Barshanyzdy kezekti sessiyanyng ashyluymen qúttyqtaymyn! Jauapty qyzmetterinizge tabys tileymin!

Kóktemdegi saylaudan keyin Parlamenttegi sayasy partiyalardyng qatary kóbeydi. Deputattar qúramy aitarlyqtay ózgerdi. Sayasy partiyalardyng fraksiyalary, bir mandatty okrugtan saylanghan deputattar da júmysqa belsene kiristi. Olar kóptegen zang jobasyna bastamashylyq etip, ózekti mәselelerdi batyl kótere bastady.

Deputattarymyz jazda da kóp júmys atqardy. Nebәri eki aida 1200-den astam eldi mekendi aralap, saylaushylarmen kezdesti, túrghyndardyng tynys-tirshiligimen tanysty.

Men barshanyzgha tabysty qyzmetteriniz ýshin shynayy rizashylyghymdy bildiremin. Jana sessiyada júmys qarqyny búdan da joghary bolady dep oilaymyn.

Qúrmetti otandastar!

Barshanyzgha mәlim, men jyl sayyn halyqqa Joldauymdy Parlament sessiyasynyng ashyluynda jariyalaymyn. Býginde búl jaqsy dәstýrge ainaldy. Múnyng airyqsha mәni bar.

Sebebi dәl osy sәtte jәne dәl osy jerde biylik tarmaqtarynyng barlyq ókilderi bas qosady. Aldaghy orta merzimdik júmystyng baghyt-baghdary aiqyndalady. Naqty tapsyrmalar beriledi, jana mindetter jýkteledi. Parlament, Ýkimet jәne basqa da qúzyrly organdar tyng qarqynmen iske kirisedi. Bir sózben aitsaq, memlekettik apparattyng ýilesimdi әri tiyimdi júmys isteui ýshin búl is-shara óte manyzdy.

Býginde mening bastamalarymnyng basym kópshiligi jýzege asty. Birqatar júmys jalghasyp jatyr. Osy orayda halyqtyng túrmys sapasyna tikeley әser etken keybir sharalardy atap ótkim keledi.

Mysaly, 2020 jyldan beri múghalimderding jalaqysy eki ese ósti. Dәrigerlerding ailyghy da aitarlyqtay kóbeydi. Qazir olardyng tabysy elimizdegi ortasha jalaqydan әldeqayda joghary. Júrtqa zeynetaqy jinaghynyng bir bóligin paydalanu mýmkindigi berildi. Milliongha juyq adam osy jobanyng iygiligin kórdi – túrghyn ýy mәselesin sheship, baspanaly boldy. «Jayly mektep» jobasy ayasynda 400-ge juyq mektep salynady. Qazir auyldyq jerde 300-den astam densaulyq saqtau nysany salynyp jatyr. «Últtyq qor – balalargha» jobasy qolgha alyndy. Sonyng arqasynda jana jyldan bastap balalardyng esepshotyna qarajat týse bastaydy. IYgerilmey jatqan nemese zansyz berilgen 8 million gektar jer memleket menshigine qaytaryldy.

Men naqty iske asqan sharalardyng bir bóligin ghana atap óttim. Shyn mәninde, kóp júmys atqaryldy, bolashaqta da óz jalghasyn tabady.

Ózderinizge mәlim, byltyrdan beri elimizde auqymdy sayasy janghyru júmystary jýrgizildi. Nebәri bir jarym jyldyng ishinde kóptegen ózgeris jasaldy. Oghan barshanyz kuә boldynyzdar, reformany jýzege asyru ýshin belsendi týrde júmys istedinizder.

Qolgha alghan sharalar nәtiyjesinde biylik tarmaqtary arasynda tiyimdi tepe-tendik ornady. Basqaru jýiesi yqpaldy Parlamenti bar Preziydenttik respublika ýlgisine kóshti. Elimizde «kýshti Preziydent – yqpaldy Parlament – esep beretin Ýkimet» tújyrymdamasy barynsha ornyqty. «Halyq ýnine qúlaq asatyn memleket» qaghidatyn naqty iske asyruymyz qajet. Búl jerde Parlamentting róli erekshe.

Adam qúqyghyn qorghau salasynda manyzdy qadamdar jasaldy. Ádildikti jәne zang ýstemdigin ornatu ýshin auqymdy júmys jýrgizilip jatyr. Sheshim qabyldau ýderisine azamattardyng qatysu mýmkindigi artty. Qoghamnyng sayasy mәdeniyeti mýlde jana sipatqa ie boldy.

Alayda naghyz damyghan el bolamyz desek, sayasy reformalarmen shektelip qalmauymyz kerek. Osy júmysty týbegeyli jәne jan-jaqty әleumettik-ekonomikalyq reformagha úshtastyru qajet.

Qazir әlemde geosayasy ahual ushyghyp túr. Soghan qaramastan, el ekonomikasynyng negizgi baghyttary boyynsha kórsetkishter ósti.

Byltyr Qazaqstannyng ishki jalpy ónimi 104 trillion tenge boldy. Elimizge 28 milliard dollar tikeley shetel investisiyasy tartyldy. Búl – rekordtyq kórsetkish. Syrtqy sauda-sattyq búryn bolmaghan dengeyge, yaghny 136 milliard dollargha jetti. Onyng 84 milliardy – eksport. Syrtqy qorymyz 100 milliard dollargha juyqtady. Búl, eng aldymen, ekonomikalyq túraqtylyghymyzdyng asa manyzdy kepili ekeni sózsiz.

Áriyne, basqa elder de qarap otyrghan joq, olar da algha qaray úmtylyp, damuda. Bir sózben aitqanda, jahandyq ekonomika jәne halyqaralyq enbek naryghy týbegeyli ózgerude. Tehnologiyalyq bәseke qyzyp túr. Barlyq jerde resurstar ýshin talas jýrip jatyr. Klimattyng ózgerui, azyq-týlik qauipsizdigi jәne demografiyalyq túrghydan ornyqty damu eng ózekti mәselege ainaldy. Bir sózben aitqanda, adamzat tarihynda búryn-sondy bolmaghan syn-qaterler men týbegeyli ózgerister dәuiri bastaldy.

