Júma, 19 Shilde 2024
Biylik 2973 11 pikir 16 Aqpan, 2023 saghat 19:46

Mәjiliske qansha partiya ótedi?

Endi sәlden song nauryzdaghy Mәjilis pen mәslihattar saylauynyng dodasy qyz-qyz qaynaydy. Ýgit-nasihat 18 aqpanda bastalady. Tirkeuden ótken sayasy partiyalar men majoritarly jýie boyynsha ózin-ózi úsynghan ýmitkerler saylaualdy ýgit-nasihatyn jýrgizuge tas-týiin dayyn otyr.

Sarapshylar biylghy saylaudy tartysty ótedi dep boljaydy. Óitkeni saylau turaly zangha engizilgen ózgeristerge sәikes, halyq qalaulylarynyng 70 payyzy partiyalyq tizimmen saylansa, 30 payyzy majoritarlyq jýie boyynsha saylanbaq.

OSK osy uaqytqa deyin 7 sayasy partiyany tirkedi. Odan bólek ózin-ózi úsynghan kandidattar da kuәlikterin qoldaryna ala bastady.

Biz kýni keshe ghana «Usbanov arnasy» telegram kanalynda «Mәjiliske qansha partiya ótedi dep oilaysyz?» dep, saualnama jýrgizdik. Saualnamamyzgha úzyn-sany 1576 adam qatysyp, dauys berdi.

Respondentterding 27 payyzy (429 dauys) – Mәjiliske 4 partiya ótedi dep tandasa, 25 payyzy (400 dauys) – 3 sayasy partiya Mәjilisten oryn alady dep esepteytinin bildirgen. Al saualnama qatysushylarynyng 23 payyzy (355 dauys) – Mәjiliske osy joly 5-ten kóp partiya ótui mýmkin deydi.

Sonymen, saualnamamyzdyng esebi boyynsha, eng kóp dauys jinaghan - «Mәjiliste 4 sayasy partiya boluy mýmkin» degen núsqa tónireginde boljam jasap kóreyik. Mәjilisten oryn aluy mýmkin 4 partiya qaysy? Olardyng Mәjiliske ótu mýmkindigi qanday? Qaranyz:

Birinshi – «Amanat» partiyasy. Búrynghy «Núr Otan», qazirgi «Amanat» partiyasy saylaugha partiyalyq tizim boyynsha – 90 ýmitker úsynghan. Búl partiya beyresmy týrde – «biylik partiyasy» dep atalady. Nemese biyliktegi aiqyn basymdyqqa (dominant) ie partiya. «Amanattyn» resursy jetkilikti.

2021 jylghy Mәjilis deputattarynyng saylauynda «Amanat» partiyasy 71,09 payyz dauys alghan bolatyn. «Osy joly partiyanyng qúramy 75 payyzgha janalandy», - deydi basshy-qosshylar. Dese de, partiya tizimi әrtýrli. Arasynda esim-soylary elge mәshhýr azamattar bar. Solardyng biri – búrynghy Oqu-aghartu ministri Ashat Aymaghambetov. Partiyada, Aymaghambetovten bólek, «Jana Qazaqstandyq» eks-deputattar men sport, mәdeniyet salasynyng ókilderi de bar. Qalay degende de, «Amanattyn» adamy resursy da, materialdyq resursy da partiyagha «favoriyt» statusyn saqtap túrugha mýmkindik beredi.

Ekinshi – «Aq jol» partiyasy. Biyl dodagha týsip jatqan jeti sayasy partiyanyng ishinde «Aq jol» ózining brend atauyn auystyrmaghan az partiyanyng biri. Ózining túraqty elektoraty bar partiya. Áldebir jazarmandar «Aq joldy» әl-әzirden autsayderlerding tizimine qosypty. Obiektivti baghalaytyn bolsaq, búl qate.

Astanadaghy aq jaghalylar da «Amanatqa» basty opponent partiya – osy «Aq jol» dep úqsa kerek, saylau dodasy bastalmay jatyp, partiyagha qarsy aqparattyq shabuyldyng kýsheygenin kórip otyrmyz.

Partiyanyng búrynghy mýshesi Azamat Ábdildaev shygharghan landy barsha júrt kórdi. Bizdi qoyyp, halyqaralyq BAQ shulap, jazdy. Osy sózinen keyin «Aq jol» dereu jinalys jasap, ony partiyadan qudy, mandatyn tartyp aldy.
Partiyanyng taghy bir mýshesi Bórihan Núrmúhamedovting de siyezde shygharghan shuy iske aspay qaldy. «Aq jol» preziydenttik jәne parlamenttik saylaularda әbden ysylghan partiya. Múnday birli-jarym arandatugha sýrine qoyghan joq. Qalay bolghanda da «Aq jol» ózin Alashtyng izbasary, biznesting partiyasy sanaydy. Biznes partiyasy degenimiz – ózining túraqty elektoraty bar, biznes orta qúrghan, irili-úsaqty biznes ókilderi qoldaytyn partiya degen sóz. Partiyanyng ótken Parlament shaqyrylymynda jasaghan deputattyq saualdarynyng deni osy shaghyn jәne orta biznes ókilderining qúqyghy men talaptaryn qoldaugha baghyttalghanyn jәne eskergen jón. Yaghni, «Aq joldyn» eki úpayy týgel. Biri – partiyanyng túraqty mýsheleri bolsa, ekinshisi – biznes ortadaghy elektoraty.

