Senbi, 8 Mamyr 2021
Janalyqtar 2175 0 pikir 2 Sәuir, 2013 saghat 03:53

Janat Ahmadi. Dýrbeleng (jalghasy)

Toghyzynshy tarau

1

Sheruding Mamozy ýiinen attanyp shyqqan toby Kýrege keshtete jetken. Jәne býkil Kýre duany kólemindegi bay qytaylar men dýngen, sibe, solan, daghyr qystaqtary: Taqyr-Maqúr, Ishy-ghashan, Shynsha-hozy, Lausagýn-Seksenbút, Qaraatty-mazar, Uәiis-mazar, Kókaala-Sandahozy tәrizdi jerlerge qashqyn izdeushi top-top jigit lekteri jiberildi. Moltan inisi - Saghatbek, Qydyrbek inisi - Nýsipbek, Taylaqbaydyng balasy - Malshy jәne Aryppaylar sol nókerlerdi jýrgizushi Sheru qolbasylary.

Sol kýni Kýrege qonghan ýlkender «seypil» atalatyn qorghan, qamaldyng qaqpasy «Úly Esik» kýzetinen mór-tanbaly aryz qaghazdarymen ishke ótip, uezdik ýkimetting aldyna taman jaqynday berdi. Úzynnan-úzaq salynghan biyik tas ýy tóbesining aldynghy búryshyna qoladan ornatylghan eki basty aidahar beynesi bar. Eki basy eki jaghyna qarap, tilin shygharyp, ýnilip túrghan qúlyq-namasy beybit ray kózdemeydi. Shynjang ýkimetining jәne osy 1944 jylgha deyin býkil qytaydy biylep kele jatqan gomindang patshasy Jang qay shynyng shen belgisi sol. Attaryn zang boyynsha bes jýz metr jerdegi «Úly Esik» kýzetining syrtyna qaldyryp jayau shúbyrghan kóp Sheru endi ýiez ýii aldyndaghy kýzet jaygha taman bettep keledi. Jas-kәri qas-qabaq ózgergen, sergek keskinde.

Toghyzynshy tarau

1

Sheruding Mamozy ýiinen attanyp shyqqan toby Kýrege keshtete jetken. Jәne býkil Kýre duany kólemindegi bay qytaylar men dýngen, sibe, solan, daghyr qystaqtary: Taqyr-Maqúr, Ishy-ghashan, Shynsha-hozy, Lausagýn-Seksenbút, Qaraatty-mazar, Uәiis-mazar, Kókaala-Sandahozy tәrizdi jerlerge qashqyn izdeushi top-top jigit lekteri jiberildi. Moltan inisi - Saghatbek, Qydyrbek inisi - Nýsipbek, Taylaqbaydyng balasy - Malshy jәne Aryppaylar sol nókerlerdi jýrgizushi Sheru qolbasylary.

Sol kýni Kýrege qonghan ýlkender «seypil» atalatyn qorghan, qamaldyng qaqpasy «Úly Esik» kýzetinen mór-tanbaly aryz qaghazdarymen ishke ótip, uezdik ýkimetting aldyna taman jaqynday berdi. Úzynnan-úzaq salynghan biyik tas ýy tóbesining aldynghy búryshyna qoladan ornatylghan eki basty aidahar beynesi bar. Eki basy eki jaghyna qarap, tilin shygharyp, ýnilip túrghan qúlyq-namasy beybit ray kózdemeydi. Shynjang ýkimetining jәne osy 1944 jylgha deyin býkil qytaydy biylep kele jatqan gomindang patshasy Jang qay shynyng shen belgisi sol. Attaryn zang boyynsha bes jýz metr jerdegi «Úly Esik» kýzetining syrtyna qaldyryp jayau shúbyrghan kóp Sheru endi ýiez ýii aldyndaghy kýzet jaygha taman bettep keledi. Jas-kәri qas-qabaq ózgergen, sergek keskinde.

Shyghys jaqtan kiretin jalghyz esikting kózinde kólenkeli daldada qalt etpey birine-biri bettese qarap, qalshiyp túrghan eki qytay sherik qarauyl bar. Qysqa, sarauyz «japondyq» myltyqtyng úshyna eki jýzdi, sala-qúlash, jalpaq kók sýngi nayza bekitilgen. Bir-birine qarama qarsy tyrs etpey, miz baqpay túrghan suyq qalyptarynda sherikter sol nayzaly myltyq úshtaryn bir-birimen serttestirip, aiqastyra ústasqan. Úshym az joghary ala ústaghan qanjarlar aiqasyp jatqan jylanday joldy bekitken.