Osynday asa manyzdy shaqta zor ekonomikalyq serpilis jasaugha elimizding tolyq mýmkindigi bar. Ol ýshin biz birtindep jana ekonomikalyq ýlgige ótuimiz kerek. Búl júmysty batyl jýrgizuimiz qajet. Basty maqsat – qaghaz jýzindegi biyik jetistikterge qol jetkizu emes, shyn mәninde halyqtyng túrmys sapasyn jaqsartu bolugha tiyis.

Ádildik, inkluzivtik jәne ýnemshildik jana ekonomikalyq baghdarymyzdyng ózegine ainalady.

Qazaqstannyng ekonomikalyq damuynyng jana paradigmasy elimizding bәsekelik artyqshylyqtaryn tiyimdi paydalanugha jәne óndiris salasyndaghy enbek, kapital, resurstar, tehnologiya siyaqty negizgi faktorlardyng әleuetin barynsha ashugha negizdeledi.

Jana ekonomikalyq sayasatta jýzege asuy ekitalay. Sondyqtan úzaq merzimdi maqsat qoygha bolmaydy.

Osy Joldauda aitylatyn mindetting bәri ýsh jyldyng ishinde oryndalugha tiyis. Al asa kýrdeli mindetterdi jýzege asyru ýshin naqty merzim bekitiledi.

Endi ekonomikanyng qúrylymyna qatysty reformanyng negizgi tústaryna toqtalayyn.

Qazirgi eng basty mindet – elimizding myqty ónerkәsiptik negizin qalyptastyru jәne ekonomikamyz ózimizdi tolyq qamtamasyz ete alatyn jaghdaygha jetu. Sondyqtan óndeu salasyn jedel damytugha basa mәn beruimiz qajet.

Biz el taghdyry ýshin airyqsha mәni bar birqatar jobany jýzege asyruymyz kerek. Ekonomikany әrtaraptandyru búrynghydan da manyzdy mindetke ainaluda.

Búl rette metaldy tereng óndeu, múnay-gaz jәne kómir himiyasy, auyr mashina jasau, urandy konversiyalau jәne bayytu, avtobólshekter jәne tynaytqyshtar shygharu siyaqty baghyttargha airyqsha nazar audarghan jón. Basqasha aitsaq, joghary dengeyde óndelgen ónim shygharatyn klaster qúru kerek.

Elimizding turistik әleuetin de paydalanu kerek. Turizm osynday serpindi jobalar qatarynda bolugha tiyis. Ókinishke qaray, osy manyzdy saladaghy júmys dúrys atqarylmay jatyr, elimiz basqa memlekettermen salystyrghanda artta qalyp keledi.

Jalpy, keminde 15 iri jobadan túratyn naqty tizim dayyndalugha tiyis. Osy salada búryn bolghan qatelikterdi qaytalaugha bolmaydy.

Jobalardy tiyimdi qoldau sharalaryn jәne olardy oryndau merzimderin naqty aiqyndau kerek. Ony iske asyrugha shetel investorlaryn jәne elimizding biznes ókilderin barynsha tartqan jón. Júmysqa ózimizding shiykizatty, tauarlar men kadrlardy, basqasha aitqanda, barlyq ishki mýmkindikterimizdi paydalanu qajet.

Biz jana ónerkәsip sayasaty arqyly janasha damu ýlgisine kóshuge tiyispiz.

Memleket iri kәsiporyndarmen birlesip, óndiristing barlyq satysy óz elimizde boluyn qamtamasyz etui kerek. Ol ýshin óndiris salasyn retteytin jәne yntalandyratyn týrli tәsilderdi qoldanu qajet. Óndeu ónerkәsibi shiykizatty kónilge qonymdy baghamen jetkilikti kólemde aluy kerek.

Sonymen birge retteletin satyp alu kezindegi óz tauarlarymyzdyng ýlesin arttyru jәne ofteyk jýiesin tolyq iske qosu qajet. Elimizdegi ónim óndirushilermen jasalatyn ofteyk kelisim-sharttardyng ýlesin keminde 10 payyzgha jetkizu kerek. Búl – jyl sayyn 2 trillion tenge degen sóz.

Men byltyr qoldanystaghy jýiening bitpeytin dau-damay, júmystyng úzaq merzim, ashyq emestigi siyaqty týitkildi mәselelerin sheshu ýshin jana memlekettik satyp alu jýiesin engizudi tapsyrdym. Ýkimet jana zang jobasyn әzirledi. Búl qújat budjet qarjysyn ýnemdep әri esep bere otyryp júmsaugha septigin tiygizui kerek.

Bir jaghynan jana jýie elimizding kәsipkerlerine odan әri qoldau kórsetiluin jәne eng bastysy, qordalanghan mәselelerding budjetten qarjylandyru arqyly shúghyl sheshiluin qamtamasyz etuge tiyis.

Satyp alu ýderisi ontaylanyp, qysqartylady, «bagha emes, sapa» qaghidatyna basymdyq beriledi, yaghni, dempingke tiyimdi tosqauyl qoyylady jәne ýderister tolyq avtomattandyrylady. Memlekettik satyp alu jýiesine alghash ret «basynan baqayshaghyna deyin» jasau tәsili engiziledi.

Júmystyng ashyq boluyn aryz-shaghymdardy qaraudyng jana tәsilin qoldanu jәne qoghamdyq monitoring institutyn engizu arqyly qamtamasyz etken jón.

Sonyng nәtiyjesinde aldaghy ýsh jyldyng ishinde retteletin satyp alu salasyndaghy jergilikti ónimder men qyzmetterding ýlesi keminde 60 payyzgha jetuge tiyis.

