Basy: Biz – qazaq ejelden...

Jalghasy: Biz – qazaq ejelden...

Jalghasy: Biz – qazaq ejelden...

Jalghasy: Biz – qazaq ejelden...

Jalghasy: Biz – qazaq ejelden...

Jalghasy: Biz – qazaq ejelden... 

Jalghasy: Biz – qazaq ejelden...

Jalghasy: Biz – qazaq ejelden...

Ózindi-ózing tanu tәjiriybesinen

26.

Sonymen, aldynghy taraularda aitylghanday, Deshti-Qypshaqtaghy memlekettik birlikte  biylikti qolyna alghan shaybandyq Ábilqayyrgha narazy kóshpendi halyqtyng bir bóligi 1456 jyly ordalyq Jәnibek pen Kereyding bastauymen Mogholstangha qaraytyn Batys Jetisugha qonys audaryp, Shu ózeni aimaghyndaghy Qozybasy degen jerge oryn tepti. Bolashaq qazaq memlekettigining irgesi sol oqighamen qalana bastaghan edi. Jetisu ónirinde ómir sýrip jatqan Úly jýz, Ýisin birlestigine kiretin Shapyrashty taypasy bir shanyraq astyna biriguge bel bughan júrtpen – tili, dili, mәdeniyeti, ómir salty, bitim-bolmysy, sharuashylyq qalyby bir ózge de týrki taypalarymen birge qazaqtyng bolashaq memlekettik qúrylymyn qalyptastyrugha alghashqy jyldardan-aq aralasty dep senimmen aitugha bolady.

Qazaq handyghynyng sol shaqta Mogholstan qúramyndaghy Jetisuda qúryluy onyng alghashqy tyghyz qarym-qatynas jasaghan jәne dostyq, odaqtastyq baylanys ornatqan memleketi sol Mogholstan bolghandyghyn kórsetedi. Ámir Temir úrpaqtary men oirattardyng basqynshylyq sayasattaryna toytarys beru orayynda olardyng mýddelerәi kóp jaghynan sәikes kelip túrdy. Handyqtyng qúryluy Jetisudaghy taypalardyng beybit jolmen qazaq biyleushileri qolastyna ótuin qamtamasyz etti. Sóitip, Mogholstan biyleushilerining Ontýstik-Shyghys Qazaqstangha biyligi joyyldy. Búghan, әriyne, Mogholstannyng óz ishindegi qúldyrau jәne ydyrau ýderisi basty sebep bolghan edi[1].

Áz Jәnibek han men Kerey han Jetisu óniri, Shu men Talas ózenderining boyyn mekendegen qazaqtardyng basyn qosuda kóp enbek sinirdi, olar búrynghy Aq Orda qazaqtaryn bir shanyraq astyna aludy jýzege asyryp, Qazaq handyghyn derbes memlekettik qúrylym retinde tarih sahnasyna alyp shyqty.  Sodan bastap, birtútas qazaq handyghyna kirgen ózge de týrki ru-taypalary tәrizdi, qazaq tuyn kótergen Shapyrashty ruy da, ózin-ózi azamattyq qogham dәrejesinde basqaryp, ortaq eldik sharualardy atqarugha jalpyqazaq hany qúzyrynda atsalysty.  El basyna kýn tughan jonghar shapqynshylyghy kezinde jaulaushylargha qarsy janqiyarlyqpen shayqasty.

Biz o basta qazaq tarihyna Shapyrashty taypasy arqyly barudy maqsút etkendikten, osy taypanyng qazaq memlekettigi dýniyege kelgen shaqta ómir sýrgen atalaryna da sholu jasay ketelik.

«Áz Jәnibek han ózi de, júrtty tynyshtandyrugha kóp kýsh salghan», – delinedi Qazybek bek jazbasynda. Shapyrashty úrpaghy osy bir shaqta Jetisugha qayta jinalyp, jaqsy ómir sýre bastaghan. Bәidibek balalary kóbinese bes Alataudyng Labas, Arqas, Talas, Shuas, Shymbas manyn mekendegen. «...Sham atamyzdyng ghúmyr sýruining basy osynday mamyrajay zamangha kelipti». Shamnan Maldy, Qaldy, Jeldi degen ýsh bala bolghan. Solardyng úrpaqtaryn tizbelep tarata kele, shejireshi olardyng qaysysynyng qazaq elining qay qiyryna ketkenine de toqtalady. Sosyn ózi es jiyp, ómir sýrgen kezeng oqighalaryna kóp kónil bóledi.

Osy jerde biz birshama jiti qarap kele jatqan Qazybek bek jazbasy jayynda mynany aita ketu lәzim...

Tәuelsizdikting alghashqy jyldary jalpy qazaq tarihy jayyndaghy kitaptardyng kóptep shygha bastaghany mәlim. Solardyng qatarynda dәstýrli qazaq shejiresin ózining óte siyrek kezdesetin biregeyligimen tolyqtyrugha tiyis kitap – HVIII ghasyrda jazylghan enbek– eki jýzjyldyqty artqa tastap baryp túnghysh ret jaryq kórdi. Ol – Shapyrashty Qazybek bek Tauasarúlynyng 1776 jyly qaytys bolghannan keyin artynda qalghan qoljazbasy (Matay–Qazybek bek shejiresi) edi. Jalpy qazaq tarihyna, onyng ishinde Bәidibek balalaryna, әsirese onyng qúramyndaghy Shapyrashty ruy adamdaryna qatysy bar, erte zamanda Tauasarúly qaghazgha týsirdi delinetin onyng «Týp-túqiyannan ózime sheyin» atty shygharmasy 1993 jyly túnghysh ret tasqa basylyp jaryqqa shyqty.

