Basy: Biz – qazaq ejelden...

Jalghasy: Biz – qazaq ejelden...

Jalghasy: Biz – qazaq ejelden...

Jalghasy: Biz – qazaq ejelden...

Jalghasy: Biz – qazaq ejelden...

Jalghasy: Biz – qazaq ejelden... 

Jalghasy: Biz – qazaq ejelden...

Jalghasy: Biz – qazaq ejelden...

Jalghasy: Biz – qazaq ejelden...

Jalghasy: Biz – qazaq ejelden...

Jalghasy: Biz – qazaq ejelden...

Ózindi-ózing tanu tәjiriybesinen

33.

Qazybek bek әngimeleydi: «Qys ortasynda (1723 jyldyng erte kóktemi bolsa kerek – B.Q.) mening qarsylyghyma qaramay, әkem Ilening ong jaghalauyna ótip, Mataygha bet aldy. «Qalmaq shabuyly bastalady» degenime qaramay: «Sonau Asydan Tóle by kóship, Bayanjýrek barghanda, ol nemene, jau jayyn biz qúrly bilmeydi deysing be?» – degendi aitty. ...Qoyan jylghy kókek aiynyng basynda (1723 jyly – B.Q.) Seuan Rabdan Ertisten Sararqagha kóship jatyr eken degen habar jetti. Elding biyleri jinalyp, sýr jesip, bizding ýide biraz aqyldasty. Eshqaysysy basy mening әkem bolyp mening sózimdi tyndamady. Arada on shaqty kýn ótkende Kókteniz ainalyp ketken qalmaqtar Talas, Shu boyynan әri qaray qalyng Dulatqa shabuyl jasady degen habar dýnkildep ketti. Odan eki kýnnen keyin qalmaqtar Tashkentti alypty, olar soghyssyz qarapty degen sóz de estildi. Qazaqtyng basyn qosugha tiyisti Bolat han (búl kezde Bolat han ómirde joq – B.Q.) esh qayrat kórsete almady degen sóz de jetti. Endi eki kýnnen keyin Alakóldi qystap shyqqan Tóle Shugha qaray kóship ketti degen sóz jetti. ...Onyng ertesine Kóksu boyyndaghy Ysty Núrmambet biyden: «Qalmaq qara-qúrymday qaptap keledi, Arqas Anqayynan ótti», – degen habar әkeldi. Sol kýni Shapyrashty Tauasar biyge Alban Syrymbet biyden de: «Qalmaq Múzarttan beri qaptap keledi», – degen habar da jetti.

Tauasar by qateleskenin bilip, balasy bolsam da maghan tilge kele almady. Mening ýlken úlym Qasqary sol kezde at jalyn tartyp minip on ýshke kelgen bolatyn. Maghan sony saldy. «Tez Ilening sol jaghyna ótu kerek», – dedim men. Ondaghym Shapyrashtynyng eng qong jeri Labastyng bauyrynda, Ilening sol qanatynda bolatyn. Shapyrashty – asa jauynger el, oghan: «Baqtiyar, Baqtiyar, Baqtiyar!» – dep ýsh aighaylasan, taylysy da, tayaqtysy da qalmay tas týiin bolyp jinalady».

Oghan «qalamdy nayzagha aiyrbastaugha tura keldi». Matay, Shanqanay, Altynemil, Arqarly, Tekeli, Toghaty, Bógeti tóniregindegi, at jeter jerdegi baylardyng bәrine sәlem aitty. «Jylqysyn ayamay barlyq kedey, jarly-jaqybaydy tegis atqa qondyrsyn, kimde-kim tóniregindegi elge kólik bermey, jayau jau qolyna tastap ketse, ol – Dulat, Shapyrashtynyng jauy, isim sonymen týsedi degen boldym. Býitip aitugha qúqyghym da bar edi, óitkeni men oqudan kelgende «auyldaghynyng auyzy sasyq» dep qaraghandar qalmaq jerine baryp jyldan asa elshi bolyp kelgen song (mәtinning úzyna boyyndaghy mәlimetterge qaraghanda, ol jyldan asa emes, tórt-bes jylday – 1718 jyldan 1723 jylgha deyin elshi bolghan-tyn – B.Q.), endi menimen eseptespey túra almaghan»[1].

Sonymen, elshi, oqymysty, astronom Qazybek Tauasarúly ghúmyrynyng otan qorghau jolyndaghy jauyngerlik kezeni bastalady...

Osy jerde mynany eske ala ketu oryndy bolmaq. Shapyrashty Qazybek bek Tauasarúlynyng «Týp-túqyiannan ózime sheyin» kitabynyng ekinshi basylymyn jaryqqa shyghara otyryp: «Qanshama tarihy adamnyn, han men qaranyn, jan-januardyn, tau-tas pen ózen-kóldin, auyl-aymaq, soghys ótken say-salanyng aty atalady! – deydi shygharushy onyng materialynyng baylyghyna sýisinip. – Sonshalyq mol ataudy bir-birimen shatastyrmau, janylmau tek ózi kórgen, ózi estigen jәne kórgenin kórgen jerde, estigenin estigen jerde qaghazgha qolma-qol týsirip jýrgen adamnyng ghana qolynan keledi. Olardy ózi kórmegen, qasynda bolmaghan adamnyng qanshama danyshpan bolsa da este saqtauy mýmkin emes»[2].

Shygharushynyng baghalauynsha, jonghar shapqynshylyghynyng «Aqtaban shúbyryndy, Alqakól súlama» atalghan  asa qasiretti kezeni kezindegi tarihy túlghalar men batyrlardyng aty-jónderin, erlikterin tura múnday dәldikpen jazyp surettegen jazbasha tarih bizding qolymyzda búryn-sondy bolghan emes.