Qazir kóptegen elder ishki naryqty qorghau sharalaryn belsendi qoldanady. Damyghan memleketterding ózi proteksionistik ónerkәsip sayasatyna kóshti.

Dýniyejýzilik sauda úiymynyng baghalauynsha, bizding eldegi ishki naryqty qorghau dengeyi tómen, nebәri 128 tariftik emes shara. Sondyqtan biz sauda-sattyq sayasatynda jana әri batyl qadam jasauymyz kerek.

Memleket otandyq ónim óndirushilerdi qorghaugha mindetti. Búl – bizding ekonomikamyz ózgeler ýshin jabyq degen sóz emes. Ekonomikamyz basqa elderge әrdayym ashyq bolugha tiyis. Biraq últtyq biznesting mýddesin qorghau kerek.

Qazaqstanda ken óndiru ónerkәsibi jaqsy damyghany barshanyzgha belgili. Osy sala últtyq ekonomikanyng ósimin qamtamasyz etetin senimdi tabys kózi bolyp keledi. Bolashaqta da solay bolugha tiyis. Kóptegen metaldyng әlemdik naryqtaghy baghasy búryn-sondy bolmaghan dengeyge jetti. Soghan qaramastan iri óndiris oryndaryna jaqyn túratyn júrttyng narazylyghy kýsheyip barady. Olar ekologiya nasharlap, densaulyqqa ziyan keltirip jatqanyn aityp, shaghymdanuda. Júmysshylardyng óndiriste mertigui jәne qazagha úshyrauy kóp bolyp ketti. Ýkimet kәsiporyndardyng tehnologiyalyq jәne ekologiyalyq ahualyn, densaulyq saqtau jýiesin jaqsartu ýshin batyl sharalar qabyldauy qajet. Sondyqtan iri óndiris kәsiporyndary 5 jyl sayyn tehnologiyalyq jәne ekologiyalyq audit jasauy kerek. Búl talap infraqúrylym salasyndaghy kәsiporyndargha da qoyylugha tiyis.

Geologiyalyq barlau isi airyqsha nazar audarudy qajet etedi. Elimizding miyneraldy shiykizat bazasyn tolyqtyru ýshin 2018 jyly tau-ken salasyn basqaru mәselesine qatysty jana zandar qabyldandy. Biraq zang talaptary tolyq oryndalmay jatyr. Sonyng saldarynan tabighy resursqa qansha bay bolsaq ta, kópten beri auyz toltyryp aitatyn geologiyalyq janalyq ashylghan joq. Ahualdy dereu ózgertu kerek.

Tau-ken salasyn basqaru jýiesin juyq arada janghyrtu qajet. Kóptegen elde búl salany negizinen jeke kompaniyalar algha sýireydi. Sondyqtan iri kólemde jeke investisiyalardy tartu osy salanyng әleuetin ashugha barynsha kómektesedi.

Ol ýshin salyq jәne retteu sharttary ózgeriske iykemdi boluy kerek. Óz qarjysyna geologiyalyq zertteu jýrgizgen investordyng jer qoynauyn paydalanu kezinde basym qúqyqqa ie boluyn qamtamasyz etken jón. Jobalardy kelisuge qajetti rәsimder men onyng merzimin keshendi memlekettik saraptama jasau jәne tolyq sifrlandyru tәsilin engizu arqyly eki ese azaytu kerek. Qazir elimizding 1,5 million sharshy shaqyrym aumaghyna geologiyalyq jәne geofizikalyq barlau jasalghan. Ýkimetting mindeti – 2026 jylgha qaray onyng kólemin keminde 2 million 200 myngha jetkizu.

«Jana zamannyng múnayyna» ainalghan siyrek jәne jerde siyrek kezdesetin metall kenishterin iygeru basty baghyttyng biri boluy kerek. Ózining osy saladaghy әleuetin asha alghan elder keleshekte býkil әlemning tehnologiyalyq damu baghdaryn aiqyndaytyn bolady.

Biz jyl sonyna deyin salany damytugha qatysty naqty ústanymymyzdy anyqtap alugha tiyispiz. Óndeu ónerkәsibin qoldau ýshin shetelding jәne elimizding investorlaryn bastapqy ýsh jylda salyqtan jәne basqa da mindetti tólemderden bosatqan jón. Búl – óndeu industriyasyna aitarlyqtay serpin beruge arnalghan óte manyzdy shara.

Taghy bir manyzdy mәsele – qorghanys-ónerkәsip keshenin jan-jaqty nyghaytu. Búl sala damyghan elderding últtyq qauipsizdigin qamtamasyz etu isinde basty ról atqarady.

Osy orayda importqa tәueldilikti azaytugha mýmkindik beretin, jergilikti ónim ýlesi joghary óndiris keshenin qúru – asa manyzdy mindet.

Bizding armiyamyz joghary tehnologiyaly qaru-jaraqpen jәne әskery tehnikamen, sonyng ishinde brondy tehnikamen, úshqyshsyz basqarylatyn úshu apparattarymen, qazirgi zamanghy atys qarularymen jabdyqtalugha tiyis.

Tehnikany shúghyl jóndeytin óndiris oryndarynyng quatyn arttyryp, otandyq kәsiporyndargha barynsha qoldau kórsetken jón. Bizde oghan qajetti materialdyq-tehnikalyq baza, bilik pen tәjiriybe jәne mamandar bar. Tek olargha qúzyrly mekemelerding tapsyrysy kerek.

Zamanauy tehnologiya transfertin jasau jәne jana óndirister ashu júmysyn jalghastyrghan jón.

Arnauly qorghanys-ónerkәsip keshenin damytu qory arqyly óz kәsiporyndarymyzgha tikeley qarjylyq qoldau kórsetiledi.

Aldymyzda taghy bir óte manyzdy mindet túr. Biz agroónerkәsip kesheninde naqty serpilis jasauymyz kerek. Auyl sharuashylyghy salasynyng әleueti orasan zor. Biraq biz qolda bar mýmkindikterdi әli de tolyq paydalanbay otyrmyz.