Sol kók sýngi jýzin jana ghana jalap, sertten ótip kelip, endi ant ýstinde túrghanday, qylp etpey, melshiyip, súrqyldanyp qalghan. Osyndaghy bar «tәrbiyeni» eng aldymen tas qantarylyp, osylar tanytqanday. Syrtynan qarasang týnek... Sheru kisileri kýzetke tәrtip boyynsha jiyrma qadamday jaqyndamay toqtady. Sol sәtte algha qaray: Taylaqbay, Kerimbek, Abdolla, Qydyrbek, Qarymsaqtar bólinip shygha bergen. Beseui qarauylgha qaray týrilgen qabaqpen ýnsiz taqap keledi. Sherikter sol qalpy, tyrs etpey túr.

Sodan qazaqtar qol úsynym jerge jetkende baryp auyr, bolat nayzalary saqyrlay qozghalyp, bir-birlep búlardyng qoyny-qonyshyn, qaltalaryn adaqtap, synar qoldarymen syrtynan basyp tintip shyqty. Qydyrbekting qaltasynan bәkisin tauyp, kózine súrqyldanyp qarap qoydy. Qoldaryndaghy qyzyl ala tanbaly aryz qaghazgha ekeui eki jaqtan kóz tastap, ishke qaray sonan song ótkize berip, saqyr-súqyr qaqtyghysqan qanjarlary qaytadan aiqasyp, syrt jaqtarynan bekitip qaldy.

Ishki jaqta bir bólmeden keyin bir bólmege ótkizip, tek basqyshtap jalghastyryp otyratyn әr bólmening auyzghy esik, tórgi esikteri bar. Qazaq ýshin sonyng ózi qúrsau edi. Áuelgi bólimde esep shottaryn qarbalas qaghyp, eshnәrsege múrshalary kelmey otyrghan - Kuәy jy (buhgalteriya) qyzmetkerleri. Jogharydan tekseru keletini bilingendey, múryndaryna su jetpey jabdynyp jatqan ýsh-tórt qytay adamy edi. Jylt etken jaydarylyq nyshany bolmaghandyqtan, qarbalasyp asyghys istegen qyzymet adamdarynyng týsi sústy.

Eki jaqqa qaq jarylyp jayghasqan buhgalterlerding ortasyndaghy ashyqpen jýrip ótken Kerimbekter búnyng tórindegi qos qaqpaqty jaltyraghan kók esikten ekinshi bólmege kirdi. Búl alym-salyq jónindegi uezdik ýkimetting eng bir beldi, bedeldi tútqasy - «bәjihana» bolatyn. Ózi múnda kep qysylghanymen derbes mekeme. Salghyrt otyrghan biri joq, júmysqa búlar da qyzyl tanau bola kirisip, kishkene «sәn-bәn» shottaryn múndaghylar da sytyr-sytyr kozghasuda. Kerimbekter búlarmen bas iyzesip, amandasyp ótti. Búl bólmening qyr qazaghyna tanystyghy ózgeden artyqtau. Mamozy búrynghy Qorghas, Sýidin eki ýiezdik alym-salyq mekemesi kelip toghysqan osy ýlken orynnyng duandyq ókili, bas bәjigeri. Múnda otyrghandar ara-túra boy jazyp elge shyghyp qaytyp túrady. Bәji jónin syltauratyp jaylaushyl bolyp alghandar...

Ýiezdik ýkimet tilmәshi osynda otyratyn. Ol Kerimbekterdi ay kýnimen, aty-jónimen búrynghysha múqiyat tirkep jazyp qoydy da, ózi ilesip birge jýrdi. Endi múnan keyingi úzynsha bólmede kenesshi, búiryqshy, núsqaushylardyng ýnsiz zildi, airyqsha toby otyr edi. Týsteri syzdy, tomsarynqy, keybiri jendetkóz kelgen, myghym tórt-bes әskery adam. Bәri de ýlken dәrejeli, shendi sary ala ofiyser, tóreler.

Kerimbekter búlargha jay ghana:

- Hau ma? Hau ma?* - dep aqyryn amandasyp jay susyp kelesi bólmege ótip keldi. Múnda bas orynbasardyng bir ózine, ýlken әkimge arnalghan taghy bir sәndi bólme bar-dy. Edenge jappay, shimanday qyzyl kilem tóselgen, ýlken terezeler kógildir jibek perdeli, dýmbiregen ken, jaryq bólme. Uezding ekinshi basshysy Jan-túng aibyny Ma shyanigonnen kem emes, ózi asqan ayar, aqyl tapqyshtyghymen uez bastyghyna jaqqan adam.

