Jeksenbi, 14 Shilde 2024
Qazaqtyng tili 3271 14 pikir 28 Nauryz, 2023 saghat 13:31

Qazaq tilin oqytudy jýiesizdik jaylaghan

IYә, mektepte bolsyn, balabaqshada bolsyn, joghary oqu oryndarynda bolsyn dym jýie joq. Qazaq tilin eng kóp oqytatyn mektep. Mәselen qazaq mektebi birinshi synyptan on birinshi synypqa deyin qazaq tilin 1000 saghattan artyq oqidy eken. Orys mektebi de soghan shamalas. Nәtiyje tómen. Tipti orys mektepterinde nólge jaqyn.

Men múnyng bәrin osy salany úiymdastyrudaghy jýiesizdikten kóremin. Oqulyq nashar. Oqulyqtyng shyghatyn jeri – baghdarlama. Biz osyghan deyin otyz jyl ishinde birneshe baghdarlama úsynyp bekittik. «Týbin teksermey elikteudi maymylsha elikteu»,-deydi últ ústazy Aqymet Baytúrsynúly. Songhysyn (janartylghan baghdarlamany) solay eliktep syrttan importtap әkeldik. 2017 jyldan beri, mine alty jyl boldy, búl baghdarlama әli sinbey jatyr.

Qazaq tilin jýielep oqytu tarihy últ ústazy Aqymet Baytúrsynúly enbekterinen bastalady. Odan keyin kenes kezindegi til dengeylerin әr synypta bólek-bólek oqytu jýiesi boldy. Tәuelsizdik alghan jyldary «Jana buyn oqulyqtary» degen atpen jana oqulyqtar jazyla bastady. Ár kez orta mektepti on eki jyldyqqa kóshiremiz degen úsynystar aitylyp, tipti soghan arnap baghdarlama jazylyp, pilottyq oqulyqtar da shygharyldy. Abay mektebi jelisin damytu iydeyasymen qazaq tili men әdebiyetine terendetip oqytatyn baghdarlama jazylyp bekitildi. Qazir qoldanysta. Biraq әli oqulyqtary joq.  Al jalpy orta mektepke arnalghan býgingi qoldanystaghy janartylghan baghdarlamagha syn kóp. Ol baghdarlama alghash shyqqan kezde grammatika mýlde joq edi. Ony әlgi jasyryn avtorlar әr jana oqu jylynda jolay japsyryp otyrdy. Sonda deymin-au baghdarlamanyng bekitiletini,  әdiletke tirkeletini qayda qaldy dep  an-tang bolyp jýrdik. Janartylghan baghdarlamadaghy kemshilik tek grammatikagha ghana qatysty emes ekeni kýnnen kýnge aiqyndalyp, búny týbirimen ózgertu kerek ekendigi belgili boldy. Sol ýshin jana standarttar jasalyp, soghan sәikes jana baghdarlama jazu qolgha alyndy. Niyet dúrys. Biraq búnyng úiymdastyryluy qate. Dayyn bolghan song ministr ol baghdarlamany ashyq qoghamgha shygharamyz deydi. Quyrdaqtyng kókesi sonda bolayyn dep túr.

Eger o basta baghdarlamanyng tújyrymdamasyn, (konsepsiyasyn) ghylymy kópshilikting aldyna salyp, pysyqtap alghanda múnday bolmas edi. Mamandar ózderi jasaghan ónimin kez kelgen ortanyn, tipti parlamentting aldynda da qorghap jauap beretin edi. Ony ashyq qogham aldyna saludyng qajeti de bolmas edi.

Búnyng barlyghy aldynghy jaramay qalghan janartylghan baghdarlamany jasaghandardyng jana jasalyp jatqan myna baghdarlamanyng ishine aralasyp, respublikadaghy tilshi mamandarmen keng týrde talqylamay, jasyryp tyghyp istegenderining kesiri.

Janartylghan baghdarlamany kezinde ózderin qansha jasyrghanymen Nazarbaev Ziyatkerlik mektebining mamandary әkelip kirgizdi. Jogharyda últ ústazy aitqanday, týbin teksermey, maymylsha eliktedi.  IYә, qatelespeytin adam joq. Tek týk istemey otyrghandar ghana qatelespeydi. Alayda olar әkelgen baghdarlama jaramay qaldy ghoy. Endi ony týzetuge qayta solar kiriskeni týsiniksiz. «Metodom prob y oshibok» tәsilimen júmys isteu óresizderding tәsili. Elimiz boyynsha otyzgha jetpeytin mektebi bar, ózderin ziyatkerlik mekteppiz dep ataytyn újymnyng o basta orta mektepting barlyghyna tútas reforma jasauyna mýmkindik berilgenining ózi qate qadam. Basqa pәnderdi bylay qoyghanda qazaq tili men әdebiyetin qylyshynan qan tamyp túrghan kenes kezining ózinde óz mamandarymyz jazatyn. Mektepke eng qúryghanda ghylymiy-әdistemelik jaghynan negizdelgen baghdarlama jasap bere almasa, ýkimet Almatydaghy Til institutyn, Astanadaghy Til ortalyghyn, Y.Altynsarin akademiyasyn ne ýshin asyrap otyr?

Mәsele әli sheshilmegen. Biz qazir әli sol janartylghan baghdarlamany qabyldaghan 1916 jylghy nýktede túrmyz. Baghdarlama jasau búl ghylym. Búnda ghylymy júmys jazudyng barlyq tәrtipteri oryndaluy kerek. Aldymen, búghan deyin ne isteldi, olardyng kem-ketigi artyqshylyghy,kәdege jaraytyny taldanu kerek. Aldymyzda

1. Aqang salghan iz, ýlken arna jatyr;

2. Kenes kezindegi oqulyqtar bar;

3. Tәuelsizdik alghan kezde jana buyn oqulyqtary shyqty;

4. 12-jyldyq mektepke arnalghan pilottyq oqulyqtar boldy;

5. Qazirgi qoldanystaghy janartylghan baghdarlamany saraptau kerek;

6. Abay mektepter jelisining bekitilgen baghdarlamasy bar.

Jana baghdarlamanyng osylardan artyqshylyghy, ústanymy ghylymiy-әdistemelik jaghynan tastay bolyp negizdelui kerek edi ghoy. Qazirgi jasalyp jatqan jana baghdarlamanyng jobasyn kórdim, jýie joq. Grammatikany oqytu boyynsha bayaghy tәuelsizdik alghan kezdegi jana buyn oqulyqtarynyng ústanyma qaytyp kepti.

Aldymen tújyrymdamasy (konsepsiyasy) jasaluy kerek edi ghoy. Soghan sәikes, baghdarlamanyng qanqasy týzilip ghylymy kópshilikting aldynda talqylanyp, bir pikirge keluimiz kerek bolatyn. Basty nәrse bastau  nýkteni (tochka otcheta)  anyqtap aluymyz kerek. Pәnning negizgi (basty) maqsaty ne? Aldymen soghan toqaylasyp aluymyz kerek.

Múnyng birde biri istelgen joq. Taghy tyghyp әkep, shiyki birdeneni mektepke engizbekshi. Búl jaulyq emey ne?

Bijomart Qapalbek

Abai.kz

14 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1193
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 1867
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 1912