Qazybek Tauasarúly – tarihy túlgha, ol jayynda «Qazaq sovet ensiklopediyasynda» da, «Qazaqstan» Últtyq ensiklopediyasynda da ómirbayandyq maqalalar keltirilgen. Mine osy kisi atalghan enbeginde ózining úzaq uaqyt boyy shet elderde oqu quyp jýrgenin, aqyry,  «elge 1087-qoyan jylynyng ayaghynda» kelgenin aitady. (Al búl músylman kýntizbesimen kórsetilgen mezgil hristian kalendaryna ainaldyrghanda, shamamen 1677 jylgha sәikes keledi). «Búl jyl eshbir iske aralaspay, búrynghy jazbalarymdy qarastyryp, elding jaghdayyn anlap jýrdim, – deydi avtor. – Jerding oty qashqan, taqyrshylyq jyl eken. Mening әkem Tauasar by әuleti búrynghysha onsha jýdemepti. Tәukening biyliginen beri el arasy da, syrtqy jaular da tynyshtalyp, júrttyng kónili kóterinki eken»[2]. Osy jerde myna jәitti de eske sala ketu dúrys kórinedi:  Qazybek Tauasarúly elge oralghan 1087-shi (hijra – músylman jylsanaghy boyynsha) nemese  1677-shi (yliy – hristian kýntizbesi boyynsha) jyly Tәuke taqqa otyra qoymaghan  edi, ol biylikte 1680–1718 jyldary boldy[3]. Shamasy, qoljazbadan kóshirme jasaushylardyng biri  qarabayyr tәsilge salyp, qoldanystaghy jylsanaq boyynsha 1709 jyldan 622 degen sandy shegeru arqyly hijragha týsirmek oimen, jansaqtyqqa jol berip qoyghan shyghar degen oy taghy da keledi...

Qazybek bek HVIII ghasyrdaghy qazaq tirshiligin beyneleytin esteligin shet elden oqyp oralghan adamnyng kózimen bylay dep jalghastyrady: «...songhy jyldardaghy nasharlaghan densaulyqty ornyna keltiru ýshin, qymyz iship, et jep, kónil kóterdim. ...Bar bitirerim erteng kýn qanday bolady, jyly ma, suyq pa, janbyr әlde qar jaua ma, jaumay ma, kýnde ertemen әkeme, әkemning janyna jinalghandargha osyny aityp berip otyrdym. ...Qazaq júrtyna keregi de sol». Búl, jogharyda aitqanymyzday, Qazybek elge oralghan 1709 jyl. Al «kelesi jyly jyly Jetisugha Tәuke han keldi, ol bizding jaylaularda jaz boyy boldy», – deydi ol.

Estelikten hannyng sol sapardaghy túrmys jayyn bilemiz. Qazybek Kóktóbe jaylauyndaghy (Labasta) Kishisaz tórine oghan orda kóterip salynghanyn, arnayy  bes ýy tigilgenin aityp, búl ýilerding atqarghan qyzmetin bayandaydy. Avtor Tәuke hannyng sol Jetisu sapary kezinde onyng «qúrghan biyligin, shygharghan nizamyn, jarghysyn» aityp jatudy oryndy kórmeydi. Óitkeni han ordasynda bolghan  sózdi jazatyn arnauly adamdar bar eken. Olar Tәuke hannyng Berken, Tórinbek degen eki hatshysy kórinedi. Shet júrttardan óner-bilim oqyp-toqyp qaytqan Qazybek Tauasarúly sol hatshylarmen sóilesip kórgeninde, «aytqandy jazghannan basqagha shamasy keletin adamdar emes» ekenin angharghan. Bayqaghany – olardyng orda ishinde qyzmet istegende «atqarar ýlken eki isi bar, biri – hannyng jaz degenin jazu, ekinshisi – kelgen el aghalarynan jylqy súrap alu»...

Qazybek Tәuke hangha alghashynda «Jetisudyng barlyq biylerimen birge – Dulat Janys Búrqyl bi, Shapyrashty Tauasar, Jarlyghap bi, Ysty Núrmambet bi, Jalayyr Jolbarys by siyaqtylarmen birge sәlem beruge» barghan. Alayda «meni hangha kirgizbedi, – dep jazady ol, – sonan song men oghan barugha úmtylmadym da». Biraq ony han óz ordasyna «biyler tarqap ketken song on shaqty kýnnen keyin» arnayy  shaqyrtady. «Meni eki hatshy Tórinbek pen Berken búrynghyday emes, salqyn qarsy aldy. Men oghan onsha әhmiyat etpedim», – deydi Qazybek. Sosyn qabyldaudan alghan әserin jazady.  «Han kózi shýnirekteu, kerile pishilgen qon qara qasy bar, әdemi qyr múryndy kisi eken, – deydi ol. – ...Qoy kózi meni iship-jep, ónbenimnen ótip barady. Ol sol qarasymen meni tәufiyqlandyryp almaq siyaqty. Oqu izdep qanghyp jýrip handy, qarany kóp kórgen meni onyng kózi ýrkite almady». Otyrghan song han odan jón súraydy. Asyqpay, týske deyin әngimelesedi. Aqyry múny hatshylyqqa alghysy keletinin aitqan. Qazybek kelisim bere salmaydy. Tәuke han ol jayynda Tóle, Qazybek biylerding aitqanyn eske salady, biraq Qazybek kelisim bermeydi. «Men ordadan shyqqanda, Berken men Tórinbek meni qúshaqtap qarsy alyp, atyma deyin shygharyp saldy. Sóitsem, bayqús jigitter ekeumizding qaysymyzdy quar eken, qaysymyzdyng ornymyzdy alar eken dep jýr eken ghoy. Sóitip, men olardyng sybaghasyna ortaqtaspadym. Jónime kettim».