Qazaqstannyng ainalasynda ónim ótkizetin óte ýlken naryqtar bar. Onda sapaly azyq-týlik ónimderi tapshy. Qazaqstannyng strategiyalyq maqsaty – Euraziya qúrlyghyndaghy basty agrarlyq ortalyqtyng birine ainalu. Osy maqsatqa qol jetkizemiz desek, eng aldymen, ónimdi joghary dengeyde óndeuge kóshuimiz qajet. Onsyz bolmaydy. Biz aldaghy ýsh jyl ishinde agroónerkәsiptegi óndelgen ónim ýlesin 70 payyzgha jetkizuimiz kerek. Búl – naqty mindet. Júrtty ónim óndeuge yntalandyru kerek. Ol ýshin salyq sayasatyn qayta qarau qajet.

Búl salada iri kompaniyalar kóbirek bolsa, naqty serpilis jasaugha bolady. Biz eksportty úlghayta otyryp, ishki naryqty da ústap túruymyz kerek. Sondyqtan elimizge sapaly ónimdi qajetti kólemde túraqty úsyna alatyn kәsiporyndar qajet. Otandyq agrofirmalardyng iri kompaniyalar qataryna kirgeni jón bolar edi. Sonday-aq ózara tiyimdi sharttardy úsynyp, búl júmysqa halyqaralyq korporasiyalardy belsendi týrde tartu kerek.

Et, sýt, astyq ónimderin tereng óndeu jәne óndiristik jylyjay sharuashylyqtaryn damytu siyaqty biz ýshin bolashaghy zor baghyttargha basymdyq bergen abzal. Sonymen birge óz elimizdegi auyl sharuashylyghy kәsiporyndarynyng әleuetin qaperden shygharmaghan jón.

Osy rette 100-den astam iri sýt-tauar fermasy salynyp jatqan Soltýstik Qazaqstan oblysynyng jetistikteri kópke ýlgi. Sharualardyng tәjiriybesi mol, jem-shóp qory da jetkilikti. Oghan qosa bayypty qoldau sharalary qolgha alynghan. Osynyng bәri tútasa kele tәp-tәuir nәtiyje berip otyr. Qús fabrikalaryn, kókónis qoymalaryn, et ónimderin shygharatyn kәsiporyndar salghan kezde osy tәjiriybeni basshylyqqa alu kerek.

Auyl-aymaqty damytu ýshin shaghyn sharuashylyqtardy qoldau óte manyzdy. «Auyl amanaty» baghdarlamasynyng elge qajet ekeni aiqyn kórindi. Onyng kelesi kezeninde jenildetilgen nesie berumen shektelip qalmau kerek. Jeke qosalqy sharuashylyq iyeleri ózara birigui qajet. Osyghan qajetti jaghday jasaluy kerek.

Mashina-traktor parkining әbden eskirip, tozuy – kýrdeli mәselege ainaldy. Qazir auyl sharuashylyghy tehnikasynyng 80 payyzy tozyp túr. Sondyqtan jyl sayyn onyng 8-10 payyzyn janartyp otyru qajet. Búl rette elimizdegi tehnika óndirushiler men sharualardyng da mýddesin eskergen abzal.

Qazir jahandyq bәseke kýsheyip túr, tauar naryghynda ózgeris bar. Múnday jaghdayda ónim ótkizu sayasatyna erekshe mәn beruimiz kerek. Jyldar boyy qalyptasqan ishki jәne syrtqy naryqtaghy ornymyzdy saqtap qalu airyqsha manyzdy. Ýkimetting aldynda syrtqa shygharylatyn ónim naryghynyng auqymyn josparly týrde keneytu mindeti túr. Qazaqstannyng tauarlaryn shetelge tanytu jәne shygharu ýshin tiyisti sharalar qabyldaghan jón.

Qazirgi auyl sharuashylyghy – joghary tehnologiyaly sala. Múny bilesizder. Sharualardy jer jaghdayy nemese aua rayy emes, innovasiyalyq amal-tәsilder tabysqa jetkizedi. Zamanauy ghylymgha sýienbese, auyl sharuashylyghy jay toqyraugha emes, qúrdymgha ketedi.

Agroghylymdy damytu jәne eng bastysy, ony auyl sharuashylyghynda is jýzinde qoldanu ýshin sharalar qabyldau qajet. Últtyq agrarlyq ghylymiy-bilim beru ortalyghyn zertteu isining barlyq satysyn qamtityn agrotehnologiya habyna ainaldyru kerek.

Sonday-aq shetelding tanymal agro-ghylymy ortalyqtarymen tolyqqandy ghylymiy-tәjiriybelik yntymaqtastyq ornatu kerek. Biz jeke ghylymiy-tehnologiyalyq bastamalardy qoldaymyz. Bilim beru baghdarlamalaryn auyl sharuashylyghy talaptaryna beyimdeymiz.

Egin sharuashylyghynda manyzdy reforma jasaytyn kez keldi. Egis týrlerin kóbeytuimiz kerek. Sonday-aq kóbirek payda әkeletin daqyldar ekken jón. Sudy kóp qajet etetin egis alqabyn birtindep azaytyp, bir ghana daqyl týrin egudi shekteu qajet. Diqandardy jergilikti túqymmen qamtamasyz etu manyzdy. Sonymen qatar jana súryptardy shygharyp, ony ósiru mәselesin sheshken jón.

Memleketting bagha retteu mәselesine shekten tys aralasuy agroónerkәsip keshenin órkendetuge aitarlyqtay kedergi keltirip otyr. Búl mәseleni de sheshu kerek.

Azyq-týlik kelisim-shart korporasiyasy ahualdy túraqtandyru isinde qazirgiden de manyzdy ról atqarugha tiyis. Búl mekeme qajet kezde intervensiya jasap, baghanyng ósimin tejep otyrady. Azyq-týlik korporasiyasy naryqtaghy jekemenshik iyelerining auyl sharuashylyghy ónimderin óndiretin, ony saqtaytyn jәne satatyn tolyqqandy jeli qúruyna jәrdemdesuge tiyis.

