Jeksenbi, 14 Shilde 2024
Qogham 7858 0 pikir 7 Nauryz, 2023 saghat 13:58

Qazaq qoghamyndaghy әiel róli qanday?

Ghasyrlarmen qanattasyp, zamanamen jalghasyp, dәuirlermen daghdylanyp kele jatqan últtyq dәstýrlerimizde er men әielding jynysyna qaray ózindik ornyn aishyqtap kórsetken. Sol últtyq dәstýrler men diny negizderde qazaq qoghamyndaghy er men әielding ózindik róli boldy.

Ras, kóshpendiler saltyn ústanghan ata-babalarymyzdyng mәdeniyetinde erler men әielderding tirshiligine say ózara eki taraptyq mindetterge bólingen. Búrynghy san ghasyrlyq tarihymyzgha zerdeley kóz jýgirtsek kóshpendiler qoghamynda әielderding róli erlermen teng dengeyde bolmasa da, әielder qauymy memleket pen sayasy isterge aralasyp, otyrghanynan habardar bolamyz. Tipti qiyn-qystau zamandar men qatal ghasyrlardyng qoynauyndaghy jaugershgilik uaqyttarda kóshbasshylyq pen qolbasshylyq is-qimyldargha jetekshilik, basshylyq jasaghan әielderdi de bilemiz. Túmar, Zarina, Boppay, Gauhar odan tughan Nazym taghy basqalardy atap aitsaqta jetkilikti.

Úly Dalanyng qoynauynda islam mәdeniyetining besigi terbelgen uaqyttan bastap, әielderding róli bala tәrbiyeleumen, ýy sharuashylyghyn jýrgizumen qatang shektelgen. Sharighat qaghidalary boyynsha qazaq qoghamynda әielderding mýmkindikteri barlyq jaghynan shekteuli boldy jәne әrtýrli baghyttaghy tyiymdargha moyynúsynumen ghúmyr keshkenderin bizder joqqa shyghara almaymyz. Qazaq «Qatyn qayrattansa, qara qazan qaynatudan әri aspaydy» nemese «Baytal shauyp, bәige almaydy» degen naqyldy osy kezenderden keyin dýniyege әkelse kerek. Al islam dinining sharighat negizindegi Áyel nәsiline qoyylghan talaptardyng dәstýrli qazaq qoghamynda birte-birte әlsireuine tikeley yqpal etken qazaq ziyalylary boldy dep aita alamyz.

IYә, kóshpeli jәne islam mәdeniyetining әielderge qatysty mindetterining qazaq qoghamynda daghdarysqa úshyrauyna HIH ghasyrdyng ayaghy men HH ghasyrdyng basynda Qazaqstanda jana qoghamdyq qozghalystyng payda boluy tikeley әser etti. Al, ol ne qylghan qoghamdyq qozghalys?

Ol Qazaqstannnyng qoghamdyq ómirinde óshpestey iz qaldyrghan, otandyq tarihymyzdyng Asqar tau belesi Alash qozghalysy bolatyn.

1917 jyly Orynborda ótken Alash Ordanyng sezinde әielderding qoghamdaghy ómiri turaly sheshim qabyldap, mynanday tújyrymdargha kelgen:

- әielder men erlerding sayasy qúqyq­tary teng boluy kerek;

- әielder ózderine serigin tandaugha erikti;

- nekege túru jasy 16-gha deyin úzartyluy;

- moldanyng 16-gha tolmaghan qyzdyn, 18-ge tolmaghan jigitting nekesin qiigha qúqyghy joq;

- neke eki jaqtyng kelisuimen qiylady;

- jesir әielderdi kýieuining tuysqandaryna zorlap qosugha bolmaydy;

- birinshi әieli kelisim bermese, ekinshi әiel alugha bolmaydy.

Búl Europadaghy mәdeniyetti elderden habary bar, sol órkeniyetti damyghan halyqtardyng bilimimen susyndaghan, alghashqy qazaq oqyghandarynyng kózqarasy bolatyn. Ózderiniz angharghanday jogharydaghy alashordalyq qayratkerlerding әielder qauymyna baylanysty tújyrymdary islam sharighatyndaghy qisynsyz әri auyr talaptardy joqqa shygharudyng bastamasy bolatyn.

Ras, kóshpendiler mәdeniyetinde erler men әielderding mindetteri bólindi. Ásirese islam dini kelgennen keyingi ghasyrlarda әielderding róli bala tәrbiyeleumen, ýy sharuashylyghyn jýrgizumen qatang shektelgenin jogharyda aityp óttik. Mysaly, kóshpendilik qogham men sharighat negizderindegi neke dәstýrinde әielderding kýieu tandaugha mýmkindigi bolmaghan. Kýieui ólse, basqa kýieuge shygha almaghan, ol qazaqy әmegerlik dәstýrmen marqúmnyng inisine nemese aghasyna qosylugha mindetti bolghan.

Mine osynday kelensiz, әiel qúqyghy ayaqqa taptalyp jatqan kezenderdi kózderimin kórip, oy týigen, Europa mәdeniyetinen habary bar qazaq oqyghandary búl mәseleni sheshuge kóp atsalysqan. Qazaqtyng túnghysh romany Mirjaqyp Dulatúlynyng «Baqytsyz Jamaly» osy tústa jazylyp, qaranghy qazaq qoghamyna jol tartqan.

