Dýisenbi, 15 Shilde 2024
Ádebiyet 3912 2 pikir 27 Nauryz, 2023 saghat 12:58

Simulyakr beyne – Bektory

Qazirgi әdeby shygharmalar taqyryptyq, iydeyalyq, mazmúndyq, qúrylymdyq túrghydan mýldem ózgerip ket­ti. Shygharmagha filosofiyalyq, psihologiyalyq, metafizikalyq element­ter qatystyrylyp, әdeby tanym men týsinikting ózgergenin angharu qiyn emes. Búl qúbylys últ­tyq әdebiyet­ting etnodeformasiyalanuynan bolsa kerek. Maqalamyzgha ózek bolghan Talasbek Ásemqúlovtyng «Bektorynyng qazynasy» әngimesi dәstýrli әdebiyet­ting ýlgisinen góri deformasiyalanghan ýlgige kóptep keledi. Mәtin oqighasy birneshe oqighalardyng kiriguimen, metafizikalyq baylanystarmen ýilestirilgen.

Shygharmanyng avtory retinde Saghyndyq beynelengen. Alayda keyipker-avtor shygharmanyng basynda emes, sonynda sahnagha shyghady. Shygharma tútas Saghyndyqtyng týsi retinde eske týsirilip, reminissensiya tәsilimen bayandalady. Onda keyipker Saghyndyq emes, Qayyrboldy Namazbekov retinde keyiptelip, býkil oqigha metaprozalyq sipat­ta órbiydi. Olay deytinimiz, shygharma 3 oqigha negizinde ótedi. Bir әngimede keyipkerding birneshe kýige enui arqyly metafizikalyq әlemmen baylanysyn anghartady. Ángime oqighasy әu bastan-aq, Tәuelsizdik alghannan keyingi elding ensesi tiktelip, kiyimi de, tamaghy da toq, jasy da, jasamysy da restorannan as iship, sheteldik әuen men qymbat sharapqa әuesi aughan elding tirshiligin býgingi kýnmen beynelep, portretin suret­teydi. Qayyrboldy da – sol jastardyng biri.

Zamanauy әdebiyet­te ironiyanyng effektileri әleumet­tik ómir men moralidik qúbylystardy interpretasiyalau arqyly qoldanylady. Qazirgi jazushylarda paradoks әlemning sipatyn beyneleu ýshin әdeby mәtinderde ironiyamen qatar jýredi. Sebebi qazirgi adamnyng tirshiligin kompiuter jәne virtualdyq úghymdarsyz elestetu esh mýmkin emes. Qayyrboldy jastayynan әke-sheshesinen erterek aiyrylyp, atasy men әjesining qolynda birde jetip, birde jetpey kýn keship, endi ghana ózi tirshilik etetin jasqa jetken jigit retinde oqyrmangha tanys bolady. Restoranda dayashy qyzmetinde jýrip tapqan tabysy aidan-aygha zorgha jetip, tirshilik etip jýrse de qaltaly azamat­tar siyaqty myrzalyq tanytar peyili de joq emes. Kýnkórisinen artylmaytyn ailyq jalaqysyn restorangha kelgen ýsh qyzdyng esepteserde jetpegene tólep, ishi uday ashyp túrsa da Qayyrboldynyng aitqan sertinen taymay tabandylyq tanytuy – shygharmanyng ayaghyna deyin órbiytin psihologiyalyq shiyelenisterding basy edi. Restorangha kelgen ýsh qyzdyng biri – Bektorynyng Qayyrboldygha patsha kónili ýshin qolyna jýzik ústatuy – oqighany interpretasiyalaugha baghyt­talghan detali. Qúny segiz million dollar túratyn jýzikti syilaghan qyzdardyng meyramhananyng qyzmetine tóley almauy – tútas mәtinning ishine kiriktirilgen mәtinderdin-oqighalardyng (intertekst) basy.

