Senbi, 28 Qantar 2023
Bilgenge marjan 1554 6 pikir 6 Jeltoqsan, 2022 saghat 13:49

Kóshpendiler tarihynyng qayta qaraytyn túsy kóp

Tarih eshkimning menshigi bolmaghanymen últty qúraushy ru-taypalar tarihy ózi kótergen úlystyq shanyraqqa – qazirgi memleketine tәueldi bolady. Arghyda saq, hún dәuirinen jalghasqan Týrki últynyng bir bútaghy qazaq halqy da san qily keshuleri arqyly býgingi tarihyn jasady. Ayday әlemge tanylghan Qazaqstan atty memleketti qúraushy halyqtar shoghyry qalyptasty. «Otan tarihy otbasy tarihynan bastalady» degendey almaghayyp kýnderding bodandy boranynan qútylghan әr bir ru-taypa býgingidey jana memleketting myzghymas irgetasyn qalady.

Jer betindegi halyqtargha keregi – әdildik, tendik, erkindikpen ómir sýru desek, imperiyalardyng zúlmattary saldarynan úsaq últtar arasynda bolghan әr týrli qajasular, qan tógister adamzat balasynyn  bir-birine degen jaulyq pighyldaryn tudyrdy. Osy jaulyqtardy paydalanghan ózge niyettiler әr qashan adamdar arasyna, ru-últtar arasyna ósek-ayan, arazdyq, irtki salu arqyly tatulyq besigin shayqap, óz mýddesine qajetti qúldanudyng aila-sharghylarymen ainalysty. Adamzat әleminde adamdar ómirin oiynshyq qylatyn san týrli oqighalar órbidi.

Tarihtyng almaghayyp betterinde saharany jaylaghan kóshpendiler әuleti ata-tek, túqym-júraghatynyng bir ekenine qaramastan qapshama qan tógister jasady. Olar ghún (hún) dәuirindegi, týrki dәuirindegi, týrki-monghol dәuirindegi eldigi men birligin, biyiktigin ansap, qansha talpynsada, oghan jetuding joldary qandy tikenekterge toly ekenin kórdi. Ishten irip, birin-biri jau sanau syndy kelensiz tarihtyng shimaylanghan paraqtary úrpaqtar sanasyna kólenke týsirdi.

«Shynghys han jaulap aldy», «Jongharlar qyrghyndady», «Torghauyttar tozdyrdy» deytin tarihtar, әdebiyetter qayta-qayta janghyryghyp, úrpaqtarymyzdyng kóz aldyna qandy qylyshyn jalandatqan «jau tuysqandarymyzdy» elestetetin boldyq.

Resmy derek kózderi qazaq-jonghar soghystarynda qazaqtardan bir million nemese bir jarym million qazaqtyng qyrylghanyn tilge tiyek etedi. Shyn mәninde qyrylghandardyng basym payyzy qan maydanda bet-bet úrystarda qaza bolghandar edi. Bizding kinolarda kórgenimizdey beybit auyldardy órtep, qyryp-joy – týrki zanynda, onyng zandy mýragerlerining biri – Shynghys әuleti qoldanghan zan-josyqtarynda, onyng ornyna orda tikpekshi bolghan Jonghar zanynda da joq bolatyn. Dalalyq zannyng kóshpendiler qoghamynda qalyptasqan әdiletti úrystary ondaygha eshqashan jol bermes edi. Qazaq ertegi anyzdaryn qarayyq, qissa-dastandaryn qarayyq bәrinde «auyldy qynaday qyrdy» degen joldar joq. «Jekpe-jek! Jekpe-jek!» dep úrandap shyqqan aidary toqpaqtay jonghar batyrlary elesteydi. Jekpe-jekte qay jaq jense jenis soniki, jenilgen qosyn sheginiuge mәjbýr bolady. Shegingen jaudy qyru kóshpendiler zanynda mýldem joq. Múnday dala zanynda «iyilgen basty qylysh kespeydi», «qashqan jaugha qatyn bi» deydi. Jenilip qashqan jaugha atoylaymyn dep mert bolghan Bayan batyr oqighasy eske oralady.