Tór jaq iyqta podpolkovnik dәrejesindegi, tútas bitken, shoy manday, jalpaq qara qasty, shonjar qytay otyr. Áskery gimnasterkaly qalpynda ong jaq jambasynda jaltyraghan qonyr qapty tapanshasy. Ol Kerimbekterge:

- Zoha, Zoha** - dep búiyrynqyrap, qoly syrtymen oryn núsqady. Biraq Kerimbek otyryp qalghan joq.

- Ishke kiretin, Ma shyanigon janabyna aitylatyn aryzymyz bar edi.

- Ol qanday aryz?...- orynbasar әlde ne ýshin, әntek sekem alghanday irkile berdi de, Kerimbekting jauabyn tospastan:

- Shuyma! Shuyma!*** - dep óz tilimen «bar, bar!» degeninde Ma shyanigonnyng esigin iyegimen qatal núsqap aitty. Biyik, mol deneli Kerimbek qasyndaghy taghy ózindey iri Abdolla, Qydyrbekterdi bastap túsynan ótip bara jatqanda, Jan-túng kózimen ghana jalt etip olardyng tu syrtynan qarady... IYә, onyng búl kózqarasyn Kerimbek te arqasymen sezip bara jatqan-dy. Sonada, kýzgi ýlken dau kezinde jәne kóktemde Ma shyanigon men onyng kenesshileri birigip Kerimbek isi jayly, Sherudi ydyratyp, basqa el ishine bólip jiberu turaly әr týrli tartys tughan syn kezende sheshushi pikir aitqan bas aqylshy osy. «Sherudi bólu» degen zymiyan esep búl bolmasa, alghashynda Ma shyanigonnyng óz oiyna da kirgen shara, emes-ti.

 

* Hau ma?  - Jaqsy ma? - dep amandasu.

** Zoha - otyr.

*** Shuyma - bar, bar.

 

Ma shyanigon tórding dәl tóbesindegi ýstelinde jan-jaghy tolyp budyraghan bir kóp qaghazdardy ózimen-ózi ghana bolyp audarystyryp, onashalyqta qauyrt ýnile aqtaryp otyrghan eken. Esik tyrsyldatyp qaghylmay kenet ashylghanda ýstelden basyn júla kóterip aldy. Kerimbek bastap kirip kele jatqan irkes-tirkes qazaqtardy kórgende, oqys tandanyp qalyp, shanshyla qarap edi. Kerimbek, Abdollalar:

- Hau ma! Jaqsy ma! Qúrmetti basshymyz? - dep, anaday jetpey, toqtap amandasty. Barlyghy aq qalpaqtaryn qolgha ústasqan. Súr túmaghyn Qarymsaq ta qoltyghyna qysyp túr.

Ma shyanigon búlargha «otyr-otyr» degendey bolyp, qoly úshyn syrtyna, ong býiir jaqqa siltemelep oryn núsqady.

Túiyq jýzben bas qosyp kelgen Sheru kisileri sәl úilyghysqanday bop oryn aldy. Taylaqbay da óz eli joq, esesiz... Parasat, inabat atauly búnda jýrmeydi. Ma shyanigon búlardyng jýristerinen eshnәrse estimegen synaymen:

- Ne, ne júmys?.. - dep, Kerimbekke syzdy jýzben iyek qagha qarady. Kerimbek jauap ornyna tez qimylmen týregep, tós qaltasynan tórt býkteuli qaghaz shyghara kelip qaharly tórege úsyndy. Ma shyanigon «búl neghylghan qaghaz» degendey, qolyna kerenau ústady. Qyzyl ala sausaq basylghan, kóp mór, tanbaly arap jazuyn kóz qiyghymen shapshang bir shalyp ótip, tilmәshqa qaray sermedi. Zang boyynsha týregep túratyn qaghylez tilmәsh lyp etip alghan qaghazyn әueli dybyssyz jýgirte bir oqyp shyqqannan keyin, әr sóilemin sóilemdey audara bastady. Sóilegende eki qasqa tisi soydiya kórinip túratyn orsaq tisti, úzyn, aqqúba dýngen jigitting kirpigin qagha týsip jýgirtetin jyldam kózi aryzda aitylyp jatqan әrbir sózdi qylp etkizbey andy basyp, shauqyldap audaryp túr. Irkilip, tejelmeydi. Kýni búryn osyghan, tipti pәremenen dayyndalyp alghan adamday lypyp túr. Qaghaz betinde jemge týsken, baby kelgen, shabytty qyranday.