Kelesi mәsele. Ótken qysta elimizding jylu elektr stansiyalarynda qayta-qayta apat boldy. Búl jaghday jyldar boyy sheshilmegen mәselening betin ashyp berdi. Infraqúrylymnyng әbden tozuy halyqtyng túrmys sapasyna tikeley әser etedi. Industriyalandyru qarqynyn da tejeydi. Yaghni, infraqúrylymdy janghyrtpasaq, jana ekonomikalyq ýlgige kóshu mýmkin emes.

Ýkimet jana infraqúrylymdyq josparda osy saladaghy barlyq týitkildi ashyq kórsetip, ony sheshu joldaryn anyqtaugha tiyis.

Energetikalyq qauipsizdik mәselesin de sheshu qajet. Búl salada qoldan kelgenshe óz resurstarymyzgha arqa sýiegen abzal. Basty mindet elektr energetikasy salasyna jýkteledi. Aldaghy 5 jylda keminde 14 gigavattyq jana elektr quaty iske qosylady.

Biyl Ekibastúzdaghy birinshi GRES-ting birinshi blogyn qayta qúru júmystary ayaqtalady. Búryn eshqashan tolyq quatyn paydalanyp kórmegen stansiyanyng 8 blogy týgel júmys isteytin bolady. Qazir ekinshi GRES-ti keneytu jobasy jýzege asyrylyp jatyr, ýshinshi GRES-ting qúrylysy bastalady.

Týptep kelgende, Qazaqstan elektr quatyn basqa jaqtan almaugha tiyis, yaghny kórshiles elderge tәueldi bolmauy kerek. Bizding qazirgi ahualymyz mәz emes. Búl – eng aldymen, memlekettik qauipsizdik mәselesi. Jalpy, qay jaghynan alyp qarasaq ta, búghan mýlde jol beruge bolmaydy.

Áriyne, janartylatyn energetika jobalaryn jýzege asyru da jalghasady. Su elektr stansiyalaryn damytu mәselesi nazardan tys qalmaydy. Elektr quatymen, jylumen jәne sumen qamtamasyz etu – tehnologiyalyq túrghydan alghanda tyghyz baylanysqan birtútas jýie. Oghan ekonomikanyng asa manyzdy jeke salasy retinde qaraghan abzal. Osy salagha qatysty qazirgi ústanym negizinen ózektiligin joghaltty. Endi jana sheshimder kerek.

Tarif sayasatyn týbegeyli qayta qarau, tarif belgileuding jana әdistemesin engizu jәne investorlardyng qyzyghushylyghyn arttyru qajet. Tabighy monopoliya subektilerining bәrine 5-7 jylgha deyin kónilge qonymdy naryqtyq tarif engizgen jón. Yaghni, bagha túraqty bolsa, investisiyany naqty josparlaugha mýmkindik tuady. Qarjy úiymdary da kәsiporyndargha nyq senimmen nesie bere alady. Sonymen qatar monopolisterding jauapkershiligin edәuir arttyru qajet. Búl salagha sifrlyq baqylau tәsilderi engiziledi. Sol arqyly azamattarymyz tariftik smeta jәne investisiyalyq baghdarlamalar turaly aqparat alady.

Eldi gazben qamtamasyz etu de – ózekti mәsele. Tauarly gazdyng resurstyq bazasyn keneytu – Ýkimetting jәne últtyq gaz kompaniyasynyng basty mindeti. Jana gaz óndeu zauyttarynyng qúrylysyn tezdetu jәne qoldanystaghy zauyttardyng quatyn barynsha paydalanu qajet.

Elimizdegi Teniz, Qashaghan, Qarashyghanaq siyaqty múnay-gaz alpauyttary gazdy qoljetimdi baghamen úsynugha tiyis. Sonymen qatar jana gaz kenishterin barlau jәne iygeru ýshin investisiya tartu asa manyzdy.

Elektr quaty, jylu jәne su – túrmysqa asa qajetti iygilikter. Ony ýnemdep paydalanu kerek. Búl jana túrmystyq mәdeniyetke ainaluy qajet. Jalpy, búl – ýy sharuasyna ghana emes, tútas ekonomikagha ortaq talap. Qazir sudy ondy-soldy paydalanugha mýlde bolmaydy. Ýkimet energetikalyq tiyimdilik sayasatyn týbegeyli qayta qaraugha tiyis. Onda Ekonomikalyq yntymaqtastyq jәne damu úiymynyng standarttary eskerilui kerek.

Energetikany tiyimdi paydalanugha jәne basqa da resurstardy ýnemdeuge qatysty naqty normativtik talaptardy birtindep engizu qajet.

2029 jylgha qaray energiyany tútynugha jәne energiya shyghynyna baylanysty negizgi kórsetkishter keminde 15 payyzgha azaygha tiyis.

Biz «jasyl» ekonomikany damytu mәselesimen myqtap ainalysuymyz kerek. Bolashaqta býkil әlem taza energetikagha kóshetini sózsiz. Halyqaralyq sarapshylardyng mәlimetine sýiensek, jalpy әlemdegi kýrdeli qarjy salymdarynyng ýshten birine juyghy janartylatyn energetika jobalarynyng enshisinde. Qazaqstanda da búl baghytta kóp júmys atqaryldy. Jana Ekologiya kodeksi jәne Kómirtegi beytaraptyghyna qol jetkizuding 2060 jylgha deyingi strategiyasy qabyldandy. Songhy 5 jylda janartylatyn energetikanyng elimizde óndiriletin quattyng jalpy kólemindegi ýlesi 5 payyzgha juyq ósti.

2027 jylgha qaray taghy 1,4 gigavattyq quat kózderi iske qosylady. Elimizding energetikalyq tengerimining qúrylymy ózgeretini anyq. Sondyqtan quat óndiruden bastap ony taratugha deyingi býkil energetika salasyn basqaru tәsilderin jetildiru kerek.