Osynday anyzdardyng birinde dalada úiyqtap jatqan qazaq batyryn, nemese úiyqtap jatqan jonghar batyry ýstinen týsken jauy (ne qazaq, ne jonghar) oyatady. Oyatyp alyp as-su qarmanyp bolghasyn jas súrasady. Jasy ýlkenge kezek berip jekpe-jekke shaqyrady. Jekpe-jekte jenilgen jaqtyng aldynda birneshe tandau bolady. Biri: «óltirip ket!» deydi. Ekinshisi: «qúlyng bolayyn, anda bolayyq, janymdy qiy!» deydi. Keyde ýshinshi mýmkindik retinde: «qapy qaldym, kelesi kezdesude qaytadan shayqasugha mýmkindik ber!» deydi. Ortanghysy boyynsha jenilgen jaq baghynsa ekeui shynashaqtarynan qan shygharyp bir-birine qas qylmasqa uaghdalasady, andalasady. Baghynushy da ózinen ýstem shyghushynyng әmirine boyúsynushy retinde qaralady. Týbirinen baghynyshty bolsa senimdi serigi, at ústaushysy, kómekshisi, qimas dosy bolugha dayyn.

Mýbәda bir jaghy uaghdany búzsa kóshpendilerding ejelgi dәstýrimen «ony qan jibermeydi», «qarghys atady», «uaghda-sert úrady». Ejelgi týrki zanymen qaraghanda múnyng bәrin kórip túrghan kóktegi tәnri keshpeydi, tәnrining qarghysy, jazasy tiyedi. (Bәsentiyin Malaysary batyrdyng qalmaqtargha uaghda berip, ony búzghany, sonynda ólimge dushar bolghany jayyndaghy anyzdy eske alynyz). Bizding qazaq qolynyng 1771 jylghy (Shandy joryqta) qashyp bara jatqan qalmaq-torghauyttyng jýz myng adamyn bastaryna saugha súraghanyna qaramay qynaday qyryp salyp, mynghyrghan maly men qyz-qatynyn oljalap alghan oqighasyn oilap kóriniz!

Mongholdardyng býgingi auyz әdebiyeti ýlgilerine ýnilgende sol dәuirden qalghan Torghauyttardyng halyq әninde:

Dýzi barda qanjarymnyn

Jolyqtyrshy qazaghynmen, – dep keletin joldar bar eken.

Qazaqtyng qanshama hissa-dastandary da qazaq-monghol taypalary arasyndaghy qan tógisterdi jyr qylyp, «atana nәlet, it qalmaq!» dep jyrlanady. Osynyng bәri ejelgi egiz eki halyqtyng jaulyq tamyryn tipti de terendetip otyrdy.

Týrki júrtyndaghy kóshpendi taypalardyng shekten asqan jaulyq jәne jauyzdyq pighyldary men peyilderi de jauapsyz qalmaghan shyghar. Bizding keyingi taghdyrymyzdan alghanda qanshama qazaq auyldarynyng ashtyqtan, zúlmattan qyrylyp qalghan jayy men jonghar syndy memleketting jer betinen typ-tipyl joghaluy, torghauyttardyng qynaday qyryluy da әlde bir ghayyptan kelgen, qyrghyn men әdiletsizdikterimiz ýshin jasalghan tәnirining nalasy (jazasy) emes pe degen de oy tuady.

«Nem ketti» synaymen at ýsti qaraushy tarihshylar jaghynan paydalanylghan, jazylghan arandatushy baghyttaghy arzan qol әdebiyetter bizdi biriktiruge emes, jaulastyrugha iytermeledi. Týp tórkindi, oqighanyng kelu qaynaryn týsinbeytinder ózderining adasqanymen qoymay, ózgelerdi de adastyrdy. Tarihymyz túmangha, kónilimiz kýmәngha toldy.