Estelikte Jetisuda Tәuke hannyng jazday otyryp, qarasha tughan song Asygha kóshkeni,  hannyng artynda kóp әngime qalghany,  onyng «ghadildigi, aitqan oryndy sózi, bireuler turaly pikiri» kópke deyin júrt auzynda jýrgeni jayynda aita kelip, Qazybek bek «ol otyrghan jer býginge deyin Tәuke sayy atanyp qala berdi», – deydi[4].

Osynday tanymdy әngimeleri mol, qazaq tarihynyng manyzdy kezenderin qamtyp  әngimeleytin, alayda eki ghasyrdan astam uaqyt boyy júrtshylyqqa beymәlim bolyp kelgen qoljazbanyng oida joqta jarq etip jariyalanuy, degenmen,  qoghamda, ziyaly qauym arasynda  ýlken silkinis, tanyrqau jәne qabyl ala almau sezimin tughyzdy. Kitap júrtshylyq qolyna tiyisimen, birqatar belgili qalamger top tarapynan onda bayandalghan tarihy oqighalar men túlghalardyng isterining ghylymgha mәlim jәitterden alshaqtyghy bar ekenin kórsetip,  onyng týpnúsqalyq taghdyryna senbeushilik bildirdi. Jalpy, ghasyrlar tereninen keldi delinetin enbekke  týrli syny pikir aityla bastady.

2000 jylghy 4 qazanda әl-Faraby atyndaghy Qazaq memlekettik últtyq uniyversiytetinde «Qazybek bek Tauasarúly – tarihy túlgha, ghalym jәne aqyn» degen taqyrypta ghylymy konferensiya ótti. Sol jylghy 7 qazanda Úzynaghash beketine  Qazybek bek esimin beruge baylanysty saltanatty jiyn ótti. Osy eki oqighanyng materialdary toptastyrylyp, 2001 jyly arnayy kitap bolyp basylyp shyqty[5].

«Qazaq tarihynyn, әsirese, ortaghasyrlyq kezeni derekterge tym tapshy, – dedi konferensiyada QazMU rektory, QR ÚGhA korrespondent-mýshesi, professor Kópjasar Nәribaev «Qazybek bek Tauasarúly – tarihy túlgha jәne ghalym» dep atalghan kirispe sózinde. – Sondyqtan da bolu kerek, meyli ol jana jazylghan kórkem shygharma bolsyn, meyli búryn mәlim emes tarihy derek bolsyn, әiteuir tariyhqa qatysty shygharmalar ómirge kele qalsa qyzu aitys tudyryp jatady»[6].

Ghalym múnday әdetting ghylymnyng jetilui ýshin tabighy nәrse ekenin atap aita otyryp, HH ghasyrdyng 90-jyldaryna deyin beymәlim bolyp kelgen «...qúndy enbekterding biri kórnekti memleket qayratkeri Oraz Jandosovtyng úly babasy Qazybek bek Tauasarúlynyng «Týp-túqiyannan ózime sheyin» atty tarihy memuary» «egemendikke ie bolyp, óshkenimiz janyp, ólgenimiz tirilip, tól tarihymyzdy qayta jazu bastalghanda alghashqylardyng biri bolyp» jaryq kórgenin eske salady. «Alayda búl kitap turaly pikir jazushylardyng arasyndaghy talas-tartys oqyrmandardyng oiyn әlimsaqqa jýgirtip, beyjay etip qoydy», – dey kele, «keybir tarihshylardyng ózderi búl enbekti jaramsyz dep tauyp, derek retinde paydalanu qajetsiz dep kórsetip jýrgenin» aitady. Kemshiliksiz júmys tabu qiyn ekenin, baspasózde oryn alghan talas pikirlerge qaraghanda, búl kitap jayynda irgeli ghylymy pikir bolmaghanyn, sondyqtan da atalmysh konferensiyada soghan mәn beru kerektigin eske salady[7].

Konferensiyada «Qazybek bek Tauasarúlynyng enbegi – tarihy ómirbayandyq shygharma» degen taqyryppen negizgi bayandamany tarih ghylymdarynyng doktory, professor Talas Omarbekov jasady. Ol eng aldymen, «óz zamanynyng ozyq oily jihankez-oqymystysy, aqyn, qayratker Qazybek bek Tauasarúly jazghan tarihy ómirbayandyq shygharma arnayy әngime egudi qajet etetinin» aita kelip, «shygharmanyng ózi tarihy ómirbayan bolyp tabylatyndyqtan jәne onymen ziyaly qauym jaqsy tanys bolghandyqtan, Qazybek bek Tauasarúlynyng ómirbayanyna toqtalyp jatpay, mәselening tarihy jaghyna auysudy» oryndy kórdi[8].

