Qazaq-jonghar qarym-qatynastary

Biz qazaq-jonghar qarym-qatynastyrynyng jalpy barysyna toqtalmaqshy emespiz. Tarihtyng kóp aityla bermeytin keybir tústaryna óz pikir-kózqarastarymyzdy bildirudi jón sanaymyz.

Qazaq-jonghar-qazaq mәselesindegi keyingi zertteushiler jaghynan tikeley auyzgha alynbaytyn bir jaghday – qytay, orys, qazaq ortasynda ómir sýrgen jonghar atty handyqtyng (memlekettin) resmy týrde ómir sýrgendigi. Ádebiyetter ony jonghar hanynyng (memleketinin) ókili retinde qarap, «Jonghar memleketining irge keneytu sayasaty (shapqynshylyghy») retinde qarastyrudyng ornyna «jonghar shapqynshylyghy» degen jalpylama ataudy qoldanady. Osy arada, qytay men orys qazaq arqyly jongharlargha tús-tústan qysym jasap, shabuyldar úiymdastyryp, ony qúrtudyng әr týrli amaldary arqyly Jonghar memleketining baytaq teritoriyasyn bólisip alghan joq pa? – degen de saual tuyndaydy. Áriyne, onyng últandy bólegin qytay basyp qalsa da, orystyq otarlyq olardyng shegingen jolyndaghy týrki júrttaryn jaulau әreketin jedel týrde jýrgizgeni belgili.

Orys múraghattaryndaghy qújattardyng barlyghynda sol kezdegi atau boyynsha «jonghar handyghy», «jonghar hany» degen ataumen qaghazgha týsken. Olay bolsa, «jonghar» atty handyqtyng bolghanyn orystar sol kezde tolyghynan moyynday bilgen, jeke memleket retinde tanyghan. Búl taqyrypty janasha baghytpen terendetu ýshin mongholiyada, qytayda saqtalghan jongharlar zamanynyng tól jazbalaryn, tarihyn zetteruge tura keledi. Ol óz aldyna bólek taqyryp, bizding aitpaghymyz ol emes.

Orynbor komissiyasynyng bastyghy IY.Nepluevting Ábilqayyr hanmen jәne basqa qazaq el aghalarymen, sonday-aq, jonghar jәne qaraqalpaq elshilerimen Or qalasynda ótken kelis sózining hattamalarynan bir ýzindi oqyp kóreyik. Onda IY.Nepluevting jonghar elshilerimen onasha sóileskeni bylay bayandalady: «Jonghar elshisi Qashqa sóz bastady: Ghaldan Seren bastaghan jongharlardyng qytaylarmen qandy qyrghyn soghysy kezinde, qazaqtar jonghar jerlerine basyp kirip, kóp shapqynshylyq jasady. Qalmaq biyleushisi qytaylarmen tataulasqannan keyin, qazaqtardan kek alu ýshin 30 myng әskerdi ýsh bólip, qazaq dalasyna attandyrdy.

Áskerding on myng adamdyq bir bóligi Tashkent jaghynan kirip, qazaqtardy Orgha deyin qudy. Sol kezde qazaqtar; «sýiegimiz agharghansha soghystyq, endi shashymyz agharghansha tatu kórshi bolayyq», dep tilek aitqan, amanat beruge uaghda bolghan.

Qazaqtyng ýsh jýzining Úly Jýzi qalmaqqa amanat berip otyr, Ghaldan Seren bizge qalghan eki Jýzden amanat alyp keluge jarlyq eti. Sóitip, qazaqtarmen tatu kórshi bolyp túrmaq, basqa tapsyrmasy joq» dedi ... Reseyge qaraytyn qazaqtar, búrynghy bassyzdyghyn bylay qoyghanda, Baraq súltan, taghy bir Shona degen beymәlim adam, ýsh jýzdey qoldy bastap kelip, jonghar jerin shauyp ketti»^[1].

Atalghan hattamadan bayqalatyny – biz (qazaqtar) jongharlardy «shapqynshy, barymtashy» desek, olar (jongharlar) bizdi shapqynshy, búlanshy retinde kórsetip, resey ókilderinen ara aghayyn boludy súraydy. Sóitken orystar «ara aghayyndyqty» bylay qoyyp tek qana aragha ot tastaumen boldy.

Qazaqtardyng jonghargha tәueldi, baghyndy bolghan túsynda beybit otyrghan qazaq auyldary jau retinde emes, jergilikti, túrghylyqty halyq retinde sanalyp, tek qana jongharlargha alym-salyq tólep otyrdy. Aralarynda dostyq, tuysqandyq, qúdandalyq ta az bolghan joq. Onyng mysaldary úly jýz, kishi jýz rularynyng sol kezdegi jaghdayynan anyq kórinedi. Jogharydaghy Ghaldan Serenning sәlemin jetkizushi elshinin  «qazaqtarmen tatu kórshi bolyp túrmaq, basqa tapsyrmasy joq» deui de sony úqtyrady.

«Seven-Ravdannyng kezinde jonghar memleketining halqynyng sany 600 myngha juyq, túraqty әskerining sany 60 myn, al soghys kezinde ony 100-120 myngha deyin jetkizetin mýmkindigi boldy»^[2] deytin bir derek bar. Búl mәlimet boyynsha qaraghanda, jonghar jasaghynyng barlyghy da, ózderining monghol tekti taypalarynan emes, uysyna alghan jerlerdegi barlyq últ, úlystardy da joryq tobyna qosyp aldy degendi bildiredi. Seven-Ravdannyng zamanynda ghana emes, «jonghar shapqynshylyghy» atalghan kezenderding barlyghynda da kóshpendining qay toby myqty bolsa, basqasy soghan erikti-eriksiz týrde qosylyp, qarsy jaghyna qyrghiday tiyisetin bolghan. Býgin de qazaq úghymymen otyrghan rular ishinde sol zamanda jonghar qolyna qosylyp, qandastaryna shapqan talay ru-taypalar boldy.

Jonghar oqymysty, dindary Zaya Bandida (1599-1662) haqynda mynaday bir bayan bar: «Ol ózining negizgi auylyn Ayakóz ózeni boyyndaghy Shaghan Toqay (Aqtoghay) degen jerde qystatyp, ózi Ile ózeni boyyndaghy Sesen hangha keldi. Sol kezde Sesen hannyng ordasy Ilening boyyndaghy Talgharda qystaytyn. Al Abalaydyng qystauy Shara Toqay (Sarytoghay) edi. Jazda (1647) Zaya Bandida Jonghariyanyng Batyr qontayjy ordasynda boldy. Abalay tayjymen Shu boyynda qystady»^[3].

Qojabergen jyrau Tolybayúlynyng әigili «Elim-ay» dastanynda jongharlardyng úly jýz jerin jaulauy haqynda tómendegidey bayandalady:

Súm qalmaq Ýsh jýz qanyn suday shashty,
Myltyghy kóp bolghan song kýshi asty.
Jau shauyp, esi shyqqan momyn Dulat,
Arghyn men Qypshaq jaqqa kóshe qashty.

Úzamay Ile boyyn Jonghar aldy,
Qasha almay Alban, Suan jauda qaldy.
Aymaghyn Jetisudyng týgel jaulap,
Dúshpandar zor jylatty Qanlylardy.

Amalsyz Shugha auyp Tóle ketti,
Sonynan azghana auyl ere ketti.
Jau qalmaq býgin bizdi jensedaghy
Týbinde ony qazaq jener depti...

Hangeldi óz tobynan bólek ketti,
Búl soghys bizge kelgen pәle depti.
Qorshaudan shygha almaghan Sirgeliler,
Shanyshqy, Oshaqtylar zar enirepti.

Bir eli Úly jýzding Shapyrashty,
Jau qorshap, olardyng da qúty qashty.
Soghysqa qamdanbaghan kóshpelige,
Tús-tústan Horos, Shoros maydan ashty.

Sary Ýisin, Ysty, Qanly jauda qaldy,
Qorshaudan Ýisin júrty shygha almady.

Tabighy qalmaqtargha bolghannan son,
Bek, bii Úly jýzding korghalady^[4].

Demek, jongharlar úly jýz jerindegi qazaqtardy óz basqaruyna alyp, olarmen úzaq uaqyt (keminde jarty ghasyr) boyy birge qonystanyp otyrghan.

Osy kezende oryn alghan oqighalargha qarasaq, «sol jyly qysta (1652) Sheshen han búrúttardy (qyrghyzdardy) baghyndyrdy. Osy joryqta Galdamba on jeti jas (kishi) edi. Jәngir (Yangir) handy qylyshtap óltirdi. ... It jyly (1658) shaghan aiynda (jana jyl basynda) Búharanyng әskery qolbasshysy («noyany») Ábdu Shýkir  ýsh týmen segiz myng әskerimen Talas ózenine kelipti. Galdamba shet aumaqta jalghyz bolghanymen ýsh myng adam jinap Qúlan Jylandy degen jerde tang sәride shabuyldap Qu ózenine deyin qualap Ábdu Shýkirdi óltiredi...»^[5]. Jongharlargha baghynyshty bolyp óristes-qonystas otyrghan qazaqtardyng atalghan úrystarda olargha qosylmay, shet qaluy mýmkin emes.

Qazaq qana emes, jongharlar ózderi jaulaghan barlyq aimaqtargha әmirin jýrgize bildi.

Qojabergen jyryn da ol da aitylady:

Sibege kiyim tikkizip,
Dýngenge egin ekkizip,
Dayyndady jasaghyn,
Búiryghyn qalmaq ótkizip.

Qyrghyzgha malyn baqqyzyp,
Solongha otyn jaqqyzyp.
Oyghyrdan ghasker jinady,
Kónbegenin shapqyzyp.

Sahamenen Hasqa da,
Aytqandaryn etkizip.
Ázirlep qaru-jaraghyn
Sózderin elge ótkizip.

Shor, Túba, Has, Sahany,
Esilәm dinnen aiyrghan...
Óz dinine moyyn úsyntyp,
Baqytyn bastan taydyrghan^[6].

Úzaq uaqyt aralas-qúralas otyrghan auyldardyng qyz alysyp, qyz berisip qúdandaly boluy da tabighy qúbylys. Ol turaly Qojabergen jyraudyng «Elim-ay» dastanynda:

Saqtaugha óz bastaryn keybir tóre,
Qalmaqpen qúda bolyp, amal qylghan.
Jaudan aman qalugha tәsil tauyp,
Shabylmay auyldary esen túrghan^[7], – degen joldar kezdesedi.

Bizding biy-súltandardyn, batyrlardyng talayynyng qalmaq qyzdaryn jar etkenin eske alsaq, bizding de talay apa-әpkelerimiz ózgelerge jattyq bolghan. Múnyng bәri zorlyqty, mәjbýry týrde iske asty deu qiyn. Beybit, kórshiles otyrghan kiyiz tuyrlyqtylardyng túrmys-tirshiligi men jan jaqyndyghynan bir-birine bauyrlastyq tanytatyndyghyn da joqqa shygharugha bolmaydy. Tipti keyde «bay baygha qúyady, say saygha qúyady», «qaradan qatyn almaymyz» dep, jonghar tóresi men qazaq tóresining qúdandaly boluy da tarihy shyndyq.

«Jau jýrek myng bala» fiyliminde jongharlar men qazaqtardyng aralas ómir sýrgenining qarapayym mysaldary birshama kórinis tapqan.

Demek, bizding әdebiyetterde «jer qayysqan jonghar qoly» dep beyneletin sansyz sarbazdyng qúrama qosyn ekenin anyq angharamyz. Tipti múndayda: «týrkini týrki shapqan, qazaqty qazaq shapqan» degenge auzyng da barmaydy. Alayda shyndyq solay.

Jogharyda aitylghan Orynbor komissiyasynyng bastyghy IY.Nepluevting Or qalasynda ótken kelissózinde jonghar elshisi Qashqanyng kómeyinde aitylmay qalghan bir sózdi: «bizding maqsatymyz – Monghol imperiyasyn qayta tiriltu ýshin saharadaghy kóshpendilerding basyn qosyp, ortaq múrat ýshin kýresu iydeyasyn qalyptastyru» dep boljaugha bolar edi.

Búl turaly V.A. Moiyseev Jonghariyany Ortalyq Aziyadaghy «eng songhy kóshpeli imperiya» dey otyryp, ony biylegen qontayshylar Baturdan bastap Qalden Serenge deyingi biyleushilerding syrtqy sayasattaghy basty maqsattary Shynghys han kezenindegidey monghol әlemining danqyn asyryp jana quatty kóshpendiler memleketin qúrmaqshy boldy dese, akademik N.I. Konrad «Úly imperiya kólenkesi monghol handarynyng sanasynan úzaq uaqyt boyy eshqashan ketken emes»^[8] – dep kórsetti.

Onyng naqty mәnin Ghaldan Seren-Abylay oqighalarynan jýz jyl búryn ótken «monghol qúryltayynan» anyq kóruge bolady.

Jonghar biyleushileri 1640 jyly Tarbaghatayda jalpy Monghol әuletining úly qúryltayyn shaqyrdy. Jiyngha Halha, Oirat, Hoshuud, Hóhnuur mongholdary jәne Edil torguudtarynyng eng jogharghy lauazymdy 28 iri noyan dary qatysty^[9].

Jiyngha qatysushylar búrynghy Shaghatay úlysy, Mogholstan territoriyasyn kýshpen biriktiru arqyly búrynghy «Monghol imperiyasyn qayta tiriltu» turaly oirattardyng pikir talabyn qoldap, monghol tarihynda №2 «Úly jarghy» atanghan «Monghol-Oyrat zany» nemese «Dóchiyn, dórvón hoeryn Ih saaz» («Qyryq jәne tórttikting Úly jazasy») dep atalatyn jana zang qabyldady.

Atalmysh zan: 1) Oirat-monghol feodaldarynyng ishki alauyzdyghyn joyyp, elding ishki qatynastaryn retteuge arnalsa, 2) Búryn Shaghatay, Mogholstan biyliginde bolghan júrttardy kýshpen biriktiru arqyly shyghystan kele jatqan Zórchid (Shýrshit) shapqynshylyghyna toytarys berudi kózdegen edi^[10].

«Búl zannyng shyghuynyng tarihiy-sayasy birneshe sebebi bar. Sol kezderde monghol tektesterding hany Ligden batyr basqaratyn Sahar aimaghy (býgingi Ishki Mongholiyadaghy) manjúrlardyng qol astyna ótip, Ligden han Kók kólge (mon: Hóh nuur) bas saughalap baryp, 1634 jyly qaytys bolghan. Al Halqa mongholdyng Sogt tayjy batyry da sonda elding egemendigi ýshin kýreske barady. 1636 jyly Ishki Mongholiya men Halqa Mongholiya noyandary manjúrlargha baghynugha mәjbýr boldy. Resey patshalyghy bolsa otarlau sayasatyn qarqyndy jýrgizip Bayqalgha deyingi jerlerdi iyemdenip, buryattardy ózderine qaratyp aldy. Manjúrlar Mongholiyany týgeldey baghyndyrdy. Oirattar ghana óz derbestigin saqtaghanymen, atalmysh zanda kórsetilgendey, syrtqy jaulargha qarsy «eki odaqtas memleket» degen shartynda túra almay, Halqa mongholdargha qol úshyn bere almady. 1688 jyly Halqa monghol men oirattar arasynda tipti soghys bastalyp ketti. Búl manjúr-qytaylyqtardyng «kóshpeli eldi kóshpeli elmen jong» degen astyrtyn sayasatynyng birden-bir kórinisi edi»^[11].