Sutegiden quat óndiru isin damytu qajet. Quat kózderin keneytu isi energetikalyq mashina jasau salasynda tehnologiya transfertin jýzege asyryp, jergilikti óndiristi damytugha, akkumulyator ónerkәsibin qúrugha negiz bolady. Eng bastysy, elimizde shiykizat qory jetkilikti.

Tengerimdi quat kózderin, energiyany shoghyrlandyru jýielerin qúru ýshin tyng sheshimder qabyldau qajet. Kómirtegi beytaraptyghyna kóshudi parniktik gaz shygharyndylaryna arnalghan kvotany saudalau arqyly tezdetuge bolady. Ýkimet pen biznes ókilderi osy baghyttaghy mýmkindikterdi paydalanu mәselesimen shúghyldanuy kerek.

Jetekshi ekonomikalar ýshin «jasyl» qarjy tartu isining manyzy arta týsude. Ótken jeti jylda jer jýzinde «jasyl» obligasiyalargha 2,5 trillion dollardan astam qarajat júmsaldy. ESG qaghidalary az uaqyt ishinde qarjy úiymdarynyng qalypty tәjiriybesine ainaldy. Osyghan baylanysty «Astana» halyqaralyq qarjy ortalyghy bizding aimaqtyng «jasyl» qarajat tartatyn basty alanyna ainalugha tiyis.

Atom energetikasyn damytu asa manyzdy ekonomikalyq jәne sayasy mәselege ainaldy. Atom elektr stansiyasyn salu qajet pe, joq pa degen saualgha qatysty týrli pikir bar ekenin bilesizder.

Qazaqstan – әlemdegi eng iri uran óndirushi memleket. Endeshe óz jerimizde atom stansiyasyn salugha әbden qaqymyz bar. Keybir sarapshylar shaghyn yadrolyq stansiyalar salu kerek degen pikir aitady. Alayda kóptegen azamat pen birqatar sarapshy yadrolyq stansiyanyng qauipsizdigine kýmәnmen qaraydy.

Semey poligony halqymyzgha qanshama qasiret әkelgenin eskersek, olardyng kýdigin týsinuge bolady. Sondyqtan búl mәsele boyynsha qoghamdyq tyndaulardy, egjey-tegjeyli, keng auqymdy talqylaulardy jalghastyruymyz kerek.

Biz manyzdy strategiyalyq mәselelerge qatysty týpki sheshimdi referendum arqyly qabyldauymyz qajet. Búl – 2019 jyly saylau aldynda mening halyqqa bergen uәdem.

Atom elektr stansiyasyn salu nemese salmau mәselesi – elimizding bolashaghyna qatysty asa manyzdy mәsele. Sondyqtan ony jalpyúlttyq referendum arqyly sheshken jón dep sanaymyn. Naqty merzimin keyin anyqtaymyz.

Kelesi mәsele. Su resursy – elimizdegi ózekti mәselelerding biri. Ásirese, sudyng sapasy jәne onyng halyqqa qoljetimdi boluy asa manyzdy bolyp túr.

Jyl ótken sayyn halqymyzdyng sany da, ekonomikamyz da ósedi. Búl – qalypty qúbylys. Sol sebepti 2040 jyldargha qaray Qazaqstandaghy su tapshylyghy 12-15 milliard tekshe metrge jetui mýmkin.

Jalpy, biz – transshekaralyq su kózderine tәueldi elmiz. Euraziya qúrlyghyndaghy ózender men kanaldar – barshamyzgha ortaq tabighat baylyghy. Osy su kózderi bizding halyqtarymyzdy, ekonomikamyzdy jaqyndastyrady. Sondyqtan kórshiles әri dostas eldermen búl mәsele boyynsha әrdayym ózara týsinistikke jәne kelisimge kelu kerek.

Jan-jaqty oilastyrylghan su sayasatyn jýrgizu, transshekaralyq sulardy paydalanu mәselelerin sheshu – Ýkimetting aldynda túrghan asa manyzdy mindetter.

Sharualar men ónerkәsip ókilderine sugha qatysty sapaly saraptamalar men boljamdar kerek. Búl taldaular әr jyly jәne orta merzimdi kezende sudyng mólsheri qanday bolatynyn da qamtuy qajet. Sondyqtan bәrin aldyn ala josparlaghan jón.

Sonday-aq ishki su resurstaryn ýnemdep paydalanu óte manyzdy. Sudy ýnemdeytin tehnologiya óte bayau engizilude. Sudy shaqtap paydalanu mәdeniyeti de joq.

Elimizding keybir ónirlerinde sudy eng kóp júmsaytyn auyl sharuashylyghy salasynda onyng 40 payyzy bosqa ysyrap bolyp jatyr. Su sharuashylyghy nysandarynyng 60 payyzy tozyp túr. Olqylyqtyng ornyn toltyru ýshin óte batyl jәne shúghyl sharalar qajet.

Eng aldymen, sudy ýnemdeytin ozyq tehnologiyany engizu isin tezdetip, ony qoldanu aumaghyn jyl sayyn 150 myng gektargha deyin keneytu kerek. Kóktemgi qarghyn sudy jinau jәne ony egistikke jetkenshe qúmgha sinirip joghaltyp almau mәselesi sheshimin tabugha tiyis. Óitkeni onyng bәri – ishki su qorymyz. Ol ýshin 20 jana bógen salu, keminde 15 su qoymasyna kýrdeli jóndeu jýrgizu jәne 3500 shaqyrymdyq kanaldy janghyrtyp, sifrlyq tәsilmen baqylaugha alu kerek. Negizgi mindet – 2027 jylgha qaray qosymsha eki tekshe shaqyrym sugha qol jetkizu.