Shynynda da, HVIII ghasyr adamy jazghan atalmysh kitap HH ghasyrdyng ayaghyna qaray jaryq kórgende, izinshe әrtýrli pikirler tughyzdy. Kez kelgen tyn, tosyn dýniyege ә degende jatyrqay qarau bolatyny búrynnan belgili. Al «ziyalylar arasyndaghy әrtýrli pikirlerding bastauy Qazybek bek enbegining qoljazbasy turaly ekendigi eshkimge qúpiya emes». Sondyqtan da bayandamashy sózin osy enbekting qoljazbasynyng týpnúsqalyq taghdyry turaly mәseleden bastady. Búl orayda ol eng aldymen Qazybek bekting óz qolymen jazylghan túpnúsqa qoljazbasy bizding qolymyzda býginde joq ekenin ashyp aitty.

Sosyn: «Alayda HVIII ghasyrda ómir sýrgen Qazybek babamyz túrmaq, HVI ghasyrdyng úly tarihshysy, daryndy qolbasshy, ýlken aqyn Múhammed Haydar Dulatiyding býginde býkil әlem moyyndaghan kemel shygharmasy «Tariyh-y Rashidiydin» de týpnúsqa qoljazbasy bizding qolymyzda joq», – dey kelip, osynau manyzdy da qúndy enbekting Tashkent ghalymdary paydalanghan eki Sankt-Peterburg, bir Tashkent kóshirme-qoljazbalary ghana baryn aitty[9].  HIV ghasyrdaghy Deshti-Qypshaq kóshpelileri ómirinen tereng syr shertetin Ótemis qajynyng «Shynghysnamasynyn» XVIII ghasyrdyng sonynda nemese HIH ghasyr basynda kóshirilgen eki kóshirmesi ghana mәlim.  Kóshirmening biri Týrkiyada. Al týpnúsqasy joq[10].  Barshagha belgili Ábilghazynyng «Týrik shejiresi» kóshirme týrinde zertteushilerge tek XVIII  ghasyrda ghana tiydi[11].  Al  týpnúsqasy osy uaqytqa  deyin tabyldy degen habar bolghan emes.  «Qazaq elinen shyqqan, kemenger tarihshy, memleket qayratkeri, XVI ghasyrdyng ekinshi jartysynda – XVII ghasyrdyng basynda ómir sýrgen Qadyrghaly Qosymúly Jalayyrdyng 1602 jyly óz qolymen jazghan týpnúsqa qoljazbasy da bizge jetken joq»[12]. Ghalymdardyng paydalanyp jýrgeni – biri Sankt-Peterburgte, ekinshisi – Qazanda saqtalghan eki kóshirme ghana[13].

Osylardy mysal retinde sanamalay kele, T. Omarbekov «Shapyrashty Qazybek bek Tauasarúlynyng qoljazbasynyn, onyng ózi jazghan týpnýsqasynyng býginde bizge jetpeuine tandanudyng qajeti joq», – dep týiedi. Ol: «Bilim negizderin jaugershilik ahual taptaghan «attyng jaly, týiening qomynda» ómir sýrgen babalarymyzdy qoljazbalardyng týpnúsqalaryn bizge jetkizip bere almaghany ýshin kinәlau oryndy bola qoyar ma eken?» – degen saualdy algha tartady da, – «ghasyrlar qoynauynan, nebir tar qyspaqtardan ótip, býginge kóshirme týrinde sarghayyp jetken qoljazbalar kóshirmelerimen júmys jasaghanda, últtyq tarihymyzdyng osynday erekshelikterin eskergenimiz jón», – degen baylam jasaydy.  Osy túrghydan qaraghanda, Qazybek bek Tauasarúly enbegining kóshirmesine ýrke qaramau dúrys bolmaydy.  Qayta onda keltirilgen derekterde tarihymyz ýshin qanday baghaly jәne qúndy nәrseler bar, sonday-aq qanday mәselelerde, bәlkim, avtordyng ózi de nemese ony keyinnen kóshirushiler de tarihy shyndyqty dóp basa almaghan degen mәselening ainalasynda eng aldymen tarihshylar batyl týrde zertteu júmystaryn jýrgizuleri kerek. Óitkeni, «tarihymyzdyng derekterge kedey kezenderinen maghlúmat beretin, tipten týpnúsqadan búrmalanghan kóshirme qoljazbalardy zertteuden ýzildi-kesildi bas tartu – tughan tariyhqa jan ashushylyq bola» almasa kerek[14].

27.

Osy jerde Shapyrashty Qazybek bek Tauasarúly enbegining bir top ghalym jazghan «Qazaqstannyng qazirgi zamanghy tarihnamasyndaghy ghylymy bilim jәne mif shygharushylyq» dep atalatyn újymdyq monografiyasynda[15] qalay baghalatynyna toqtala ketu lәzim. Múnda jalghan derekkózder jasau tendensiyasy songhy kezderde postkenestik elderding bәrinde keng taralghany atap ótiledi. Onday әreket Qazaqstanda da oryn aldy delinedi monografiyada, atap aitqanda, «Qazaqstanda qazaq halqynyng XVIII ghasyrdyng alghashqy jartysyndaghy tarihy jayynda psevdoderekkózder  payda boldy» dep kórsetedi. «Búlardyng qataryna, halyqtyng foliklorlyq materialdary týrinde jasalghan әrtýrli qoldan istelgen әdeby jasandy boyamalarmen qatar,  «Shapyrashty Qazybek bek Tauasarúlynyng shejiresin» («Týp-túqiyannan ózime sheyin») ...sekildi jazbasha jasandy derekkózdi jatqyzugha bolady», – deydi monografiya avtorlary. Olar «jasandy derekkóz» retinde Qojabergen jyraudyng «Elim-ayyn» da ataydy.