Jogharydaghy derek kózderinen qaraghanda, «jonghar shapqynshylghy» atanghan úly joryqtyng maqsaty – ejelgi týrki dalasyndaghy kóshpendilerding basyn qosyp, «Monghol imperiyasyn qayta tiriltu» bolghanyn, әri onyng zanmen bekitilgenin kórsetedi. Ári osy joldaghy olardyng (bizding de) ata jauymyz orys pen qytay ekeni aiqyn kórinis tauyp túr.

Manjúrlar 1732 jyly qazirgi Batys Mongholiyada Uliastay (Javhlant) degen qalasyn salyp, jongharlargha ýstemdik jasaghanyn eskersek, shyn mәninde «jaulaushy», «shapqynshy» jongharlar emes, qytaylyq Manjýrlar bolghan. Jongharlar birligi ózderin qútqaru arqyly, eldigin saqtau iydeyasynan tuyndaghan.

Shyn mәninde, Jongharlar soghysy kezeninde olar orys memleketin basty jau retinde sanamaghan. Sebebi orystar jonghar handyghyn (memleketin) jeke el retinde qarap, olarmen әr-týrli diplomatiyalyq qarym-qatynastar jasap kelgen. Ár eki jaghy da kómeskide jau sanaghanymen kórinis jýzinde bir-birimen ten, qatar sayasat jýrgizetin teng qúqyqty el retinde kórinuge tyrysyp otyrghan.

«Reseyding I Petr patshasy Qazaq dalasyn «keleshekte Indiya qaqpasyna shyghatyn esik» dep sanady. Qazaq dalasyn baghyndyrudy jedeldetu ýshin Jonghar handyghymen til tabysudy kózdedi. Zaya Bandida jazbasyndaghy^[12] keybir derekter orystyng búl sayasatyn rastay týsedi. Oirattyng alghashqy elshisi Tomskige 1607 jyly barady. Oirattyng Batyr qontayjysy Harahul 1628 jyly óz tayjy, noyandaryna «orystarmen eshbir qaqtyghysna barmauyn tapsyrghan». Batyr qontayjy biylikte bolghan bastapqy 15 jylda (1635-1650) Resey men Jonghar handyghy arasynda 17 mәrte elshi almasqany jayly monghol tarihy habarlaydy. Búl qarym-qatynastar jalghasa beredi. 1722 jyly I Petrding tapsyrmasymen kapitan I. Unkovskiy jonghar hany Seven Ravdanmen jolyghady. Orys patshasynyng sәlemin jetkizedi. Eger Resey qazaqqa shynymen jany ashyp, qazaq halqynyng mýddesin qorghaytynyn jetkizgen bolsa, bir jyldan keyin (1723 j.) Seven Ravdannyng úly Chono-Davaa qazaqty shauyp, qayghyly «Aqtaban shúbyryndy» oqighasy bastalmaghan bolar edi. Biraq óitpedi. Jongharlar qazaqty shyghysynan shauyp jatqanda, orystar «bizge óz erkinmen qosylsang ghana qútqarylasyn» dep Ábilqayyrdy ýgitteumen, qyspaqtaumen boldy»^[13].

Resey men Jonghar arasynda 1720-1755 jyldary 19 ret elshi almasqan eken^[14]. Demek, olar teng qúqyqty elder retinde qarym-qatynas ornatyp otyrghan.

Sol tústaghy jongharlardyng basty jauy qytaylar bolghany siyaqty, qytaydyng Sin eli ýshin jongharlar da asa qauipti jau esepteldi. Sondyqtan olar jongharlardy әlsiretu ýshin barlyq aila-amaly men sayasy súrqiyalyqtaryn ayamady.

Atalghan derekterimizdegi «shyghystan kele jatqan Zórchid (Shýrshit) shapqynshylyghyna toytarys beru» degen sóz ben orys múraghatyndaghy jonghar elshisi Qashqanyn: «Ghaldan Seren bastaghan jongharlardyng qytaylarmen qandy qyrghyn soghysy kezinde» degeni sol sózimizding dәleli. Al Qashqanyng osy sózining jalghasyndaghy biz qytaymen soghysyp qan-josa bolyp jatqanda: «qazaqtar jonghar jerlerine basyp kirip, kóp shapqynshylyq jasady» deui, jaqynyna balaghan qazaqtardyng «jau jaghadan alghanda, bóri etekten aldy» bolyp, ózderine jauyqqanyn kórsetse kerek.

Osylaysha, atalmysh qúryltayda qaralghan «Búryn Shaghatay, Mogholstan biyliginde bolghan júrttardy kýshpen biriktiru» isi óte tez arada qolgha alynyp, qazaq dalasyna qaratqan shabuyldar bastalady. Shynghys han dәstýirindegidey, shabuylgha shyghar aldynda birden ózgening jerine basyp kirmey, aldyn ala olargha baghynu haqynda elshiler attandyrady. Qarsy jaq soghysugha dayyn bolsa «túrysatyn jerin aitsyn» deydi.

Sóitip, Jongharlardyng Qazaqstan men Orta Aziyagha keng kólemde jýrgizgen endigi joryqtarynyng basty maqsaty, ondaghy halyqtardy tonap, qúldyqqa salyp, materialdyq jaghynan paydagha kenelu ghana emes, bolashaqta bir ortalyqqa baghynghan monghol-týrik memlekettiligin qúru bolyp tabyldy. Búl ýrdis әsirese HVIII ghasyrdyng 40 jyldaryndaghy Qalden Serenning qazaqtargha, Edil qalmaqtaryna, Tiybet, Tauly Altay, Qaraqalpaq, Orta Aziyagha ýsti-ýstine jibergen elshilikterding is-әreketterinen bayqalady. Osy elshilikter búrynghy jaulastyqty, qayshylyqtardy joyyp, biriguding alghashqy joldaryn izdestirdi. Múnday jaghdaydy Qalden Seren men onyng balalarynyng qazaq han-súltandary jәne tikeley Abylay hanmen bolghan kelissózderden kóremiz.

HVIII ghasyrdyng 40-shy jyldaryndaghy ýzdiksiz qantógis, qaruly qaqtyghystardan tityqtaghan qazaqtar men oirattar ózara jaqyndasugha, qadam jasaugha mәjbýr boldy. Biraq orys ýkimeti men Orynbor әkimshiligi Orta jýz ben Kishi jýzding Jonghariyamen jaqyndasuyna kedergi jasap, asa qúitúrqy әskeriy-diplomatiyalyq sharalardy jýzege asyrugha kiristi. Qazaq handarynyng Jonghariyamen odaqtasuy, sóitip Resey men Sibirding shekarasyna taqau jerde myqty kóshpendiler memleketining payda bolu mýmkindigi Resey imperiyasynyng basshylyghy arasynda ýlken qobalju tughyzdy. Olar jongharlar men qazaqtardyng jaqyndaspauy ýshin qoldan kelgen aila-sharghylardyng barlyghyn jasady^[15].

1643-1644 jylghy qazaq-jonghar soghysy turaly eng alghashqy habardy G.Iliin beredi. Ol 1644 jyly aqpan aiynda Batyr hontayshynyng ordasynan Toboliskige qaytyp oralyp, voevoda Kurakinge osy soghys turaly bayandaydy. Dәl osy jyly jәne sol aida Toboliskige kelgen oirat kósemderining biri Abylay-tayshynyng elshisi Bahtyidyng habarlamasynda da 1643-44 jylghy qazaq-jonghar soghysy turaly aitylyp, ol da G.Iliinning mәlimetin rastaydy jәne ony tolyqtyra týsedi^[16].

Dәl osy kezende Jonghar qolyna týsken Jәngirhan da aman-esen bosap shyqqan edi. Qolgha týsken adamdy birden óltire salu jonghar zannamalarynda qarastyrylmaghany anyq. Búghan qatysty kelesi shaghyn taqyrypshamyzda arnayy toqtalatyn bolamyz.

«Otarlaudyng kóp qyrly tәsilderining biri «jabaylylardy jabayylardyn» qolymen qyru, bir-birine aidap salu. Osy orayda, qos imperiya (Resey men Qytay) kóshpendilerding úrandap tize qosa kýsheyip ketetin jauyngerlik ruhynan qorqyp, olardan qútyludyng joly olardyng ishki qayshylyghyn sheber paydalanyp, aralaryna ot jaghyp, shaghystyryp, ózderi tasada túryp, olardyng qolymen ot kóseu әdisin tolyq jýzege asyrdy. Osy kezde izdegenge súraghan degendey, qazaq pen qalmaq arasynda mal jayylym, óris-qonysqa talas órship ketti»^[17].

Eger orystar shynynda da qazaqqa býirek búryp, jany ashysa, jolgharyda keltirilgen derekte kórsetilgenindey, 1722 jyly I Petrding tapsyrmasymen kapitan I. Unkovskiy jonghar hany Seven Ravdanmen jolyqqanda, kelesi jylynda bolghan qazaqty shauyp, «aq taban shúbyryndy» etken qandy oqighany tejeuge bolar edi ghoy. Is jýzinde oryn alghan oqighagha negizdelgende tejeu týgili qasaqana aitaqtap, eki halyqtyng jaulyghyn órshite týsti.

«Resey patshalyghy jonghar-qazaq qatynasynyng shiynelisuine óte mýddeli boldy. Óitkeni, olar jongharmen ýzdiksiz soghysyp tityqtaghan qazaqtar týbi Reseyge moyyn búrary sózsiz degen ústanymda edi. Osy pighylyn terendete týsu ýshin «eki kóshpeli elding soghysynan saqtanu» degen jeleumen ontýstiktegi shekara shebining qauipsizdigi ýshin bekinis-qamaldar saludy jedeldetti. Alysty boljaghan Reseyding búl әreketi kóp kýttirmey nәtiyje berdi. Osylaysha kóshpeli eki memleket (Jonghariya  men Qazaqiya) eki aidahargha (Resey men Qytay) jem boluymen ayaqtaldy»^[18].

«Kóshpeli halyqtardyng soghysy tek qana sol eki halyqtyng ghana sayasatynan tuyndamaghan-dy. Qos qaptaldan alynyp, qyspaqqa týsken halyqtardyng ózara qaqtyghysy imperiyalyq sayasattyng da nәtiyjesi bolatyn. Sol dәuirdegi Aziya dalasyndaghy eki jauynger, eki iri halyqtardyng soghysy birin-biri әlsiretti, qansyratty, tipti qazaq halqyn joq qylugha az-aq qaldy. Al qúba qalmaqtaryn Sin imperiyasy jútyp baryp toyattandy. Al qazaq elin Rossiya imperiyasyna tәueldi etuge dushar etti»^[19].

«Tauarih hamsada» jazyluynsha, Ching patshalyghy ýkimeti Dauachy men Ámir-Sananyng býligin tynyshtandyrghannan keyin, qazaq, qalmaq arasyndaghy Ayakóz ózenine qúiylatyn Laysu-Batpaqsu degen jerde eki elding basshylary kelissóz ótkizip, bitimge keledi. Búghan Ching patshalyghy ýkimeti jibergen Qaradýrchýn degen mәnsapty Ileden kelip qatynasady. Olar kókqasqa aighyr, qarabas qoshqar soyyp, qoldaryn qangha matyryp: talanghan mal, aqqan qan salauat desedi.

Qúrbanghaly Halidy keltirgen derekter boyynsha búl kelissóz 1757 jyly bolghany mәlim. «Eki jaq (qazaq-qalmaq) bitimge kelgennen keyin qazaqtar aqyryndap ilgerley berdi. Ayakóz ózeninen ótip Alakólge, ber jaghy Zaysan, Tarbaghatay tauyna sheyin asty»^[20].

Qazaq-Jonghar qarym-qatynastarynda biz jogharydaghy bayandarymyzda keybir qazaq auyldarynyng olarmen aralas-qúralas kýy keshkenin aitqan edik. Osy orayda taghy bir aita keterlik jaghday, býgingi Aqmola ónirining keybir ónirleri jәne soltýstiktegi keybir aimaqtardyng jongharlar shapqynshylyghynan mýldem ada, beytarap ómir sýrgenin de aita ketuimiz kerek.

Múnyng mysaldaryn da Qojabergen jyrau jyrynan izdesek, «Elim-ay»-da:

Búl jaqta Orta jýzder alys kóshpey,
Dúshpannyng shabuylyna kóp kezdespey.
Qalghan júrt Qorghaljyngha jinalypty,
Tabysyp tuysqanmen bezinbestey.

Qorghaljyn aimaghyna toptalypty,
Qalmaqpen soghysugha oqtalypty.
By men bek, han men batyr kenes qúryp,
Sol jerde kópting múny joqtalypty...

Múndaghy el ashtyq kórgen emes pende,
Maldan da qúr alaqan emes kende.
Bәrining kýnelterlik azyghy bar,
Qarasyp jatyr ash pen auru-kemge, – delinedi^[21].

Jonghar nemese qazaq-jonghar qarym-qatynastary sóz bolghanda, biz mektep oqulyqtary arqyly oqushylargha da dúrys týsinik bere almay kelemiz. 8-synypqa arnalghan  J.Qasymbaev qúrastyrghan «Qazaqstan tarihy» oqulyghyn qarayyq. Oqulyqtyn  7-betinde «Jonghariyanyng kýshengi...»^[22] – degen taqyryp berilgen. Taqyryp ayasynda jonghar degen kim, qanday el, qanday memleket? Onyng shapqynshylyq maqsaty ne? degen saualdar tolyq sheshim tappaghan.  Jogharydaghy biz kórsetken saraptamalyq pikirding biri de joq; bar bolghany orystar dayyndaghan oqulyqtardyng kóshirmesi ghana.

Keshegi alyp týrki imperiyasynyng júrtyndaghy baghzy tuysqan taypalar ortadaghy orys pen qytaydyng kesirinen qúmyrysqanyng belindey ýzilermen kýige jetti. Shyghys bólegi – «monghol» atalghan Mongholiya elining qúramyna kirse, batys bólegindegi týrkiler – qazaq, qyrghyz, ózbek, týrikmen syndy týrki elderine bólindi. «Qúmyrysqanyng beli» bolghan orta aimaqtaghy úighyr týrkileri qytay bodanynda qaldy. Al bir bólimi (Edil qalmaqtary) әli de bolsa orys bodany bolyp «Qalmaqiyany» qalyptasyryp otyr.

Abylay han tútqynnan qalay bosady?

1729 jy­ly jonghar­larmen bolghan Anyraqay shayqasyn­da alghash ret kózge týsken Ábilmansúr atty jigit or­tagha «Aby­lay» dep úran­da­typ shyghyp, qal­maqtyng ba­tyry Sha­rysh­ty jek­pe-jek­te óltiredi. Qal­maqtyng qas ba­tyryn jengen Sa­balaq atanghan Ábilmansúrdyng aty qazaq da­lasy­na osylay ta­rap, júrt ony sodan bastap «Aby­lay» dep atap ke­tedi. Osy shayqas­tan keyin Aby­lay­dyng shyqqan tegi mәlim bo­lyp, qazaqtyng ha­ny Ábilmәmbet «taq seniki» dep taghyn úsynghan eken. Aby­lay óz za­many­nyng kóre­gen de aqyl­dy sa­yasat­keri, ja­ujýrek ba­tyry, ótkir oi­ly, da­ryn­dy diyp­lo­maty bolghan. Ol so­nymen qatar músyl­mandyq bilim alghan, sa­uat­ty da ai­byn­dy biy­le­ushi bolghan. 1730 jy­ly Aby­lay han kórshi el­dermen kelisimder­ge qaty­syp, qazaqtar­dyng bar­lyq әske­ry jo­ryqta­ryn basqara­dy.

Tarihy sheshimi tolyq shyqpaghan oqighanyng biri Abylaydyng jongharlargha tútqyngha týsui men bosatyluy haqynda.

Birinshi súraq – jongharlar Abylaydy ne ýshin tútqyngha aldy?

Ekinshi súraq – jauy retinde tútqyngha alsa ne ýshin bosata salady? Jay ghana bosatpay oljamen attandyruynyng syry nede?