Qazybek bek shygharmasynda, baspagerding taldauyna qaraghanda,  Esim han túsyndaghy batyrlardy jәne ýnemi Abylaydyng óz qasynda jýretin Bayghozy, Bayan, Orazymbet, Elshibek, Shynqoja, Jaughash, Mәlik, Berdiqoja batyrlardy jәne Ábilqayyr qolyndaghylardy qospaghanda, Nauryzbaydyng tónireginen tabylatyn 62, Bógenbaydyng manynan 38, Qabanbaydyng qasyndaghy 26 adamdy, al qalmaqtardan 96 adamdy naqtylap ataydy. Birazynyng kórsetken erlikterin naqty bayandap, týri men týsine, qylyghy men kiyim-keshegine deyin suretteydi.

Osynday manyzdy dep biletin, basqa eshqaydan kezdespeytin derekter jayyndaghy ózi jýielegen mәlimetin aita otyryp, shygharushy: «Múnday tarihty, bagha jetpes estelikti óz halqyna ózi qyimay aramter bolghandar týbi ózining qyianatyn tez týsingen sayyn búl kitәpting elge tiygizer paydasy da erterek tie bastar edi-au dep qana qynjylasyn», – degen renishin jariya etedi.

Kitaptyng alghashqy basylymy jaryq kórisimen tughan shugha oray, on bes jyldan keyin kitap qoljazbasynyng faksimiylesin, sonday-aq arab әripterimen jazylghan qoljazbanyng tikeley oqylyp, qazirgi әrippen kóshirilgen núsqasyn ekinshi basylymgha qosa basyp: «Oylasan, neni tappaysyng demekshi, Últtyq kitәphanagha, taghy basqa biraz ghylymy ortalyqtargha qoljazbanyng kóshirmesin taratyp, ony baspasóz betterinde jaryialaghanymyzgha qaramastan, – deydi shygharushy, – búl kitәpting qoljazbasy joq, «kitәpti shygharushylardan basqa týpnúsqany kórgen de, ghylymy ekspertizden ótkizip anyqtaghan da eshkim joq», – deushiler kezinde boldy»[3].

Shygharushy osylay, kópshilikti oqushy qauym ishinde tughan kýdik jayynan habardar ete otyryp, sodan son, tarih ghylymynyng doktory, professor Talas Omarbekovting bir súhbatynda, «dau-damaydy kóbeytpes ýshin, búl kitәpting arapsha jazbasy men kәzirgi jazba núsqasyn qatar beru dúrys» bolar edi degen pikirin  eskergenin aitqan.

«Týp-túqyiannan ózime sheyin» kitabynyng jana basylymyn shygharushy qoghamda tuyndaghan sonday talap-tilekterge  say әzirlegen eken. Baspa, dau joq, kitaptyng búl jana basylymymen zertteushilerge paydasy tiyetin ýlken júmys tyndyrghan. Osy basylymdy paydalana otyryp, zertteushilerding bolashaqta qoljazbanyng kóshirme suretterimen (faksimiylesimen) tikeley tanysu arqyly onyng jazylu tәsiline (qadym ba, arab-parsy әripterine negizdelgen tóte jazu ma, әlde 40-shy jyldardaghy kóshirmeshi eki tәsildi qosa paydalanghan ba, sonday-aq tili, sóz saptau stiyli syqyldy yqtimal taldaulardyng bәrin erkin jýrgize alary sózsiz...

«Týp-túqiyannan...» kitabyn jazarda Matay atasynyng jazbalaryna sýiengen Qazybek bekting әngimeleuinde jana derekter baryn T.Omarbekov te atay ketedi. Mәselen, deydi ol, Qazybek bekting bayandauynsha, Salqam Jәngirdi Sesenning úly Qaldan óltiredi. Al qalmaq Batyr qontayshy Qarasay batyr salghan auyr jaradan óledi. Al basqa naqty emes, jalpylama derekterde Jәngirding qontayshy batyrgha qarsy kýreste ólgeni aitylady[4].

Osy orayda kóne jazba derekkózderge sýienip jasalghan ghylymy tarih maghlúmattaryna kóz jýgirtelik. Sonday zertteulerding birinde mynalar aitylady... Jongharlar 1630–1640-shy jyldary Batys Jetisuda  Shu ózenining shyghystaghy salasynyng jogharghy jaghynda jәne onyng sol  jaq salasy Qúraghaty alabyndaghy asa ýlken emes audanda túryp jatqan. Sol shaqta Shudyng jogharghy jaghynda shyghysqa qaray negizinen oirattardyng hoshout ruy kóship-qonyp jýretin. Al hoshouttar basynda Batyr qontayshynyng jaqyn dosy  jәne ýzengilesi Ochirtu-Sesen han (jogharyda Sesen dep atalghan – B.Q.) túrghan-dy. 1652 jyly ol birikken qazaq-qyrghyz әskery jasaqtaryna qarsy sәtti joryq jasady. Jýrgizgen  soghysy nәtiyjesinde eki halyqtyng da sonda kóship-qonyp jýrgen  rularyn ontýstik-batysqa, Syr  aimaghyna yghystyryp jiberdi de, jonghar iyelenetin jer-sudy úlghaytyp, shekarany Shu men Talas ózenderining ortanghy aghysyna deyin keneytip aldy. Osy әskery joryq kezinde  Sesen hannyng 17 jasar úly Galdamba noyon (1635–1667) erligimen kózge týsti. Ol auyr jekpe-jek kezinde ataqty qazaq qolbasy Jәngir handy (1644–1652) nayzamen әlde qylyshpen jaralap, qatardan shyghardy[5].

Demek, Qazybek bekting «Salqam Jәngirdi Sesenning úly Qaldan óltirdi» degeni tarihy shyndyqqa búrystau keledi. Ras, búl jәit estelik aitushynyng óz kezinen – kitap jazylghan 1776 jyldan – ghasyrdan astam uaqyt búryn ótkendikten de, úmytyluy, adamdar atynyng shatastyryluy әbden mýmkin.