Su ýnemdeytin tehnologiyalardy engizu – asa manyzdy jәne shúghyl mindet. Sondyqtan tiyimdi tәsilder úsynu qajet. Degenmen biz dәl qazirgi jaghdayda jana tarif sayasatynan da attap óte almaymyz. Ábden eskirgen infraqúrylym әreng júmys istep túr. Sondyqtan jana infraqúrylym salu – óte manyzdy mindet, qazirgi naryqtyng talaby. Sudy normativten artyq júmsaghandar onyng aqysyn joghary tarifpen tóleui kerek. Bir sózben aitsaq, sudy barynsha ýnemdeuimiz qajet. Oghan qosa sudyng «kólenkeli» naryghy týbirimen joyylugha tiyis.

Halqymyz «Sudyng da  súrauy bar» dep beker aitpaghan. Su degenimiz – ýnemdep paydalanbasa, tez tausylatyn shekteuli resurs. Onsyz sharualardyng kýni qaran. Sol sebepti búl salada zansyzdyqqa jol berilmeydi. Talapqa baghynbaytyndar qatang jazagha tartylady.

Elimiz ýshin sudyng manyzy múnay, gaz nemese metaldan kem emes. Su sharuashylyghy jýiesin tiyimdi damytu mәselesimen derbes mekeme ainalysuy qajet dep sanaymyn. Sondyqtan Su resurstary jәne irrigasiya ministrligi qúrylady. Ministrlikting ayasynda Últtyq gidrogeologiya qyzmeti qayta júmys isteytin bolady.

Sonday-aq elimizding su sharuashylyghyn basqaru jýiesine týgel reforma jasalady. «Qazsushar», «Núra toptyq su qúbyry» jәne basqa da negizgi kompaniyalarda ózgeris bolady. Jalpy, osy salanyng materialdyq jaghdayyn jaqsartyp, kadr mәselesin sheshu kerek.

Su tapshylyghynyng artuy – Ortalyq Aziya memleketterine ortaq mәsele. Sudy ýnemdep paydalanu energetika nemese kólik salasy siyaqty aimaqtaghy yntymaqtastyqtyng taghy bir jana baghytyna ainalmaq. Ýkimetke kórshi eldermen birlesip, búl mәseleni jan-jaqty pysyqtaudy tapsyramyn.

Strategiyalyq manyzy bar mindetting biri – kólik-logistika salasynyng әleuetin tolyq paydalanu.

Qazir әlemde jana ekonomikalyq kenistik qalyptasyp jatyr. Qytaydan Europagha, Reseyge, Ortalyq Aziyagha jәne osy aimaqtardan Qytaygha jiberiletin tauar kólemi aitarlyqtay kóbeyedi degen boljam bar.

Qazaqstan soltýstik pen ontýstikti, batys pen shyghysty baylanystyratyn jahandyq jolayryqta ornalasqan. Búl bizding elimizge zor mýmkindik berip otyr. Sondyqtan kólik-logistika salasy ekonomikamyzdy algha bastaytyn basty kýshting birine ainalugha tiyis.

Qazir bәseke kýsheyip túr. Osyghan oray birqatar manyzdy mәseleni shúghyl sheshu kerek. Eng aldymen, «Dostyq-Moyynty», «Baqty-Ayakóz», «Darbaza-Maqtaaral» baghytyndaghy iri temirjol jobalaryn sapaly jýzege asyru qajet. Onyng qatarynda Almatyny ainalyp ótetin temir jol jelisi de bar.

Qazaqstan kólik salasynda Reseymen jәne Qytaymen yntymaqtastyghyn jalghastyra beredi. Bizding tranzittik әleuetimizdi nyghaytu isinde Transkaspiy baghdary airyqsha ról atqarady. Orta merzimdik kezende osy dәliz arqyly tasymaldanatyn jýk kólemi bes ese artuy mýmkin. Ol ýshin Qytay, Ázerbayjan, Gruziya, Týrkiya siyaqty seriktes memlekettermen birge kýsh júmyldyruymyz qajet.

«Baqty» ótkelinde jana «qúrghaq port» salu, Aqtaudaghy konteyner habynyng qúrylysyn tezdetu jәne Qara teniz arqyly ótetin Orta dәlizding boyynda túrghan ailaq әleuetterin arttyru kerek. Qytaydyng Siani, Gruziyanyng Poty qalalarynda óz terminaldarymyzdyng qúrylysy bastaldy. Búl – Qytaydyng «Bir beldeu, bir jol» megajobasy bizding últtyq bastamalarymyzben toghysqanynyng naqty kórinisi.

Irgeles elderding bәrimen, onyng ishinde Resey, Qytay, Ortalyq jәne Ontýstik Aziyadaghy tatu kórshilerimizben syndarly әri dostyq qarym-qatynasta bolsaq, elimizding kólik әleuetin tiyimdi paydalana alamyz.

Bizge teniz infraqúrylymyn damytugha arnalghan  birtútas jospar kerek. Onda Qúryq portyna airyqsha mәn beriluge tiyis. Qúryqty Aqtau porty siyaqty tolyqqandy logistikalyq klasterge ainaldyruymyz qajet.

«Soltýstik-Ontýstik» halyqaralyq dәlizi de óte manyzdy. Sol arqyly Parsy shyghanaghyna shyghugha bolady. Birtindep búl baghyttaghy temirjol jelisining ótkizu mýmkindigin eki ese arttyru kerek. Aldymen «Bolashaq-Chelyabinsk» temirjol jelisining Qazaqstandaghy bóligin janghyrtugha kirisu qajet.

Halyqaralyq dәlizdermen tiyimdi baylanys ornatu ýshin logistika qyzmetin tolyq úsynu manyzdy. Astana, Almaty, Shymkent jәne Aqtóbe әuejaylary mulitimodalidy ortalyq bolugha tiyis. Búl ortalyqtar bәsekege qabiletti bolu ýshin jýkterdi qabyldau jәne taratu qyzmeti sapaly atqaryluy qajet.