Osy bir súraqtargha әrkim әlinshe jauap berip keldi.

1738-1741 jyly Abylay bastaghan qazaq qoly jonghar basqynshylyryna birneshe mәrte soqqy berdi. 1742 jyly Abylay tútqiyldan shabuyl jasaghan jongharlardyng qolyna tútqyngha týsedi. Shyn mәninde Abylaydyng jau qolyna týsui qazaq qoghamynda asa ýlken alandaushylyq tughyzyp, ony bosatyp alu mәselesi ýlken sayasy oqighagha ainalghan edi. Tarihy jyrlarda qazaq biyleushilerining atynan Tóle by men Ábilqayyr han Orynbor әkimshiliginen Abylaydy tútqynnan bosatyp aluda ara týsuge ótinish jasaydy. Osy kezendegi Orynbor gubernatory IY.Sh.Nepluev pen Ábilqayyrdyng ózara jazysqan hattaryna qaraghanda búl derekting de shyndyqtan asa ausay emestigi bayqalady.

Alayda Nepluevting syrtqy ister kollegiyasyna jazghan hatynda qazaqtar men qalmaqtar bitimge kelip, birigip kete me degen qauip te bildirgenin eske alsaq, eki jaqty ótken kelisimderding asa jaulyq dengeyinde emes, ymyralastyqpen beybit týrde jýrilgeni bayqalady. Sonyng bir mysaly retinde   qazaqtyng ýsh jýzinen Tóle biy bastap 90 adam elshi baryp, kelissóz jýrgizip, 1743 jyly 5 qyrkýiekte Abylaydy tútqynnan shygharyp alghanyn ataugha bolady. Dәl osy kezendegi Tóleby auyldarynyng jongharlarmen óris-qonys aralas otyruyn eske alsaq, osy elshilesken toptyng tatu kórshilik túrghysynan sóilesilgenin de mejeleuge bolady.

Mәskeu múraghatynan tabylghan (qor 122, tizim 1, is 2) hatqa jýginsek, onda  Abylay súltannyng Qaldan Serenning tútqynynda ekeni jazylghan. Biraq qalay qolgha týskeni jazylmaghan. Halyqtyng aituy boyynsha, jongharlardyng qolyna týsu sebebin eki týrli týsindiredi. Birinshisi, Qaldan Seren tútqiyldan Abylaydyng auylyna shabuyl jasap, batyrlarymen qapylysta qolgha týsirdi dese, ekinshisinde, Abylay súltan nókerlerimen ang aulap jýrgende tútqyngha týsti delinedi.

Al onyng tútqynnan bostyluy turaly da eki týrli joramal aitylady. Birinshisi, Reseyding elshisi mayor K.Millerding Qaldan Serenge aparyp bergen general-gubernator Nepluevting hatynan keyin bosatty dese, ekinshisi qazaqtyng biy-batyrlary talap etip bosatyp aldy deydi. K.Miller turaly aitqanda keybir tarihshylar ony júmsaghan Reseyding ortalyq ýkimeti emes, Orynbordaghy kapitan IY.Nepluevtyng Qaldan Serenge elshilikke attandyrghanyn, onyng janyna jolbasshy qylyp Shaqshaq Jәnibek batyr ózining inisi Bayqúlaq batyrdy qosqanyn jazady. Endi bir derekterde K.Millerdi Qaldan Seren qabyldamaydy, ol kóp kýtip jýrip Jetisuda shekarada túrghan Sary Mәnjimen ghana sóilesedi. Bayqúlaqty qalmaqtar K.Millerding kózinshe: «orystardy nege bastap әkelesing dep» azaptap óltirdi delinedi. Álilqayyr han men Baraq súltan arasyndaghy әr týrli shiylenisterge oray IY.Nepluevting 1745 jylghy 29 shildede Syrtqa ister alqasyna joldaghan taghy bir hatynda: «Qazaqtyng asa bedeldi jәne әleuetti el aghasy Jәnibek tarhan maghan hat jazyp, jongharlarmen soghyspaq bolghan. «Ábilqayyr han jәne basqalary qoldaydy eken. Onyng sebebi: 1743 jyly Millerge qosshy retinde berilgen belgili qazaq el aghasyn (ol әri Jәnibekting tuysy) jonghar jaghy qinap óltirgen (búl turaly jurnalda bar)» degen joldar bar^[23].

Millerding atalghan hatynyng kóp keshigip jetkeni men hat tiygennen keyin de Abylaydyng bir jyldan astam tútqynda bolghanyn eskergende, hattyng sheshushi mәni bolmaghany anyq. Ar orys ýkimetining búl hatty jazuyndaghy endigi bir sayasaty: «Abylay bizding bodanymyz, onyng iyesi bizbiz» dep ózderining bodangha alu, qúldanu syndy qiytúrqylyghyn da josparlaghanyn bayqaugha bolady. Osy arqyly ertengi kýni Abylaygha: «seni ajaldan alyp qalghan biz edik qoy» dep óz mýddelerine mәjbýrleui de bek mýmkin edi. Jazushy Sofy Smatay «Qazybek bi» atty kólemdi monografiyasynda: «Abylaydy qalmaqtardyng qolynan bosatyp alu ýshin orystardyng atsalysuy, oghan jany ashyghandyq emes, halyq arasynda ýlken bedelge ie Abylaydy bosattyru arqyly qazaqtar arasyna aq patshanyng bedelin kóteru jәne senderding ata jaularyng qalmaqtar bizdi tyndaydy, bizben sanasady hәm qorqady degen týsinik qalyptastyru ekeni anyq» deydi^[24].

Osy jaylar sóz bolghanda tarih ghylymdarynyng doktory, professor Bolatbek Nәsenov: «Men tanysqan hattargha sýienip, Abylay hannyng tútqynnan bosap shyghuyna ýsh týrli sebep boldy deymin. Eng bastysy, Abylaydyng ózining aqyldylyghy, tapqyrlyghy, diplomattyghy. Ony halqynyng syilaytyndyghy Qaldan Serendi oilandyrdy. Ekinshi sebep – shyn mәninde oghan arashashy bolghan bedeldi biy-starshyndar. Ýshinshisi, Millerding de әkelgen haty әser etti» degen uәj aitady.

«Millerding de әkelgen haty әser etti» deytin iydeyamen kóp kelise bermeytin ghalymdarda az emes. Búl haqynda «zertteushiler qazaq-qalmaq qarym-qatynasynyng әr kezende ózgerip túrghanyn, biringhay jaulasushylyq bola bermey, arakidik mәmilege keludi oilaghan sәtter de oryn alghanyn, key jaghdayda qazaqpen yntymaq jasaugha oirat basshylarynyng yqylasty bolghanyn bayanday kelip, Abylaydyng Qaldan Seren túzaghynan qútylyp shyghuynyng basqa da kýrdeli sebepteri bar ekenin eskertedi. Qazaqtyng shashyrandylyghyn, әkimderinining alauyzdyghyn paydalanyp, tútqiyldan shabuyl jasap, eleuli tabystargha jetkenimen, úshy-qiyry joq saharany jaylaghan, ishki quaty sarqylmaghan elding qauqaryn Qaldan Serender de sezip, keyde osy halyqpen kýsh biriktirudi, Abylay syndy airyqsha daryndy jandargha «keshirim jasap» ózine tartudy da kózdegeni anyq. Abylaydyng 1743 jyly jonghar týrmesinen aman-esen oraluyna negizgi sebep osy dep qaraugha bolady. Múny tarihshylardyng songhy kezdegi enbekteri de quattaydy. Mәselen, V.A.Moiyseevting «Djungarskoe hanstvo y kazahy XVII-XVIII v.v.» degen kitabynda búl mәselege edәuir anyqtyq engizgen. Ol osy enbegine Abylaydyng tútqynnan bosap shyghuy patshalyq әkimshiligin quanta qoyghan joq^[25] dep tújyrymdauy oilanarlyq jaghday. Demek, búl jaghday qalmaq pen qazaq syndy eki halyqtyng ózara óshtesip, birin-biri qansyratyp jatqanyn qyraghy baqylap, keyde búlardyng arasyn әdeyi úshqyndyryp (ushyqtyryp – red) otyrghan patshalyq әkimshiligi Abylay sekildi el basshysynyng azat jýruine mýddeli bolmaghanyn bayqatady. Ekinshi jaghynan, Resey  qalmaq pen qazaqtyng eki myqty basshysynyng ózara til tauyp ketuinen qatty seskengen. Osyny bayyptay kelip, V.A.Moiyseev Abylaydyng eline aman oraluynyng negizgi sebebi Qaldan Serenning ony ózining bolashaq kýresterinde odaqtas etkisi kelgendikten dep manyzdy pikir aitady (kórsetilgen kitap, 157-bet)^[26].

Ábilmәmbet hannyng osy istegi sheshushi qyzmetteri men balasyn kepildikke berui syndy diplomatiyalyq is-qimyldary da tarihy oqighalardyng tasasynda qalyp kóp atala bermeydi. Atap aitqanda Abylaydyng tútqyndaghy orayyn paydalanghan orys jaghy Ábilmәmbetti ózderine tartugha barynsha tyrysady. Ondaghy oilary – birinshiden, Abylaydyng tútqyndaghy kezin paydalanyp, Ábilmәmbetti jәne onyng halqyn bir jola bodandyqqa alu bolsa, ekinshi taraptan qazaq jaghy men jongharlardyng ishki ymyragha kelu qaupine qarsy túryp, Ábilmәmbetti Jonghargha jәne mýmkin bolsa Abylaygha qarsy qoydyng joldaryn qarastyru bolatyn. 1742 jyly 23 mausymda Elizaveta patshanyng Ábilmәmbetke jәne Orta Jýzding býkil qazaq halqyna joldaghan jarlyq-haty^[27] jәne osy merzim ishindegi Orynbor komissiyasynyng bastyghy (gubernatory) IY.Nepluevting jonghar jәne qazaq jaghyna qatysty barlyq is-qimyldary sony kórsetedi. Olardyng endigi baqylaudaghy basty nysanynyng biri Ábilmәmbet bolady. Birde, Nepluevke berilgen tapsyrmada «Atalghan eki handy (Ábilmәmbet, Abylay – red) jonghargha beriluden eppen ghana bas tartqyzynyz»^[28] dese, endi birde: Ábilmәmbet hangha «el auzyndaghy qauesetke senbeniz, sóitip patsha aghzamnyng mýddesine qayshy qylyq jasamanyz» deydi^[29].

IY.Nepluev Syrtqa ister alqasyna joldaghan mәlimhatynda: «búryn habarlaghanymzday, Orta Jýzding hany Ábilmәmbet jonghar hanynna ózining úlyn jiberip qoyypty. Ózine barghan tilmәsh Urazin men vahmistr Lihachev arqyly patsha aghzamgha adaldyq antyn berse de, múnysy syrttay ghana aldarqalatu boldy. Is jýzinde ol jonghar hany Galdan Serenning qarauyna kiruge bet búrypty. Sol arqyly Týrkistandy jәne basqa da irgeles qalalardy iyeligine almaq»^[30] deydi. Osyghan qarap-aq, Ábilmәmbetting Abylaydy tútqynnan bosatyp alu jolynda bir jaghynan orysty aldarqalatyp, bir jaghynan jonghargha berilgensip, ýshinshi jaqtan qazaq ishindegi túlghalardy órli-qyrly shapqylatyp, san týrli әdis-amaldargha, sheber diplomatiyalyq is-әreketterge barghany bayqalady.

Ábilmәmbetting Abylay ómirinde asa joghary qyzmet atqarghany jәne Abylaydyng ony týsinip, erekshe qúrmettegeni keyingi oqighalardan anyq angharylady.

Jonghar handyghy kýirep, Orta jýzde Abylaydyng ataq-danqy artyp bara jatqanyn bayqaghan orys ýkimeti Abylaygha kisi salyp, ony Orta jýzge han etpek bolghan oilaryn jasyryn jetkizedi. Abylay búl úsynystan «Ábilmәmbetti әke ornyna qúrmet tútatynyn, oghan ýlken handyqtan basqa atqarar júmystardyng barshylyq»^[31] ekenin aityp, ýlken biylikten bas tartady. Abylaydyng handyqqa Ábilmәmbetting kózi tirisinde úmtylmaytynyna anyq kózderi jetken orys ýkimeti «sharasyzdan»:«...Ábilmәmbet kóbine Týrkistandy mekendeydi, әri kýshi kóp. Ony Abylay qúrmet tútady, aqyl-kenesin tyndaydy. Sondyqtan Ábilmәmbet tiri kezinde ol ordada (Orta jýzde) basqa han taghayyndaudyng paydasy joq»^[32] – degen qorytyndy shygharady. Aytsa aitqanday, Abylay handyq taqqa (1771 jyl) Ábilmәmbet ólgennen keyin ghana otyrady. Áz-Tәuke men onyng úrpaqtarynyng Uәly әuletine istegen jaqsylyghynyng qarymjysyn ol osylaysha qaytarady.

Atalghan oqighalarda saralaghanda, orystardy bastan-aqyr alandatqan «jonghar-qazaqtyng birigip ketu qaupi» shynymen de iske asqanda ne bolar edi? – degen bir súraq ta tuady. Jonghar atalghan qúramda olardyng jaulap alghan ónirlerindegi túrghylyqty halyqtyng da (qazaq taypalaryda ishinde) sol soghystaghy jasaq (jauynger) qatarynda jýrgenin eskersek, mýmkin alyp kóshpendiler odaghy qúrylsa, bәri birde basqaru qúqy týrkilerge tәn bolar edi. Eger sonday odaq qúryla qalghan jaghdayda Qaldan Seren óz qasynan tabylatyn bolashaq kókjaldyng biri retinde Abylaydy da ishki esebine kirgizbesine kim kepil!? Mýmkin 1745 jyly Qaldan-Seren ólmegen bolsa, Abylay ekeuining arasyndaghy beybit kelisimning songhy nәtiyjesi nemen tynar edi?

Jogharyda aityp ketken B.Nәsenovting pikirindegi: «Eng bastysy, Abylaydyng ózining aqyldylyghy, tapqyrlyghy, diplomattyghy» degen tújyrymyn kóp týrli sebeptermen qarastyrugha bolatynday. Tarihshylar men zertteushilerding nazarynan qaghys qala beretin logikalyq oilau jýiesine sýiensek, sol kezdegi kóshpendilerding saharalyq zandaryn basshylyqqa aluyna basa nazar audarghan jón dep esepteymiz.

Atap aitqanda, Abylaydy tútqyngha alghan jongharlardyng dәl osy mәsele tónireginde qarastyrylatyn zan-erejeleri boldy ma? – degen bir saual tuyndaydy. Al, Abylay jәne Abylaydyng artyndaghy qara halyqtyng ony bostandyqqa shygharugha sebep izdeytindey zandyq negizdemeri qanday boldy? – degen ekinshi saual taghy bar.

Shyn mәninde arghy jaghy ghúnnan jalghasyp, týrkilik basqysh arqyly Shynghys han dәuirinde kemeldengen «Kiyiz tuyrlyqtylardyng dalalyq zany» bireu ghana edi.

Shynghys han dәuirinde jasap, onan tórt jyl keyin dýnie salghan arab ghalymy Ibn-әl-Ásirding jazuy boyynsha: «Shynghys han alghyr, aqyldy, sheshimdi sayasatker, úiymdastyrushy edi, ol ejelgi Chin (Júngo), Iran, Arab zandaryn audartyp, óz qauymyna layyq keletin «Yasa», yaghny «Yasak» atty zang jasatty. Sol zang boyynsha әrbir din, әrbir qauym qúrmetti sanaldy. Sol sebepti, ol qúrghan әlemdegi eng iri imperiyada jasaytyn sýnitter men shiitter, buddister men yahudiyler, hristiandar, týrikter, armyandar bir әke, bir shesheden tughanday tatu-tәtti ómir keshti…»^[33].