Al osynyng bәrin oy eleginen ótkize kele, endi orys otarshyldarynyng jauyzdyghyna oiysayyq. Qaysy orys nemese qytay úiyqtap jatqan atanyzdy oyatyp alyp, jekpe-jekke shaqyryp, jas súrasyp, kezek berip kórdi?! Aq orys, qyzyl orys bolyp eng keminde alty-jeti miliion qazaqty qyryp joghaltty. (Jonghar qyrghynynan bes ese artyq). Al ózge júrttargha bosyp ketken, sinip ketken qazaqtardyng naqty sanyn eshkim bilmeydi. Tipti basqa elge bosyp ketkenderining sary izine shóp salyp, sol eldegi yqpaly arqyly qyrghyn jýrgizip, qanshama qazaqty tozdyrdy, qyrghyndady?! Kenestik kezenning qandy búghauynan arghy betke qashyp, odan Gimalay jotasynan asyp, jer betine taryday shashylyp ketken qazaqtyng obal-suaby kimde? Osy joldardyng avtorynyn  «Qaraly kósh» romanyn oqyp kóriniz![1].

Jonghardan әlde neshe ese jauyz bolghan Stalindik qyrghynda týtini týtemey qalghan qansha auyl boldy, tútas eldi-mekenderding elsiz qalghany qanshama? Býginderi batyrsynyp jýrgen talay qazaqtyng atasy sol tústa birining etin biri jep tiri qalmady ma? Atasy adamnyng etin jegen, sheshesi donyzdyng shújyghyna toyghan, balasy tili men dininen bezip, ishimdikpen suarylghan mәngýrtter tobyryna «qaynaydy qanyn», «ashidy janyn!».

Mәmbet Qoykeldi, Talas Omarbekov, t.b. ghalymdardyng zertteuleri, Gh.Mýsirepov, M.Ghatauliyn, M.Dәuletqaliyev, Q.Quanyshev, Altynbekov syndy túlghalardyng Goloshekinge jazghan «Beseuding haty», Stalinge jazghan Oraz Isaevting haty, Stalinge jәne Mirzoyangha jazghan Túrar Rysqúlovtyng haty syndy basqa da hattardy, qújattardy, derekterdi kózding jasyn kóldete oqy otyryp, qoldan jasalghan ashtyq, qyrghyn saldarynan beybit kýnde qynaday qyrylyp jatqan qazaqtardy kórgende «jongharlarmen jylap kóriskiniz» keledi.

1925 jyly qyrkýiekte F.I. Goloshekinning Qazaq ­Ólkelik komiytetining birinshi hatshylyghyna keluimen Respublikanyng qoghamdyq-sayasy ómiri kýrt ózgerip, kýshpen újymdastyru, qughyn-sýrgin qazaq halqyn zor qayghy-qasiretke úshyratty. 1928 jyly osy aiyppen 44 adam – «burjuaziyalyq-últshyldar» Á.Bókeyhanov, A.Baytúrsynov, M.Júmabaev, J.Aymauytov bar búrynghy Alashorda qayratkerleri tútqyndalsa, 1930 jyly M.Tynyshbaev, H.Dosmúhamedov bar taghy da 40-qa juyq adam týrmege jabyldy. Qolgha alynghandardyng kóbi tiri qaytpady.

Qazaq qyrghynynyng bir parasyn kórsetetin «Qazaq qalay ashtyqqa úshyrady» atty kitaptyng keybir betterin paraqtayyq: sol kezdegi Aqtóbe oblysynda júmys istep jýrgen Qyzyl Krest qoghamynyng Moskva qosynynyng bayandamasynda:

«Sol mandaghy it pen mysyq atauly týgel jelingen, qazaqtar túratyn qostardyng ainalasynda itterdin, mysyqtardyn, úsaq jәndikterding aq kemik bolghansha qaynatylghan sýiek-sayaqtarynan kóz sýrinedi...». Ólgen kisilerding etin jegen oqighalar jayynda habar kele bastady... Balqash audanyndaghy 60 myng halyqtyng 36 myny qaza tapqan... Qarqaraly audanyndaghy halyqtyng sany 50.400 adam bolsa, sodan qarasha aiynyng qarsanynda tiri qalghany 15.900 al audan ortalyghynda kýn sayyn 15-20 adam óledi... Semey audanyndaghy balalar ýilerining birinen uaqytynda alyp ketuge kólik bolmay, ýy astynda tólede jatyp qalghan 20 qazaq balasynyng irip-shiry bastaghan. (T.Rysqúlovtyng «Stalinge haty»-nan). «Qazaqstandy mekendeushi adamdardyng bәri ashtan ólip jatyr, keybir jerlerde, mysaly: Pavlodar jәne Ertis audandyrynyng №9,10,11 auyldyq Sovetterindegi, sonday-aq Qazaqstannyng basqa da audandaryndaghy tútas auyldardyng qyrylyp qalghany bayqalady. Songhy uaqytta barlyq jerlerdi ólim jaylaghan, halyq qyrylyp jatyr, egin shyqpay qalghan, mal atauly memleketke ótkizilgen, al memleket tarapynan kolhozshylar astyqpen jabdyqtalmaydy, halyq isher as joq, koreksiz otyr...» (Dýisenbinov Núrghalidyng M.IY.Kalininge jazghan hatynan)[2].