Shygharmadaghy negizgi keyipkerler – Qayyrboldy men Bektory. Avtor shygharma sujetin ýsh oqighamen beredi: 1) Dayashy Qayyrboldy men Bektory; 2) Jýregin Bektorynyng tasqa ainalghan jýregimen auystyrghan dýniye-baylyq iyesi – Qayyrboldy; 3) Kólik qaqqan balany qútqaryp, búrynghy adamy jýregin qaytarghan Qayyrboldy. Ýsh oqighany da baylanystyrushy – Qayyrboldy. Ýsh oqigha ýsh týrli mekenshaqta ótedi.

Shygharmadaghy mezgil men meken (hronotop) jayynda sóz etsek, mezgili naq osy shaq pen mifologiyalyq mekenshaqty baylanystyryp suret­teydi. Qayyrboldy býgingi, aramyzda jýrgen keyipker bolghanymen, avtor tarihiy-mәdeny sananyng erekshe kýiin beyneleu ýshin Bektory miftik obrazyn qatystyrady. Oqigha ornyn suret­teude Bektorynyng ýiin: «Medeuge baratyn joldyng ong qaptalyndaghy qymbat audandardyng birinde túrady eken», – dep sipat­taydy da, Bektorynyng ýiine kirgennen keyingi sәt­te oqigha miftik kenistikke auysady. Patsha sarayyna bergisiz ýsh qabat­ty zәulim ýi, ishindegi aq, qara, sary, qyzyl mәrmәr dingekter, әr búryshta zýbәrjat­tan qashap jasalghan alyp vazalar, tóbeden salbyrap túrghan altyn lustralar – Qayyrboldynyng kózin búldyratady. Atshaptyrym zalda, kem degende, jýz adam siyatyn ýstel ornalasqan. Aq dastarhannyng ýsti – qisaby joq tamaqtyn, sharaptyng týrleri… Búl suret­teu býgingi kýnmen ýndes bolghanymen oqyrmanyn mifologiyalyq kezenge ótkizu ýshin jazushy ertegidegidey keyipkerlerin jer asty qabatyna týsiredi. «Ekeui úzyn dәlizben jýrip jer astyndaghy qabatqa týsti. Qyzyl aghashtan shauyp shynyltyrmen qaptalghan auyr esik ózinen-ózi ashylghan. Búlar kýnirenip túrghan taghy bir ýlken bólmege kirdi. Samaladay jaryq. Qabyrghany jaghalay ornatylghan qisapsyz sóreler. Biyikke qansha ketetini, bólmening algha qaray qansha sozylatyny belgisiz. Búl bólme osylay sozylyp baryp giyperkenistikke, yaghni, sheksizdikke ketedi», – dep beynelenedi. Múndaghy Medeuge baratyn jol osy әlemdegi oqigha ornyn beynelese, «giyperkenistikke» sozylatyn bólme búl әlemnen tys ómirdi, Bektorynyng әlemi men Qayyrboldy әlemin baylanystyryp, postmodernistik ýlgide simulyasiyagha ainaldyrady. Atalmysh joldardan avtordyng iydeyasy postmoderndik kózqarastan órbip shyqqan oy ekeni anyq bayqalady. «Jalpy әlem – matrisa, ómir – simulyakr» degen J.Bodriyar iydeyasy ótken ghasyrdyng 80-jyldary talay qalamgerding tynyshyn alghan iydeya edi. Ghalym 1980 jyly osy terminge postmodernistik kózqaras túrghysynan anyqtama berdi. J.Bodriyar: «Simulyakrding ózi әu basta aqiqat­tan payda bolady, biraq uaqyt óte kele búrmalanyp, basqasha sipat alady», – dep týsindiredi. Jazushy T.Ásemqúlov «Bektorynyng qazynasy» әngimesi arqyly әdebiyet­te simulyakr beyne tudyrdy. Simulyakr – jazushy qiyaly arqyly oqyrman kónilin baurap, sendiretin – bolmaghan shyndyqtyng beynesi. Jazushy shygharmadaghy bar oi-iydeyasyn simulyakr beyne arqyly beruge tyrysady. Búl turaly N.B.Mankovskaya: «Simulyakr – makiyaj siyaqty. Adamnyng shynayy beynesin jasyryp qalyp, bizding estetikalyq tanymda qalyptasqan modelige jaqyndatady», – degen edi. Shygharmadaghy Bektory – mifologiyalyq simulyakr. Shygharmanyng alghashqy baghanynda: «Bala kezinde eng jaqsy kórip tyndaytyn ertegisi «Er Tóstik» edi. Ájesi tanghajayyp hikayany aityp bolyp:

–Mine, nemeltayym, osynday da kep bolghan eken, – deytin kýrsinip. Týnde týsine, Ernazardy qúdyqtyng janynda ústap alyp azapqa salghan Bektory kiredi. Oyanghanda kórgenin әjesine aitatyn.

– Ol jyn-peri ghoy, oilama, – deushi edi búndayda әjesi, – Qúday Bektoryny kezdestirgennen saqtasyn», – degen dialogta Bektorygha tura minezdeme beriledi. Rasynda, biz biletin Bektory ertegi keyipkeri edi. Endi Qayyrboldymen kezdesetin Bektory basqa ma? Joq. Avtor ertegidegi Bektory obrazyn metafizikalyq jolmen baylanystyryp, býgingi kýnning keyipkerimen kezdestirui qalay? Avtor T.Ásemqúlov prozasynyng qúrylymyndaghy ózgeshelikting syry osynda. Osy jaghdayat­tardy bayandau­da oqyrmandy sendiredi, simulyakr beyne jasap, ony Saghyndyqtyng týsindegi oqigha retinde kiriktirui metamodernizmning ýlgisi bolsa kerek.

Avtor shygharma keyipkerlerining obrazyn tura jәne janama minezdeu arqyly beynelegenin angharamyz. Týn ortasynda restorannan shyqqan ýsh boyjetken bargha kelip otyrady. Valutagha ghana satylatyn qymbat kokteyli aldyryp, ózderi únatatyn bluzdi qoyghyzyp qoyyp kónil kótergen qyzdar beynesi – býgingi kýnning beynesi, shygharmadaghy tura minezdeu. Ýsh qyzdyng biri – Bektory – eki әlemde ómir sýrushi, fәny men jalghannyng arasyn jalghaushy qiyaldan jasalghan beyne. Búl ómirde kýnde ózimizben qatar adamdar arasynda túrmys keship, adam týpsanasyndaghy týrli pighyl men qoghamgha keler qauipti boljaushy, baqylaushy retinde suret­telgen. Bektory – adamdardyng taghdyryna týrli synaq jasaushy. Restorangha barghan ýsh qyzdyng biri retinde Qayyrboldymen kezdesui, týrli jaghdaylardyng oryn aluy, Bektory arqyly Qayyrboldynyng harakterin anyqtaugha baghyt­talghan epizodtar edi.

Qayyrboldy obrazyn beyneleude avtor kórkem detalidi sәt­ti qoldanady. Qayyrboldy jýzikti aqshagha aiyrbastap, aerovokzaldyng janyndaghy eskileu ýiden ýsh bólmeli pәter satyp aldy. Ázirge eshkimge eshtene aitpayyn dep úighardy. Sebebi kónili alang bolatyn. Osyndaghy: «Ya baq, ya sor ekeni belgisiz, әiteuir týsiniksiz bir nәrsening taqap kele jatqanyn sezgen edi», – degen sóilem, kelesi oqighanyng jalghasar sәtin naqtylaydy. Sonymen qatar: «Sen osy ýiding tabaldyryghyn at­taghanda-aq fәniyden ketkensin, – dedi Bektory, – Sen qazir óninde emessin. Anyqtap aitatyn bolsam, biz qazir sening týpsananda otyrmyz», – degen joldar shygharmanyng metaәlemdik, metaprozalyq manyzyn aiqynday týsedi.

