Seysenbi, 16 Shilde 2024
Ádebiyet 2695 9 pikir 15 Aqpan, 2023 saghat 12:36

«Qytay jazushylary shetinen araqkesh, jalqau...»

Basy: Nemis jazushysy: «Qytaydyng qazirgi әdebiyeti - qoqys...»

«Qytaydyng qazirgi әdebiyeti qoqys», «qytay jazushylary shetinen araqkesh, maqtanshaq, jalqau, uaqytyn bosqa ótkizedi», «qazirgi qytay jazushylary adamnyng qanday jaratylys ekenin mýlde bilmeydi», «qytaylyq jazushylar kóp jazghan sayyn nashar jazady»... Búl sózderding barlyghy nemisting belgili sinolog ghalymy Gu Bindiki.

Jalghasy...

6

Vang Szensiy

Ýlken peri Vang dep ataydy ony. Ádeby synshylar «jartylay adam, jartylay peri» dep baghalady. Van Szensy 1940 jyldary әdeby ortagha endi. Sol kezde biylikke kelgen jana Qytay ýkimeti onyng jazuyna tyiym salghan, solay jazudy toqtatty. Alayda ol 1980 jyldary әdebiyet sahanasyna qayta keldi. Ol jaqsy shygharmalarynyng kópshiligin 1980 jyldary jazdy.

Ol Shen Sunvenning shәkirti jәne Shen Sunven shygharmasynyng múrageri. Shen Sunvenning shygharmalaryn únatatyndargha Van Szensy de únaydy. Onyng «Erkin baghytta jazghan romandaryn» oqu óte qyzyqty. Vang Szensiyding әngimeler jinaghyn satyp alyp oqysanyz ókinbeysiz. Onyng jazghanynyng bәri qysqa әngimeler. Ásirese «Tyiymdar turaly ósiyetter», «Da Nao hronikalary» jәne «Suy Hannyng ýsh dosy» keremet. 1980 jyldardaghy qytay әdebiytin Van Szensisyz elestetu mýlde mýmkin emes-au.

7

Su Ton

Su Tonnyng romandaryn «keremet» dep aitsaq jarasady. «Ontýstikke bar, toqtama» «Imperator retindegi ómirim» (birinshi ret kórgende, ghalamtor romany dep oilaysyn). Su Tonnyng shygharmasyndaghy tirek sózder «Ontýstik», «Áyel», «Ádemi».

Su Tong shygharmalary әr qashan adam bolmysyn beyneleydi. Onyng «Kóknәr ýii», «Qyzyl úntaq», «Toptaghy әielder men kýnder» (Chjang Imou osy shygharma negizinde «Qyzyl fonardy kóteru» degen kino týsirdi) jәne «Áyelder ómiri» povestterin oqu kerek. Su Tonnyng songhy ýsh romany: «Binu», «Ózen jaghasy» jәne «Sary torghaydyng hikayasy». Birinshi romany onsha emes, ekinshisi jaqsy jazylghan. Al Mao Dun әdebiyeti syilyghyn alghan  «Sary torghaydyng hikayasy» sonday kermet emes, búl shygharmanyng dәiekteri әlsiz. «Ózen jaghasy» men «Sary torghaydyng hikayasy» tym úqsas. Su Tonnyng aldaghy tuyndylary serpilis jasaydy dep senemiz. «Qalanyng soltýstigi» men «Tatuirovkalar dәuiri» zorlyq-zombylyqqa toly, búl Su Tong romandarynyng taghy bir qyryn kórsetedi.

8

Vang Aniy

Vang Any «әiel jazushy» degen sózdi únatpaydy. Ol әiel jazushy emes, jazushy ekenin aitady. Keybir adamdar Vang Aniydi Chjan Aylinning tuysy dep sanaydy, biraq búl mýlde dúrys emes.

Onyng «Mәngilik ókinishi» tamasha roman jәne ony kóp adam oquy kerek. «Tyanishyan» romany jaqsy jazylghan. Vang Any - jalghyzdyq turaly jazugha óte sheber jazushy. Onyng shygharmalaryndaghy keyipkerler kóbinese ózin jalghyz sezinedi. Alayda onyng romandaryn oqyghandy ​​onsha únatpaymyn. Óitkeni adam psihologiyalyq kýi-jayyn qatty myjyp jazady. Onyng «Kishkentay Baojuan», «Tausylu», «Kishkene qaladaghy mahabbat». 2016 jyl Vang Any ýshin romandar jazghan jyl bolghan siyaqty. Songhy shygharmasy «Anoniym» jana jaryq kórdi.

9

Chjang Syanlyan

Bilimdi jazushy, shygharmalarynyng barlyghy derlik mәdeny tónkeris taqyrybyn qamtidy. Sonymen birge ol 1990 jyldardaghy naryqtyq aghysqa ilese «tenizge týsken» qalamgerding ókili, ýlken tabysqa jetti. Kóptegen adamdar onyng romandaryn oqydy. Bayqauymsha onyng romandarynda ómirden, bolmystan, tirlikten týnilu bayqalady.

Onyng shygharmalardy da kóp talas tudyrdy. Men «Erkekting jartysy – әiel» degen romanyn oqudy úsynamyn. Únasa jalghasty «Jasyl aghashty» oqugha bolady, biraq onyng eng joghary baghalanghan tuyndysy «Ólim әdeti». Aytpaqshy, men Chjang Syanilyannyng jeke ómiri turaly biraz ósek estidim. Ol keyin kino jәne teleseriyalgha investisiya salyp, kóp aqsha tapty.

10

Chjang Chenchjiy

Chjang Chenchjy dýngen jazushy, Beyjing uniyersiytetin tauysqan mamandyghy arheolog. Onyng shygharmalary ómirshendikke toly, emosionaldy órshu sezimi bar. Maghan onyng romandary onsha únamaydy. Ústamsyz emosiyalardy suretteuge kóp kónil audarady.

Múnday sezimdi únatatyndar onyng «Soltýstik ózen» men «Qara aighyry» romandaryn oqysyn. «Ruh tarihy» – músylmandar ómirin jazghan enbek. Búl enbek әrbir músylmannyng otbasynda bolsa deydi, ony qasiyetti kitap retinde baghalaghan. Chjan Chenchjy ózi múnysyn maqtan tútady.

Jalghasy bar...

Núrhalyq Abdyraqyn

Abai.kz

9 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1226
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 1934
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 1974