Búl hattardyng kenestik kezendegi aighaqtar negizindegi ashyq hat ekenin eskersek, osynyng ózinde aitylmay qalghan, aita almay qalghan talay qandy ayanyshty paraqtardyng bary kýmәnsiz.

Tipti sol tústyng zanyna baghynyshty týrde aqiqatty aitqandardyng songhy ómiri de asa ayanyshy kýige kiriptar boldy. 1937-1938 jyldary Qazaqstanda jappay ústau, qyrghyndau syndy zúlmat jappay etek aldy. «Auzyn baghyp» abaylap sóilep, Kenes ýshin qyzmet etken – T.Rysqúlov, O.Isaev, O.Jandosov, S.Seyfulliyn, I.Jansýgirov, S.Asfendiyarov, t.b. qazaqtyng betke ústar azamattary da týrmelenip, barlyghy da atu jazasyna kesildi.

Qazaq halqynyng sany turaly aitqanda zerttueshilerding payymynsha, 1970 jyly ghana qazaqtar 1926 jylghy dengeyine zorgha jetken eken. Demek, 44 jyl boyy halyqta esh ósim bolmady degen sóz. Anyqtap aitqanda, «Alhamdulilla 6 millionbyz» (A.Baytúrsynúly) degen derek boyynsha, jyldyq tuu kórsetkishin (tabighy ólim-jitim men shetke aughandardy qospaghanda) tómengi dengeydegi ortasha eseppen 160 myng adam dep kórsetsek, atalghan jyldar ishinde 7 million 40 myng adamnan aiyrylyppyz. «Qyryq jylghy qyrghyn» degen eski sóz osyndaygha qaratylsa kerek.

Demograf-ghalym Maqash Tәtimovtyng deregi boyynsha, tek qana «1931-1933 jyldary jasandy asharshylyq pen epiydemiyadan qyrylghandar – Goloshekindik qyzyl qyrghyn qúrbandary 2 million 300 myng adam» bolghan[3].

Qoldan jasalghan qyrghynnyng ishinde myng jylda bir aq ret tuatyn qanshama asyldyng qiyghy, altynnyng synyghy ketkenin bir Allanyng ózi ghana biledi.

Jogharydaghylardy kórip otyryp Shynghys han nemese Jongharlar qazaqty dәl osylay qyrghan joq-au degen oigha taghy da barasyz. Qabyrghanyz qayysady, janarynyz múnarlanady.

«Kenes Odaghy túsynda týrki mәdeniyetining úly órkeniyetti qa­lyp­tas­tyrghany, týrki halyqtarynyng tarihy ýl­kendi-kishili 16 memlekettik-imperiyalyq qú­rylymmen erekshelengeni esh aityl­ma­dy. Kóneden kele jatqan jazuymyzgha, týrki babamyzdyng tasqa qashap ketken óshpestey ama­natyna jolatpady. Úly dalada arghy ba­ba­­larmyz qúrghan 16 memleketpen bizdi esh bay­lanystyrmady, osynau iyen mekenge qazaq­­ty aidaladan kóship kelgendey etip tariyh­ty búrmalap tastady. Osylaysha, asyl qazynadan aiyryp, úly tarihymyzdy búiyrt­pau sayasa­ty­nyng ústyny – halyqtardy, onyng ishinde tuys­tas últtardy ortaq teginen ajyrata oty­ryp, әrqaysysyn óz qazanynda biylep-tósteu, sol arqyly ýstemdik etu iydeolo­giyasy jýrdi»[4].