«Tarihshylar arasynda Esim hannyng qashan qaytys bolghany turaly da ortaq pikir joq. Kópke deyin ol, әdette, 1628 jyly qaytys boldy degen pikir basym bolghan edi, – deydi T. Omarbekov. (Alayda búnday pikirding basym boluy qisynsyzdau siyaqty, Esim hannyng 1645 jyly qaytys bolghany 1974  jylghy ensiklopediyada anyq kórsetilgen – B.Q.)[6]. – Biraq onyng balasy Jәngir 1635 jyly da әli súltan atalady. Eger Esim han 1628 jyly ólse, onyng balasy Jәngir 1635 jyly súltan emes, han atalar edi ghoy... Qazybek bek Esim hannyng nauqas boluyna baylanysty 1640 jyldan bastap qazaqty Jәngir súray bastaghanyn aitady. Tarihshy Á. Hasenov ózining «Qazaq tarihynyng bes myng jyldyq bayany» degen kitabynda Esim hannyng 1645 jyly qaytys bolghanyn naqty atap kórsetedi... Eger osy derekti qabyldasaq, 1640 jyly Esim handy auru dep kórsetken Qazybek bek shyndyqqa jaqyn bolyp shyghady...».

Búl jerde taghy da Qazybek bek kitabyndaghy hijramen (músylman kalendarymen) kórsetilgen uaqyttar oqighalardyng yuliylik kýntizbemen (hristian kalendarymen) belgilengen merzimine sәikes kelmeytinin eskerte ketken jón tәrizdi...

T. Omarbekov qoljazbadaghy jana derekter haqyndaghy pikirlerin odan әri: «Zaya-Pandity hronikasy 17 jasar qalmaq Qaldannyng Jәngirdi óltirgenin rastaydy, yaghny Qazybek bek atap kórsetken osy derek basqa qújattar arqyly dәleldenip otyr», – dep sabaqtay týsedi. – Qazybek bek derekterindegi qalmaq Qaldan Boshyqtudyng ómirine baylanysty mәlimetter de qabyldanghan tarih derekterin teriske shygharmaydy. Qazybek bekting aituynsha, Qaldan Qytaydan jenilgen son, kýiingendikten ózin-ózi jaryp tastaydy, al basqa derekterde ol u iship óledi[7].

Osy jerde T. Omarbekov «Zaya-Pandity hronikasy» dep silteme jasaghan enbek pen onyng avtory jәne enbekting mazmúnyna qatysty derekter keltire ketelik. Zaya-Pandita (1599–1662) – Jonghariya men Shyghys Mongholiyadaghy buddizmdi uaghyzdaushy, monghol jazuyn reformalaghan kisi[8]. HVII ghasyrdaghy jonghar aghartushysy jәne әdebiyetshisi. Ol óz zamanynda oirat jazuyn jasap,  oirat әdebiyetining negizin salghan adam. Bar ómirin oirat halqyn biriktiruge arnaghan, jonghar tarihy men mәdeniyetining barysyna yqpaly tiygen, qoghamda eleuli oryny bar túlgha bolghan. Onyng jeke shejireshisi Radnabhadra ústazynyng kózi tirisinde «Ay jaryghy: Zaya-pandita rabjdamnyng tarihy»  degen taqyryppen qoljazbasyn jaza bastaghan. Radnabhadranyng búl enbeginde aghartushy Zaya-Panditanyng ómirbayanymen qatar, Jonghar handyghynyng Galdan-Boshoktu han biylik qúrghan kezine qatysty mәlimetter bar[9].

Galdan-Boshoktu han (nemese jogharyda «Týp-túqiyan...» boyynsha keltirilgendey – Qaldan Boshyqtu) 1671–1697 jyldary jonghar biyliginde bolghan. Onyng biylik qúrghan kezi oirat shonjarlarynyng ózara kiykiljinderi ushyqqan búlghaq kezenge say keldi. 1667 jyly Jonghariyanyng Batys Jetisudaghy syrtqy shekaralardy qorghau jýiesining negizin salghan, әldeneshe ret oirattardyng halyq әnderine arqau bolghan Galdamba noyan kenetten (ógey sheshesining әmirimen ulandyrylyp) ólgen bolatyn. Sodan bastalghan tartystar  HVII ghasyrdyng sonyna deyin sozylghan. Sondyqtan da sol shaqtaghy qalmaq qarauyl jasaqtaryn tikeley basqarghandardyng esimderi tarih ghylymyna belgisiz bolyp keledi[10].

Osy rette HVIII ghasyrdyng kuәgeri Qazybek bek kitabynyng sol kezeng shyndyqtaryn asha týsudegi mәni arta týsuge tiyis. «Qazybek bekting tarihy ómirbayandyq enbeginde Shapyrashty Qarasay jәne arghyn Aghyntay batyrlardyng qaytys bolulary, Qanjyghaly Bógenbay batyrdyn, arghyn Oljabay batyrdyn, Qarakerey Qabanbay batyrdyn, Ótegen batyrdyn, alban Hangeldi batyrdyn, Bólek batyrdyng tughan jyldary turaly naqty mәlimetter bar. Sonday-aq Tәuke hannyn, Ábilmәmbettin, Abylaydyng taqqa otyrularyna qatysty derekterge de osynda kezdesemiz». Sonday-aq, búl enbekten, «Týp-túqiyannan ózime sheyin» kitabyna zertteushi retinde pikir bildirushi ghalymnyng oiyna qaraghanda, qazaq batyrlarynyng qalmaq batyrlarymen jekpe-jekteri, qazaqtardyng úrystardy ózindik retpen úiymdastyru tәsilderi, basty-basty jonghar-qazaq shayqastary turaly da biraz tyng maghlúmattar alugha bolady[11].

Konferensiyada  osylardy aita kele, Qazybek bek enbegining kóptegen tarihy derekterdi qozghauy jәne jeke tarihy túlghalar turaly avtordyng ózindik kózqarastary tarihymyzdaghy keybir dauly mәselelerdi aiqynday týsuge kómektesedi degen oy da jariya etildi. Sonday mәselelerding biri retinde – «óz dәuirining iri memleket qayratkeri, Ordabasyda ýsh jýzding әskerine qolbasy bolyp saylanghan qayshylyqty túlgha Ábilqayyr turaly» osy enbektegi pikirlerdi eskeru jaghy da sóz boldy.

34.