Atalghan eki shygharmagha da 1723–1730 jyldarghy qazaq-oyrat soghysynyng oqighalary arqau bolghanyn aita kelip,  monografiya avtorlary búl eki tuyndygha ózek bolghan taqyryptardy naqty ataydy. «Týp-túqiyannan ózime sheyinde» búl soghys kóbine jalpy fon retinde alynyp,  negizinen jonghar basqynshylaryna qarsy soghysta óz otanyn erjýrektikpen qorghaghan bir qazaq taypasy batyrlarynyng erlikteri surettelse, «Elim-ayda» mәsele kenirek qarastyrylady. Onda «Aqtaban shúbyryndy, Alqakól súlama» atalghan qayghyly jyldargha baylanysty qazaq jerinde oryn alghan soghys kórinisteri men qoghamdyq-sayasy oqighalardyng edәuir keng panoramasy berilgen. Múnda qazaq handary men súltan, qojalar qazaq-jonghar soghysy kezinde tanytqan kórsoqyr da tayaz sayasat  qatty syngha alynady, olardyng jaugha qarsylyq kórsetudi úiymdastyrugha qabiletsizdigi, sonday-aq Jonghar handyghyna Resey men Qytay tarapynan kóp jyldar boyy kómek kórsetilip kele jatqany, olardyng maqsattary músylmandardyng bәrin qúrtu ekendigi  aitylady.

Osy eki tarihy shygharma da 1992–1993 jyldary – egemen Qazaqstan Respublikasy qaz túryp kele jatqan shaqta jaryqqa shyqty. Búl jyldary tәuelsiz últtyq-memlekettik qúrylystyn  iydeologiyasyn qalyptastyrugha baghyttalghan naqty qadamdar jasala bastaghan bolatyn. Sodan da úzaq jyldar túnshyqtyrylyp kele jatqan taqyryptar algha tartylghan edi.

Osy kezende qazaq halqynyng shet el jaulap alushylary men otarlaushylaryna qarsy jýrgizgen azattyq kýresi tarihynyng mәseleleri  ótkir de ózekti týrde kóterilgen. Sol shaqta jogharyda kórsetilgen shygharmalar payda boldy. Olar tarihta bolghan túlghalar atynan jaryqqa shyqty. Monografiya avtorlary solardyng ishinen mazmúndarynda keltirilgen birli-jarym ghana naqty tarihy faktilerdi olardyng shyqqan tegin rastaugha qyzmet ete alatynyn atap ótedi. Sosyn «basqa tikeley jәne janama kórsetkishter... qarastyrylyp otyrghan eki materialdyng da  XVIII ghasyrdyng alghashqy jartysynyng tarihy derekkózi  retinde negizinen jasandy, jalghan, búrmalanghan sipatyna núsqaydy» dep týiedi.

Kózboyau, aldau maqsatymen jasalghan jasandy is – podlog – tarih ghylymynda arnayy jýiemen zertteledi. Búl arnayy jýie – jasandylyqtyng mәdeniy-tarihy qúbylys retindegi tipologiyasy – podlogtyng shyghu tegi boyynsha jәne onyng oryn aluynyng jalpy ortaq kórsetkishteri men әleumettik is-daghdyda kópshilik nazaryna úsynylyp, legalizasiyalanuyna baylanystyrylyp jasalghan. Monografiya avtorlary atalghan shygharmalardy sol ólshemderge sala kele, postkenestik qoghamnyng tarihnamasy men әleumettik-mәdeny ómirinde búl fenomenning bolu zandylyghyn sipattaytyn belgili-bir jasandy derekkóz tipterine jatatyny anyqtalghanyn kórsetedi.

Aytalyq, olardyng saraptauyna qaraghanda, atalmysh shygharmalar jazylu motiyvi boyynsha ony naqty jasaushylardyng maqsatyna say keletin koniunkturalyq payymmen, óz genealogiyalyq klanyn kókke kóteru oiymen oryndalghan júmys qataryna jatady. Tanystyru týri boyynsha – aqparattyq podlog retinde sipattalady. Jasau tehnikasy boyynsha – introduktivtik-imitasiyalyq falisifikasiya, yaghny syrtqy jәne jekelegen ishki erekshelikterin naqty tarihy derekkózderge sәikestendiru prinsiypimen jasalghan búrmalau bolyp shyqqan. Falisifikasiyany kamuflyajdau, yaghny búrmalaudy býrkemeleu әdisi boyynsha – onyng baspadan shyqqangha deyingi saqtalu tarihynyng jayyn týsindiretin qysqasha maghlúmatpen jabdyqtaluy eskerilgen, yaghny anyzben suarylghan podlog bolyp tabylady. Legalizasiyalau  әdisi boyynsha – búl tarihy shygharmalar derekkózding shynayylyghyn, yaky jalghandyghyn kuәlandyra almaytyn mәtindik podlog bolyp shyqqan.

