Kez kelgen qogham óz tiline tiyisti dәrejede qúrmet kórsetilgenin qalaydy. Sonymen qatar, óz últynyng ózgeden kem ne artyq emes ekenin biledi. Áytkenmen әlemdegi ahual, elimizdegi keyingi jaghday súraqty tótesinen qoygha mәjbýrlep otyr. Siz qalay oilaysyz, qazaq qoghamynda rusofobiyalyq kónil-kýy bayqala ma? Qazaqstanda orystildi azamattar qanday da bir qysymgha úshyray ma?

Biz osy eki súraqty deputattargha joldaghan edik.

Gennadiy Shipovskiyh,

QR Parlament senatynyng deputaty:

1) Áleumettik jelelilerde týrli pikirler jýredi. Biraq óz basym múnday jaghdaygha kezdesken emespin. Tipti aralasyp jýrgen jaqyndarymyz ben dostarymyz da rusofobiyalyq kónil-kýidi bayqamaghan. Basqa etnostar arasynda da osynday mәsele bar dep aita almaymyz.

2) Búl birinshi súraqty tolyqtyrushy saual sekildi. Orystildi azamattar qysymgha úshyraghan emes. Qazaqstan – demokratiyaly memleket. Etnosaralyq tatulyq – birinshi orynda.

Degenmen bir dýniyeni úmytpaghanymyz jón. Salghan betten aulaq, әitkenmen elimizde etnikalyq mәselelerge baylanysty súraqtar tuynday qalsa, keshe ghana Preziydentimiz aitqanday, týimedeydi týiedey etip, mәseleni odan әrmen ushyqtyrugha mýddeli ýshinshi tarap, yaghny pighyly jaman top bar. Olar qolynan kelgenshe ayanyp qalmaydy. Búghan jol bermeuge tiyispiz.

Maksim Rojiyn,

QR Parlament mәjilisining deputaty:

1) Qoghamda rusofobiyalyq kónil-kýy joq. Múny kesip aituymyz kerek. Áriyne, jeke túlghalar ekeuara týsinispeui mýmkin. Bir azamat ekinshi azamatqa qúrmetsizdik tanytqan jaghdayda teketires bolady. Biraq jónsiz әri maqsatty týrde últyna qarap tiyispeydi.

2) Men qazaqtildi oryspyn. Sondyqtan men mәseleni ekijaqty qarastyra alamyn. Qazaq tiline súranys artyp jatqan zamanda key azamattardyng ózi ishtey qysylyp-qymtyryluy mýmkin. Mәselen, men Týlkiyagha barghanda týrikshe sóiley almay qinalamyn jәne ynghaysyzdanamyn.

Onyng ýstine, qay elde de memlekettik tildi bilmeytin azamattardy synaytyndar tabylady. Múny jaqsy qabyldauymyz kerek. Osynday synnyng boluy qorqatyn dýnie emes. Óitkeni memlekettik tildi sol elding әr azamaty biluge mindeti.

Uays ERSAYYNÚLY,

Manghystau oblysynyng mәslihat deputaty:

1) El azamattaryn tútastay alyp qarasaq, múnday kónil-kýy joq dep aitugha bolady. Degenmen bar. Óitkeni biz – soltýstiktegi kórshining bodanynda bolghan elmiz. Otarshyldyqta ótken ýsh ghasyrgha juyq uaqyt tekke ketpeydi, halyqtyn, últtyng sanasyna tereng iz qaldyryp ketedi. Búghan әlemde bolyp jatqan ahualdyng әserin jәne sol russofobiyany qozdyryp otyratyn kýshterding bar ekenin de qosynyz. Búl – bir.

Sonymen qatar, sinofobiyalyq kónil-kýy de bar. Múnyng bәri, sayyp kelgende, kompleksten tuyndap otyr. Ol – az halyqtyng kompleksi. Osydan tezirek aryla alsaq, soghúrlym ýlken últqa ainala alamyz. Eger qanday da bir últqa qarsy bolsaq, «qazaq tili ghana – eng keremet til, qazaq últy ghana – eng myqty últ» degen tanym-týsinikpen ómir sýrsek, onda biz sózsiz ksenofobiyagha úshyraymyz. Onday hәlge dushar bolmas ýshin bar halyqty ten, barlyq últty birdey kóruimiz kerek.

2) Memlekettik tildi bilmeytin adamgha eshqanday qysym jasalmaydy dep oilaymyn. Al qazaqtildi azamattardyng talap qongy zandy. Múny qansha jyl ezgi kórgen, qúqyghy taptalghan, keyinge ysyrylyp qalghan últ adamdarynyng institivti qarsylyghy dep esepteuge bolady. Degenmen osynau talapty ýlken mәsele kóruding qajeti joq. Qysym jasaytynday biz sonshalyqty tómen dengeyde emespiz.

Preziydentting Assambleyada sóilegen sózine bayyppen oy jýgirtsek deymin. Memleket basshysynyng «Memlekettik tildi oqymaghan jәne tiyisti dengeyde mengermegen azamattar til bilmegeni ýshin qysym kórmeuge tiyis» degen sózi basqa últtardyng tiline de qúrmetpen qarayyq dep, diplomatiyalyq baghytta aitylghan dep esepteymin.

Bizge ana tilimizdi damytugha, óz tilimizde sóileuge kedergi jasap jatqan eshkim joq. Balalaryn aralas, orys mektepterge berip jatqandardyng deni – qazaq. Resmy tilde týs kóretinder de solay. Búlar – orystanyp ketken ózimizding qazaqtar. Osy azamattargha Toqaev «Qazaqsha sóilender!» dep búiryq shygharsa da olar qazaqsha sóilep keteyin dep túrghan joq. Mәselening bәri – sanada.

Mysaly, Manghystau oblysy Týpqaraghan audanynda Teliman degen eldi-meken bolghan. «Telimannyn» Sayyn Shapaghatov degen atqa auysqanyna 10 jyl ótti. Biraq túrghyndar әli kýnge deyin Teliman dep aitady. Nege? Sebebi sana sol búrynghy kýiinde. Olargha Sayyn degennen góri, Teliman  dep aitu onay. Sol audannyng ortalyghy – Fort-Shevchenko qalasy. Bizding sol qalagha Aqketik degen tarihy atyn qaytarghymyz keledi. Fort-Shevchenkomyz Aqketik dep ózgertkenimizben, túrghyndar auyzeki әngimede «Fort» dey beredi. Nege? Sebebi halyqtyng sanasy eskilikte qalyp qoyghan. Mening oiymsha, orys tilinde sóilegen adamdy «myqty adam» dep oilaytyndar, orys tilinde sóileudi artyqshylyq kóretinderding bәri eski týsinikti kisiler.

Qaztay Ayana Serikqyzy

Abai.kz