«Qazaqstan tarihynyn» 3-tomyndaghy «Qazaq halqynyng HVIII ghasyrdyng 20-jyldaryndaghy jonghar basqynshylyghyna qarsy Otan soghysy» degen ekinshi tarauda mynanday joldar bar: «...1716 jyly Sevan-Rabtan óz әskerlerining negizgi bóligin qazaqtargha qarsy attandyrdy. ...Tәuke han elshilerining Sibir gubernatory M. Gagarinmen kelissózinde 1716 jyly Reseyding әskery kómegi turaly mәsele qoyyldy. Qazaq elshileri hannyng 20–30 myng adamnan túratyn әskeri bar ekenin habarlady. Al eger Sibir gubernatory búghan óz әskerin qossa, jongharlar jenilis tabatyn edi. Sol jyly Qayyp hannyng elshileri de sonday úsynys jasady. Alayda Sibir gubernatory kelispedi. Kelesi 1717 jyly soghys oqighalary odan әri jalghasty. Soghys qimyldarynyng negizgi shoghyrlanghan jeri Ayagóz ózenining boyynda boldy. Qazaq jasaqtary men jongharlar arasynda shayqas bastaldy. Jonghar әskerleri shyghys jaqta jýrgen edi. Qazaqtardyng basym kýshi Ayagóz ózenine әkelindi. Tabysqa jetudi әsker sanynyng basymdyghy, tútqiyldan shabuyl jasau qamtamasyz etuge tiyis edi. Shynynda, әsker sany jóninen qazaqtar basym bolatyn. Búl joryqta qazaq әskerlerining sany 30 myng adam boldy»[12].

Qazybek bekting esteliginde jongharlar men qazaqtardyng arasynda osy 1717 jylghy Ayagóz ózeni aumaghynda bolghan soghys qimyly jayynda  bylay delingen: «1095-tauyq jyly (taghy da datadaghy sәikessizdikke nazar audarugha tiyispiz: 1095+622=1717, yaghny búl datany kóshirushilerding biri qarabayyr eseppen – 1717 jyldan 622-ni alyp tastau arqyly hijrashany shyghara salghan, eger búl músylmansha datany avtor qoyghan bolsa, ol bizding jylsanaghymyzdyng 1684 jylyna sәikes kelgen bolar edi. Alayda avtordyng onday data qoyy mýmkin emes, eger týpnúsqada shynymen data qoyylghan bolsa – onysy mindetti týrdi hijrasha 1129 jyl dep túrar edi – B.Q.) Ayagózde qalmaqpen qatty úrys boldy. Ayagóz manyndaghy naymandar men jalayyrlargha olar qatty tiydi. Qazaq qolyn Qayyp basqardy. Búl – Tәukening úly. Osy soghysta Ábilqayyr da boldy degendi estidim. Biraq ol joly ony kórmedim. Eki kýn sirespen ótti. Qalmaqtar aghashtardy kesip, biyik óre jasap, qazaqty sonyng ýstinen túryp atty. Kelesi kýni qazaqtar týnimen jetigen jambastaghansha aghashtan qalmaqtardikinen de biyik birneshe múnara túrghyzyp, endi qazaqtar olardan asyp týsti. Eki kýn boyy qazaq oghy osy múnaradan atylyp túrdy»[13].

Osy derekti 2010 jyly shyqqan resmy tarih kitabyndaghy mynanday sózderding rastaytynyn bayqaymyz: «Qazaq qonystaryna basqalarmen birge arnayy jiberilgen Boris Bryansev Sibir gubernatory M.Gagaringe bylay dep jetkizgen: «Al birinshi ýide Qúttybay myrza Qazaq ordasynyn  qalmaqtarmen soghysy turaly bylay dedi: qalmaqtargha 30 000 adamnan túratyn qazaq әskeri attanypty, soghysta onyng ózi de bolghan, Yangus (Ayagóz degen atau búrmalanyp jazylghan tәrizdi – B.Q.) dep atalatyn ózen janynda olar myng adamday qalmaqtardy kezdestirip, olarmen keshke deyin soghysqan, týnde qalmaqtar aghash kesip, aghashtan jal-qorghan jasap, tosqauylda otyrghan, al qazaqtar bolsa qalmaqtardikinen de biyik jal-qorghan jasap, sol jal-qorghannan qalmaqtardy eki kýn atqylaghan».

Sibir gubernatoryna berilgen bayanhatta onyng qazaq ishine jiberilgen arnayy ókili: «...ýshinshi kýni basqa jaqtan taghy da bir jarym mynday qalmaq әskeri kelip, olardyng kóshin shapqan, al qalmaqtardyng qanshasy nemese olardyng qansha adamy óltirilgenin ol (Qúttybay myrza – B.Q.) bilmeydi», – dep habarlady.

Taytalas eki kýnge sozylghan. Shayqas Ayagóz ózenining bas jaghyndaghy ormandy ónirde ótken. Ýshinshi kýni tang ata kóp qalmaq kelip, qazaqtargha shabuyl jasady. Qazaq әskeri «olardy jayau atqylady, qalmaqtar bolsa olargha at ýstinen órshelene shabuyl jasady, al qazaqtar oghan tótep bere almay, qasha jóneldi de, olardy qalmaqtar jarty kýn quyp, adamdaryn qyryp tastady».

Saqtalghan týrli tarihy qújattargha qaraghanda, sol shayqasqa 3 mynday qazaq atysqan. Týnde olardyng jartysy ózenning qalmaqtar túrghan jaghyna ótken, al kelesi kýni týste olargha segiz jýz adam bolatyn qalmaqtar shabuyl jasap, tórt jýzdeyin qyryp tastaghan. Qazaqtar ózenning eki jaghyna jýkterin tastap, bytyray qashqan. Sóitip, «Ayagóz ózeni manyndaghy shayqasta kóptegen qazaq sarbazdary qaza tapty»[14].

Al soghysqa qatysushynyng esteliginde osy kezeng jóninde bylay delinedi: «Bir kezde qalmaqtar bizge lap qoydy. Olar túrghan bizge qaramay, ilgeri ketti. Olardyng artynan qazaqtar qudy. Biraq qazaq qoly az bolsa da, biz esemizdi jibermedik. Ekinshi jaghynan, bizding ózimizde ittifaq bolmay, Ábilqayyr ghaskerin búryn alyp ketti. Qayyp pen Ábilqayyrdyng arasynyng jamandyghy qazaqqa shyghyn әkeldi. Soghys osymen bitti»[15].

