Iri kompaniyalar nege qazaq tilin kerek etpeydi?
Qazaqstan Respublikasy Ghylym jәne joghary bilim ministrligi Til sayasaty komiytetining úiymdastyruymen «Kegoc» AQ ghimaratynda últtyq kompaniyalardyng qújataynalymyndaghy memlekettik tilding ýlesine jýrgizilgen monitoring qorytyndysy taldandy.
Kezinde qogham qayratkeri, belgili aqyn Sәken Seyfulliyn: «Kense tili qazaqsha bolmay is onalmaydy» dep kense tilining manyzdylyghyna erekshe mәn bergen.
Býginde memlekettik tilding memlekettik basqaru, zang shygharu, sot isin jýrgizu jәne is-qaghazdaryn jýrgizu tili bolyp tabylatyny «Qazaqstan Respublikasyndaghy til turaly» QR Zanynyng 4-babymen aiqyndalghan.
2023 jyldyng I toqsanda jýrgizilgen monitoring qorytyndysy boyynsha últtyq kompaniyalardyng memlekettik tildegi qújataynalymynyng ýlesi 73% qúrap, byltyrghy jyldyng osy kezenimen salystyrghanda 37%-ke artyp otyr (2022 jyldyng I toqsany – 36%).
Degenmen, «Samúryq-Qazyna» Últtyq әl-auqat qory» AQ (32%), «Qazaqstan temir joly» AQ (43%), «Qazposhta» AQ (57%), «Atameken» QR Últtyq kәsipkerler palatasy (61%), «Bayterek» ÚBH AQ (67%), «QazMúnayGaz» ÚQ (69%) jәne t.b. kórsetkishteri әli de tómen.
Al «Qazatomónerkәsip» ÚAK» AQ (82%), «Últtyq aqparattyq tehnologiyalar» AQ (82%), «KEGOK» AQ (84%), «Damu kәsipkerlikti damytu qory» AQ (85%), «Qazaqstan injiniring» ÚK» AQ (87%) qújattaryn qazaq tilinde jýrgizude ósim bayqalady.
Jiyn baghdarlamasyna sәikes «Kegoc» AQ, «Kazakh Tourism» ÚK» AQ memlekettik tilding qoldanys ayasyn keneytu baghytynda atqaryp jatqan júmystary turaly bayandama jasady.
Til sayasaty komiyteti tóraghasynyng orynbasary Gýlnar Hodjabergenova sharany qorytyndylay kele, últtyq kompaniyalardyng ishki qúrylymdyq bólimsheleri men enshiles úiymdarynyng qújataynalymyndaghy memlekettik tilding ýlesin arttyru baghytyndaghy júmystardy kýsheytu qajettigin erekshe atap ótti.
Abai.kz