«Shynghys han jýrgizgen memleket reformasynyng basty sharalarynyng biri memleketting bas әdiletshisin (Ádilet ministrin) taghayyndau boldy. Shynghys han Monghol memleketining alghashqy bas әdiletshisi (Deed zargach) etip ózining «altynshy inisi» Shihihutugty taghayyndaghanda oghan:

«Memleketting menshigin jónge salyp, dau-damaylardy rettep, ol turaly kók dәpterge jazyp otyruyng shart, Shihihutugtyng menimen kelisip sheship, aqqaghazgha kók siyamen týsirgen hattamalaryn (jarlyq zandaryn, – Z.Q.) úrpaqtan úrpaqqa deyin eshkim búzbaytyn bolsyn»  dep jarlyq bergen eken.

Shynghys han jarlyghymen Shihihutug belgilegen «Kók dәpter» keyin әlem tarihynda «Mongolyn Ih zasag huuli» («Mongoliskaya Velikaya Yasa» nemese «Úly Jasaq» («zasag» – «biylik», «ókimet» degen maghyna beretin tungus-monghol sózi) degen atpen әigili boldy. Tarihy derekterge qaraghanda «Kók dәpter» 1210,  1229 jyldary shaqyrylghan úly qúryltayda tolyqtyrylyp, odan әri de jalghasyp otyrghan^[34].

Shynghys hannyng «úly jasaq zany» osylay jazylyp atqarylghan, jalghasqan.

Imperiya qúlaghan songhy uaqytta da Shynghys han әuleti biylik jýrgizip kelgen elderde «Úly jasaq» zang erejeleri jazylmaghan zan, salt erejeleri retinde qoldanysta boldy. Amerkandyq professor Marta Skott «Monghol biyligining eng úzaq jalghasqan belgisi mongholdar jasaghan Yasa zany qazaqtar arasynda dәstýrli zang jýiesi etilip qabyldaghany boldy»^[35] deydi.

«Zertteushiler Monghol-Oyrattyng úly zany 120 baptan túratyn, memleketting ishki-syrtqy sayasatyna baylanysty 30-gha juyq qúqyqtyng әri qylmystyq isterdi qamtyghan iri zang erejesi dep anyqtady. Sonday-aq búl zannyng týpki negizi Shynghys qaghannyng «Úlyq Jasasy» boldy dep te qarastyrady.

Monghol-Oyrattyng úly zanynda qamtylghan mәseleler – memlekettik iske qarsy qylmystar, azamattardyng densaulyghy, janyna qastandyq jasalghan qylmystar, jeke mal-mýlikke qarsy jasalghan qylmystar, lauazymdyq isterdegi qylmystar, sot biyligine qarsy qylmystar, tabighatty qorghaugha qarsy qylmystar, әskery qylmystar»^[36].

Búl zannamalyq qújatty jasaugha, barsha monghol taypalarynyn  úlyqtary týgeldey qatysqan. Soghan qaraghanda, atalghan zannyng róli men qyzmeti «Oyrat zany» shenberinen әlde qayda keneyip, barlyq mongholdyq taypalardy qamtyghanyn kórsetedi.

Qazaq qoghamyndaghy «Qasymhannyng qasqa joly», «Esimhannyng eski joly», «Áz Tәukening jeti jarghysy» ejelgi kóshpendiler qoghamynyng dalalyq zanynyng qazaqy jalghasy edi. Á.H.Marghúlan atalghan zandar haqynda: «Qasym hannyng qasqa jolynyn» negizi sonau ortaghasyrlarda Qypshaq, Shaghatay úlystary qoldanghan «yargu» (jargu) zanynan alynghan» dep jazdy^[37].

Shynghystyng ózinen búrynghy qabyldaghan zandyq, әskeri, qúqyqtyq mýddelerining ózinen búrynghylardan, jýieden ózi basyp qalghan alyp kereyler elinen kelgenin eske alsaq, atalghan zang baptarynda Bilge qaghan, Marghúz han, Qúrshaqúz han, Túghyryl han syndy ataqty handardyng da qol tanbasy bolghanyn týsindiredi.

Kóshpendilerding sol dalalyq zanynda: «qaqtyghystaghy erlerding taghdyry tek qana qan maydan jekpe-jeginde sheshim tabady» delingeninde shýbә joq. Sol sebepti de Abylaydyng ózin tútqyngha alghan Qaldan Serenge miyghynan kýle qarap:

– Ekeuimizding de ortaq babamyz Shynghys tirilip kelip: «ou, úldarym men qaldyrghan ata zanda er men er qan maydanda ghana jenistik alady degenim qayda? IYen dalada úiyqtap jatqan adamdy baspalap ústap alghandy qay atannan kórip edin?» dese ne der ediniz? Men sizding úlynyzdy bolsyn, batyrlarynyzdy bolsyn eshqashan aramdyqpen torgha týsirip, orgha jyqpadym. Aldap óltirmedim, qan maydannyng jekpe-jegine ghana jýgindik. Siz meni qanday jolmen qolgha týsirdiniz? – deui bek mýmkin. Ári monghol biyleushilerinde Shynghys hannan taraghan han úrpaghyn qasterleytin salttyng әlige deyin zang retinde qaralatynyn da esine salsa kerek.

Ata-babasynyng adaldyq teoriyasyn jattap ósken kóshpendi túqymy búghan adaldyqpen bas iyip, ýnsiz qalar edi.

«Mongholdyng qúpiya shejiresin» aqtarsaq, kisini ólimge ýkim etu amaldary kóp kezdesedi. Bәrinde dalalyq sottyng sheshimi negizinde, aiypkerding negiz bolghan qylmysy basshylyqqa alynyp ólimge búiyrylady. Aytalyq, Shynghystyng dosy Jamúqa ózine ólim ýkim etuin súraghanda Shynghys: «Qanday qylmystyq jaza arqyly ólimge ýkim etemiz?» degen saual qoyady. Qylmystyq negizder oqylghan song ghana, Jamúqanyng óz tilegi boyynsha belin opyryp, júlynyn ýzip «qan shygharmay» óltiredi.

Jogharyda atalghan «Úly jasaq zany» men «Oyrat zanyn» býkil jongharlyqtar ghana bilip qalmastan, ainalasyndaghy barlyq qúbylysty qalt jibermeytin qaghylez-zerek Abylay da tolyq biledi degen sóz. Olay bolatyn bolsa Abylaydyng tútqynnan bosauyna negizdeme bolghan oirattyng óz zany dep aitugha әbden bolady.

Tútqynda bolghan jyldar ishinde Abylay oirat tilin jetik ýirenip qalmastan, Qaldan-Serenning jii qonaghy bolyp, onymen býgingi әlemdik jaghday jәne kóshpendiler taghdyry jayynda kóp kenester qúratyn bolghan. Sol keneste әr eki jaghy da ózderining ortaq jauy – orys pene qytay ekenin de tolyghynan tanyp jetken.

Abylay kórshi kóshpeli elding ishki sayasy jýiesimen tanysady, jonghar biyleushilerining arasynan Qaldan-Serenge baqtalas, ózine tileules jandar tabady. Oirattyng belgili batyry Ámirsanamen de jaqynnan dostasyp ýlgeredi.

Jonghar-qazaq qarym-qatynastarynyng songhy dәuiri bolghan Abylay, Er Jәnibek, Ámirsana, shúbarayghyr Qojabergen batyr arasyndaghy әr týrli baylanystar da jeke zertteudi qajet etedi.

Abylaydyng óz janynda bolghan kezderinde Qaldan-Seren onyng dala oghlanyna tәn erligi men qaghylez, qaysar, angharympazdyghyna da tәnti bolghan. Dalalyqtardyng «jauynda er bolsyn» degen qaghidatymen oghan ishtey sýiingen. Qaldan Serennin: «Ol (Abylay – red) zamanynan jýz jyl búryn erte tudy. Býkil әlemdi biyleu qolynan keledi», – dep baghalaghanyn eske alsaq, eki kókjal birin-biri tanydy^[38]. Alayda ekeuining endigi jerde «dala biyleushisi kim bolady?» degen saualdyng ortaq sheshimine kele almasy belgili bolatyn. Shynynda da «eki qoshqardyng basynyng bir qazangha siya qoiy» ekitalay edi.

«Qalden Serenning Ábilqayyrdyng orysqa bodan bolghandyghyna narazylyghyn bildirip joldaghan hatynan ýzindi keltirsek: «Ábilqayyr tizesin býgip, aq patshayymnyng aldynda túrghanda, men qatty qynjylamyn. Biz qazaq-qalmaq kóshpendi el, dalanyng qyrandary emes pe edik. Jer shúqyghan qarghanyng aldynda tize býkkenimiz jaraspas. Senderding orystargha senim artularyn bekershilik.....» – degeninen kóp nәrse angharugha bolady»^[39]. Múndaghy kóshpendi týrkilerding ózin dalanyng qyranyna balaytyny men jauyn – miskin, bishara qarghagha teneui de ejelgi órliginen qalghan dalalyq takappar minezining kórinisi edi. «Jauyna berilme, bas iyme!» deytin týrik jauyngerining bahadýrlik kelbeti de osynda.

Dәl osynday bir mәtindi qazaq tarihyn zertteushi qytay ghalymy Su Bihay da «Qazaq SSR tarihy» men A.Lepshin enbegine silteme bere otyryp tómendegidey derekpen keltiredi^[40]. ««Rossiyagha qaraugha ant beru» degen sóz halyqty qatty týrshiktirdi. Óitkeni, búl isti tek qazaq halqy ghana emes, Ábilqayyrgha qarasty qazaq feodaldary da tolyq bilmeytin edi. Olardy «óte-móte qatty ashyndyrghan nәrse – Ábilqayyrdyng olarmen aqyldaspastan Petrburgke sóz saluy bolady»^[41].

Múny eldik erikten airylu dep bilgen kishi jýzding Batyr súltany men orta jýzding Baraq bastaghan qazaqtar orysqa baghynugha batyl qarsy túrdy, orystardyng kelgenin kórgende yzagha bulyghyp: «El-júrttyng razylyghyn almay, óz betinmen búlay isteytin ne haqyng bar?!» dep Ábilqayyrgha tebitti^[42]. Olar orys elshisi Tevkeleevti jәne Ábilqayyr handy óltirip tastamaq boldy. Búl tartys әlde neshe kýnge sozyldy. «Sol kezde Ábilqayyrdyng ordasyna kelgen Edil (Edil – red) boyyndaghy qalmaq tayshalary (tayshylary – red) jibergen elshiler de qazaq starshinalaryn (bastyqtaryn) Tevkeleevting kózin jonggha, patshanyng qol astyna qaraudan bas tartugha shaqyrdy»^[43].

Shyn mәninde Edil boyynan kelgen qalmaq tayshylary osy kezde orysqa baghynyshty edi. Soghan qaramastan «Tevkeleevting kózin joyyp, patshanyng qol astyna qaraudan bas tartugha shaqyrdy» deui olardyng jýrek týkpirinde jatqan qalauynyng qanday ekenin úqtyrady. Mýbәda, sol kezdegi qazaq-jonghar handary bir auyzdylyqqa kelip, orys otarshyldyghyna qarsy túrsa, oryspen qytay ólerdey qorqatyn ejelgi júrttaghy kóshpendiler odaghy bas kóterer me edi?

1744 jylghy 23 qantardaghy Kirillovtyng hatynda:

«...Abylay súltan Qaldan Serende eki jylday tútqynda boldy. Onymen birge Jolbarys súltan otyrdy. Ol Qaldan Serenmen til tabysty. Osy jylghy kýzde olardy (30 qyrkýiekte) óz elderine jiberdi. Tútqynda 35 adam boldy. Barlyghy da qaytaryldy. Óz úlystaryna aman-esen jetti. Olar tútqynda bolghan kezde sol jazda qontayshylarda kóp adamdar sheshek auruymen auyryp, qaytys boldy. Qaldan Seren qaysaqtarmen beybitshilikte» delingen.

Osyndaghy «beybitshilikte» degen sóz saptauyna keler bolsaq, Qaldan Seren ordasyndaghy Abylaydyng bastabynda tútqyn týrinde ústalsa da, sonynda qútty qonaghy retinde erkin bolghany jogharydaghy sózderimizdi rastaydy.

1743 jyldyng mausymynda K.Miller kishi jýz qazaqtarynyng Orynbor komisiyasy kenesine bergen Abylaydyng tútqynnan bosatyluy turaly mәlimdemesinde: «Jonghar hontayshysy, birinshiden, Abylaygha Tashkent, Týrkistan qalalaryna kóship-qonuyna rúqsat bergen; adaldyq ýshin óz balasyn berudi, eki elding birlikte ómir sýruin; ýshinshiden, Ábilmәmbet han Reseyding bodandyghyna beker engen, sebebi Resey adamdary eginshilik jerge qúmar, bas salyp qalalar salugha әues, búl týpting týbinde qazaq halqyn tómengi (Edildik) qalmaqtar men bashqúrttar siyaqty qayyrshylyq pen býlinshiilkke úshyratady; tórtinshiden, Jonghar biyleushisi Reseyden qauipti emes jәne ózine jiberilgen Resey elshisin eshteneden qoryqpastan, qabyldaghan joq», – delingen^[44].

Osy bir azghantay ýzindilerden talay tarihy aighaqtar angharylady. Aytalyq, «Abylaygha Tashkent, Týrkistan qalalaryna kóship-qonuyna rúqsat bergen» degen sózge qaraghanda býkil dala әlde qayda jongharlardyng qolyna jәne basqaruyna ótken. Tek qana qazaq basshylary jongharlardy moyyndaghysy kelmey, әli de bolsa ózderin beytarap ústaghan boluy mýmkin. «Eki elding birlikte ómir sýruin» degen sóz de aldynghy sózimizdi bekemdeumen birge «ejelgi kóshpendiler túqymy bir el retinde qalyptasudy qalaytyndyghy» kórinedi.

«Ábilmәmbet han Reseyding bodandyghyna beker engen, sebebi Resey adamdary eginshilik jerge qúmar, bas salyp qalalar salugha әues, búl týpting týbinde qazaq halqyn tómengi (Edildik) qalmaqtar men bashqúrttar siyaqty qayyrshylyq pen býlinshilikke úshyratady; tórtinshiden, Jonghar biyleushisi Reseyden qauipti emes jәne ózine jiberilgen Resey elshisin eshteneden qoryqpastan, qabyldaghan joq» degen joldardyng aitary tipti aiqyn – «sening jauyng biz emes, orystar» dep ashyq aitqan. «Agha-bauyr retinde ortaqtasyp, kóshpendiler odaghyn qúryp, ainalamyzdaghy antalaghan jaugha birge qarsy túrmaymyz ba?» degen týrki júrtyndaghy baghzy bauyrlastyq úran bar.

Ábilqayyr, Ábilmәmbet handardyng orysqa baghynyshtylyq bildirui syndy oqighalar Qaldan-Serenning kózimen qaraghanda kóshpendilerding «satqyndyghy», «opasyzdyghy» edi. Olar «kóshpendiler dalasynyng qaqpasynda túrghan qazaqtar bolghandyqtan olar orysqa esik ashyp berse, olardyng otarlyghyna jol ashyp bergen bolady. Sondyqtan da orys otarshyldaryn tosu ýshin olargha satylghan qazaq súltandaryn aldymen jazalau kerek» dep qaraghandyghy anyq.