Alayda Ábilqayyr han 1718 jyly orys patshasyna jazghan hatynda mynanday sózder aitqan edi: «...Múndaghy Qayyp han aman-esen. Múndaghy shetki úlystaghy biz de aman-esenbiz. Qalmaqtarmen soghysqansha, tautekemizdi atyp, anymyzdy aulasaq bolar edi. Jórgektegi bala erjetkenshe soghyspay, beybit, jamandyqsyz ótsek dep edik»[16].

«Tәuke hannyng kezinde, onyng basqaruynyng sonyna qaray, qazaq rulary arasynda ózara kelispeushilik pen talas-tartys bastaldy», – dep jazdy «Qazaqtardyng orys bodandyghyn qabyldauy» jayyndaghy ocherkinde Resey imperiyasy Torghay oblystyq basqarmasynyng agha kenesshisi IY.Kraft. Onyng aituynsha, «osy ishki búlghaqtardy kórshi halyqtar paydalanyp qalugha» tyrysyp jatty, al múnday búlghaqtardyng boy kórsetuine «Tәukening tiri kezining ózinde, shamasy, onyng qartangy sebep bolghan shyghar, oghan teng biyleushiler etip Qayyp pen Ábilqayyrdyng han saylanuy» da syltau bolghanday. Avtor handyq biylikting birneshe túlgha arasyna bólinui olardyng memleketti basqaruda basymdyq mәnge ie bolu ýshin týrli astyrtyn bәsekelestik pen qastyq әreketterge iytermeleui yqtimal ekenin aita otyryp, qazaqtargha batystan edildik qalmaqtardyn, soltýstikten bashqúrttar men sibirlik kazaktardyn, al shyghystan jongharlardyng tarpa bas salularyn osy jaghdaymen týsindirgisi keledi[17].

Býgingi ghylymy tarih jetistikterimen tanys bizder ol zamanghy sayasy qúrylymdaghy ózgeris tap osy patsha chinovniygi aitqanday sebeppen ghana emes, basqa da eleuli jaghdaylargha baylanysty oryn alghanyn bilemiz.  XV jýzjyldyqtyng ortasynda negizi qalanyp, eki jarym ghasyr boyy qily shiyelenister men shapqynshylyqtargha tótep berip, irgesin keneyte, birde әlsirep, birde kýsheyip otyrghan qazaq memlekettiligi XVIII ghasyrdyng basynda jana sapagha bet búrghan-dy. Búl kezde, qalyptasqan ahualgha baylanysty, sonyng ishinde patshalyq chinovniygi jogharyda ataghan sebepter de bar, Jayyqtan Ertiske, Oraldan Alataugha deyin jayylyp jatqan alyp aumaqty  basqaru isin ontaylandyru ózekti mәselege ainalghan bolatyn.

Ýsh qiyrdaghy ýsh ólkeni búrynghysha ýsh namestnik taghayyndau arqyly biyleu ong nәtiyje bermeuge ainaldy. Birinen biri alys jatqan, ózindik tarihiy-sayasi, әleumettik-ekonomikalyq erekshelikteri jetkilikting aimaqtardy jedel basqaru isin, jaghdaygha oray shúghyl sheshim qabyldau mýmkindikterin  qamtamasyz etu ýshin,  óz ishterinen halyq qalaytyn, әskery qolbasshylyq qabileti moyyndalghan túlghalardan әmirshiler saylatu qajettigi tudy. Sóitip әr jýzge jeke han saylandy, olar jan-jaqtan tarpa bas salmaq bop tóngen qauipti der kezinde seyiltuge saqaday say túru ýshin kerek-tin.

Ýsh jýzding ýsh hany boluy jalpyqazaq hany Tәukening qolyn úzartty, olardyng eshqaysysy da Tәuke-hannyng taghyna kóz alartqan joq. Tәuke-han qaytys bolghannan keyin de onyng ornyna jalpyqazaq biyleushisin saylau ótkizilgen emes. Ýsheuding bireui – jasyna, sinirilgen enbegine qaray agha han dep tanylatyn dәstýr qalyptasty. Tәuke dýniyeden ótkennen song onday lauazym әueli Qayyp-handa, odan Ábilqayyr-handa boldy.  Jogharyda tilge tiyek bolghan qazaq-qalmaq soghystarynda  Ábilqayyr-bahadýr әri Kishi jýzding hany, әri qazaq handary ishindegi abyroyy asqaq, joly ýlken, jeke basynyng qaharmandyghymen halyq sýiispenshiligine bólengen, agha han retinde tanylghan túlgha bolatyn.

«Endi oirattardyng bar armany qazaq elining týstigin týgel basyp alu edi. ...han ordasyn alsa, barlyq qazaq qolymda bolady dep qarady», – deydi Qazybek bek. Ol óz jasaghymen «Shamal han qolyn ókshelep qua otyryp» «at basyn Sayramgha tiregende» aldarynan Jolbarys hannyng shabarmany shyghady... «Biz qantarda Shymbasqa kelgende, Shona-Lauzan Asyny (Qazybek bekting Asy dep otyrghany Týrkistan qalasynyng ejelgi atauy bolsa kerek, ony bizding anyqtamalyqtarda Yasy dep jazady, әri ol 1598–1645 jyldary el basqarghan Esim han kezinen bastap Qazaq handyghynyng ortalyghy boldy da, Yasy qalasy sol shaqtan Týrkistan qalasy dep atala bastady[18]. Mine osy HVI ghasyrdan Týrkistan atalatyn kóne qazaq astanasyn  HVIII ghasyr kuәgeri nelikten sol kezdegishe atamady, tym bolmasa, nelikten eski atymen Yasy dep emes, búrmalap, Asy dep atady, búl týsiniksiz – B.Q.) alghan eken, biraq Ábilqayyr qoldy bastap Asyny da, ondaghy qalmaq qolyndaghy 30 úlys eldi qaytyp alghan. Kókbaraq batyrdyn, Baldan jansyzdyng aituyna qaraghanda, oirattar bar kýshin Asy manyna jinamaq, búl shayqas olargha da, qazaqqa da syn bolmaq. Osyny bilgen qazaqtar 1104-jylqy jyly Asynyng týstik shyghysynda, keyin Ordabasy atalyp ketken jerde, kenes qúrdy»[19].