Mysaly, últ kósemi Álihan Bókeyhannyng 1921 jylghy «Aq jol» gazetining №27 sanynda jaryq kórgen «Áulieata siyezinde qazaq qyzy» degen maqalasy jariyalanghan. Maqalada avtor 1921 jylghy 20 qantarda Týrkistandaghy jalpy qazaq-qyrghyzdardyng sezi Áulieatada ótkenin, sol jiynda alghash ret qazaq qyzdary arasynan Sara Esovanyng sóz sóilegenin jetkize otyryp: «Qazaq-qyrghyz әieli mәselesin dúrystap qarap, osy siyezde әielderge erik berilip, erlermen teng bolghandyghyna senimdi bolu ýshin siyez basqarushy úiymda әielderding de boluy kerek dep Saranyng atyn atap, uәkilder ortasynan úsynys boldy. Eshkim qarsy bolmay bir dauyspen siyez basqarushy topqa Sara mýshelikke saylandy. Osy uaqytqa sheyin әielderdi kem sanap, adam qataryna almay kele jatqan qazaq-qyrghyz birinshi siyezinde әielderge búl qylghan qúrmeti kózge týserlik ózgeris deuge bolady» dep jazady alash ardaqtysy. Maqalanyng sonyna «Qyr balasy» dep qoyghan. Qyr balasy degen Álihannyng býrkenishti esimi.

Áriyne, qazaq qoghamynda әiel zatynyng jaghdayy ayanyshty, kóp jerde qúqyqtary ayaq asty bolyp taptalyp kelgenin bizder M.Dulatúlynyng «Baqytsyz Jamal», S.Kóbeevtyng «Qalyng mal», S.Torayghyrovtyng «Qamar súlu», B.Maylinning «Shúghanyng belgisi», M.Áuezovtyng «Qorghansyzdyng kýni», J.Aymauytovtyng «Aq bilek» syndy otandyq әdebiyetimizding qaynar búlaghy sanalatyn osy ómirshen shygharmalardan-aq angharamyz.

Negizinde Qazaq halqy yqylam zamannan beri әiel zatyna degen, anagha degen qúrmeti sheksiz bolghanyn da bizder eshqashan joqqa shyghara almaymyz. Qazaq tughan eli ýshin kýiip, kindik qany tamghan jeri ýshin eniregen erdinde anadan shyqqanyn әste esten shygharmaghan. «Alyp anadan tuady» dep әrqashan anagha degen qúrmetti bir-aq auyz sózben dәleldep otyrghan.

Búrynghy auyl ishindegi qariyalardyng sózderine qúlaq týrip óskendikten olardyng әr taghylymdy әngimeleri esten shyqqan emes. Qarttardyng sózine sensek qazaq halqy әielder qauymyn: «altyn әiel, kýmis әiel, kómir әiel, temir әiel jәne jez әiel»,- dep bes týrge bólip qaraghan eken.

Birinshi, kýieuining amandyghyn, ol quansa birge quanatyn, qayghyrsa birge qayghyratyn, kýieuining kóniline ýnemi qarap, aitqanyn eki etpeytin әieldi «altyn әiel» dep aitqan.

Ekinshi, kýieui orgha týsse de, órge kóterilse de birge bolatyn, kýieuining qas-qabaghyna qarap, әrdayym jaqsylyghyn asyryp, jamandyghyn jasyratyn әieldi «kýmis әiel» dep ataghan.

Ýshinshi, kómirdey qap-qara, ýsti basy aibaq-saybaq salaq, ýii shashylyp jatatyn әieldi «kómir әiel» dep qaraghan.

Tórtinshi, aitqanynan qaytpaytyn, kók bettenip meninki zang dep tabandap túryp alatyn әieldi qazaq «temir әielge» tenegen.

Besinshi, Týrine kýlip qarasang jyrtyghyn jamap alugha tyrysatyn, әr nәrseni alyp berudi qalaytyn, býgin sende joq bolsa, erteng ózgege ketip qalatyn әieldi «jez әiel» dep baghalaghan.

Qalay desekte qazaq halqy әiel zatyn asa yjdaqatpen qúrmettegen. «Erding qosy onalmay, isi onalmaydy dep qazaq jaqsy aitqan». Búl jerde qosy dep otyrghany qosa agharatyn alghany. Óitkeni qos degen ýy deseniz, aq jaulyqtysy bolmaghan ýiding isi onaluy qiyn. Al bir saldaqynyng kesir-kesapatynan saly sugha ketip, ynyrshaghy ainalyp, únjyrghasy týsip, tabanynan tayyrylghan er-azamat qansha!?

Halqymyzda jez ben kómirdey jәne temirdey әiel zaty joq bolsyn. Altynnyng arqauynday, kýmisting jalghauynday bolghan әjelerimiz, analarymyz, apalarymyz, qaryndastarymyz kóp bolsyn.

«Baq qonatyn elding qyzy esti, úly sesti bolady» degen. Esti qyzdarymyz ben sesti úldarymyz kóp bolsyn aghayyn!

Madiyar Eralyúly,

Qazaqstan jurnalister odaghynyng mýshesi. Sh.Múrtaza atyndaghy ruhaniyat jәne tarihtanu ortalyghynyng agha ghylymy qyzmetkeri

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1196
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 1870
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 1921