Bir kezde: «Shynjandaghy barlyq últtyng úqyq-tendigine birdey kónil bólip otyrghan ýkimetimizding әdil zanynan...» degen jerge kelgende, Ma shyanigon Kerimbekke jalt etip:

- Shynjandaghy últtar tendigine birdey kónil bólgen be?.. Olay bolsa sen nege ýnemi tising qarysqan senimsizdik kórsetip jýrsin?! Alym-salyq isi jóninde Mamozydan ózing senbey bir súraysyn. Onan qalsa jauaptaugha túrmaytyn shoshaq túmaq bireuindi beri qaray taghy shaptyrasyn. Aty kim edi,- mine qazir men saghan aityp bereyin,- dep ynyranyp ishki qaltasyna «iman-sharttay» saqtaghan kishkene qoyyn dәpterin shygharyp qarap jiberip:

- Mine, myna Mú-lyny-shaqy dedi.- Byltyr aryz әkelgen Múrynshaqtyng atyn óshpestey ghyp, saqtap qoyghany bayqaldy. Sonyng bәri Kerimbek isi ekenin jazbay tanyp otyr.

- Ghapu etiniz, men ony bilmeymin,- dedi Kerimbek. Osydan keyin Ma shyanigon aryzdaghy «et sasysa túz bar, túz sasysa ne bar» degen ýrkinishti sózding ne sebepti tura osylay jat kózben qarap aitylghanyn, nege týkpirli týnilis jatqanyn Kerimbekten dәl osy arada auyz eki tergep, súrap ta aldy. Maqaldy qoynyndaghy janaghy kitapshagha shúqaqtap jazyp qoydy. Endi alghashynda Ma shyanigon Kerimbekpen birneshe sózdi súraq-jauap retinde bógelissiz sóilesip jauaptasty.

Kerimbek óz qyzy Gýlnazymdy súraqshy әketkenin bilmey, Mamozynyng inisi - Rahim alyp qashty dep aryzdanyp otyrghan. Soghan oray Ma shyanigon da dәl әzirge deyin ózi eshnәrse bilmegen synaymen anqausyp:

- Mýmkin, jigit pen qyzynnyng tanystyghy bar shyghar? «Húi-zu» ózinning músylmanyng ghoy. Sol Rahimmen qyz búrynnan tanys bop shyqsa, bú jýrisinnen ózing úyalyp qalyp jýrmeysing be?

Búl Ma shyanigonnyng janyldyryp otyrghan sózi ekenin Kerimbek bilgen joq...

- Olay bolmaydy! Tiyis emes! Bizde de jol, bizde de zang bar. Ol myltyqpen, qylyshpen tughan zang emes, halyqtyn, elding arynan tughan. Zamandar boyyndaghy jinastyrghan adaldyq pen adamdyq namystan tuatyn zan. Jýrekke ózgening әmirimen emes, eldik abúiyrdan, adamdyq ardan sinetin zan! Úly-qyzymyz sonymen ósedi. Qazaq ózining ol dәstýrin eshkimge aiyrbas etpeydi. Qyzy ata-anasyn qarghatyp eshqayda kete almaydy. Jәne әsirese, óz júrty túrghanda ózge últ, ózge túqymgha myng jerden teligeninmen shendespeydi.

- Qazaq ózgeden artyq pa? - dep Ma shyanigon shap etip edi, býghan Taylaqbay ile jauap qatyp:

- Kimning ústaghan joly artyq bolsa sol artyq, ýlgisi jaqsy bolsa sol artyq. Aghayyndy ekeui bireuining qyzyn úlyna әperip, birining etin biri jegeli jýrgennen saqtasyn! - dedi, qaghytyp.

Osy kezde Ma shyanigon Rahim jayly birdemening shet jaghasyn bilerliktey sóz súrap qaldy.

- Qyz әketushi jigit Sheru ishine nemese elderinning shetine búryn baryp jýrushi me edi?

Kerimbek ýndemey, Ma shyanigonnyng jýzine qarap oilanyp qaldy. Búl tústa shyday almay Qarymsaq sózge kirisip:

- Myna tatar jigitterining aryzy-aq bәrine dәlel bolmay ma? Danghyl jol jatsa sýrleu izdep sәuegeylenu ne kerek? Onan da búl әuregershilikterindi daulamay-aq qoy degening ghoy mynau! Shyndasang onyna da maqúl dermiz-au... Sony bilip túrsyn. Biraq Mamozy bir adam. Biz tútas bir elmiz. Mamozynyng bir basyna bizdin, ruly elding qan jylaghan ary men jasy qalaysha tatymay kete berui kerek! Týbi bir súrauy bolar, býite berse qashargha jol tappaghan qolyndaghy qylyshyna jarmasatynyn úmytpa!

Ma shyanigon audarmany estigende bergi jaqqa jalt etip qarady. Týsi quandanyp Qarymsaqqa birdene dey berip edi, sony sezgen Qydyrbek ýstem ýnmen kiyip ketip:

- Olay demey ne deymiz?.. Bizding qyzben dostasqan tatar qyzyna Mamozynyng inisi «saman toylaryna qazaq qyzyn shaqyr» dep aqyl kórsetkeni belgili bolyp otyr. Qajet bolsa sol qyz kelip ózi de aitady. Sonda búl jarty joldan istegen jaugershilik emey nemene?