Osy orayda taghy da eske sala ketuge tura keledi, Ordabasy qúryltayy 1726 jyly ótkeni mәlim. Jogharydaghy «1104-jylqy jyly» dep kórsetilgen «hijralyq» merzim sol hristian jylsanaghy boyynsha belgili 1726 jyldan músylman kalendary bastalghan 622 jyldy alyp tastaumen, yaghny kóshirme jasaushy oqighany әngimeleushining sol zaman ókili ekenin «dәleldey» týsui ýshin, ay kalendarynyng ereksheligin eskermey, qarabayyr jolmen, qoljazbada joq, yaky onda hristiansha berilgen datany (1726-den 622-ni shegeru arqyly: 1726–622=1104) hijragha qoldan qiystyrghannan keyin ghana payda bolghan.

Al hijranyng 1104 jyly qazirgi kalendaridyng 1693 jylyna sәikes keledi.  Eger Qazybek bek músylmandar qoldanysyndaghy naqty kýntizbeni paydalanghan bolsa, onda osynau músylmansha tereng bilim alghan avtor Ordabasy jiynynyng datasyn 1138 jyl degen sifrmen tanbalaghan bolar edi. Búl jerde de, ókinishtisi, kóne qoljazbany kóshirushilerding әldebirining әldebir oimen búrmalaular jasaugha tyrysqany taghy da anyq bayqalady.

Ordabasy degen jer – Badam ózeni manyndaghy biyik qyrqa. Osy jerde 1726 jyldyng kýzinde býkilqazaq sezi ótkizildi. Sol kezderde basqynshy jaugha qarsy barlyq qazaq rularyn biriktiru jóninde meylinshe belsendi týrde Ábilqayyr han jәne ony qostaghan súltandar men biyler keng sayasat jýrgize bastaghan. Sezge Ábilqayyr han, Ábilmәmbet, Sәmeke, Kýshik, Jolbarys handar, súltandar, Tóle by Álibekúly, Qazdauysty Qazybek bi, Áyteke by bastaghan týrli rudyng biyleri, danqy shyqqan qolbasshylar men batyrlar shaqyrylghan[20].

Oqighagha tikeley kuә bolghan Shapyrashty Qazybek bekting aituynsha da, «búghan Ýsh jýzding iygi jaqsylarynyng bәri jinaldy». Alayda avtordyng odan keyingi myna: «Búghan sebepshi bolghan ýsh basty jylanday ýsh jaqqa qaraghan handar da emes, sol kezderi úlyq han sanalatyn Bolat ta emes...», – degen sózderi dúrystyghyna kýmәn tughyzady. Óitkeni búl kezde «úlyq han sanalatyn» – Bolat emes, jogharyda aitqanymyzday, Ábilqayyr bolatyn, al Bolat 1723  jyl shamasynda ómirden ótip ketken, әri onda úly han, agha han dәrejesi bolmaghan-dy, ol Orta jýzding ghana hany edi. Sezge kelgen handardyng tarihy dәleldengen derek retinde «Qazaqstan tarihynan» alyp jogharyda keltirilgen tiziminde onyng esimi joqtyghy da búghan dәlel bolsa kerek.

«Týp-túqyiannan ózime sheyin» kitabynyng avtory Ordabasy jiynyn shaqyrugha sebep bolghan «qazaqtyng ýsh danyshpany Ýisin Tóle bi, Qaz dauysty Qazybek bi, Kishi jýz Áyteke by edi», – deydi. «Búl biylerdi zamanynda-aq osylay ataghan. Tólege ýisindi qosyp, Qazybekke úruyn qospay, Qaz dauysty degen sózdi qosyp aitatyn, al Aytyqty Álimnen shyqqan nemese Tórtqara demey, Kishi jýz Áyteke deytin. Mine, osy ýsh by Ordabasygha jinalmay túryp-aq ózderi kelisip naradu tapqan». Búl maghlúmattargha shýbә keltirmeyik, biraq odan әrigi: «Sóitip, jiyndy Bolat hangha ashqyzdy. Sózine, isine qaraghanda, Bolat han el basqarugha layyqsyz, bodalaqtap bos esken arqanday kisi eken. Jigersiz adam kórinedi maghan. Jiyndy ol bastaghanymen, sóz de, baylam da, bar biylik te qazaqtyng ýsh biyinde boldy», – degen sózder, ol tústa ómirde joq hangha Ordabasy qúryltayyn  ashqyzu jәne ony sypattau jayyndaghy  joldardyng tarihy shyndyqqa sәikes emestigin dәleldey týsedi.

«Ýlken kenesting ayaghy Ábilqayyrdy ýsh jýzding qolyna qolbasshy etip saylady, – dep jazady Qazybek bek, – biraq ony qazaqtyng bәrining hany dep jariyalamady»[21].

Osy jerde qazaq biyleushileri jayynda tarih ghylymynda týrli zertteuler nәtiyjesinde dәleldengen derekterdi keltire ketu oryndy siyaqty.

1715 jyly Týrkistan qalasynda qazaqtyng úly hany Tәuke qaytys boldy. Búl qaza jayynda Ábilqayyr han birinshi bolyp Sibirdegi ókimet ornyna habarlady. Ol sonau qaraly habar aitqan hatynda búdan bylay Tәuke hannyng barlyq handar ishindegi aghalyq ókilettiligi, úly han, agha han retindegi lauazymy  Qayyp hangha auysqanyn kórsetti. Qaytys bolghan Tәuke hannyng jogharghy lauazymyna ózining múrager bolghanyn Tobyldaghy Sibir gubernatory M.P. Gagaringe kelesi jyly jeke elshilerin jibergen Qayyp hannyng ózi rastady[22].