Týbimizge jetken reseylik bodandyq, qúldyq – úzaq jyl boyy et pen sýiek týgili qangha sinip ketti. Ashy bolsa da aitylghan aqiqattardyng shymbayymyzgha batqanyn sezbeymiz, óktem últtardy kórsek mýlәiimsy qalamyz. Ádebiyet, tariyh, tipti kinomyz bolsyn «imperiyalar salghan izben» «algha!» dep bayaghy jonghar taqyrybyn qauzaymyz. Qajay-qajay jauyr bolghan taqyryptyng kelesi úrpaqqa ne beretinin baghamdap jatqan eshkim joq. Shamasy, «jongharlar tirilip kelip qalmasyn, saq bolyndar!» dep dabyl qaghyp jatyrmyz. Nemese úmytyla bastaghan eski jarany tyrnap: «kóshpendi týrkilerding basy eshqashan birikpeydi» dep óz úrpaqtarymyzdy týrki birligine ýrke qaraudy ýiretip jatqandaymyz.

Búl degendik «jonghardy aitpa, olar keremet jaqsy adamdar. Olardy aqtap alayyq» degendi bildirmeydi. Jaulyqtyng tamyry qayda? Bizding ózara qyrqysuymyzgha sebep bolghan jaylar, týpkilikti oi-maqsattar ne? Jauymyz kim, dosymyz kim? Ólgen Jonghardyng basyn tepkiley bergennen ne útamyz? Tiri orys, tiri qytay tyrnaghynyng astyna ne jasyryp otyr? Olardyng balgha orap bergen qanjaryn qalaysha dastarghangha qoydyq? Keshegi zúlmattar bastauy qaydan keldi, endigi qater qalay tuyndauy mýmkin? Eldigimizding shanyraghyn mәngilikke shayqamay ústaudyn, últtyq ruhty sóndirmeuding qanday joly bar? – taghy osynday qanshama saualdar bar!

Bizding tarihshylarymyz, tarihy әdebiyetpen ainalysushy әdebiyetshilerimiz osy taqyryptardyng qaysynyna terennen boylady? Múny qazaqtyng qalam ústaghandary ghana emes, sol baghzy kóshpendilerding bauyrynan órbigen barlyq tarihshy, әdebiyetshi, qalam ústaghan qauym sezinui kerek, týsinui kerek. Ótkenning ashy sabaqtaryn nazargha ala otyryp, endigi tirlikte jaulyqty, kekti qozdyrudyng emes, birlikke úmtyludyng jolyn qarastyru qajet. «Adamzattyng bәrin bauyrym dep» sýietin darbazasy daladay darqan jýrek kerek!

Qos Múhtar kótergen (M.Áuezov, M.Maghauiyn), I.Esenberlin aitqan, aita almay ketken, Sherhannyng (Múrtaza) sherin qozghaghan, Mekemtastyng (Myrzahmet) janyn tyrnaghan shyndyqtardyng baylaudaghy jarau aighyrday әli de alasúra kisinep túrghanyn sezindik pe? Jogharyda biylikke, tómende halyqqa arzan aqyl aityp ýirengen «nan batyrlar» oryntaqtyng júmsaghyn, ataqtyng onayyn qarastyryp, «saptayaqqa as qúiyp, sabynan qarauyl qarap» sýieksiz órmelegish qúrttarday kólenkeli ghúmyrmen jýrgen joqpyz ba?