Osy kezde Abdolla da synalay kiristi.

- Qúrmetti palkóndik-au! - dedi jarqashtanghan zor ýnmen: - Bizge el bolyp otyr deytin bolsanyz, Mamozynyng osy qastyghy aghattyng aghaty! Qazaq jónin biledi, ishken asy boyyna taramasyn degen kep. Úqqynyz kelse, bizding qyzdy tek әketip qana qoyghan joq. Búny aitsaq әueli tipti, senbeuinizge bolady, - dep kelip, Abdolla Ma shyanigonnyng bayaghy Mamozy qyzymen bolghan әngimesin ishtey esine ala otyryp:

- Sizdey adam óz basynda joq nәrsege «senbey» qala ma deymiz. Mamozy bir top adamdy bilgenderin isteuge jibergen...

Ma shyanigon yghyspaghan qalyp bayqatty.

- Aryz degen opasyz, ala qanat sauysqan, - dep bastady, ol endigi jauabyn: - Onyng bir qanaty sender bolsan, ekinshi qanaty - Mamozy. Oghan qúiryq bolmay taghy bolmaydy. Olardyng da óz auzynan dәlel estip, soghan qarap týgel qanat-qúiryq shygharuymyz kerek. Kim jaqtaghy qanattyng qysqa ekeni әzir emes, sonda bilinedi.

Ol ózge aitar sózge oryn qaldyrmay, әngimeni qysqarta sóiledi. Osy bastan aryzshylardyng boyyn ózine ýiretkisi kelmey otyrghany ashyldy...

2

Mamozy osydan ýsh kýn búryn kelip, Ma shyanigonning aldynda bolyp ketken... Súraqshy men Rahim Mamozygha Kerimbekting qyzyn әketuding orayly sәti kelgendigin... sezdirip aqyl salghanda, Mamozy olardy toqtatyp túryp, ózi Ma shyanigonge jetken. Oyazgha osy joly zor bir ótinish, tilegi baryn kishilikpen arzu etken. Mamozy óz tuysqanynyng qyzyn Kerimbek «bәleqor Áliydin» inisine «alyp qashtyryp», ayaghy taptyrmay marghau asyryp otyrghanyn, ókimet bar dep seskenbey әlinen әbden asqanyn aita kelip, sol Kerimbekte bir jaqsy qyz baryn bildirgen. Ózi Ma shyanigon qalasa, býgin alsa da qyzyn beretin Mamozy ghoy. Al ony ala-almasa kinә Ma shyanigonning ózinen. Jasy egde polkovnikti dinkesin qúrtyp, әli de jas, súlu qyzymen yntyqtyrady. Ma shyanigon ashyq týrde óz qaynaghasy, gubernator Lu bin diyden qorqady. Ne qyz sorlynyng basyn ashyp, bosatpaydy. Jemtikti ya ózi jemey, ya ózgege qimay dәl týbinde qoryp jatyp alatyn juan tóbet minezin eske alghyzghanday bolatyn. Bar bolghany Mamozynyng ýiine aiynda ma, jylynda ma, bir ret... qonaqqa shyghyp týnep qaytyp túrady! Áriyne, qanaghat tauyp qaytatyn. Sonday polkovnikke osy joly Mamozy oiyndaghysyn tolyq jetkizip:

- Taqsyr, sol tonmoyynnyng óz istegenin ózine istetsem osyghan sizding qúzyrynyzdan rúqsat tiyer me eken?! - dep qipaq qaqqan. Kerimbek qyzyn әketetin osyndaghy, Kýrege belgili, «isker» súraqshy ekenin aitqan. Sony estigende Ma shyanigon búl jayly oilanbay-aq:

- Duy! Duy!* - dep bas iyzep: - Qayta sondaymen Kerimbekting ózin shatyldyryp, qolgha týsirip berseng onan da jaqsy! - degen-di

Sonymen Gýlnazym sapargha shyghatynnan eki kýn búryn ýiezdik ýkimetting ózinen Rahim men súraqshy jeti әsker alyp shyqqan... Qoraly qoydy alastaghan bir úya bóridey ana oqshau taghylyqtary da osynday, oqpandy syrdyng sonynan tiygen «ýles» edi! Týbi berik sol tirekti baylaumen «Bóri kómgen kómbeni súm týlki ashyp», Mamozy Kerimbekke istemek alghashqy әreketin uaqytsha osymen ayaqtay túrghan. Kerimbek búl keliste óz tóbesinde týiilip jýrgen taghy bir qara búlt baryn bilmeushi edi. Ma shyanigon janaghyny aitqanda, kýderi ýzilgen ol endi ornynan amalsyz kóterile bere, býgingi songhy bilmek oiyn súrady.