Orynbor komissiyasynyng bastyghy IY.Nepluevting Ábilqayyr hanmen jәne basqa qazaq el aghalarymen, sonday-aq, jonghar jәne qaraqalpaq elshilerimen 1742 jyly 22 qyrkýiekte Or qalasynda ótken kelsisózining hattamalarynda bayandaluynsha Jonghar elshisi Qashqa ózderinin:  «qazaqtarmen (Ábilqayyrmen – red) «sýiegimiz agharghansha soghystyq, endi shashymyz agharghansha tatu kórshi bolayyq» dep serttesip-uaghdalasqan bolsaqta, Ábilqayyr han tanerteng aitqan sózderin keshke úmytyp qalady, onyng auyzsha aitqanyna senuge bolmaydy» degenin keltiredi.

Orys qújattarynda «qazaqtar orys bodandyghyna kirdi» degen derekter kóp tabylghanymen «jonghar hany orysqa bas iydi nemese onyng bodandyghyna kirdi» degen sóz kezdespeydi.

Abylaydyng tútqyndaghy kezinde onyng Qaldan Serenge: «IYә, ekeuimiz birigip orys pen qytaygha qarsy túrayyq!» dep auyzsha uәde bere saluy bek mýmkin. Onsyzda orys pen qytaydyng arasynda «birin-birine salyp, oiyn oinap ýirenip qalghan» Abylay sol kezdegi kórshilerimen osynday aqyl-aylalyq qarym-qatynas jasamasa óz mýddesin de qorghay almaghan bolar edi. Alayda bizden kóri dalalyq zandaghy «erding uaghdasynda túrudy» erekshe joghary baghalaytyn jonghar jaghynyng Abylaygha senim artqanyn da joqqa shygharugha bolmaydy.

Abylay tútqynnan bosaghanan keyingi jyldar ishinde, shynynda da qazaq-jonghar arasynda talas-tartys tughanda kóbinde berekege oiysqany, eki jaqty jaqyndatugha әrekettengeni bayqalady. Monghol tildi qújattarda da sonyng aiqyn kórinisi bar.

«Tórt Oirattyn, tarihy hikayasy demek-dýr (Dörben Oyirad-un teüke tuyuji orosibay) 1750-1751 jyldar» dep berilgen qújattaghy qazaqqa qatysty eki audarmanyng birinde Abylay tilge tiyek etiledi^[45].

Qazaqsha audarmasy mynaday: «...Jonghar ókimeti tynysh bolghan shaqta Qazaqtyng qaghany Abylay sherik attandyryp keluin Jonghar bilip qalyp, qarsy әsker attandyrghanda, qazaq Moryty ózenining jaghalauyna qonghan týnde jetip, aqta attaryn tartyp alyp, Moryty ózenining aghashtaryn baylap buyp, Sek Týlkinge jetip, qazaqtardy jaulaghan kezde, qazaq qayta arazdasa jazdap, bir jaqsy kisisin jiberip, «Búdan bylay biz senderge qarasty bolyp, senderge biyleteyik, Qazaq qaghany Abylay degen men» dep suyt habar jetkizipti. Jonghardyng qaghanyna tartu retinde bir qonyr ala baytaldy qaghangha jetkizip ber dep jetektetip, sol kisini elshilikke jiberipti. Abylay qaghan kóp uәzirlerin ertip, ala baytalyna minip shygha kelgende qalyng aqta attaryn aiyryp bólip berip, Abylaydy qaghannyng qabyldau rәsimine boldyrypty. Osylaysha bereke-birlik jaqsy ornaghan eken...»^[46].

Qaldan-Seren ómirden ótkennen keyin onyng múragerleri arasynda taq ýshin qyzu kýres bastaldy. Qazaq súltandary jonghar biyleushilerining biylik ýshin ózara tartystaryn quana qarsy aldy. Sebebi olargha qarsylastaryn әlsiretuge jәne qazaq handyghynyng ontýstigi men ontýstik-shyghys aimaqtaryn jongharlardan qaytarugha mýmkindikter tughyzdy^[47]. Sóitip, Qaldan-Serenning ólui Abylay eki arasyndaghy sharttardyng tabighy búzyluy men qazaq jaghyna tiyimdi bolghan baghytqa bet búrdy.

Abylay oshaqtyng ýsh bútynday bolghan – qytay, jonghar, orystyng ortasyna ilingen mys shaynektey qiyn kýide túrsada, ózining jalyngha sharpylyp kýiip ketpeuine erekshe ebdeylik, danalyq, batyrlyq tanytty.

«Abylay Reseymen de, Qytaymen de qiytúrtqy, aldau sayasatyn ústandy. Búl eng dúrys sayasat edi. Osy sayasattyng arqasynda Abylay orystardyng ishkeri enuin az bolsa da tejedi. Oirattardy qytaymen odaqtasu arqyly әlsiretti. Eki ortada beybit ómirge qol jetkizdi. Kórshilermen sauda-sattyq jasaugha jol ashty»^[48].

Jogharyda atalghan Nepluevting syrtqy ister kollegiyasyna jazghan hatyndaghy «qazaqtar men qalmaqtar bitimge kelip, birigip ketu qaupi bar» dep alandauynyng da shyndyq negizi atalghan jaylardan bayqalady. Tútas jonghar-qazaq soghysynda kóp jaghdayda orystyq kýshterding eki elding ortasyna ot tastap otyrghany tarihy derekter men qújattardan aiqyn kórinedi.

Endeshe, atalghan jaylargha qanygha otyryp, Abylaydyng qolgha týsui men bostatylyuyna qayta nazar salsaq, ol eshqanday reseylik kýshterding yqpaly emes. Tóleby bastaghan elshilerding «at basynday altyny» men «aybat», «aqyly» da emes. Týrki júrtynyng jazylmaghan zandarynyng múragerleri bolghan monghol-qazaq syndy kóshpendiler tabighatynyng babadan qalghan tәlimatqa bas úsynghan әdilettiligi men qandas bauyrmaldyghy. Ári jongharlardyng qazaq jerine kiruining olardy otarlau, jong ýshin emes, ejelgi ata imperiyalaryn qalpyna keltiru jolyndaghy talpynysynyng jekpe-jek sheshimine berilgen naq maydan úrystar arqyly jýrgendigi.

Shoqan Uәlihanovtyn: «Abylay dәuiri – qazaqtyng erligi men seriligining ghasyry»^[49] deui sonday әdiletti úrys maydanynda ózderin dәleldeuge mýmkindik alghan qazaq batyrlarynyng kóptep maydangha shyqqandyghyn kórsetedi.

Olay bolsa, meyli ózin qazaq sanaghan Abylay, meyli ózin jonghar sanaghan Qaldan Seren sol dalalyq zannyng tasqa basylghan qaghidatyna qatang týrde boyúsyna bildi degen sóz. Osylaysha, kemeline kelip, qanyna da, janyna da jazylghan ata-baba zanynyng aq-adal jolynan attamay jasaghan әdil ýkimi Abylaydy bostandyqqa shyghardy.

1740-1750 jyl­da­ry Aby­lay jonghar­larmen beybit kelisimge kelip, jonghar­lar qazaqtargha Syr­da­riya manyn­daghy qala­lar­dy qay­ta­ryp be­redi. Osydan keyingi jenisti sherulerge Abylay tikeley qolbasshylyq etip jongharlargha art-artynan soqqy berdi.

Orys ghalymy A. Levshiyn: «Aqyldy da, ailaker Abylay jonghar biyleushileri arasyndaghy alauyzdyqty sheber paydalana aldy. Olardyng ózara talas-tartysyna dem berip, óz elining tynyshtyghy men qauipsizdigin saqtap, ejelgi jauynyng ishtey ydyrauyn kýtti»^[50], – dep jazady.

Jongharlar arasyndaghy ishki alauyzdyq jәne Qytaydyng Ching armiyasynyng zor kólemdegi jazalau joryghy, Abylaydyng asa sheber diplomatiyasy aqyrynda osy bir azuly, tentek, dalalyq imperiyany ansaushylardy mýldem qúrdymgha jiberdi.

Imperiyalardyng redaksiyalauynan ótken keybir jazba derekter Abylay handy Ching ýkimetine (Ejenhangha) baghynyshty etip kórsetedi.

«Búl arada, imperiyalyq ózimshil úghymdaghy qytay shejirelerinen bastau alyp, keyingi tariyhqa kóshken bir qate derekke nazar audaru qajet. Abylay eshqashan ózining halqyn bodandyqqa baylamaghan. Qytay imperatorynyng biyligin moyyndaymyn, baghynyshtymyn dep ant bermegen. Abylay atynan jazylghan múnday qújat eshbir tarihta joq. Abylay elshileri Pekinde tek tatu kórshilik, bauyrlastyq turaly ghana sóz qozghaghan. Jýzdesuler, kelissózder barysynda saray úlyqtarynyng bodandyq turaly isharatyn qabyldamay, tabandy toytarys berip otyrghan.

Sol kezdegi diplomatiya tiline kóshirsek, Ching imperatorymen qazaq hanynyng arasynda «agha-inili qatynas» ornaydy. Al, búl kezde bodandyq jýie – «әke men bala arasyndaghy qatynas» dep atalatyn»^[51].

Abylay Resey men Qytay imperiyalarynyng arasynda ornalasqan Qazaq elining geosayasy jaghdayyna iykemdelgen sayasat jýrgizdi. Qytay әskerleri jongharlardy joyyp, Orta Aziya men Qazaqstangha ene bastaghan kezde músylman elderining basyn qosugha úmtylyp, Aughan shahy Ahmad Durraniymen kelissóz jýrgizdi. Týrkiyagha elshilik jiberu niyeti de boldy.

1757 jylgha kelgende jongharlar birjolata talqandaldy. Al «Edil qalmaqtary» atanghan torghauyttar toby jongharlarmen ishtey mýddeles bolsa da tatqany jaghynan da, taghdyry jaghynan da olardan bólek ómir sýrdi. Keyde jonghar atalghan ýlken top pen keyinnen monghol atalghan últ qúramyndaghy taypalyq odaqtardy aiyra bilmeuden kóptegen qate úghym-týsinikter qalyptasyp jatady.

«Shandy joryq» oqighasy jәne Abylay han

Biz búdan búrynghy taqyryptarymyzda Edil qalmaqtary turaly bayandaghanbyz. Sol derekterdi qysqa qayyrsaq, bizder jonghar ataghan Oirat handyghynan qaqpaylau kórgen torghauyttar eki dýrkin kóshpen Edilge baryp, keyinnen orysqa baghynyshty bolghan edi.

Edil qalmaqtary men qazaqtar arasyndaghy kóptegen úrystar  orystardyng tikeley arandatuy nәtiyjesinde oryn alyp otyrdy.

Jonghar shapqynshylyghynan yghysyp qansyraghan qazaq toptarynyng batysqa qaray qúiylyp, Edil-Jayyq boylaryna qaray oiysuy Resey imperiyasyn jәne onyng qol astyndaghy – bashqúrt, qalmaqtardy da alandatty. Orystar olardyng qúlaghyna: «qazaqtardyng bolashaqta senderdi jaulap alu qaupi bar» ekenin sybyrlap, qorghanu sharalaryn qarastyrugha shaqyrdy. Onsyzda kóshpendiler túqymyn óz ózine salyp, solar arqyly ot kósep ýirengen orystyq otarlau jana syltaular tapty. Oral aimaghyna janadan әskery bekinister salu sharalaryn qarqynmen qolgha aldy.

Shynynda da batysqa qaray bosqan qazaqtardyng taghdyry asa auyr bolghangha úqsaydy. Mýshkil kýidegi qazaq auyldarynda qayyrshylyq, tonaushylyq syndy әr týrli kelensiz oqighalar da jýz berse kerek. Sol zamandaghy Mәurennahr derekterinde «Qazaqtar Mәurennahr qalalaryna tolyp ketti, tonaushylyqpen ainalysyp Mәurennahrdy qúrtugha ainaldy» delingen.

Qazaqtardyng әr týrli kiriptarlyq kýii Reseyding qazaq dalasyn soghyssyz basyp aluyna týrlishe shart-jaghday әzirledi.

Beken Qayratúly «Qazaqiya qalay otarlandy?» atty enbeginde: «Edil boyyna qonystanghan qalmaqtar Ayke hannyng (1670-1724) túsynda 1655 jyly Resey biyleushisi I Petr patshamen sharttasyp, patshalyqtyng týstik shekarasyn Kapqaz halyqtary men Týrik elining shabuylynan  qorghaudy mindettep aldy. Ejelden jauynger qalmaqtar moynyna alghan mindetin oidaghyday atqardy. Atap aitqanda: 1681 jyly Bashqúrtiyagha shabuyl jasap, olardy orystyng qol astyna quyp kirgizdi; 1709 jyly shvedterge qarsy Poltava shayqasynda orystyng soyylyn soqty; 1710 jyly týrikterge qarsy maydangha qatysty; 1728 jyly Persiya joryghyna atsalysty; 1786 jyly orys soldattarymen birge Qapkazdy oirandap, Qyrym handyghynyng songhy demin tauysty; 1814 jyly orys-fransuz maydany ótken ataqty Borodina shayqasynda qalmaqtar asqan erligimen kózge týsti.

Fransuz patshasy Napoleon Bonapart Resey patshasy I Aleksandrgha jazghan hatynda: «Siz ben bizding maydan adamzat tarihynda ózining kórkem talghamyn saqtap, әskery ónerding erekshe ýlgisi retinde este qalugha tiyis edi. Biraq sizding armiya sapynda payda bolghan jabayylar (qalmaq jasaghyn aitady) bizding mәndi-maghynaly soghys ónerin kórsetuimizge mýmkindik berer emes. Búnday jabayylardy aidap salyp, úly Rusi armiyasy olardyng artyna tyghylyp qaluy jaraspaytyn qylyq. Men búnday jabayylarmen emes, ózimizge say orys soldattarymen soghysudy qalaymyn», – deuine negiz bolghan dýnie – osy bir jauynger taypanyng әreketi bolatyn» degen derekter keltiredi^[52].

1771 jyly qantarda qoparylyp shyghysty betke alyp jolgha shyqqan kóshting naq sany – 30 909 shanyraq, shamamen 180-200 myng adam. Kóshti qorghaugha tiyis qaruly qoldyng ózi – 40 myn. Búl salqar kósh qalayda, Qazaqiyany basyp ótuge tiyis, basqa jol joq. Patsha búlardy qaytaryp keluge Jayyq orys-kazak jasaghyn júmsaydy. Olar qalmaqtarmen shayqasudan birden bas tartady. Al, general Traubenberg basqarghan ýkimet әskerleri, auyr qaru-jaraghyn sýiretip jolgha shyqqanymen kóshke jete almay, aryp-sharshap orta joldan keri qaytady^[53].

Qytaydyng qazaqtanushy әigili ghalymy Su Bihay «Tórt oirattyng qysqasha tarihy» atty enbekke silteme bere otyryp, býgingi torghauyttar ishinde kereylerding ru attary saqtalghanyn aita kelip: «G.Houorttyng «Monghol tarihynda» Edil torghauyttarynyng arasyndaghy kereytterding sany «1767 jyly 3861 týtin bolghanyn, han túqymyndaghy erekshe taypagha tәn joghary dengeydegi monah әuletteri 7672 týtin, al kókshynar (qosshylar) 3861 týtin bolghanyn jazady. Osyndaghy ýsh bólikting ishinde 3861 týtin týgel kereyt boludan syrt, qalghan eki taypanyng kóp bóligining de kereytter ekeni shýbәsiz. Óitkeni, Torghauyt hanynyng saqauyldary, zaysandary, kók shynarlary negizinen kereytterden qúralatyn. 1771 jyly Edil boyynan qayta kóshken kezderinde kereytter hannyng saqauyly bolghandyqtan han men ru-taypa aqsýiekterinin, monahtardyng qauipsizdigin qamtamasyz etemiz dep jolshybay tuyndaghan jau-jalam kezinde kóp qúrbandyqtar berdi»^[54] degen mәlimetter keltiredi.