Osynday súryptap taldaularmen qatar, avtorlar atalghan shygharmalardyng mәtinin, sonday-aq óz zamanynyng mәdeniy-tarihy qúbylysy retindegi podlogtargha arnalghan ghylymy әdebiyetti zerttey kelip, búlardyng XVIII jәne XIX ghasyrdyng alghashqy jartysyndaghy qazaqtardyng shynayy jazba esketkishterinen (basqarushy dala elitasynyng epistolyarlyq múrasynan, jazylyp qalghan shejirelerden) eleuli aiyrmasy bar ekenin kórsetetin sipattardy aiqyndaghan da, olardy tizbelep kórsetken.

Al taldaugha alynghan eki shygharmadaghy «mәtindik podlogtyng aiqyn nyshandary retinde birneshe kórneki mysal» keltiruden búryn, monografiyada «Shapyrashty Qazybek bekting shejiresinin» kýmәndiligi jayynda óz jariyalanymdarynda tarihshylar men jurnalist-jazushylar B.B. Ermúhanov, S. Shýkirúly, B. Bayghaliyev, Q. Júmadilov, M. Qojaev jәne basqa avtorlar jetkilikti týrde kóp jazghandyqtan», әngime tek «Elim-ay» jóninde bolatyny aitylady. Al atalghan avtorlar Shapyrashty Qazybek bekting enbegin «sanaly týrde jasalghan «falisifikasiya jәne mistifikasiya» dep tapqan» kórinedi, olardyng payymynsha – búl shygharmada múnday búrmalaushylyq pen әdeyi adastyrushylyqqa barudyng týpki maqsaty «salystyrmaly týrde alghanda «sany az» bir ghana «...rudy qúddy-bir últqúraushy kýsh dengeyine» kóteruge tyrysu» bolyp shyqqan eken[16].

Degenmen, osy mәseleni keninen qarastyrugha arnalghan ghylymy konferensiyanyng materialdaryna múqiyat nazar salghan jón siyaqty. Onda bayandamashy T. Omarbekov týrli tarihy qoljazbalar taghdyryn saraptay kelip: «Osy orayda negizgi taqyrybymyzgha qayta oralar bolsaq, kezinde Qazybek bek Tauasarúlynyng óz qolymen jazghan týpnúsqa qoljazbasy bolghan dep senimmen aita alamyz», – degen sózdermen, algha tartylghan basty kýdikti seyiltetin  tújyrymyn jariya etedi[17].

Aldymen, Qazybek bek Tauasarúly jayyndaghy resmy anyqtamalyqtar derekterine kóz jýgirtelik. Alghashqy sarang mәlimetting ózi osynau kisining el shejiresinde ózindik oryny bar tarihy túlgha bolghanyn kórsetedi. Ol jayynda, jogharyda aitqanymyzday, Qazaq Sovet ensiklopediyasynda jazylghan. Esimi «Qazybek Tauasarúly» dep keltirilgen, «bek» ataghy tirkelmegen. Tughan jyly belgisiz, al qaytys bolghan uaqyty – 1723 jyl dep jazylghan. Al ensiklopediyalyq maqalanyng definisiyasynda ony «Nauryzbay batyr әskerining mynbasy» dep bayymdaghan. Shyqqan tegi jayynda: «Shapyrashty taypasy Asyl ruynyng Ájike degen atasynan shyqqan», – degen mәlimet berilgen. Maydan dalasynda, auyr shayqas kezinde qaza tapqany: «Qúba qalmaqtarmen soghysta tútqyngha týsken aghasy Baykóbekti qútqarmaq bolyp, kóp qalmaqpen soghys ýstinde ólgen», –  degen maghlúmattarmen sipattalady. El-júrttyng osylay opat bolghan azamatyna degen qúrmeti de erekshe bolghany: «Batyr ólgen jerdi (qazirgi Almaty obl., Kýrti aud.) jergilikti halyq Qazybek tauy dep atap ketken»,  – degen derekpen kórsetiledi[18].

Osy anyqtamalyq maqalany «Jetisu» ensiklopediyasy da qaytalap bergen, tek batyr shayqasta qaza tapqan delinetin «Qazybek tauy» ornalasqan aimaqty Kýrti audany dep kórsetken derekti keyingi әkimshilik bólinis retimen Balqash audany dep ózgertken, sonday-aq, shygharmasy jayynda derek qosqan[19].

Bayqap otyrghanymyzday, búdan otyz bes jyldan astam uaqyt búryn әzirlenip Qazaq Sovet ensiklopediyasyna basylghan búl anyqtamalyq  maqaladan Qazybek Tauasarúlyn tek batyr retinde tanimyz, múnda onyng artyna ýlken estelik qoljazba  qaldyrghany jayynda jәne jogharyda  atalghanday, bek ataghyn atyna tirkeui jóninde de eshtene aitylmaghan. «...Qazybek Tauasarúly osy taktikany (soghysty tosqauyl qoi әdisimen jýrgizudi – B.Q.) jasaghany jәne tabysty týrde  engizip, jýzege asyrghany ýshin dvoryandyq bek titulyna ie boldy»[20], – deydi konferensiya bayandamashylarynyng taghy biri. Al bek atauy – arabtyng әmir degen sózimen tórkindes,  biyleushi, әmirshi maghynasyn beretin týrki sózi. Orta Aziya halyqtarynda orta ghasyrlarda jer iyelenushi feodaldyng tituly retinde qoldanylghan[21]. Osy ataq tәuelsizdik jyldary shyqqan Últtyq ensiklopediyada keltirilgen. Ondaghy maqalada Tauasarúlynyng bektik ataghy eshqanday týsindirmesiz esimine tirkelip, definisiya «batyr» degen qysqa bayymdaumen tújyrymdalghan. Tughan jәne ólgen jyldary men jerleri naqtylanyp kórsetilgen.