Bizshe bolsa, qazirgi talas osy ýshinshi oryngha bolatyn talas. Sarapshylar pikiri ekige jarylady. Bir toby – «Respublika» partiyasyn atasa, ekinshileri – «Auyl» deydi.

«Auyl» jayly az kem toqtalayyq, «Auyl» partiyasy 2015 jyly qúrylghan. Qazir túraqty mýshelerining sany – 300 myngha juyqtaydy eken. Tóraghasy Ály Bektaev – Senatta deputat.

Osyghan deyingi elektoraldy prosesterding barlyghynda «Auyl» partiyasy tys qalghan joq. Osy joly «Auyldyqtar» dodagha Qazaqstan preziydenttigine ýmitker bolghan ýsh adamdy qatar qosypty. Biri – majoritarlyq jýiemen týsip otyrghan Tóleutay Raqymbekov bolsa, ekinshisi – ótken jolghy kezekten tys ótken preziydent saylauynyng eng aty mәshhýr ýmitkeri Jiguly Dayrabaev. Al ýshinshisi – partiyagha janadan qosylghan, byltyr «Auylgha qarsy kýres jýrgizgen» Qaraqat Ábden. «Auyldyn» tәjirbiyesi men materialdyq potensialyn tarazygha qoyar bolsaq, osy joly Parlamentten oryn alyp qaluy әbden mýmkin.

Al «Auylmen» ýshinshilikke talasatyn – eng jas partiyalardyng biri «Respublika» partiyasy. Búl partiya osyghan deyin ne istedi, ne qoydy? Búghan biz býgin bagha bere almaymyz. Óitkeni partiya Mәjilis tarardyng aldynda ghana qúrylghan jas partiya.

Áleumettik jelimen jaqsy júmys istey alady, sifrly tehnologiyany mengergen. Qúramynda elge tanys biznes ókilderi men media túlghalary kóp partiya. Biraq, sayasatta tәjiriybesi az adamdardan qúralghan deuge bolady. Kóbinese elding aldynda jýrgen media túlghalardy partiyanyng frontmenderi retinde kórsetip, solar arqyly úpay jinaugha әreket jasaugha úmtylady. Saylau dodasy bastalmay túryp, partiya úsynghan ýsh birdey ýmitkerdi OSK tizimnen alyp tastady. Onyng biri – Syrymbek Tau, qalghan eki azamat óz erkimen qúramnan shyqty. Dese de media kenistikte «Respublikanyn» yqpaly ýlken ekenin eskeruimiz kerek.

Biz jogharyda jeke-jeke toqtalghan 4 sayasy partiya Mәjilisten oryn búiyryp qaluy әbden mýmkin degen partiyalar. Al endi ózge ýsh partiyanyng artyqshylyghy men kemshilikterine az-kem toqtala keteyik…

Jana tirkelgen partiyalardyng biri – «Baytaq» jasyldar partiyasy. Ýmitkerler sany kóp emes –18 adam. Parlamentke ótui mýmkin degen pikir kýmәn úyalatady. Janadan qúrylghan partiyanyng tóraghasy Azamathan Ámirtaydyng ózi partiyanyng atynan saylaugha týspey, birmandatty jýie boyynsha týsip otyr. Búl partiyagha degen senimsizdikti kórsetedi. Artyqshylyghy – jas partiya. Ústanghan baghyty men konsepsiyasy naqtylanghan partiya.

Odan keyin partiyalyq tizim boyynsha 19 ýmitker úsynghan «JSDP» partiyasy bar. Ózderiniz bilesizder, osyghan deyingi elektoraldy prosesterding barlyghynda baykot jariyalap kelgen. Biraq osy joly Parlament saylauyna týsemiz dep bekinip otyr. Alayda ýgit-nasihat bastalardyng aldynda partiyanyng tóraghasy Ashat Rahymjanov turaly BAQ-ta negativti janalyq tarady. Resmy tirkeuden ótken partiya tóraghasy jurnalisterding qazaqsha súraghyna qazaqsha jauap bere almay, aldaghy uaqytta qazaq tilin ýirenemin dep aqtaldy. Búl partiyagha úpay bermeytini týsinikti. Qazir qazaq qoghamy óte qyraghy, sergek qogham. Sondyqtan partiya dodadan ýmitti bolsa, frontmenderin qazaq qoghamyna beyimdeui kerek, ya bolmasa qazaqtildi azamattardy algha shygharuy kerek.

Saylaugha qatysatyn songhy partiya búrynghy Kommunister – qazirgi «Halyq» partiyasy. Alayda búl partiyada bayaghy Qaraghandy uniyversiytetinde 20 jyl marksizmnen sabaq bergen, Elbasynyng qasynda jýrgen Ertisbaevtyng bedeli keremet emes. Dәl osy saylau nauqany bastalardan búryn partiya óz ishinde alauyzdyqqa tap boldy. Partiyanyng birqatar tanymal azamattary dauly mәlimdemeler jasap: «Búl partiya Parlamentke ótpeydi, bolashaghy joq»,- degen sózder aitty. Osynday daudan keyin partiyanyng Parlamentke óte qongy ekitalay.

Ázirge partiyalardyng jaghdayy osy. Siz ne deysiz?

 

Abai.kz

11 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1282
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 2013
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 2070