Edil qalmaqtarynyng kóshine qatysty birneshe boljamdar bar. Týpkilikti sebep osy bir jauynger taypany ózderining dinine, diline, tiline engizip bir jolata «juasytyp», qúldanyp aludy kózdegen orys otarshyldyghynyng olargha tizesining barynsha batqandyghy der edik. Shyndyghynda da qalmaqtardyng qúqyqtary eleuli týrde shekteldi. Mal jayylymy jetispedi. Qalmaqtardyng bir bóligine hristian dinin kýshtep qabyldatu sayasaty jýrgizildi. Olar Resey armiyasyna jyl sayyn әskery jasaqtar berip túrugha mindetti boldy. Reseyding kóptegen basqynshylyq soghystary kezinde orystardyng aitaqtap aldygha salyp qoiymen qyruar qalmaq qyrylyp qaldy.

Qytay derekterinde atalghan kósh haqynda: «Úbashynyng torghuttardy bastap otangha qaytyp kelui» dep bayandalady. Qytay tilinde jazylyp (2005 jyly), keyinnen (2007 jyly) úighyrshagha audarylghan sonday tarihtyng bir ýzbesi «Shynjang tarihyndaghy әigili túlghalar» degen kitapta berilgen. Onda bayandaluynsha, Edil boyynan «1712 jyly Ayqagha jibergen elshiler ýiirmesi Siyberiya arqyly  jýrip, eki jyldan astam uaqyttan keyin Beyjinge jetip kelgen», «olardyng búl saparynan qatty әserlengen Kanshy patsha ózining 32 adamdyq elisheler qosynyn attandyryp, olar 1712 jyly 23 mausym kýni jolgha shyghyp, eki jyldyq mashaqatty sapar arqyly 1714 jyly 12 shildede Angqa túryp jatqan Mantúqaygha jetken». Olar onda 14 kýn bolyp 1715 jyly 30 sәuirde Beyjinge oralyp, Kanshy patshanyng marapatyna ie bolghan әri «Jat júrttar haqynda estelik» degen kitap jazghan.

«1730 jyly Yung Jing patsha Toshy jetekshiligindegi elshiler tobyn Petrburgqa rossiya әiel patshasy Annanyng taqqa otyrghandyghyn qúttyqtaugha jibergen. Sonymen birge Mantay jetekshligindegi elshiler tobyn jәne bir mәrte torghuttardan hal súraugha jibergen.

Ayqanyng nemeresi Donroblash sardar bolghan mezgilde Chu Japty taghy da elshilikke jibergen. Ol orystardyng kedergilerin búzyp ótip, ýsh jyldyq mashaqatty saparmen, 1756 jyly (Chiyan Lúnnyng 21-jyly) Chiyndidaghy jazdyq demalys ornyna baryp, Chiyan Lúng hangha Sadaq sekildi saughalar tapysyrghan әri Chizangha (Tiybetke) baryp, Dalay lamagha ghibadat qylugha ótinish bildirgen»^[55].

Osylaysha, jalghasqan qytaylar men Edil torghauyttary arasyndaghy baylanystyng ýzilmegenin kóremiz.

«1761 jyly 19 jastaghy Úbashy sardarlyq taqqa otyryp, torghuttardyng batysqa kóshkennen keyingi 7-úrpaq sardary bolghan. Ol kókiregi danghyl, aqkónil bolghandyghy sebepti óz qauymynyng erekshe qoldauyna ie bolghan. Kelesi jyly әiel patsha Ekatarina II jarlyq shygharyp, torghuttar túrghan mannyng ainalasyna bekinis qamaldaryn saldyryp, kóptep jasaq jiberip, olardy erekshe baqylaumen barynsha qysa týsken. Ári olardy mәjbýrli týrde resey-týrkiya soghysyna qatynastyrghan, soghysta 70-80 mynday torghut qaza bolghan. Solay bola túrsa da patshalyq resey ýkimeti 16 jastan asqandardyng barlyghyn úrysqa qatynastyru turaly jarlyq shygharghan. Qatty azap-tozaq ishinde qalghan әri qúryp ketu qaupine dýp kelgen torghuttar aqyry tózip túra almay, qaruly kóterilis jasap, otanyna qaytugha bekingen.

Shyghysqa kóshu jospary jasalghannan keyin, býkil taypadaghylar jedel týrde kósh qamyna kirisedi. Aqyrynda satqyndardyng ishki qúpiyalyqty әshkerelep qoiy sebepti torghuttar belgilengen merzimnen búryn qozghalugha mәjbýr bolady»^[56].

Shyn mәninde olardyn, 1770 jyldyng kýzinde ózderining atamekenine qaytadan qonys audaruy turaly sol kezdegi Qytay patshalyghymen mýldem qúpiya týrde keliskeni turaly da derek aitylady.

Qalmaqtargha búrynghy otandaryna oralu turaly ýgit-nasihatty Ámirsan Sheren jýrgizdi. Qalmaqtar 1770 jyldyng kýzinde Qytay biyligimen qonys audaru jayly kelisti. Edil qalmaqtarynyng bir bóligi budda dinbasylary jýrgizgen ýgit-nasihatqa boy aldyrdy. 1771 jyldyng qantarynda jalpy sany 180 myng qalmaq Qytay manyna qonys audarugha әreket jasady. Edilding ong jaghalauynda 60 myngha juyghy qalyp qoydy, sebebi múz óte júqa bolghandyqtan olar ózenning sol jaghalauyna óte almady. Sonymen birge, kóship-qonushylar arasynda ózderining tarihy otanyna qonys audarghan birneshe myndaghan jongharlar da boldy. Olardyng sany 10 mynnan 25 myngha deyin artty^[57].

Jogharydaghy qytay deregi búl aitylghandardy teristemeydi. «1771 jyldyng 17 qantarynda jolgha shyqqany» aitylady. Ári әiel patsha Ekatarina II-ning búdan habar tauyp, qughyndap tosu turaly jarlyq shygharghanyn jazady^[58].

Orys jaghy osy orayda «eki kóshpendi jauynger taypany bir-birine soghyp, qúrtatyn taghy bir songhy oray keldi» dep eseptep, qazaq jaghyna habarshy attandyryp, «qalmaqtar senderdi shapqaly bara jatyr» degen ósekter taratty. Qalmaqtar Jayyq ózenine jaqyndap kele bergende Orynbor gubernatory Nepluev Núraly hangha: «olar qazaqtargha shabuyl jasau ýshin kele jatyr» degen habar berdi. Onyng ýstine, Nepluev qazaqtargha patsha ýkimetining atynan qalmaqtargha qarsy shayqasqa shyghyp, qan maydanda oljagha týsken qalmaqtardyng býkil dýniye-mýlkin búlap-talap, iyelik etu qúqyn beretindigin úqtyrdy.

Al qazaqtar jaghyna qalmaq basshylary aldyn ala jol súrap hat jazghan bolsa da olar: «búl qalmaqtardyng bizdi aldaghan aramdyghy bolmasyn» degen kýdikti oy keltirdi. Sóitip, ata kekti qusa da, maldy-kýili torghauyt tobyn búlap, onay olja aludy maqsat etse de, orystyng sózine qúlaq asyp, solardyng soyylyn soqsada qazaq jaghy torghuttargha tap beredi.

Búl turaly qytay jazbalary: «... qalyng qarmen qúrsanghan qazaq dalasyna kirgende, olardyng kazaktardyng shabuylyna úshyrap, 9 myng adamynan airylghanyn» jazady. Ári olardyng kazak qolyn tas-talqan etip, jalghasty ilgerlegeni aitylady. «Ile-shala patshalyq reseyding 50 myndyq birlesken jasaghynyng shabuylyna úshyrady» deydi^[59]. Mýmkin, birlesken armiya dep qazaq qolyn menzegeni bolar. Osydan keyin olar «qorshaudy búzyp shyghyp, Balqash kólining ontýstigine qaray ilgerlegen». Osy arada oilamaghn jerde qosyn ishine auru tarap kóp adamnyng ólgendigin aitady. Sóitip olar 1771 jyly 17 shildede Ile ózeni boyyna ilingen. Sapargha shyqqan 170 mynday adamnan, ne bәri 70 neshe myny ghana aman jetken^[60].

Taghy bir jay, atalghan derekte kórsetiluinshe, «Patshalyq resey torghuttardyng shyghysqa ketip qaluyna qatty qapalanyp әri jauyghyp, kózsiz narazylyq bildirip, olardy qua soqqylau turaly pәrmenin jetkizgen. Chiyan Lúng patsha: «soghys jasau nemese túrghyn etudi patshalyghymyz ózi sheshedi» dep Patshalyq reseyge toytarys bergen»^[61].

Sóitip, qytay patshasy Chiyan Lúng Úbashy bastaghan topty arnayy qabyldap, qonaghasy berip, Pu Tozúnching ghibadathanasynyng aldyna «torghuttardyng otangha oralghandyghynyng eskertkishi» jәne «torghut qauymyna izet kórsetu esteligi» atty eki aibatty eskertkish tas qoyghyzghan eken.

Abylay han jәne «Shandy joryq oqighasyna» qatysty aitqanda, bosqyn halyqtyng qazaq dalasy arqyly basyn aman alyp ótpekshi bolghan múqtajdyghyna nazar audarghan dúrys. Keybir әdebiyetterde aitylghanday olardyng «qazaq dalasyn qaqyratyp, qyryp-joyyp ótetindey» aram pighyly bolmaghanyn jogharydaghy derekterden aiqyn angharamyz.

1771 jylghy 16 sәuirde Knyazi Urusovtyng Astrahan gubernatory N.A.Beketovke jazghan hatynda: ... mening estigenim, qalmaq biyleushleri Shereng men Bambar Abylay hangha hat jazypty: Edil boyynan shyghysqa, qytaygha qaray auyp bara jatqan qalmaqtardy qazaq jeri arqyly aman ótkiz, qalmaqtyng jýz jaqsy qyzyn beremiz, depti. Sheren men Bambar ózining aimaqtaryn bastap, Ubashynyng aldynda 20 shaqyyrmday ozyp ketip barady. Qazaqtardyng ózara әngimesinen estigenim, qytaydyng hany Abylay súltangha hat jazyp, «Astrahandaghy qalmaqtar bizge kele jatyr, olardyng jýretin jolyn ashyp qoy» dep talap etipti-mis. Oghan Abylaydyng ne jauap bergenin bilmeymiz, biraq osy estigenimiz shyndyqqa úqsaydy»^[62].

Keyingi tarih boyynsha qaraghanda, jogharydaghy qújattyq derek keybir nәrsege naqtyly emes, erin úshyndaghy kýdikti emeurinmen qarasa da uaqyt atty tóreshi songhy nәtiyjening sonda aitylghanynday bolghanyn kórsetti.

«1771 jyly Edil qalmaqtarynyng jonghargha qazaq jeri arqyly ýdere kóship, Balqashqa jaqyndaghan kezde Abylay bastaghan qazaqtyng qalyng qoly qalmaqtardy qorshaugha aldy. Osy kezde qalmaq basshylary Úbashy men Seren bitimge keludi, býkil el-júrtymen bodandyqqa qabyldaudy súrap, elshi jiberdi. Kiriptar úsynysty talqylau ýshin shaqyrylghan әskery keneste Abylay taghy da kóregendik tanytyp, jenilgen jaudy qyryp-jondyng qajeti joq ekendigin dәleldeuge tyrysty. Edilden aughan qalmaqpen kelissózge kelip, tym qúrysa olardyng jonghargha erkin ótip ketuine mýmkindik beru jónindegi Abylay týiinining arjaghynda shyghystaghy úly kórshimen bolashaqtaghy qarym-qatynasty oilau jatty. Jonghardan azat etilgen shyghystaghy jerlerge qazaq auyldaryn aparyp týpkilikti qonystandyru da Abylay sayasatynyng terendigin, kemengerligin aiqyn kórsetedi. Onyng әrbir is-әreketi qazaq halqynyng býtindigin, eli men jerining tútastyghyn saqtaugha baghyttaldy»^[63].

Shejirelik derekter boyynsha, qalmaqtardy qazaq jerinen aman ótkizip jiberu iydeyasyn Abylay qoldaghanymen onyng qol astyndaghy batyrlary men biyleri oghan kelispedi delinedi. Sóitip kelisimning sheshimin kýtip jatqan qalmaq jaghyna: «qazaqtar senderdi aldap, әsker toptap, tez arada qúrtyp jibermekshi» degen sybys jetedi. Qalmaq jaghy qazaq qorshauyn búzyp shyghyp, qashugha әrekettenedi. Olargha jauyqqan qazaq toby: «әne, aitqanymyz keldi. Búlar bizge qaru kóterdi» dep olargha lap qoyady. Soghystyng bir sheti úly jýz jerin sharpyghandyqtan jonghar zamanynda olarmen odaq bolyp, kóp kýresten shet qalghan úly jýz auyldary da torghauyt tobynyng mal-mýlkin oljalap, shaban-shalaghay adamdaryn tútqyngha týsirdi.

1773 jylghy 26 qantarda qazaq tútqynyna týsken  Deregar degen Edil qalmaghy mynaday maghlúmat qaldyrghan: «…Balqash kóline jetkenimizde atymyzdyng ayaghy synyp, qazaqtardyng qolyna týstik. Meni siban kerey bolysynyng qazaghy Qojanazar Sәttibay iyelendi. Jaghdayym jaman boldy. Qojanazar menen әielin qyzghanyp, úryp-soqty, qorlyq kórsetti. Sodan son, eriksiz qashyp shyghyp, orys bekinisine keldim. Men búryn Reseyding azamaty bolghanmyn…»^[64].

Búl derekter qazaq tútqyny bolghan qalmaqtardyng keyinnen aldynghy izben ketken el-júrtynyng sonynan qashyp barghandyghyn bayqatady.

Imperator Akademiyasynyng mýshesi, dәriger, dәrilik ósimdikterdi zertteushi-ghalym Ioann Siyversting 1792-jyly qazaq dalasyna jasaghan sayahat esteligindegi:  «...5-shilde kýni Úrjar ózenin boylay, 40 verstaday alystan kóringen Jay-Tóbege bet aldyq. Jolda Astrahannan 1770 nemese 1771 jyldary qashyp shyqqan qalmaqtar men qytaylyqtardyng arasynda bolghan soghystyng izindey, jan-jaghyna or qazylghan qamalgha kezdestik. Al qazir, osy halyqtardyng kóptegen qaldyghy, Ertisting basy men Bora-Tal, Qanjyp ózenderining boyynda emin-erkin túryp jatyr», – degen joldary «shandy joryqtyn» izderi men ary asqan qalmaq jaghdayynan azda bolsa derek beredi^[65]. Degenmende, múndaghy «qashyp shyqqan qalmaqtar men qytaylyqtardyng arasynda bolghan soghys» degeni jansaq aitylghan. Onda ne qazaq-shýrshit qaqtyghysy ne qazaq-qalmaq qaqtyghysy boluy mýmkin. Al qalmaq-qytay arasyndaghy úrysty aitpaq bolsa onyng jyl shamasy 1750 jyldargha tura keledi.

«Shandy joryq» oqighasynda Ilege qaray bet týzegen torghauyttardan qughyn-sýrgin, soghys kezeninde bólinip qalghan bir bólek el Qyrghyzstanda «sart qalmaq» atanghan bir auyl bolyp túrady degen de derek  bar.

Eskere keterlik, taghy bir jay – búdan búryn da tilge tiyek etilgenindey, qazaq jerinde túrghylyqty qalmaqtardyng da bolghandyghy. Onyng bir toby Abylaygha qarasty Ereymentau ónirinde bolghan. «Shandy joryq» oqighasynan keyin olar da: «týbi myna qazaqtardan bize opa joq eken» dep bilip, aldynghy kóshting izimen qasha kóshedi.