Shygharmada Bektorynyng zәulim sarayyndaghy bankilerde әldebir súiyqtyng ishine salynghan jýrekterding saqtauly túrghany shygharma iydeyasynyng kilti ispet­ti. Avtor aitqysy kelgen filosofiyalyq oilaryn Bektorynyng auzyna salyp, shygharma júmbaghynyng sheshushi kilti retinde jýrek fenomenin úsynady. Qayyrboldy jýrek iyelerin Bektory ataghanda ózi tanityn birneshe kedenshi ofiyserdin, polisiya qyzmetkerlerinin, júmys babymen aldaryna barghan talay ýlken sheneunikterding jýregin kóredi. Olardyng adamgha degen ayausyzdyghynyn, zorlyq-zombylyqtarynyng syryn endi týsingen. Adamdardyng bir-birine nege qiyanat jasaytynyn úqqanday.

Kez kelgen shygharma oqighasy tartysqa qúrylyp, týrli shiyelenister arqyly keyipkerler obrazy aiqyndalady. «Bektorynyng qazynasy» da psihologiyalyq shiyelenisterge toly. Ásirese Bektory men Qayyrboldynyng dialogy býgingi kýnning ainasy sekildi. Shygharma taqyrybynyng nelikten «Bektorynyng qazynasy» dep atalghanynyng mәnin osy dialogtardan anyq tanugha bolady.

«– …Sen siyaqty azghantay ghana adam óz jýrekterimen jýr.
– Al óz jýregimmen qalsam she? Jýregimdi sizge bermesem she? – dedi Qayyrboldy.

– Ózing bilesin, – dedi Bektory, – Óz qalauynda. Bayyrqa men baylyqta bolghyng kelse, jýreginnen qútyl. Býgingi bostandyq, býgingi azat­tyq pen erkindik – aqshada. Azat bolghyng kelse, erikti bolghyng kelse – jýreginnen qútyl. Al qalghan kýnindi kiriptarlyqta, qúldyqta ótkizging kelse – osy jýreginmen qal. Qaytalap aitayyn, bәri de óz qalauynda». Shygharmany jalang bayan­dap, oqyrmanyn jalyqtyrmay, oqigha qúrylymyn sheber beru ýshin de jazushy dialogty tiyimdi qoldanghan. Kez kelgen oqyrman «Qayyrboldy ne ister eken?» dep oilaytyny anyq.

«– Ata-babanyng aruaghy, kómektessender qayda qaldyndar? – dedi aqyrynda tistenip, – Mine, men ayanyndy, jәrdemindi kýte-kýte sharshaghan jetim qozy, óz nesibemdi tatugha ket­tim», – degen keyipker sheshiminen oqighanyng odan әri jalghasa týsetinin, alda talay shiyelenister bolatynyn biluge bolady. Bektorynyn: «Mening ýmbetim boldyn», – deui – detali. Endigi oqigha Bektorynyng is-әreketi arqyly órbiytini aitpasa da týsinikti.

Odan keyingi epizodtar Qayyrboldynyng óni týgili týsine kirmegen dýniye-baylyq iyesi atanuymen baylanystyrylady. Bir pәste sary sómkening ishindegi zandastyrylghan ýiding qújat­tary, «Merkuriy» halyqaralyq qarjy jýiesining depoziyt­teri, shveysar bankining depoziyt­teri… Depoziyt­ter, depoziyt­ter, depoziyt­ter… Ýstel ýstindegi kalikulyatordy alyp depoziyt­terdi eseptegende aqylgha syimaytyn milliondaghan dollar bolyp shyqty. Búl qúbylystar oqyrman ýshin ertegige úqsas, senimsizdik tudyrar oqigha siyaqty bolghanymen, jazushy Bektorynyng auzyna sóz salyp: «Sen osy ýiding tabaldyryghyn at­taghanda-aq fәniyden ketkensin, Sen qazir óninde emessin. Anyqtap aitatyn bolsam, biz qazir sening týpsananda otyrmyz», – dep, metaproza janrynyng tabighatyn aiqyndap ketedi.