 

* Duy! Duy! - Dúrys! Dúrys!

 

- Onda sol tekseru qashan? Qashan bolar eken? Mamozy ýshin «qúlan qyrda, qúndyz suda» bәri ózining jay-jayynday bolghanymen, múndaghylardy qanshalyq ólsheusiz jәbir qinaytynyn kimge aitamyz!

Kerimbek býgin osy jetkizip otyrghan pikirlerining barlyghymen de ózining ishki syrlaryn aiqyndaytyn sezikti týrde, qanshalyq kózge týsip jatqanyn eseptegen joq. Ma shyanigon onyng kózine qarap:

- Asyqpasang bәrine de ýlgeresin!..- dep qoydy. Eshnәrsege yqqysy kelmey, ózimen tenese sóilesip otyrghan «qynyr» qazaq namysyna úrady. Ózi túrghan jerde ózgeni bar eken degisi kelmeytin tәkappar әkim ýshin qazaqqa búl minez әste de keshilmestey. Ol ishinen Kerimbekke «búl da sening keyingi kýngi tatar qolaqpanday sybaghan» - dep keng tolghap shiryghyp otyr.

Ma shyanigon aldynda túrghan barmaqtyng basynday ghana kýmis qonyraudy qaghyp qalyp edi. Ony nege istegenin týsinbegen Qydyrbek qonyrau ýni asa bir móldir tógilip shyqqanda, «mynasyn qarshyghagha taghar ma edi» dep oilap ýlgergenshe, ong jaq qabyrghada elensiz túrghan bólme rendes súrghylt perde astynan tyrs etip esik ashylghanday boldy da, sumang berip bir sherik shygha keldi. Ghayyptan payda bolghanday. Joghary otyrghan Taylaqbaydan bastap, qazaqtar sekem alyp qalghan. Óz әmir-kúzyryndaghy qyzmetker ataulynyng barshasyna shanyldap qatty sóileytin men-men, qatal jarlyq iyesi qolyna mauzer ústap, entelep búiryq kýtken sherikke shan-shúng sóilep bir júmys búiyra bastady. Sózining ishinde Mamozy aty aitylyp, eki-ýsh auyzday birdemeni búiyrdy. Taylaqbay «mynanyng otyrghan boyy, aumaghymen zar-zaman ghoy» dep oilady. Shynynda adam kesher, raqat kórer ómirdey emes, qataldyqtan múragha qalghan, sol senimdi mýltiksiz atqaryp otyrghan әulet nәsilindey, beymazalyq baybayynday. Sherik búiryq alar-almasta ayaghynyng úshynan basyp esikke bettey jóneldi. Ma shyanigon jana tosyn shygha kelgen sherikten qazaqtardyng onsha seskenbegenin andady. Osy adamdardy ishtey amalsyz moyyndap, mýmkin únatqan da kezderi bolatyn shyghar.

Araq, temeki, qúmarlyq-bәngilikpen isi joq, narday-narday sau túqym. Ma shyanigonge búlar jýrgen auada bir kýn jýru tansyq bolyp kórinedi.

Sherik shyghyp ketken son, Ma shyanigon Kerimbekterge de:

- Min tyan! Min tyan lәi!* - dedi, ynyranyp. Ornynan týregep alghan Kerimbek óz tobyn bastap esikke qaray bettedi. Olar syrtqa shyqqannan keyin endi ózderinshe aqyl qorytqanda, Taylaqbay Mamozyny ertenge shaqyrtqanyn eske alyp:

 

* Min tyan! Min tyan lәi! - Erten! Erteng kel!

 

- Múnyng syry mәlim... Qolymen demegen bolyp, ayaghymen shalady. Aynalyp kelgende «Qoy qarghysy qasqyrgha jetpeydi» degen syghyr osy! - dep otyryp, aujay qorytty.

- Tosayyq, әueli ne deytinin kóreyik, - degenge toqtaghan. Osy kýnning erteninde Taylaqbay men Kerimbek, Abdolla Ma shyani-gonge qayta kirdi. Mamozy býgin әneukýngi «men eshnәrse bilmeymin» degen sózinen auysa jyljyp:

- Mening inim ol jaqqa eki jyldan beri baryp jýrgen. Qyzymen sonda tanys bolyp, súraqshy ýshin aragha sóz aityp ta jýrgen. Ekeui kelisken, - dep qasqiyp otyr. Qyzdy Rahim emes, súraqshy әketkenin Mamozy býgin ashyqqa salyp, jasyrmay aityp sharpysty. Estiytinin, qazaqtar ada-kýde estisin degen.