Omby múraghatynda 1773 jylghy aqpan aiynda qazaq tútqynynan qashqan qalmaq әielining týsiniktemesi turaly kelesidey derek keltiriledi: «Mening atym Jarga Bardazamaeva, 40 jasta­myn. Búryn Edil boyynda, Enatiev bekinisine qarsy mekende, Dotbir Dundukov knyaziding qarauyndaghy elde túrghanmyn. Jaylauda 15 jasar qyzym auyryp, ony emdetu ýshin Obashy hannyng eline barugha mәjbýr boldym. Ol el shyghysqa, búrynghy jonghar jerine jap­pay auyp bara jatyr eken. Men solarmen birge kettim. Balqash (Balhasy) kólining jagha­syna kelgende atymyz óldi, otyz shaqty adam jayau qaldyq. Bizdi qazaqtar ústap aldy da auyl-auylgha taratyp, bólip jiberdi. Men Aby­­lay súltangha qaraytyn uaq bolysynyng el aghasy Bayan batyrdyng iyeliginde boldym. Bayan batyr qaytys bolardyng aldynda meni ózining inisi Habin Tultu Bulukovqa (Bólek) berdi. Osy uaqytqa deyin sonda boldym. Ol elde jaghdayym qiyn boldy. Basqa qalmaqtar siyaqty men de búryn Reseyding qolastynda bolghandyghymnan qashyp shyqtym. Týn ishinde bir týieni ústap mindim. Priozernyy staniy­sasyna bir shaqyrym qalghanda, týieni dalagha tastap, ózim Bayan aulagha (Bayanauyl – red) jayau keldim^[66].

Ýmbetey jyraudyng «Jantay batyr» jyrynda da  «qashqan torghauyttardy songhy quu» atalghan derekterdin, 1773 jylghy aqpan aiyndaghy jogharghy derektermen uaqyt jaqyndyghyn kórsetedi.

Atalghan jyrda torghauyttardyng kóshuge qamdanghany haqynda:

Qúrtyp qysqa ayaqty qara malyn,

Tóldetpey úzyn ayaq januaryn.

Túlparyn tusyratyp, bedeu baptap,

Torghauyt jasay bergen ketu qamyn», – degen joldar bar.

Jyrda qashqan torghauytty qughan Jantay batyrdyng mert bolghany bayandalady.

Osy kezenderge deyin qytay-qazaq arasyndaghy torghauyttardyng dauly mәseleleri de birazgha deyin sozylghan kórinedi. «Ching әuleti saray jylnamalaryndaghy qazaqqa qatysty derekter» atty kitapta 1773 jyly 11 jeltoqsandaghy Chiyan Lúng patshanyng mynaday bir hat-jarlyghy tirkelgen:

«Áskery qúpiyalyq ambandaryna: Elto (Tarbaghatay kenesshi ambany – red) Abylaydyng qazaq jerindegi torghauyttar men torghauyt jerindegi qazaqtardy ózara auystyru turaly tilek bildirgenin habarlady. Bylay isteu qajetsiz. Torghauyttar Edilden beri qaray aughanda qazaqtar olardyng birtalay adamyn jolda ústap qalghan. Búl qarauyl bekinister túrghyzyludan búrynghy is bolghandyqtan basqaru qiyn. Olardy ózara auystyrugha kelissek, ózimizge kóp әure tauyp alamyz. Onyng ýstine, qazaqtardyng yndyny jaman. Osy isti syltauratyp ózge janjal shygharuy da yqtimal. Ámbe, bizge alghash kóship kelgende torghauyttardyng әl-auqaty óte tómen edi. San mәrte qamqorlyq kórsetip, ornalastyruymnyng nәtiyjesinde túrmystary әntek onaldy. Eger adamdardy ózara auystyrsaq, olar óz jandaryn bagha almay, arada qolaysyz jaghdaylar tuyluy mýmkin. Eltogha mening osy jarlyghymdy jetkizinder: eger Abylay búl isti taghy da qonyrytsa (qayta qozghasa – red), torghauyttar da, qazaqtar da Ejen hannyng jamaghaty, qay jerdi qonys etse de bolady. Ózara auystyrudyng qajeti de shamaly dep aitsyn. Mening oiymdy olar da bilsin!...»^[67].

Taghy bir qyzyq jaghday, qazaq-torghauyt arasyndaghy qarym-qatynas, barys-kelis múnymen de toqtap qalmaydy. Qytay derekterinde Ábilpeyiz súltannyng qayyn atasy Bozýk (sýiegi oirat) pen balasyn ertip qazaq jerinen qashqan torghauyt әielge qatysty 1775 jyly Ile generaly Ilytúgha jazghan bir parsha haty saqtalghan.

Hattyng qazaq tilindegi audarmasy bylay: «Ileni biylep túrghan general, ambandargha Əbilpeyiz uannan dúghay səlem. Demekshim mynau: Qoyan jyly siz Shəueshekte ediniz, bir kəri atamnyng barlyghyn sizge məlimdegen edim. «Qartaydym, endi qalmaq júrtyna baryp, óz dəstýrimmen baqilyq bolsam», – dep Shəueshekke baryp edi. «Ólgenshe asyrap túrsyn», – dep bir kishkene bala men bir əyeldi sizding rúqsatynyzben qariyanyng janyna aparyp ornalastyryp edik. «Qariya qaytys bolghan song óz qalauy boyynsha qaytar», – dep ediniz. Endi estisek, (olar) Qaynýk-Qúljagha barypty, (bizshe, olar) óz erkimen nemese jarlyqpen bardy. Qoyan jylynda kelgende «qaytararmyn» degen jarlyghynyz bar edi, «ólgenshe baydy asyrap túrsyn, ólgen song qaytararmyn», – dep ediniz. Eger qaytarsanyz, (biz) balalarynyzgha sauaby tiyer edi. Babyq maghan jolyqqaly kelgen eken, sonyng arasynda bir torghauyt əyel bir kishkene balasyn alyp ketipti, bala óz qalauymen ketpegen. Taghy bir qazaq zaghip nauqas eken, Búrttyng qasyndaghy bir dərigerge auruyn qaratyp ketse, Búrt alyp ketipti, búl zaghiptyng sýiegi qazaq ekeni bergi qazaq júrtyna məlim. Múndaylar sizding jaqqa barsa, aitpasa bolmaydy. [Mór] Əbilpeyiz bahadúr súltan»^[68].

Jogharydaghy qújat mazmúnynan bayqaghanymyzday, onda tómendegidey ýsh ýlken məsele hatqa arqau bolghan: birinshisi – qazaq hany – Əbilpeyizding atasy: «qartaydym, endi qalmaq júrtyna baryp, óz saltym boyynsha baqigha attansam», – dep Shəueshekke baruy əri ony asyrap túrugha jibergen bir əyel men bir balany qazaq jaghyna qaytaru turaly ótinish berui; ekinshisi – bir torghauyt əyelding balasyn alyp qazaq jerinen qashuy; ýshinshisi – dərigerge qaratqaly qoyghan qazaq zaghipty Búrttyng alyp ketui.

Əbilpeyiz han osy joly jazghan hattaryn Ile generalyna tabystap kelu ýshin kishi úly – Bopyny elshi saylap attandyrady. Bopy 14 jastaghy bozbala bolghandyqtan, derekte elshilerdi Tóbet bastap kelgeni aitylady. Endeshe, hatta aitylghan oqighalar qalay tuyndady, osyndaghy Əbilpeyiz uannyng «bir kəri atam bar edi» degendegi atasy, sirə, kim?

Derek kózderi Əbilpeyizding bir əyelining qalmaq qyzy – Shaghan hanym ekenin, onyn» tegi – oirat (torghauyt – red), Bozýkting qyzy ekenin kórsetedi. Ol – əsili, Baraq súltannyng jesiri, Baraq qaytys bolghan song Əbilpeyiz ony əmengerlik jolmen alghan, sonynan Joshy tughan. Sondyqtan bolar, Ilytú óz patshasyna jazghan məlimdemesinde «oyrat qariyany Joshynyng naghashy atasy» dep arnayy tanystyrghan eken. Zertteushilerding kózqarasynsha, Bozýk qariya jay adam emes, maldy-jandy, begzat әuletten bolsa kerek. Sondyqtan da eki jaq ta atalghan qariyagha qatysty oqighagha bey-jay qaramaydy. Jay ghana bireuding qyzy bolsa Shaghan hanymda qazaq handarynyng úlyqtaghan әielderining biri bolmasa kerek edi.

Búdan búrynghy bayanymyzda aitylghanynday qazaq-qalmaq (torghauyt) qatynastarynda әli de júmbaq kýiinshe qalyp kele jatqan qanshama oqighalardyng barlyghynyng bir mysaly osy hattan kórinip túr.

Orystyng «jonghar men qazaq birigip ketpesin» dep ólerdey qoryqqany siyaqty, keyingi «shandy joryq» oqighasynda da qytay jaghy «Edil qalmaghy men qazaqtar jasyryn ymyragha kelip, bizding jerimizge kirip alghasyn, әlde qanday aram pighyldaryn iske asyryp jýrmesin» deytin alandaushylyqta bolghany da bar. Ony mynadan kóruge bolady:

1772 jylghy 19 qarasha kýngi Abylay men torghauyt hany Ubashynyng baylanysy turaly Qytay patshasynyng jarlyghynda: «Qazaqtardyng ishinen kelgen Daua degen adamdy Beyjiynge әkelip...tergedik. Onyng aituynsha: «Byltyr Ubashtar (torghauyt hany) kelgen kezde Edilge saudamen barghan Kunker bastaghan 8 adamdy jeke-jeke alyp jýrgen edi. Biraq, jolda bireui qashyp ketip, Abylaygha baryp panalady. Abylay oghan jol qarajat, astyna at beripti. Jәne oghan: senderding Ubashy handarynmen ekeuimiz teteles qandas edik. Qonysymyz shalghay boldy da, til tabysa almadyq. Ubashy endi Ejen hangha baghynyp, mening qarashalaryma bóget jasamaytyn boldy. Endi hat-habar alysyp, sәlemdesip túrayyq», – depti. ShuhatUbashtardy jasyryn tergep, onymen birge kelgen Kunker siyaqty jeti adamnyng ishinen jón biletin bir-ekeuin tauyp Beyjiynge jetkizsin.

Búghan qosa: Abylay orysqa jaghynu niyetimen, orystargha jaushy salyp, hat joldap otyrghany dausyz. Sondyqtan, on jasqa deyin ózimen dәmdes bolyp, birge ósken Dauany Abylay bizge tynshylyqqa әdeyi jiberip otyrghan joq pa eken? Abylaydyng syrtynan tergep jatqanymyzdy ózi estise, onyng kýdiktenui mýmkin. Búl qazaqtarmen qarym-qatynastaghy óte manyzdy is. Dauagha tartu tartyp, ony Ilege jetkizip salyp, aghasy Kúbitpen birge túrghyzyp, bas qamdaushy Shotyngha qúpiya baqylattyryp, qoldan shygharmau kerek. Dauany Abylaymen de habarlastyrmau kerek»^[69].

Búdan jogharyda aitqanymyzday orys pen qytaydyng da kóshpendiler túqymynyng jasyryn birigip ketuinen qatty alandaytyndyghy men qytay patshasynyng «Abylaydyng syrtynan tergep jatqanymyzdy ózi estise, onyng kýdiktenui mýmkin. Búl qazaqtarmen qarym-qatynastaghy óte manyzdy is» deuinen olardyng Abylaymen saqtyqpen sanasatyndyghyn kóremiz.

1773 jylghy 26 aqpan. Qazaq tútqynynan qashqan Edil qalmaghy Darazy Sharytovtyng aitqandarynan: «1771 jyly mamyr aiynda… Balqash kóline jetkenimizde, atymyzdyng ayaghy synyp, qazaqtardyng qolyna týstik. Meni kerey bolysynyng qazaghy Segizbay alyp ketti».

... Qazaqtardan estigenim: Abylay súltangha Qytaydyng hany elshi jiberip, qolyndaghy qalmaqtardy bosatyp, qytay jaghyna berudi súrapty. Oghan Abylay súltan: «Mening qolymda biraz Edil qalmaqtary bar ekeni ras. Olardyng kóbi kәri, auru, bala-shagha, әl-quatsyz adamdar. Basqalaryn qazaqtar bólip-bólip alyp ketken. Jәne de búrynghy kezde qalmaqtar qazaqtargha kóp jaulyq kórsetip, qazaqtardy qyrghan, talap-tonaghan. Sondyqtan, qazaqtar búl qalmaqtardy onaylyqpen bermeydi», – dep jauap beripti^[70].

Múnyng barlyghynda Abylaydyng ózgelerding aldynda ózin kesek, biyik ústaghan ór túlghasy menmúndalaydy. Ári diplomatiyalyq qarym-qatynas, tuysqan halyqtar arasyndaghy adamy qasiyetter syndy parasatty payymdary handyq keskinin aighaqtaydy.

Shyn mәninde, Qalmaqtar men Jongharlar Patshalyq Reseyding Túran dalasyna jasaghan ekspansiyasyna qaratqan eng ýlken tosqauyl edi. Olardyng qúrtyluy orys otarshyldaryna qazaq dalasyna kedergisiz kiruding mýmkindikterin jasap berdi.

Abylay men «shandy joryq» oqighasynda shyndyqtyng tasasynda qalghan kýngirt better әli de bolsa zertteudi qajet etedi. Ol zertteuler imperiyalyq iydeyalar shenberinen shyghyp, kóshpendi halyqtardyng ishki-syrtqy shynayy qarym-qatynastaryn barynsha basshylyqqa alghanda ghana kózdegen nysanasyna jete alady. Jattandy iydeyalar men әdebiyetterden alystamayynsha naghyz shyndyqqa jete almaymyz.

Atalghan oqighalar ghana emes, oqulyqtarda qazaq-orys qarym-qatynastary men Abylay biyligi de dúrys kórsetilmegen. Aytalyq, 8-synypqa arnalghan  J.Qasymbaev qúrastyrghan «Qazaqstan tarihy» oqulyghynda:  bir qarap shyghayyq. «Abylay han biyligi» taqyrybynda – orystar 1778 jyldyng 24 mamyrynda Abylaydy orta jýzding hany etip bekitti»^[71] dep jazylghan. Shyn mәninde búl taqyryp tarihy qújattardy saralap, tәuelsizdik túrghysynan qayta qaraudy qajet etedi.

Abylaytanu ghylymynyng bir izdilikke týspeui, әlige deyin hannyng shynayy bet-beynesin kórsete almauymyz tarihshylargha ghana emes, tútas qazaq qoghamyna syn bolyp tabylady.

Abylay 1760-1780 jyl­da­r ishinde Re­sey jәne Qytay elderi­men tolyq diyp­lo­mati­yalyq bay­la­nys­tar or­na­tty. Shekarlyq aimaqtardy tyynshtandyryp, kórshiles eldermen bolghan talas-tartysty sheshti. Osy­lay­sha ol qazaqtyng jerin kórshilerinen qorghap qalu sa­yasa­tyn ústan­dy. Aby­lay han­nyng she­ber diyp­lo­mati­yalyq sa­yasa­tynyng nәtiy­jesinde XVI­II ghasyr­daghy sahara biyleushiligine talasqan kóshpeli halyqtardyng ishinde qazaqtar al­dynghy oryngha shyqty.

Súltan Abylay ózimen zamandas han-súltandardyng qay-qaysysynan bolsyn qulyghy men aqyly jaghynan basym, onyng boyynda quatty biyleushige tәn qasiyetting bәri bar. Ol Orys imperatorymen de, Qytay Boghdyhandarymen de, til tabysyp, is jýzinde tәuelsiz biyleushi boldy^[72].

