tәrtipti osaldatqan ofiyserlerge tiyisti jaza qoldanady dep senemiz. Zorlyq-zombylyq, qanaushylyq ýstemdik qúrghan ortada jas jauyngerler ózderin Otannyng naghyz qorghaushylarymyz dep sezine ala ma? Gәp osynda. Biz senim degen qúdiretti úghymdy qasterley almay jýrgen siyaqtymyz. Sorymyz da osynda.
Al juan júdyryqty kishi komandirding keleshegi turaly әli de sóz sabaqtay jatarmyz...

Sabyrbek OLJABAY,
Dina Tólepbergen (KTK)

Bet qattalyp jatqanda

Shymkenttegi №6506 әskery bóliminde otan aldyndaghy mindetin atqaryp jýrgen sarbaz qaza boldy. Ózining beldigine asylyp qalghan 20 jastaghy jigitting mәiitin tanghy 5-te kazarmadaghy kiyim-keshek keptiretin bólmeden kezekshi sarbaz tapqan.
Otan aldyndaghy boryshyn óteuge Aqmola oblysynan shaqyrylghan Said Qalelov Shymkentke kelgenine eki-aq ay bolghan. Sarbaz kólik jýrgizu kursynan ótip jatqan. Qarulastary Said Qalelovty ózgelermen tez til tabysa alatyn aqkónil dep sipattap, onyng әskery qyzmetti keyin de jalghastyrmaq oiy bolghanyn aityp otyr. Al tuystarynyng aituynsha, әskerge attanghaly qatardaghy jauynger telefongha aqsha saludy jii ótinedi eken. Jazym bolghan sarbazdyng әkesi Jaqsylyq Esenov: «Balamnyng ólimine әskery bólim kinәli. Kinәli adamdy tappay qoymaymyn», - dep mәlimdep otyr. Al әskery bólim basshylyghy bolsa, sarbazdyng qazasy onyng qyzmetine qatysy joq ekenin algha tartady.

Sherimhan Shanbaev, №6506 әskery bólimning komandiyri:
-  Sarbazdyng qaza boluyna әskerdegi әlimjettik sebep boluy mýmkin emes. Qazir osy oqigha boyynsha biz de, óz tekseruimizdi jýrgizip jatyrmyz. Áskery prokuratura da anyqtau sharalaryn bastady, - deydi.

Taqyrypqa oray:

Búl - qogham  derti

Kim Serikbaev, әskery ghalym:

Álimjettik әskerde ghana emes, qoghamda da bar. Al әskerge qabyldanyp jatqan sarbazdardy shetelden shaqyryp jatqan joqpyz, olar osy el ishinen barady. El ishindegi tәrbiye, yaghny qoghamdaghy әlimjettik әskery ortagha - sol azamattar arqyly jetedi. Qoghamdaghy tәrbie onyp túrmaghan son, әskerdegi әlimjettikti sóz etuding ózi qiyn. Mysaly, qaysy kýni teledidardan bir jas jigitting tapa-tal týste eki qariyany sabaghanyn kórsetti. Búl da әlim­­jettik.


Áskerdegi әlimjettikti boldyrmau ýshin, birinshiden, әskery qolbasshylar óz qyzmetterin dúrys atqarugha tiyis. Ekinshiden, qolbasshylar jәne olardyng orynbasarlary әskery búiryq berumen birge, sarbazdardyng basynan syipap otyruy kerek. Yaghny otbasylyq jaghdaylaryn: búrynghy ómirin, әskerdegi, sarbazdar arasyndaghy tirshiligin: ishki mәselesin súrap-bilip, psihologiyalyq tәrbie bergen jón. Ýshinshiden, «әsker - tәrbie mektebi, әsker - sarbazdardy shynyqtyru mektebi» degen búrynghy qaghidany ústanyp, әskerge shaqyrylatyn sarbazdardy aldyn ala dayyndauymyz qajet.
Búryn әskerge baru abyroyly qyzmet sanalatyn, al qazir әsker dese, әlimjettik kóz aldygha keledi. Óitkeni baspasóz betinde әskerdegi zansyzdyqtar kóp kórsetiledi, al onyng jaqsy jaqtary nazardan tys qalyp jatady. Áskerge qabyldanyp jatqan jas sarbazdar «biz kimdi, ne ýshin qorghauymyz kerek?» dep súraq ta qoyghan. Mysaly, maghan әskerge mindetin óteuge ketkeli jatqan bir sarbaz: «Men әskerge ne ýshin baram: bay-baghlandardyng sәuletti saraylaryn qorghau ýshin be, joq, әlde olardyng satyp alghan myndaghan gektar jeri ýshin be? Bolmasa, sheneunikterding iyemdenip alghan altyn-kómir kenderi ýshin be, múnay-gaz kenishteri ýshin be?» - dep auzymdy bughan-dy.

Derek

2011 jyly jalpy 123 sarbaz kóz júmghan: onyng ishinde 21 әsker óz-ózine qol júmsasa, 33 jauynger nauqastanyp qaytys bolypty, al 42 sarbaz jol apatynan kóz júmghan. 2010 jyly jalpy 86 jauynger qaza tapsa, onyng ishinde 22 sarbaz әrtýrli nauqastan baqilyq bolghan.
Tengrinews.kz

"Jas qazaq" gazeti

0 pikir