Basy: Nemis jazushysy: «Qytaydyng qazirgi әdebiyeti - qoqys...»

Jalghasy: «Qytay jazushylary shetinen araqkesh, jalqau...»

Jalghasy: «Qytaylyq jazushylar kóp jazghan sayyn nashar jazady»

Jalghasy: Qytaydyng qazirgi әdebiyeti qay dengeyde?

Jalghasy: Qytaydyng qazirgi әdebiyeti...

26

Djin Yon

Djin myrzanyng shygharmalaryn jarnamalaudyng qajeti joq shyghar. «nge Nu qylysh» atty әngimesi keremet, onyng tamyry terende jatyr. Szini Yong shygharmalarynyng eki núsqasy bar, biri eng kóp taraghan «ýshtik birlestik», ekinshisi Djin Yonnyng keyingi jyldarda qayta óndelgen «Jana ghasyr núsqasy». Songhysy oqyrmandar tarapynan әldeneshe ret syngha úshyrady. Birinshisi halyqtyng jýregine tym tereng singendikten bolar. Degenmen, men sizge «jana ghasyr» kitabyn ózinizge oqyp shyghudy úsynamyn, aldyn ala boljamdy pikirlerdi tastap, búl turaly múqiyat oilanasyz. Shynynda búnda kóptegen sujetter búrynghydan әldeqayda aqylgha qonymdy.

Djin Yonnyng romandary sayasatqa qatysty. Mysaly, «Qylysh sheberi» 1967-1969 jyldardy aralyghynda jazylghan. «Búghy men Ding Sziydin» romany onda Sing patshalyghynyng basy men Ming әuletining tarihyn әdeby tilmen jazylghan.

27

Du Lyan

Áskery taqyrypta jazatyn jazushy, sonymen qatar onyng kóptegen shygharmalary kinogha ainalghan. «Jarqyn qylysh» telehikayasy shynynda da klassikalyq, tolyq romany odan da әdemi, bir týnde oqyp shyqqanym әli esimde. Ayta keteyik, telehikaya tek romannyng birinshi jartysynan týsirilgen, Qytay Halyq Respublikasy qúrylghannan keyin de, Ly Yunlunnyng auyr taghdyrlardy jazghan sujetteri de kóp.

28

Maydja

May Szyanyng shygharmalary óte әdemi. «Jasyryn sujet» romany Mao Dun әdebiyet syilyghyn aldy. Maghan onyng «Syrdy ashu» romany qatty únaydy. Men ony bir otyrghannan oqyp shyqtym. Roman shetelde óte jaqsy baghalandy. Áriyne, oghan da týrli pikir aitanydar tabylady. Mening kózqarasym boyynsha, roman әdemi bolsa, ony jamandaudyng ne keregi bar?

29

Tie Niyn

Tie Ning Qytay jazushylar qauymdastyghynyng tóraghasy bolyp qayta saylandy. Aldynghy eki tóragha kim bolghanyn bilginiz kelse, olar Mao Dun men Ba Szini boldy. Aldaghy uaqytta Jazushylar qauymdastyghy sóz bolghanda osy ýsh esim birge atalmaq. Ty Niynge myqty bolyp túr. Ol jazushylar odaghy men birge Qytay әdebiyet jәne óner ýiirmesi federasiyasynyng tóraghasy qyzmetin de atqarady.

Tie Niynning shygharmalary qyzyqty degen sanatqa jatady jәne Tie Niyndi әdebiyettegi bir tendensiyagha jatydy dep aitugha bomaydy, ol barlyq aghymda jaza beredi. Tie Ning shygharmalaryndaghy taqyryptardy da birneshe sózben qorytu qiyn, әrkim әr týrli maghynada oqy alady. «Raushandar qaqpasyynda» bas keyipker Sy Siyvenning qarapayym jәne qaytalanbas ómirin bayandaydy. Tie Ning romandarynyng shedevride sol. «Shomylghan qyz» jәne «Aqymaq gýl» - onyng basty shygharmalary. Jana stilidegi «O, Syansue» - Tie Niynning ýzdik tuyndysy. Sonday-aq osy «Zayyry qanshalyqty alys» romanyn oqyp kóriniz.

30

Chy Sziszyan

Chy Sziszyannyng shygharmalary óte nәzik. Heylunszyannyng tumasy bolghandyqtan onyng kóptegen shygharmalary soltýstik-shyghys jәne jergilikti az últtar turaly aitylghan. «Ergýn ózenining ong jaghalauy» romany Mao Dun әdebiyet syilyghyn jenip alghan, Chy Szyszyannyng shygharmasy, óte jaqsy oqylady. Ángime soltýstik-shyghys shekaralyq aimaqtaghy az últardyng ghasyrlyq tarihyn qart adamnyng ýnimen bayandaydy. Sheni Kongven qala túrghyndaryna ýnemi mensinbey qaraydy, óitkeni ol qala túrghyndaryna jergilikti qan men ómirlik kýsh jetispeydi dep qaraydy. Biz Chy Sziszyannyng romandarynan zamandastarymyzgha jetispeytin nәrseni bayqaymyz.

Chy Sziszyannyng romandary songhy jyldary óte tanymal boldy. Eger onyng shygharmalaryn egjey-tegjeyli oqysanyz, onyng shygharmasynyng aitary joq, tereng maghynaly emes ekenin bayqaysyz, biraq búl adamdardyng elder oqugha qúmar. Onyng óz sebebi boluy mýmkin. Onyng romandary adamgha jyly, ekinshi jaghynan, ol zamandastardyng ruhyna jetispeytin nәrselerdi jazady. Ýsh tomdyq «Quyrshaq Manchjou-go» romany beymәlim tarih kezeni turaly syr shertedi.

31

Chjang Sze

Mao Dun atyndaghy әdebiyet syilyghyn eki ret jenip alghan qytaydaghy jalghyz jazushy, atap aitqanda «Auyr qanat» jәne «Sóz joq» degen eki romanyna tamsanugha tura keledi. Siz onyng fotosuretine qaytadan bir qaranyz ol óte temperamentti әiel ekenin bayqaysyz.

Sóz sonynda Qytay әdebiyetining kezenge bólinuine qysqasha toqtala keteyin. Akademiyalyq orta 1917-1949 jyldar aralyghy, Qytay Halyq Respublikasy qúrylghangha deyingi kezendi qazirgi Qytay әdebiyeti dep esepteydi. 1949 jyldan býginge deyin osy zaman әdebiyeti dep bóledi. Negizi 1976 jyldan keyin jana dәuir әdebiyeti bastalsa, 2000 jyldan keyin jana ghasyr әdebiyeti bastaldy. Búl maqalada úsynylghan avtorlar negizinen 1980 jyldardan keyingi jazushylar. (Djin Yonnan basqasy).

Eskerte keter jayyt Sanchy osy dәuirge jatatyn Uang Meng men Zanzudyng Mau Dun әdebiyet syilyghyn alghan jazushysy Alaydy taghy basqada biraz jazushyny auyzgha almapty, búl tizimdi eluge, tipti jýzge aparugha әbden bolady.

Eskertu: Maqala Chjihu súraq-jauabynda Sanchidyng «Qytaydaghy siz bilmeytin keybir zamanauy jaqsy jazushylar qaysy?» jazbasy negizinde jazyldy.

Núrhalyq Abdyraqyn

Abai.kz