Mekemtas Myrzahmetúly «Qazaq qalay mәngýrttendi?!» maqalasynda mәngýrttenu jәne últtyng ruhy týsuimen, últshyldyq úranyn kóteru mәselelerine egjey-tegjeyli toqtala kelip: «Bizding halqymyz tәuelsiz memleketin qúryp, әlemdik órkeniyet jolyna týskenimen, otarshyldyqtyng ayausyz qanauyna týsip ruhany qorlyghy etten ótip sýiegine jetkendikten, sheshushi oryngha últtyq iydeologiyany qoymay túra almaytynymyz da zandy qúbylys... Osy ótkinshi jaghdaylardy nazarda ústay otyryp, endi búrynghy búiyghy samarqau qalyppen jýre beru daghdysynan arylyp, zaman aghysynan qalmau ýshin, últtyq iydeologiyamyzdy jana dengeyge qoydyng zәru mindeti aldymyzgha qoyyluda. Búl ózekti mәseleni qoghamymyzdyng әrbir adal azamaty sezinui qajet. Óitkeni qazaq qauymy, jalghan namystanudyng qajeti joq, tútas mәngýrttengen qauym. Zorlau sayasaty bizdi osynday mәngýrttik jaghdaygha alyp keldi. Tipti, búl qauymnyng ishine tәuelsizdik jyldarynda tughan jana buyn jas úrpaq ta kiredi. Óitkeni, mәngýrttengen otbasynan mәngýrttengen úrpaq shyghatynyn kýnde kórip jýrmiz. Sondyqtan da búl qauymdy syrttan tanylghan ruhany dertten sauyqtyryp, otarshyldyq qysym endirgen qúldyq sanadan aryltu jolyn jana reliske qoyylghan últtyq iydeologiya ghana atqara almaq!»[5] dep tolghandy.

Sanany janghyrtu, oidy týletu, qúldyq iydeyalardan qútylu syndy ortaq oyanu keshegi, býgingi arqyly jýrekke últtyq aqiqy bolmysyn tiktese, ertengi úrpaq óz tegin tanyp, bolshaghyn dúrys baghyttap alansyz ómir sýredi.

Býkil týrik últyn jan-tәnimen sýigen úly qayratker Mústafa Kemal Atatýrik: «Bizderdi «últshyldar» deydi. Biraq biz últshyl bolghanda da ózimizben yntymaqtastyq jasaytyn barlyq últtardy qúrmetteytin, olardyng oiynan shyghatynday últshyldarmyz.

Týrik últynyng minezi – asqaq. Týrik halqy – enbekqor halyq. Týrik halqy – zerek halyq. Óitkeni týrik halqy últtyq tútastyqtyng jәne birlikting arqasynda basqa kýshterdi jene bildi. Týrikting týrikten basqa dosy joq. «Men – týrikpin» degen adam qanday baqytty! Álem bizdi qúrmettesin desek, óz últymyzdy jәne últtyq beynemizdi aldymen bizding ózimiz bar sezimimizben, aqyl-oyymyzben, isimizben, býkil qimyl-әreketimizben qúrmetteuimiz kerek. Ózining últtyq beynesin taba almaghan últtardyng basqa últtargha jem bolatynyn bilip qoyghanymyz jón!» – degenderdi aitqan bolatyn[6].

Týrki birligi, qazaq birligi, kók tudyng bauyryna bir atanyng úldary bolyp úiysu syndy ortaq múrat tarih ýshin de, әdebiyet ýshin de jýgining auyrlyghyn jan dilimen sezinui kerek.

Keshe ghana birimiz kenestik shekpendi, birimiz qytaylyq qyzyldyng tonyn jamylyp, zorlyqshyl ýstem últtardyng qabaghyna jaltaqshyl bolyp óssek, endi, mine, tónirekting tórt búryshynan bir bayraqtyng astyna jinalyp,  egemen elding erkeleri men serkelerine ainaldyq. Óshkenimiz jandy, ólgenimiz tirildi, jyrtyghymyz jamaldy, shanyraghymyz shalqydy. Barlyghymyz tәuelsiz zamannyn, egemen elding baqytty qojasy boldyq.

Tarihty ótpeli dәuir jasap, keyingiler saraptaytyn eski qaghidatqa jýginsek, biz aita almaghandy, jaza almaghandy, jetkize almaghandy jas buyn terendetedi degen senimdemiz. Bizdiki solargha baghyt, baghdar, jol núsqau; oily jasty oyatatyn dabyl qaghu. Týrkilik tek tónreginde qarastyrudy qajet etetin tyng oilardy, iydeyalardy úsynuymyz da – izdenis izderin kómeskilenip qalghan bayyrghy soraptargha, soqpaqtargha búru.

