Seysenbi, 16 Shilde 2024
Bú ne mazaq? 3951 14 pikir 14 Sәuir, 2023 saghat 16:22

Svoikting auzyna Sәtqaliyevter sóz salyp berip otyr!

Qazaqstandyq ekonomist, sayasattanushy Petr Svoik «AIRAN» YouTube arnasyna bergen súhbatynda qazaqtar men Qazaqstandy «orys әlemining bir bólshegi» dep atady.

«Tarihy jәne geografiyalyq túrghydan alyp qaraghanda, solay. Áriyne, kezinde bәri jaqsy boldy dey almaymyn. Biraq, Qazaqstan men qazaqtar – «orys әleminin» bir bóligi, – dedi ol.

Sayasattanushy bilimdi qazaqtardyng barlyghy avtomatty týrde qazaqy ortada oryssha sóileytinin atap ótti.

«Qazaqstannan ózge últ ókilderi joq bolyp ketse de, qazaqtar orystildi bolyp qala beredi. Til bar jerde kózqaras ta, bilim de, informatika da, taghy basqalary da bar. Orys әlemi bolghan, bar jәne bola da beredi», - dedi Petr Svoiyk.

Reseyde, búrynghy Leningrad oblysynyng Zelenogorsk qalasynda tughan Svoik qazir 75 jasta. Petr Svoikting osyghan deyin de dauly mәlimdemeler jasap, eldi shulatqan kezi az emes. Mysaly, ol búghan deyin: «Qazaqstannyng memlekettik tili – orys tili», - dep sóilegen.

Eng ókinishtisi, shetten kelgen shýregey degen Petr Svoik búl sózderdi aspannan alyp otyrghan joq. Aqordanyng ainalasynan bastap esep etsek, Ýkimet pen Parlamentte memlekettik tildi bilmeytin, bilgisi de kelmeytin aq jaghalylar (irili-úsaqty sheneunikter, deputattar, ministrler men viyse-ministrler, memqyzmetkerler) jetip jatyr. Solardyng biri, kýni keshe ghana Janaózen múnayshylary enbek dauymen baryp, esigin qaqqan QR Energetika ministri Almasadam Sәtqaliyev. BAQ ókilderining saualdaryna memlekettik (qazaq tilinde) jauap bere almay, mýdirgen ministr: «Maghan 6 ay uaqyt berinizder. Qazaqshagha suday bolamyn», - dep jalyghan.

Biylikting biyik dәlizderinde joghary memlekettik qyzmetterdi atqaryp jýrgen azamattardyng memlekettik tildi biluge esh әrekettenbeui – Petr Svoik sekildilerding auzyna sóz salyp, jelpindirip otyrghany shyndyq.

Abai.kz

14 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1228
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 1941
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 1983