Shygharmada oqighadan góri harakter men jaghdaygha kóbirek oryn berilgen. Qayyrboldy: «Qosh bol, kedeylik, qúrdymgha ket, joqshylyq!» – dep jana ómirin menshik iyelenuden bastaydy. Az jyldyng ishinde Pariyj, London, Riym, Madriyd, Amsterdam, múhiyt­tan ótip Niu-York, Tokio, Gonkongqa barady. Álemdegi eng iri burjuaziyalyq kurort­tardyng kóbinde boldy. Barlyq jerde «Merkuriydin», shveysar, taghy basqa bankterding siqyrly kredit kәrtishkesinen aqsha toqtausyz tógiledi, esikter ózinen-ózi ashylady, qyzmet óz-ózinen kórsetiledi. Aqsha әkeletin bostandyqtyng ne ekenin endi týsingendey. Búlardyng bәri Qayyrboldy obrazyn ashatyn janama minezdeu bolsa, avtor keyipkerding ishki әleminde bolyp jatqan jaghdaydy da sipat­tap, tura minezdeydi: «Baq qonghan kýni taksy jaldap, qala týbinde túratyn atasy men әjesining ýiine bardy. Týn ishi edi. Tanys qaqpanyng aldyna kelip úzaq túrdy. Biraq óz boyynan eshqanday sezim taba almady. «Qyzyq», – dedi qayran qalyp. Áke-sheshemnen es bilmeytin kezimde airylyppyn. Kempir-shal… atam men әjem tәrbiyelep ósirdi. Ákem de, sheshem de osylar edi. Biraq nege jýregim selt etpeydi?.. Ishimde nege yqylas-peyil joq?.. Mynau túrghan júpyny ýiden, bastan ótken kiriptar ómirden nege jiyrenem… Bilmeymin… Áyteuir myna qaqpagha kirgim kelmeydi…».

Bektorynyng syiqyrly qazynasyna ie bolghan Qayyrboldynyng metaәlemnen osy әlemge oraluyna ózi mingen kólik qaqqan balanyng betine ýnilgende ózining týrin kórip, shoshynuy yqpal etip, es jighyzghanday bolady. «Jer betinde men jәne mening tilegim men qalauym ghana bar», – deytin Qayyrboldynyng ótkenge qayyryla qarap, Bektorygha qisapsyz dýniye-baylyq ýshin aiyrbastaghan «jýregin» qaytaruy shygharmanyng kuliminasiyasy bolatyn.

Ángimening sheshimi mýldem basqa oqigha, basqa keyipker – Saghyndyq pen Bektorynyng kezdesuimen ayaqtalady. «Er Tóstiktegi» Ernazardy qúdyqtyng janynda ústap alyp azapqa salghan Bektory búl joly etnodeformasiyalanyp bara jatqan әlemge alandaghan simulyakr keyipke engen. «Dýnie barghan sayyn qiyndap, adamdardyng bir-birine degen kónili barghan sayyn suyp barady. Qazaqtan peyil ket­ti. Búryn jaqsylyghy asyp-tógilgen, tónirektegi júrt­tyng bәrine pana bolyp, sharapaty jetken qazaq, endi ózine qayyrym qyla almay otyr. Sen Qayyrboldynyng taghdyryn keshtin.

Qayyrboldy bolyp kedeyshilikting qorlyghyn da, baylyqtyng iygiligin de kórdin. Asyp-tasqan meymananyng nege aparyp soghatynyna da kózing jet­ti. Sen ózing mýldem tanymaytyn adamnyng taghdyryna telindin. Bógdening taghdyryn óz taghdyrynday keshkendikten sen sol Qayyrboldyny endi ózindey kóresin. Úrpaq endigi jerde bir-birine osynday bauyrmal bolmasa, ómir sýru qiyn bolady», – deytin, qazaqqa janashyr Bektory keypine auysqan. Shygharmanyng kýrdeliligi de osynda.

Roza Júmabayqyzy,

Týrkistan qalasyndaghy HBB NZM múghalimi

Abai.kz

2 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1207
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 1899
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 1941