Osy túrghydan qaraghanda qazaq últyn qúraghan ru-taypalardyng ótken tarihtaghy izderine ýnilip, býgingi eldik qúramyndaghy birlik bitimine qúrmet jasau bizding mindetimiz bolyp tabylady.

Qazaq memleketining tarihyn beriden izdep, ózimizdi «jetim baladay» kórsetpey, tektilik pen tegeurindi tarih arqyly tamyrymyzdy arygha jayghanymyz memleketshildik jәne últtyq úiysuymyzdyng tórkini bolar edi. Osy maqsatqa tolyq jetu ýshin bizding kitabymyzdaghy derek kózderi әli de bolsa terendetilip, ghylymy jýiemen tolyqtanudy qajet etedi.

Qanshama ret bayraghy pәstegenmen, ór namysyn jyqpaghan; aryn satpaghan; qanshama elder otarlaghysy kelse de, otyn, jigerin óshirmegen; әri bayyrghy, әri jas qazaq halqy qaytadan kýlli dýniyelik dýbirge qosylyp, әlem elderimen iyq tiresetin túlghaly elge ainaldy. Mine, búl – ata-babalarymyz armandap kóz júmghan, bizding mandayymyzgha jazylghan altyn dәuir.

Osylaysha, últtyq sanagha kerekti músylmandyq oy men izgilik, týrkilik silkinis pen sezinu, qazaqtyq órshil minez ben adaldyq óz arnasyn tabatyn kýn tudy. Býgingi últ namysymen aitqanda keshegi kenirdegimiz jyrtylghansha aiqaylaghan «dýniyejýzi prolatarlary biriginder!» degen Lenin jaryqtyqtyng sózindegidey «dýniyejýzi týrkileri birigetin» bir iydeyagha, ortaq múratqa toghysatyn zaman keldi.

Qazaqstan syndy bayyrghy týrki júrty sol iydeyanyng baqanyn qozghaltpay tik ústasa, týrkilikting shanyraghy da esh shayqalmastan biyiktey týsedi. Imperiyalar salghan, qangha singen búghaulyq-qúldyq, teksizdikti alastap, qasiyetti qazaq dalasyn el men jerding et janashyry – jana qazaqstandyqtargha, jas qazaqtargha alansyz amanattauymyz kerek!

Bosaghasy altyn, kerege-uyghy – kýmis, shanyraghy – kýn bolghan altyn ordamyz úrpaqtar ýshin mәngilik meken. Búl – atanyng amanaty, el men jerding qaryzy!

Jәdy Shәkenúly,

Jazushy-tarihshy, Qazaqstan jazushylar odaghynyn, Euraziya jazushylar odaghynyng mýshesi.

[1] J.Shәkenúly «Qaraly kósh» «Túran» baspasy, Almaty, 2010 jyl.

[2] «Qazaq qalay ashtyqqa úshyrady», Qúrast: S.Ábdirayymov, IY.N.Buhonova, E.M.Gribanova, N.R.Jaghyparov, V.P.Osilov. Almaty, «Qazaq uniyversiyteti». 1991 jyl.59-61, 103 better.

[3] Maqash Tәtimov «Qazaq әlemi» Atamúra – Qazaqstan. Almaty, 1993 jyl. 18 bet.

[4] Sh.Ybyraev «Týrkilik ruhany birlik iydeyasy qazaqtyng últtyq mәselesi boluy kerek». Súhbattasqan: Qanat Qazy. «Alash ainasy» 14.04. 2012. http://alashainasy.kz/person/32700/.

[5] Mekemtas Myrzahmetúly «Qazaq qalay mәngýrttendi?!». https://turkystan.kz/article/50114-aza-alaj-m-g-rttendi-2.

[6] «Jas Alash», № 44, 03.06.2008 jyl.

Abai.kz

6 pikir

Ýzdik materialdar

Anyq-qanyghy

Jaqiyanov: Maghan ashyq jala jabugha kiristi...

Ghalymjan Jaqiyanov 3122
Biylik

Ýkimettegi su jana 5 ministr...

Abai.kz 2095
Ayqay

Elde últtyq iydeologiya óte әlsiz...

Beysenghazy Úlyqbek 1907