Tәuke hannan keyin kóp úzamay, 1717 jyly, Orta jýz biyleushilerining biri jәne Ikan qalasynyng qojayyny Túrsyn han dýnie saldy. Odan bir jarym jylday uaqyt ótkende, 1718 jyly, agha han mәrtebesindegi Orta jýzdi jәne Kishi jýzding bir bóligin biyleushi Qayyp han qaza tapty. 1719 jyly Úly jýzde Abdolla han qaytys boldy. Ol kóshpendilerdi ózining tughan bauyry Qarabaqpen birge basqaryp kelgen edi.

Orta jәne Úly jýzderdegi osy biyleushilerding óliminen keyin biylikti olardyng ýlken úldary miras etti. Olar Ábilqayyrgha qaraghanda, Joshy túqymdary ishindegi ataqty túqym bútaqtaryna jatatyn. Sóitip, Úly jýz taypalaryn 1720 jyldan bastap Abdolla hannyng úly Jolbarys han (1690 – 1740) basqardy. Ol әkesi tәrizdi, túraqty ordasyn Tashkentte ústady, al jaz jayylymy aimaqtyng ontýstik ónirinde, Shyrshyq pen Arys ózenderining alqaptarynda, sonday-aq Tashkent pen Týrkistan aralyghyndaghy oryndarda boldy.

Orta jýz aumaghynda biraz uaqyt 1715 jyldan shamamen 1723-24 jylgha deyin Tәuke hannyng ýlken úly Bolat han biylik jýrgizdi. Al jonghar shapqynshylyghy bastalghan uaqyttan bastap biylikte onyng inisi Semeke han boldy (1724 – 1738). Ol shaqta Semeke hangha nayman men arghynnyng biraz rulary, qypshaqtar qaraytyn. Al Túrsyn hannyng úly Kýshik han (1718 – 1750) nayman taypasynyng sadyr ruyn basqaryp, Qaratauda, Talas pen Arys ózenderi aralyghynda, Jonghar handyghyna taqau jerlerde jәne Sayram qalasy manynda kóship-qonyp jýretin.

Han lauazymyn iyelengen jogharydaghy túlghalardan basqa, sol ghasyrdyng 20-shy jyldary Orta jýz ben Kishi jýzding keybir súltandary dala ólkesinde eleuli sayasy yqpalgha ie bolghan edi. Búlardyng qatarynda Túrsyn hannyng ekinshi úly Baraq súltan (1750 jyly ólgen) boldy. Onyng basqaruynda naymannyng kópshilik rulary jәne qonyrattyng bir bóligi bar-tyn. Bolat hannyng úly Ábilmәmbet súltan da bedeldi edi, ol Arghyn taypasynyng kóp bólimshelerin jәne nayman men qonyrattyng birer tobyn basqaryp jýrgen. Uәly súltannyng úly jas Abylay súltan (1711 – 1780) da jaqsy kózge týsken. Abylay súltan ol shaqta arghyn qúrylymy ishindegi ýlken ru atyghaydy basqarghan-dy. Al Qayyp hannyng úly Batyr súltan (1771 jyly ólgen) Kishi jýzding birqatar rularyn basqaratyn.

«Qayyp pen Ábilqayyrdyng arasynyng jamandyghy qazaqqa shyghyn әkeldi» deytin Qazybek bekting pikirin tarihy qújattar sonshalyqty rastay qoymaydy.. Óitkeni 1715 – 1718 jyldary Ábilqayyr han men Qayyp han Qazan jәne Tobyl qalalarynda otyrghan Resey gubernatorlarymen kóptegen mәseleler boyynsha hat jazysyp túrghan. Sol tústa eki arada jiyi-jii elshilik almasu tәjiriybesi ornyqqan. Kelissózderding negizgi taqyryptary eki jaqtaghy tútqyndardy ózara almastyru tәrtipterin kelisu, qazaqtar men Resey bodandary – qalmaqtar, Jayyq jәne Sibir kazaktary, bashqúrttar – arasyndaghy әskery qaqtyghystardy retke keltiru, sonday-aq orys kópesterining aimaqtaghy qazaq halqymen sauda baylanysyn damytu ýshin qajet ong ahual jasau jәne sauda keruenderining qozghalysyn qauipsizdendirudi qamtamasyz etu mәseleleri bolatyn[23].

Múnday tikeley baylanystar ornatugha sebep bolghan jәitter qatarynda Ábilqayyrdyng 1715 jyly Qazan guberniyasyndaghy bashqúrt eline, bashqúrttyng qazaq auyldaryna shapqynshylyq jasaulary jatqan-tyn. 1717 jyly  Ábilqayyr han Qazan guberniyasyna qarasty konsylar jerin taghy da shabuyldap, Jayyq kazaktarymen jәne Jayyq manyndaghy bashqúrttarmen ara-qatynasty kýrdelilendirip jiberdi. Sondyqtan da tútqyndardy eki jaqty kelisimmen azat etu, sauda baylanystaryn jandandyru mәselesin sheshu  zәru әri ózekti bola týsti. Osynday jaghdaydy retteu maqsatymen 1718 jyly Qayyp I Petrge mәngi bitimgershilik pen odaqtasudy úsynghan gramota joldady[24]. 1718–1719 jyldary Tobylda ýsh qazaq elshiligi boldy, sonday-aq Tobyl men Qazannan qazaq handary Qayyp pen Ábilqayyrgha 1717–1718 jyldary birneshe elshilik keldi[25].

Qayyp han men Ábilqayyr han (ózining qol qoyghanyna kuәlik etetin jeke mórindegi jazu boyynsha – Abu-l-Hayr-bahadur-han ibn Hadjiy-sultan[26]) Reseymen elshilik baylanysty túraqty jaghdaygha keltire otyryp, sol 1717–1718 jyldary imperator I Petrmen jonghargha qarsy әskeriy-sayasy odaq qúrugha tyrysty. Olardyng múnday niyetine Sibir gubernatory M.P. Gagarinning Tәuke, Qayyp, Ábilqayyr handargha I Petrding erik-jigerine sәikes joldaghan hattarynda údayy jonghar qontayshysynyng jaugershilik josparlary úlan-ghayyrlyghyn aityp, oghan tótep beru ýshin orys ýkimetinen qoldaushylyq izdegenderi dúrys bolmaghy jayynda oy tastap otyruy sebep bolghan-dy[27].