Jana irgeli anyqtamalyq boyynsha Qazybek bek Tauasarúly 1692 jyly Almaty oblysynyng Kerbúlaq audanynda dýniyege kelip, 1776 jyly Almaty oblysynyng Kýrti audanynda qaytys bolghan eken. Yaghni, alghashqy anyqtamalyqta 1723 jyly soghys kezinde opat boldy degen uaqyttan keyin taghy jarty ghasyrdan astam jasap, qartayyp dýniyeden ozghan. Jәne búl kisi tek batyr ghana emes, óz zamany ýshin ýlken bilimdar,  aqylman adam bolghan. Júldyz әlemin zertteu ýshin observatoriya (rasythana) salmaq bolghan. Observatoriyanyng qúlaghan ýiindisi eshkim tiymegen qalpynda Baqanas tas jolynyng boyyndaghy Almatydan 140 shaqyrym jerden tabylghan[22].

«Keybir mәlimetter boyynsha jas kezinde shyghys elderinde bolyp, músylmansha jan-jaqty bilim alghan, – delinedi jana ensiklopediyada ol jóninde. – Jonghar shapqynshylyghy kezinde shapyrashty Nauryzbay batyrdyng әskerinde mynbasy (keybir derekterde aqylshysy) bolghan. Jongharlarmen bolghan 1727 jylghy Búlanty shayqasyna, 1729 j. Anyraqay shayqasyna qatysqan. Batyr qaytys bolghan jerdi halyq Qazybek tauy dep atap ketken. Onyng úly Qasqary batyr da jongharlargha qarsy soghysta kózge týsken. B. Qydyrbekúly, B. Núrjekeúly, t.b. avtorlardyng pikirleri boyynsha Q.B. «Týp túqiannan ózime sheyin» degen shejire enbek jazghan»[23].

HVIII ghasyrda tughan osy shejire enbekting 1993 jyly túnghysh jaryqqa shyqqan núsqasyn 2000 jyly talqygha salghan ghylymy konferensiyada «Qazybek bek Tauasarúlynyng óz qolymen jazghan týpnúsqa qoljazbasy bolghan» dep mәlimdegen T. Omarbekov búl senimin tórt jýiege bólip dәleldeydi. Sonyng alghashqysy mynanday: «Úly jýzding shejiresin taratudaghy ózindik ústanym, belgili shejireshiler Núrjan Naushabaevty, Shәkәrim Qúdayberdiúlyn, Múhametjan Tynyshbaevty, Mәshhýr Jýsip Kópeevti jәne t.b. qaytalamay, ózindik jana derekter keltiru – biz әngimelep otyrghan enbek avtorynyng óz halqynyng shejiresinen jan-jaqty habardarlyghyn kórsetedi».

Bir qaraghanda búdan Qazybek bek Tauasarúlynyng júmysynyng artyqshylyghy kóringenmen, zertteushining әldeneni jerine jetkize qarastyrmaghany angharylady. Ol atap otyrghan kisilerding («belgili shejireshiler Núrjan Naushabaev, Shәkәrim Qúdayberdiúly, Múhametjan Tynyshbaev, Mәshhýr Jýsip Kópeev»)  bәri de HIH–HH ghgh. ómir sýrgen, demek, shejiresin HVIII ghasyrda jazghan   Qazybek bek Tauasarúlynyng olardy «qaytalamay, ózindik jana derekter keltirui» esh mýmkin emes ekeni týsinikti, týsiniksizi – odan ghasyrdan astam uaqyttan song shygharmashylyqpen shúghyldanghan belgili shejireshilerding Qazybek bek týzgen shejireden eshtene paydalanbauy. Alayda bayandamashy-ghalym taldauyn múnday baghytta terendetpeydi, әri búnymen toqtalmaydy. «Ekinshiden, – deydi ol odan әri, – bizding qolymyzdaghy qoljazba kóshirmesinde 100-ge tarta kóne shaghatay, arap, parsy tilderindegi sózder qaytalanyp kezdesip otyrady. Býgingi zamanghy qazaq sózderinde úshyrasa qoymaytyn búl týsinikter bizge týpnúsqadan jetken deuge negiz bar»[24].

Búl pikirdi kitaptyng ekinshi basylymyndaghy baspa tarapynan berilgen kirispe maqala da naqty mysaldarmen qostaydy. «1993-jyly jaryq kórgen «Týp-týqyiannyn» alghashqy elu betinde kәzir biz qoldanbaytyn 172 kóne sóz bar eken, – delingen onda. – Qanshama adam qayta kóshirip, týsinikti tilge audaryp әure bolsa da, bәribir kóne sózderdi kóshirushiler kәzirgi tilge týp-týgel kóshire almapty. Ondaghy «ghafiyl», «alendik», «qarshy»... tәrizdi XX-ghasyrdyng qazaghy qoldanbaq týrmaq, týsinde de esty almaytyn qyruar sózdi emin-erkin paydalanuy búl qoljazbanyng shyn mәninde kóneden kele jatqanyn sheksiz әigileydi»[25]. Alayda «qoljazbanyng kóneden kele jatqanyn sheksiz әigileytin» osynau kóne sózderding býgingi tildegi maghynasyn týsindiru qajettigi eskerilmey qalghan.