- Onda, qyzben keliskeni ras bolsa, nege tartyp alady? - degen dәlelge:

- Solay etpese, qasyndaghy birge alyp shyqqan adamdar jiberip qoya salushy ma edi, - deydi Mamozy.

Taylaqbay tatar qyzdarynyng jәbirlengen aryzyn qaltasynan shygharyp kórsetken-di. Mamozy «jeti sherikting barghany ótirik, qyzdy tek súraqshy men Rahimning ózi әketken, qalghany jala» dep qarap otyr.

- Endeshe, sol sózing ras bolsyn, qyz ben jigitti keltir. Osy arada jauaptaryn bәrimiz de et qúlaghymyzben estiyik, degen.

Kerimbekke Mamozy qos tanauynan myrs berip:

- Hin! Sen óz oiynmen ózing semirip jýr ekensin, myrza! Búndagha adamdar sening kózine tekeshik kórinip otyr ma? Júrttyng bәrin әlpenshek oinatyp qoyyp, ózing osynda qayqayyp otyrghyng keledi! «Torghay janbyr jausa balasyn qorghaydy, búrshaq jausa basyn qorghaydy». Osy dәmezorlyghynmen әli basyndy qorghay almay qaluyng ghajap emes, әuliyekeshim! - dedi tanaurap.

Qarama-qarsy jaqtan Kerimbekting betine baqjiyp qarap, bet-baghyp otyr. Tistey qatyp túrghan tilmash búlardyng auyzdarynan shyqqandy qaghyp alyp Ma shyanigongha jetkizude. Sózge búl tústa Kerimbekting ór jaghynda otyrghan Taylaqbay aralasyp qaldy. Eki arasy keng jatqan qalyn, úzyn, qara-buyryl qasy shanjaulap:

- O, biz arymyzdan basymyz sadagha, dep jýrsek, onymyzdyng bәri qúr «dәmezorlyq» bolghany ma? - dep mol keudesimen Ma shyanigongha tútas búryldy. Tynyshtyq saqtaghan ýlken bólme ishinde zor ýni arshyndap shyghyp, Ma shyanigonnan suyq qabaghyn búrmay sóiledi. Mamozygha aitar jauapty Ma shyanigongha sala aityp:

- Bizding býkil el bolyp, joqtap jýrgen nalys tendigimizdi, tipti, torghay bop qorghay almaysyng degen núsqang bar ghoy! Búlay bolsa, jerdi tastap, ne kókti meken etedi ekenbiz de, ne ol qoldan kelmese qúba belge tu tigip, qúla týzde kór qazysady ekenbiz! - dep jiberdi. Qalsh-qalsh etip ketti.

Kerimbek óz әkesimen zamandas bolghan Taylekenning myna kýiin ayap qarady. Tilmash Taylaqbaydy audaryp bolghansha, tosyp qaldy da, Ma shyanigonnyng sózge oqtalghanyn kýtpey:

- Qasqyr qaryzyn terisimen óteydi, Mamozy myrza! Osy rayynda túrsan, ne bizdi bir jerge taqarsyng da, ne terindi jayghyzyp bir-aq toqtarsyn. Jalghyz-aq, men sen qúsap «jýzigi barda Sýleymen, jýzigi joqta sýmireygen» bolmaspyn, ólsem tik ólermin. Men sensem, aryma senem. Jara kórgen jýregime senem! - dedi. Týsi aqshyl tarta saqaly taldanyp ketken kezi edi. Ýndemey otyrghanmen Taylaqbay, Kerimbektey joldastarynyng núsqasyn tanyp, Abdollanyng da týsi qashyp otyr. Ma shyanigon shapshan, jýirik tilmash arqyly búl jauaptasulardyng barlyghyn qalyspay, ere tyndap qyrghiday baghyp otyr edi. Qadalghan kózi Mamozy men Kerimbek, Taylaqbaydy qylp etken qabaqtaryna deyin bagha otyryp tyndaghan-dy. Ol tap qazir Kerimbek pen Taylaqbaydy «ólimge barsa da ókinbey baratyndar-au. Dinin úmytsa da, kegin úmytpaytyndar deytin osylarday bolar» dep, bir sәt osy eki-ýsh adamgha qyzghanyp ta qaraghanday.