Sh.Uәlihanovtyng atap kórsetkenindey: «Sol uaqyttyng kýngirt jaghdayy Abylaygha batyldyghyn, tapqyrlyghy men aqyldyghyn jarqyrata kórsetuge mýmkindik berdi»^[73].

Shynghys han arqyly Joshydan órbigen әulet ishinde Abylaydyng qazaq halqy ýshin sinirgen enbegi tarih betine altyn әriptermen jazylyp qaldy. Býgingi memleketigimzding shekarasy da Abylay siltegen aq almas qylysh pen bolat nayza arqyly qalyptasqan edi. Aby­lay han­nyng kóre­gendikpen jýrgizgen ishki jәne syrtqy sa­yasa­ty ba­rysyn­da Qazaq han­dyghy quat­ty, birtútas mem­le­ket­ke ai­nal­dy.

Abylay ózine sengen, ergen qara ormanday halqyn erkindik, eldik túghyryna qalay kóterse, halqy da ony solay kóterdi, ardaqtady. Anyz, jyrlargha arqau qyldy.

«Búqar jyraudyng múralarynda Abylaydyng kezinde 20 shaqty batyrdyng esimderi atalady. Al Ýmbetey jyrau Abylaydyng túsyndaghy iri batyrlar men biylerdi: «...Kereyde batyr Jәnibek, Qaz dauysty Qazybek, Qu dauysty Qúttybay, Qarakerey Qabanbay, Qanjyghaly Bógenbay, Abylay sening túsynda, Sol beseui bolypty-ay! – dep jyrgha qosqan. Ataqty Qarakerey Qabanbay, Qanjyghaly Bógenbay, Shaqshaqúly Jәnibek, Shapyrashty Nauryzbay t.b. halyqtyq batyrlar jekelegen shayqastardyng ghana emes, qazaq-jonghar soghysynyng barysyn ózgertip, nәtiyjesin anyqtaugha qomaqty ýles qosqan...

Múhtar Áuezovshe tarqatsaq, «Qazaqtyng derbes el boluyna, әri-beriden song sol qazaqtyng qazaq boluyna, basy qosylyp bir jennen qol, bir jaghadan bas shygharugha enbek sinirgen Abylaydan artyq adam bolmas»»^[74].

Abylay hannyng Kókshening bauyrynda atyghay-qarauyl úlysyna ornyghyp, onyng ataq-danqy men biyligi sharyqtay bastaghan tústa aty shyqqan batyrlar qatarynda Qúlsary, Qúleke, Jәpek, Janteli, Tileke batyrlardyng esimderi atalady.

Keshegi kýni Temujinning basyna auyr kýn tughanda, Túghyryldyng onyng qasynan tabylyp, shashyraghan elin jinap, handyqqa kótergeni siyaqty, Túghyryl han úrpaqtarynan tu ústaushylar bolghan qos Qojabergen, Er Jәnibek, Túrsynbay syndy kóptegen batyrlar da Abylay tiktegen aq tudyng astynan tabyldy. Qazaq memleketin birge qúru jolynda tolarsaqtan qan keship, el-júrt, baytaq dalasyn qorghady. Erlikting jyryn jazyp, eldikting qamalyn jasady.

Tarih sahnasynda «Abylay zamany» atanghan dәuir tughan halqynyng jýreginen mәngilikke oryn aldy.

Jәdy Shәkenúly,

Jazushy-tarihshy. Qazaqstan jazushylar odaghynyn, Euraziya jazushylar odaghynyng mýshesi.

[1] «Abylay han», qúrast: Z.S.Tayshybay. JShS «Astana» baspasy, Petropal. 2005 jyl. 116 bet.

[2] Ayudayn Ochiyr. Mongolyn oirduudyn týýhiyn tovch. Erhelsen doktor Ch.Dalay. UB., 1993, 8-bet.

[3] «Qazaqstan tarihy turaly monghol derektemeleri» - III tom, «Dayk-Press», Almaty, 2006 jyl. 42 bet.

[4] Qojabergen jyrau «Elim-ay». Qúrast: B.Túrgharaev. Petropavl – 2009, Oblystyq Baspa ýii.

[5] «Qazaqstan tarihy turaly monghol derektemeleri» - III tom, «Dayk-Press», Almaty, 2006 jyl. 42 bet.

[6] Qojabergen jyrau «Elim-ay». Qúrast: B.Túrgharaev. Petropavl, Oblystyq Baspa ýii. 2009 jyl.

[7] Búl da sonda.

[8] Konrad N.I. Izbrannye trudy. –M., 1974, -S. 182.

[9] Golstunskiy K. Mongolo-Oyratskie zakony 1640 g. dopolniytelinye ukazy Galdan Huntaydjy y zakony, sostavlennye dlya Voljskih halmykov pry Halmyskom hane Donduk-Dashi. - SPb., 1880, S.1-2.

[10] Z.Qinayatúly. «Kóshpendiler memleketining mәdeny damuy» atty konferensiya ýshin. Almaty,  2006 j.  http://jebeu.kz/A_other/tariq/2018-01-24/673.html.

[11] «Qazaqstan tarihy turaly monghol derektemeleri» - III tom, «Dayk-Press», Almaty, 2006 jyl. 28 bet.

[12] Rabjam Zaya Bandidanyn (1599-1662) ómirbayandyq tarihy shygharmasy – «Rabjam Zaya Bandidanyng hikayasy aidyng jaryghy demek-dýr» menzeledi.

[13] «Qazaqstan tarihy turaly monghol derektemeleri» - III tom, «Dayk-Press», Almaty, 2006 jyl. 46 bet.

[14] BNMAU-yn týýh. Ded boti. 1604-1917. UB., 1968, 73-bet.

[15] Óskembaev Q.S «HVII – HVIII gh.gh Qazaq – jonghar baylanystary» Abylay hannyng 300 jyldyghyna arnalghan «Abylay han jәne Qazaqstannyng memlekettik tәuelsizdigi» Halyqaralyq ghylymiy-praktikalyq konferensiya materialdary. Kokshetau, 2013. – 521 b.

[16] B.B.Kәribaev. «Jongharlar Jәngirhandy nege tútqynnan onay bosatty?». https://alashainasy.kz/kazak_tarihy/jongarlar-jangrhandyi-nege-tutkyinnan-onay-bosattyi-67347

[17] Mekemtas Myrzahmetúly. «Qazaq qalay orystandyryldy». Almaty, 2011 jyl.156-157 better.

[18] Múhtar Qúl-Múhamed. «Orys ensiklopediyasyndaghy qazaq shejiresi». Atamúra, Almaty, 1994 jyl. 102 bet.

[19] Qozybaev M.Q. «Tarih zerdesi». 2 tom. 22 bet.

[20] Qúrbanghaly Qalidi. «Tauarih hamsa» - Bes tariyh. Almaty, 1992 jyl.

[21] Qojabergen jyrau «Elim-ay». Qúrast: B.Túrgharaev. Petropavl, Oblystyq Baspa ýii. 2009 jyl.

[22] «Qazaqstan tarihy». Qúrastyrghan: J.Qasymbaev. Almaty, «Mektep» -2012 jyl.

[23] «Abylay han», qúrast: Z.S.Tayshybay. JShS «Astana» baspasy, Petropal. 2005 jyl. 152 bet.

[24] Sofy Smatay «Qazybek bi» 1992 jyl.

[25] V.A.Moiyseev «Djungarskoe hanstvo y kazahy XVII-XVIII v.v.». 153 bet.

[26] Rahmanqúl Berdibay «Abylay asuy» - alghy sózinen, «Abylay han», qúrast:S.Dәuit. Jazushy, Almaty, 1993 jyl. 26-27 better.

[27] «Abylay han», qúrast: Z.S.Tayshybay. JShS «Astana» baspasy, Petropal. 2005 jyl. 106 bet.

[28] Búl da sonda. 107 bet.

[29] Búl da sonda. 121 bet.

[30] Búl da sonda.. 121 bet.

[31] Kazahsko-russkie otnosheniya XVI-XVIII vv. (Sbornik dokumentov y materialov). Alma-Ata: AN Kaz SSR, 1961, s.607.

[32] Kazahsko-russkie otnosheniya XVI-XVIII vv. (Sbornik dokumentov y materialov). Alma-Ata: AN Kaz SSR, 1961, 87 bet.

[33] «Shora» jurnalynyn, 1909 jylghy 4-5 sany, «Shynghys han» atty basylymynan. Z.Sәnikúly, «Túghyryl han». Almaty, «Palitra Press», 2020 jyl. 118 bet.

[34] Z.Qinayatúly «Shynghys han» Almaty, «Arda», 2008 jyl. 274-275 better.

[35] Olcott Marta B., The Kazakhs Institution press, Stan ford. USA. 1987, p.6.

[36] «Qazaqstan tarihy turaly monghol derektemeleri» - III tom, «Dayk-Press», Almaty, 2006 jyl. 28 bet.

[37] «Qazaq sovet ensiklopediyasy». 6-tom, 542-bet.

[38] Halid K. «Tauarih hamsa» (Bes tariyh). – Almaty, 1992. – 105-106 better.

[39] Serik Saydyghaliyúly «Joyylghan jongharlar degen kimder edi?». https://alashainasy.kz/kazak_tarihy/joyyilgan-jongarlar-degen-kmder-ed-56049.

[40] Su Bihay «Qazaq mәdeniyetining tarihy», Shynjang halyq baspasy, Ýrimji. 2005 jyl 357-358 better.

[41] «Qazaq SSR tarihy» 1-tom, Almaty, 1957 jyl. 253 bet.

[42] A.Lepshin «qyrghyz-qazaq dalasynyng spattamasy», 55 bet.

[43] «Qazaq SSR tarihy» 1-tom, Almaty, 1957 jyl. 253 bet.

[44] Moiyseev. «Qazaq-jonghar qarym-qatynastary orystyng arhivtik qújattarynda». Qújat №4, 1741j, 2 qyrkýiek. «Aqiqat», 1992j, №7. 60-bet.

[45] Búl tarihy hikayanyng avtory belgisiz jәne jazylghan merzimin zertteushiler 1750-1751 jyldar dep topshylaydy. Jalpy «Tórt Oirattyng tarihy» degen birneshe tuyndy búrynghy Jonghariyada, qalmaqtarda, Ile, Ertis, Hóh nuur (Kók kól) oirattarynda, Shyghys Týrkistanda (Shynjanda) (Gavan Sharav, Baatar Uvash jәne t.b. oqymystylar jazghan) kezdesedi.

«Tórt Oirattyng tarihy hikayasy»  atty tuyndynyng oiratsha totyn jazuymen hattalghan ýsh núsqasy Mongholiyanyng Qobda, Úbsy aimaghynda tabylghan. Olar – «Tórt Oirattyng tarihy (Dórvón Oiradyn týýh)», «Tórt Oirattyng tarihy hikayasy (Dórven Oiradyn týýh tuuj)», «Tórt Oirattyng bayan tarihy (Derven Oiradyn namtar týýh)» degen tuyndylar. Qazir búl núsqalar Mongholiya Últtyq Ghylym akademiyasynyng Til-әdebiyet institutynda, Mongholiya Últtyq ortalyq kitaphanasynda saqtauly.

[46] «Qazaqstan tarihy turaly monghol derektemeleri» - III tom.  -Almaty:Dayk-Press,33-34 bet.

[47] IAOO. – F. 1. Op. 1. Is. 35.  287–288 bet.

[48] Ómirzaqov Ó. «Reseyge qosylghannan ne úttyq?» – Almaty: Sanat, 1999. – 55-b.

[49] Sh.Uәlihanov, 5 tomdyq shygharmalar jinaghy, //A.A. 1984, 1 t.,432 b.

[50] Levshin A.I. «Opisanie kirgiyz-kazachiih ily kirgiyz-kaysaskih ord y stepey». – SPb. 1832, 4 ch. – Str. 210.

[51] Múhtar Maghauiyn. «Qazaq tarihynyng әlippesi», Almaty «Qazaqstan», 1995 jyl.

[52] B.Qayratúly. «Qazaqiya qalay otarlandy?». «Jarys.kz», Astana 2016 jyl.99-100 better.

[53] Osy әsker sapynda bolghan orys sayahatshysy kapitan Nikolay Rychkovtyng kýndelik jazbasy akademik Ábduәly Qaydardyng «Qazaq qanday halyq» atty kitabynyng 216-261 betterinde  R. Shәimerdenovtyng audarmasymen berilgen.

[54] Su Bihay «Qazaqtyng jalpy tarihy», 2-tom. Aud: T.Z.Qayyrken. «Asyl kitap» baspa ýii, Almaty. 2019 jyl.  243 bet.

[55] «Shynjang tarihyndaghy әigili túlghalar». 3-tom. Qúrast: Lii Chanmyn, Ju Shuan. Shynjang halyq baspasy. Ýrimji, 2007 jyl. 80-82 better.

[56] Búl da sonda. 85-86 better.

[57] Kasymbaev J.K. Teoreticheskiye, istoriograficheskie y istochnikovedcheskie aspekty antikolonialinyh vosstaniy v Kazahstane. – Almaty. 2010. – 24 c.

[58] «Shynjang tarihyndaghy әigili túlghalar». 3-tom. Qúrast: Lii Chanmyn, Ju Shuan. Shynjang halyq baspasy. Ýrimji, 2007 jyl. 87 bet.

[59] Búl da sonda.

[60] Búl da sonda. 88 bet.

[61] «Shynjang tarihyndaghy әigili túlghalar». 3-tom. Qúrast: Lii Chanmyn, Ju Shuan. Shynjang halyq baspasy. Ýrimji, 2007 jyl. 88 bet.

[62] Omby oblystyq memlekettik múraghaty 1-qor, 1-tizbe, 173-is, 213-218 better.

[63] «Aybyn». Ensiklopediya, bas red. B.Ó.Jaqyp. Almaty, «Qazaq ensiklopediyasy», 2011 jyl. 17-18 better.

[64] Omby oblystyq memlekettik múraghaty 1-qor, 1-tizbe, 184-is, 235 bet.

[65] Ioann Siyvers «Pisima iz Sibiry (Sibirden kelgen hattar)» «Ghylym» baspasy» Almaty. 1999 jyl.

[66] Omby oblystyq memlekettik múraghaty.1-qor,1-tizbe,184-is, 216-par.

[67] «Ching әuleti saray jylnamalaryndaghy qazaqqa qatysty derekter» Ile halyq baspasy. Kýitún. 2009 jyl. 101-102 better.

[68] Əbdiləshimúly D. «Qytay birinshi tarihy múraghatynda saqtalghan qazaqsha qújattar». – Pekiyn: Últtar, 2016. – 278 bet.

[69] 100 qújat – «Qazaq handary men Ching imperiyasy arasyndaghy qarym-qatynastargha baylanysty qújattar». Almaty, «Sanat», 1998 jyl. 76-77 better.

[70] Omby oblystyq memlekettik múraghaty 1-qor, 1-tizbe, 184-is, 235 bet.

[71] «Qazaqstan tarihy». Qúrast: J.Qasymbaev. Almaty «mektep» -2012. 31-37 better.

[72] Levshin A.I. «Qyrghyz-qazaq, nemese qyrghyz-qazaq ordalary men dalasynyng sipattamasy». – Almaty, 1996. – 254-b.

[73] Uәlihanov Sh.Sh. Kóp tomdyq shygharmalar jinaghy. /Shoqan Uәlihanov, Almaty: 2010.T.4. 119 bet.

[74] B.Ayaghan «Abylay jәne onyng zamany».  Abylay hannyng 300 jyldyghyna arnalghan «Abylay han jәne Qazaqstannyng memlekettik tәuelsizdigi» Halyqaralyq ghylymiy-praktikalyq konferensiya materialdary. Kókshetau, 2013. – 521 b.

Abai.kz