[1] Qazaqstan tarihy. 2-t. – A., 2010. – 357–366-bb.

[2] Sh.Q.Tauasarúly. Týp-túqyiannan ózime sheyin. – A., 2008. – 918-6.

[3] Qazaq Sovet ensiklopediyasy. 10-t. – A., 1977. – 623-b.

[4] Tauasarúly Sh.Q . Týp-túqyiannan ózime sheyin. – Almaty, 2008. – 918–920-bb.

[5] Qazybek bek Tauasarúly – tarihy túlgha, ghalym jәne aqyn. Ghylymy konferensiyanyng materialdary. – A., 2001. – 172 b.

[6] Nәribaev K. Qazybek bek Tauasarúly – tarihy túlgha jәne ghalym// Qazybek bek Tauasarúly – tarihy túlgha, ghalym jәne aqyn. Ghylymy konferensiyanyng materialdary. – A., 2001. – 3-b.

[7] Nәribaev K. Qazybek bek Tauasarúly – tarihy túlgha jәne ghalym// Qazybek bek Tauasarúly – tarihy túlgha, ghalym jәne aqyn. Ghylymy konferensiyanyng materialdary. – A., 2001. – 3–4-bb.

[8] Omarbekov T. Qazybek bek Tauasarúlynyng enbegi – tarihy ómirbayandyq shygharma// Qazybek bek Tauasarúly – tarihy túlgha, ghalym jәne aqyn. Ghylymy konferensiyanyng materialdary. – A., 2001. – 8-b.

[9] Urunbaev A. Ot otvetstvennogo redaktora //Muhammed Haydar Dulati. Tariyh-y Rashidi. – A., 1999. – 17-b.

[10] Ahmedov B.A. Ot otvetstvennogo redaktora// Utemiysh-Hadji. Chingizname,  –  A.-A., 1992. – 5-11-6.

[11] Ábilghazy. Týrik shejiresi. – A., 1991,  – 3–4-bb.

[12] Qazybek bek Tauasarúly – tarihy túlgha, ghalym jәne aqyn. Ghyl. konf. mater. – A., 2001. – 9-b.

[13] Qadyrghaly Jalayyr. Shejireler jinaghy. Shaghatay-qazaq tilinen audaryp, alghy sózin jazghan N. Mingulov, B. Kómekov, S. Óteniyazov. – Almaty, 1993. – Z-b.

[14] Omarbekov T. Qazybek bek Tauasarúlynyng enbegi – tarihy ómirbayandyq shygharma// Qazybek bek Tauasarúly – tarihy túlgha, ghalym jәne aqyn. Ghylymy konf. materialdary. – A., 2001. – 9–10-b.

[15] Masanov N.E., Abylhojiyn  J.B., Erofeeva IY.V. Nauchnoe znanie y mifotvorchestvo v sovremennoy istoriografiy Kazahstana. – Almaty, 2007. – 294 b.

[16] Nauchnoe znanie y mifotvorchestvo v sovremennoy istoriografiy Kazahstana. – A., 2007. –165–171-bb.

[17] Qazybek bek Tauasarúly – tarihy túlgha, ghalym jәne aqyn. Ghylymy konf. materialdary. – A., 2001. – 10-b.

[18] Qazaq Sovet ensiklopediyasy. 6-tom. – A., 1975. -399-b.

[19] Jetisu. Ensiklopediya. – A., 2004. – 379–380-bb.

[20] Bakaev A. Voennye deystviya v kniyge Kazybeka beka «Ot istokov do menya»// Qazybek bek Tauasarúly – tarihy túlgha, ghalym jәne aqyn. Ghylymy konf. materialdary. – A.,  2001. – 18–26-bb.; Tauasarúly Q. Týp-týqiyannan ózime sheyin. – A., 1993. – 282-6.

[21] Sovetskiy ensiklopedicheskiy slovari.  – Moskva, 1982. – 122-b.

[22] Kydyrbek-uly A. Voprosy astronomiy v kniyge K.Tauasaruly «Ot istokov do menya»// Qazybek bek Tauasarúly – tarihy túlgha, ghalym jәne aqyn. Ghylymy konf. materialdary. – Almaty,  2001. – 133–136-bb.;

[23] Qazaqstan. Últtyq ensiklopediya. 5-tom. – A., 2003. – 464-b.

[24] Omarbekov T. Qazybek bek Tauasarúlynyng enbegi – tarihy ómirbayandyq shygharma// Qazybek bek Tauasarúly – tarihy túlgha, ghalym jәne aqyn. Ghylymy konferensiyanyng materialdary. – Almaty, 2001. – 10-b.

[25] Shapyrashty Tauasarúly Qazybek bek. Týp-týqyiannan ózime sheyin. – Almaty, 2008. – 14-b.

Beybit Qoyshybaev

(«Ruh-Saray», 5-tom, «QazAqparat» baspasy, 2012 j.)

Jalghasy bar...

Abai.kz