Sibir gubernatory Gagarinning qyzmetinen keri shaqyryp alynuy, sonday-aq Tәuke hannyng qaytys boluy, Qayyp hannyng qaza tabuy, odan keyin keng kólemde tútanghan jonghar-qazaq soghysy sayasy sahnagha Kishi jýz hany Ábilqayyr-bahadýr-hannyng aibyndy da kýrdeli túlghasyn jeke-dara alyp shyqty.

Ábilqayyr-bahadýr-han aqsýiekter túqymynyng kishi bútaghynan edi, biraq qazaq qoghamyndaghy handardyng soghys kezderindegi әskery jetekshi retinde tanylatyn әleumettik mәni osy biyleushi, jaujýrek qolbasshy jәne sayasatkerdi shapshang joghary kóterdi. Ol Qayyp han qaytys bolghannan song ózimen zamandas  qazaq handary ishindegi eng jasy ýlkeni bolyp qaldy. Kemeline jetken jәne tәjiriybeli qolbasshy ekeni búl kezde әbden moyyndalghan bolatyn. Onyng ýstine, kóshpendi júrttyng tanymal el basy edi. Onyng eki әieli, tórt úly, eki qyzy, kóptegen bauyrlary bar-tyn.  Áleumettik mәrtebesi ósip, agha han retinde moyyndalghandyqtan, 1719 jyly Ábilqayyr Aral tenizi manyndaghy dalagha tikken ordasynan kýlli otbasymen Týrkistan qalasyna kóshti.

Osynda, Qazaqstannyng ontýstiginde, jonghar jaulap alushylarynyng 1723 jylghy shapqynshylyghy   bastalghangha deyin, Tashkentti, Týrkistandy jәne solargha qaraytyn kalashyqtar men eldi mekenderdi iyelenip túrdy әri olardan han qazynasyna belgili dәrejede tabys týsirip otyrdy. Ábilqayyr hanmen birge Kishi jýzding birqatar rulary kóship kelip, Týrkistan shaharynyng dalalyq aimaqtaryna qonystandy[28].

[1] Shapyrashty Qazybek bek Tauasarúly. Týp-túqyiannan ózime sheyin... – 923–924-bb.

[2] Baspadan//Shapyrashty Qazybek bek Tauasarúly. Týp-túqyiannan ózime sheyin. – Almaty, 2008. – 14-6.

[3]Baspadan//Shapyrashty Qazybek bek Tauasarúly. Týp-túqyiannan ózime sheyin. –A., 2008. – 15-6.

[4] Istoriya Kazahskoy SSR. T.2. - 289-b.; Qazybek bek Tauasarúly – tarihy túlgha, ghalym jәne aqyn...– 16-b.

[5] Anyrakayskiy treugoliniyk... –42-b.

[6] Qazaq Sovet ensiklopediyasy. 4-t. –A., 1974. –201-b.

[7] Qazybek bek Tauasarúly – tarihy túlgha, ghalym jәne aqyn... – 17-b.

[8] Bolishoy ensiklopedicheskiy slovari. – Moskva, 1994. – 454-b.

[9] Edilhanova S.A. Kazahsko-djungarskie vzaimootnasheniya v HVII–HVIII vekah. –A., 2005. –22-b.

[10]Anyrakayskiy treugoliniyk... – 46-b.

[11] Qazybek bek Tauasarúly – tarihy túlgha, ghalym jәne aqyn... – 17-b.

[12] Qazaqstan tarihy. 3-t. – A., 2010. – 127-b.

[13] Shapyrashty Qazybek bek Tauasarúly. Týp-túqyiannan ózime sheyin. – A., 2008. – 921-6.

[14] Qazaqstan tarihy. 3-t. – A., 2010. –127–128-bb.

[15] Shapyrashty Qazybek bek Tauasarúly. Týp-túqyiannan ózime sheyin. – A., 2008. – 921-6.

[16] Qazaqstan tarihy. 3-t. – 127-b.

[17] Iz istoriy kazahov. – A., 1999. – 377-b.

[18] Qazaqstan. Últtyq ensiklopediya. 8-t. – A., 2006. – 575-b.

[19]Shapyrashty Qazybek bek Tauasarúly. Týp-túqyiannan ózime sheyin. – 933-6.

[20] Qazaqstan tarihy. 3-t. – 138-b.

[21] Shapyrashty Qazybek bek Tauasarúly. Týp-túqyiannan ózime sheyin. – 933–934-6b.

[22] Erofeeva IY.V. Han Abulhaiyr: polkovodes, praviyteli, politiyk... – A., 2007. –156-b.

[23] Erofeeva IY.V. Han Abulhaiyr: polkovodes, praviyteli, politiyk... – A., 2007. –153–157-bb.

[24] Iz istoriy kazahov. – A., 1999. – 378-b.

[25] Erofeeva IY.V. Han Abulhaiyr: polkovodes, praviyteli, politiyk... – 154-b.

[26] Erofeeva IY.V. Han Abulhaiyr: polkovodes, praviyteli, politiyk. Izd. 3-e, ispr. y dop. – A., 2007. –124-b-ten keyin ornalastyrylghan japsyrmalardyng 2-betinde.

[27] Erofeeva IY.V. Han Abulhaiyr: polkovodes, praviyteli, politiyk... – A., 2007. –155-b.;  Iz istoriy kazahov. – A., 1999. – 378-b.

[28] Erofeeva IY.V. Han Abulhaiyr: polkovodes, praviyteli, politiyk.... – 160-b.

Beybit Qoyshybaev

(«Ruh-Saray», 5-tom, «QazAqparat» baspasy, 2012 j.)

Jalghasy bar...

Abai.kz