Tilmash Kerimbekting janaghy «Sýleymen» degen sózin Ma shyanigonge músylman anyzdaghy «Sýleymen payghambardy» beyneley týsindirip, sóz mәnisin tolyq jetkize qanaghattandyrghan. Ma shyanigon sol maqaldy qoyyn dәpterine shúqaqtatyp jazyp aldy. Tilmashtan Taylaqbaydyng «qúba belge tu tigip, qúba týzde kór qazysady ekenbiz» degen sózin de qayta súrap búljytpay týsirdi. Erteng úmytylyp ketken shaghynda, bir kýn aldynan shygharmaq... Aryz sonyn Ma shyanigon dúrys tyndamaugha bettegenin ózining osy qimylymen de ap-ayqyn sezdirip otyrghanday.

- Biz búl isti anyghyna jetkizu ýshin noghay qyzdaryn kuәlikke әkelemiz, - dedi Abdolla, jýiege jýginip: - Qazaqta «oynaghanda oiyndaghyndy aitsan, shyndaghanda nendi aitasyn» degen minez bar. Qozghaugha arymyz barmay otyrghan isimiz ol...

Ma shyanigon Abdollanyng keudesindegi ýlken alty júldyzdy, ýkimet belgisi - znachogine kóz salyp, qarap qoydy. Shyng shy sayding әigili alty jarlyghy qúrmetine shygharylghan «alty úran» dep atalghan, aidyndy bolystyq belgisi edi. Jer betindegi - «Izgilik» atauly osynyng «alty búryshynda» delinetin. Polkovnik Abdollagha degen ashuyn ishke saqtap, biraq óshpes kek etip týiip atargha oghy bolmay otyrdy.

Mamozy Ma shyanigon kózinshe Abdolla dәleline toqtalyp qalghan joq.

- Onday jasama kuәlik emes, biz senderding óz qyzynnyng qolynan qaghaz әperemiz... Sonda qalghan sózdi taghy ne dep aitpaqsyn, kәni?!

Polkovnik eki jaqtyng osynday bar sózderin tyndap boldy da:

- Búlay bolsa eki jaghyng da sol aighaq-kuә, dәlelindi tolyqtyryp kelesin, - dep, sózdi býgin de qysqa kesti.

Mamozy Gýlnazym qolynan qaghaz aldyratyn bolsa, onda Sheru myng jerden bay-baylaghanymen eshnәrsege aspaytyny belgili. Ol әriyne, ýiez bastyghynyng qolynda. Ma shyanigonnyng búl kesim bayqatysyna qarap Taylaqbay, Kerimbek, Abdollalar ózderine jayau er arqalatqaly otyrghan «tórelikti» tanyp, úqqanday boldy. Gomindang biyleushilerining múnday kertartpa, astamdyghy teginde búl otyrghan Sheru kisilerine ghana emes, Shynjandaghy úsaq últtar ishin oba auruynday aralap tútastay kernep bara jatqan indet-dertting sansyz kóz qaynary. Bireuden qyz tartyp alu týrinde bolsa, endi birinde kisisin qamap, qinaumen óltirip jauap bermeu. Úighyr, dýngen halqynyng kedey diqandaryn, úsaq saudagerin alym-salyqpen ynyrshaghyn shygharsa, qazaq, qalmaq, qyrghyz siyaqty tau halyqtary búlar ýshin, tipti, jabayynyng qatarynda. Sanasqandarynyng týri mynaday.

Sheru kisileri oryndarynan aqyryn kóterile berdi. Kerimbekting kónili endi anyq toryghyp shyqty. Birge emes, myngha, sansyzgha... isteytini osy ekenine kózi taghy jete týskendey bolyp edi. Elding eldigi qalmay bara jatqandyghy anyq angharylghan. Syrtqy esikten shygha berip, anau terek sayasyndaghy, kózderimen osy bergi jaqty sarylyp baghyp, iyirilip otyrghan juas, momyn, el kisilerin kórgende, tynysy buylyp, jýregi atqaqtap úryp ketti. Bayqasa, óz elimen jylap kóriskendey halge jetken eken! Sonday bir almaghayyp kýide kópke deyin eshkimmen sóilese alghan joq. Ózimen-ózi japa-jalghyz bolghanday, quaryp qalyp edi, «Úly Esikten» joly bolmaghan duanalarday shúbyryp shyghyp attaryn tauyp mingende, alys bir kókjiyekke qadalyp qarap, qam shekken jýzben oiynan shatylghanday anyryp qalyp kele jatty. Ishki jaghy anyrap, qúlazyghan shyrayy qúp-qu bop ketti. Oiran bola kýizelgen kónilding ózindey belgi dәl jýzine de shyqqan. Sol kýni Kerimbek ruhyn balasyn aldyrghan jolbarystay ynyranghan, ólsheusiz kek yzasy kýiretken-di. Sendeltip kýiretken. Biraq ishtey ushygha týsti.

(Jalghasy bar)

Abai.kz

0 pikir