Seysenbi, 16 Shilde 2024
Ádebiyet 2587 2 pikir 11 Qantar, 2023 saghat 12:37

Bóten

Ol kezde jerding birde-bir nýktesinde telefon, radio baylanysy bolmaghan, úshaqtar aishylyq alys jerlerge bir-eki saghatta úshyp jete almaytyn. Barlyq el, barlyq adam qúpiyasyn saqtay aldy. Býgingidey el kezu de joq. Joldar úzaq әri qymbat bolatyn. Biraq jolgha shyqqanda attaghan sayyn jolaushynyng  tólqújat, qaghazdaryn tekserip, mәlimetterin kitapqa tirkep mazalamaytyn. Ol kezde kezbeler, jat júrttyqtar el aralap jýre beretin.

Ol osy mangha soltýstik elderding birinen kelgen. Norveg te, shved te, dat ta emes. Beymәlim tilde sóileytin, sózin eshkim týsinbeytin. Ana tilinen basqa tilde sóilemeytin.

Kýnde kózderine týse bergen song qonaqtar:

- Búl kim boldy eken? – dep an-tang qalysty.

Eshkim jauabyn aita almady.

Erekshe kózge úryp túrghan eshtenesi joq, tek eshkim tanymaydy.

Jasy elulerdegi, tomagha túiyq, juas adam edi, biraq qorqaq emes, sharshaghan, ómirden qajyghan adam synayly.

Týski asyn ne keshki asyn iship alghan son, ýstelding basynda temekisin tútatyp alyp, sormas búryn ainalasyndaghy auqattanyp otyrghandargha bajaylap, syr bermegen, sabyrly kózqaraspan qarap alady.

Qonaq ýiding dayashylary, kyzmetshi әielderi: Búl kim ózi? – dep bir-birinen súrasty, eshkimi ashyp-jaryp eshtene aita almady.

Iyqtaryn kóterip, bastaryn shayqasyp, kýldi de qoydy.

Bóten tanerteng qalada qydyrady. Kóshede ilbip aqyryn jýredi, eshqayda asyqpaydy, esh jerde qalyp qoymaydy. Tamaq ishetin jerge birinshi bolyp kelip alady. As mәzirindegi bir nýktege núqidy da, basyn iyzeydi, aqshasyn bas iyzep tólep, bas iyzep qoshtasyp shyghyp ketedi. Basqa ótinishi bolmaytyn, keremet salghyrt adam kórinetin.

Sóitip ildegeldep qonaq ýide bir aigha juyq ómir sýrdi.

Bir kýni týske juyq kýtpegen jerden qonaq ýiding qonyrauyn shyryldatty. Tósekte jatyr eken. Kirip kelgen dayashygha ymdap, qolymen belgi bergendey boldy. Qayta-qayta jýrek túsyna kórsete berdi. Jýzi qaghazday appaq. Dayashy dәrigerge jýgirdi.

Dәriger kelip, әueli ana tilinde, sonan song fransuzsha, aghylshynsha súraq qoyyp jatyr Biraq ol birde-bir tildi týsinbedi. Auzynan  shyqqan jalghyz sózdi, beymәlim tildegi bir týrli qyzyq sózdi, dәriger esh týsinbedi.

Dәriger bótenning jýrek túsyn tyndap, sonan song eki bilezigin ústady. Tamyryn izdedi. Tappady.

Bóten búrynghysynday súlq jatyr.

Dәriger qobaljyp ketti. Jalma-jan sómkesin ashyp, iynesin alyp, ekpe saldy. Ne bolghanyn týsindi. Múndaydy búryn da talay kórgen, adam tandamaytyn dert, әlemning barlyq búryshynda bolyp túrady.

Dәriger biraz kýtip, qaytadan dәri ekti.

Bótenning kózi jartylay ashyq, aq jastyqta jýzi appaq bolyp jata berdi.

Birazdan song kózi ashylyp, jaghy týsip ketti. Dәriger qonyrau shyryldatty.

Aldymen dayashy, sonan song qonaq ýiding iyesi, sonan song dәlizde bәrin estip túrghan qyzmetshi qyz kirip keldi.

Tósekting manyna jinalyp, qarap túrdy.

Jastauy atasyn, әjesin oilap, jasy ýlkeni әkesin, sheshesin nemese tuysyn oilap túrdy, bәrining basynan ótken edi.

Endi ony barlyghy tanydy. Kim ekenin de bildi.

Adam edi, ol da ózderi sekildi jer basyp jýrgen, endi ol da ketti, keyin búlar da ketedi.

Endi ol jat emes. Barlyghynyng bauyry.

Dejó Kostolaniy ‒ «homo aestheticus»
(1885-1936)

Dejó Kostolaniy (Kosztolányi Dezső)   – majardyng úly aqyny, jazushysy jәne audarmashycy, synshysy, jurnalisti.

Majarshadan audarghan Raushangýl Zaqanqyzy

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1226
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 1934
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 1974