Jalpy, salany damytu ýshin tarif jәne retteu sayasaty dúrys jýrgiziluge tiyis. Jeke investisiyany kóptep tartu kerek.

«Qazaqstan temir jolyn» tolyqqandy kólik-logistika kompaniyasy etip qayta qúru júmysyn juyq arada ayaqtau qajet.

Sonday-aq avtokólik joldarynyng qúrylysy mәselesi sheshimin tabugha tiyis. Qazir onyng sapasy syn kótermeydi. Tiyisti júmystar uaqtyly jәne sapaly jasalmaydy. Jemqorlyq beleng alyp túr, bәseke de joqtyng qasy. Múnyng bәri – osy salada әbden tamyr jayghan kemshilikter. Sondyqtan jyl sonyna deyin naqty sharalar qabyldau qajet. Mindetin adal atqarmaghan barlyq kompaniya zang boyynsha jauapqa tartylady. Búl mәselege men basa nazar audaramyn. Baqylaudy kýsheytip, jana normativtik qújattar qabyldau kerek.

2029 jylgha deyin 4 myng shaqyrymnan astam jolgha kýrdeli jóndeu jýrgizu qajet.

Jalpy alghanda, Qazaqstan Euraziya qúrlyghyndaghy basty tranzit haby retindegi rólin arttyruy kerek. Osylaysha, uaqyt óte kele kólik-logistika salasyndaghy iri memleketke ainaluymyz qajet.

Kólik-logistika salasyn qarqyndy damytu – strategiyalyq mindet. Ýsh jyl ishinde onyng ishki jalpy ónimdegi ýlesi keminde 9 payyzgha jetuge tiyis. Ol ýshin salany tiyimdi basqaru óte manyzdy. Sondyqtan Kólik ministrligin qayta qúrghan jón. Búl ministrlik jol infraqúrylymyn salumen de ainalysady.

Mening sifrlandyru isine jәne innovasiyany engizu mәselesine basa mәn beretinimdi barshanyz bilesizder.

Bizding manyzdy strategiyalyq mindetimiz – Qazaqstandy IT memleketke ainaldyru. Sifrlandyru isinde naqty jetistikterimiz de joq emes. Biz elektrondy ýkimetti jәne fintehti damytu indeksi boyynsha әlem kóshbasshylarynyng qatarynda túrmyz.

Byltyrdyng ózinde IT salasyndaghy eksportymyz bes ese ósti. Jyl sonyna deyin búl kórsetkish 500 million dollargha jetui mýmkin. Áriyne, múnymen shektelmeymiz.

2026 jylgha qaray IT qyzmetterining eksportyn bir milliard dollargha jetkizu – Ýkimetke jýkteletin jana mindet. Shetelding iri IT kompaniyalarymen birlesken kәsiporyndar ashu búl iske septigin tiygizeri sózsiz. Ýkimet osy mәseleni múqiyat zerdelep, naqty úsynystar engizui kerek.

Ýkimet jasandy intellektini damytu isine basa nazar audarugha tiyis. Álemde aldaghy birneshe jylda osy salagha bir trillion dollardan astam investisiya salynady degen boljam bar. Jasandy intellekt ony damyta bilgen elderding ishki jalpy ónimine aitarlyqtay ýles qosuy mýmkin.

Jasandy intellektining mýmkindikterin tolyq paydalansaq, bilim ekonomikasyna tyng serpin beremiz. Jetekshi halyqaralyq kompaniyalarmen yntymaqtastyq ornatu kerek. Bilikti mamandar dayarlauymyz qajet. Keminde ýsh belgili joghary oqu orny jasandy intellekt salasyna qajetti kadr dayarlaumen jәne zertteuler jýrgizumen ainalysuy kerek.

Elimiz esepteu quattaryn jahandyq tútynushylargha satatyn oryngha ainala alady. Sondyqtan iri mәlimet ortalyqtaryn salugha investisiya tartu ýshin týrli jenildikterdi de qamty otyryp, barynsha qolayly jaghday jasau kerek. Sonday-aq mәlimetti saqtau jәne óndeu salasynda Qazaqstannyng mýddesin ilgeriletu qajet.

Sifrlandyru isinde basshylyqqa alynatyn qaghidattardy zang jýzinde bekitetin kez keldi. Ýkimetten, sarapshylar qauymynan, Parlament deputattarynan birtútas salalyq qújat әzirleu mәselesimen ainalysudy súraymyn.

Men saylau aldyndaghy baghdarlamamda «Ghylym jәne tehnologiyalyq sayasat turaly» zang qabyldau turaly bastama kótergen edim. Qazir әzirlenip jatqan zang jobasynda ekonomikamyzdy ghylym men innovasiyagha sýiene otyryp damytu logikasynyng kórinis tabuy óte manyzdy.

Biznes-inkubator, kommersiyalandyru ortalyghy, tehnopark, qúrastyru burosy siyaqty innovasiyalyq infraqúrylymdar qúrugha qatysty jeke bastamalargha sóz jýzinde emes, naqty ispen qoldau kórsetetin pәrmendi sharalar kerek. Shetelding ozyq tәjiriybesin paydalanghan jón.

Venchurlyq qarjylandyru tәsili innovasiyalyq jobalardy iske qosugha qajetti negizgi qarajat kózi bolugha tiyis. Sondyqtan jobalargha elimizdegi jәne sheteldegi investorlardyng qyzyghushylyghyn arttyru ýshin qúqyqtyq jәne qarjylyq mәselening bәrin sheshu qajet.

Kelesi. Elimizdi innovasiyalyq jolmen damytu ýshin Astanada jәne Almatyda qajetti ekojýie qalyptastyrugha mәn berilip otyr. Biraq múnymen shekteluge bolmaydy.

Men aimaqtargha barghanda daryndy әri oiy úshqyr, yaghny kreativti azamattarmen ýnemi kezdesemin. Biz olardyng óz әleuetin tolyq ashuyna jaghday jasauymyz kerek. Aymaqtaghy joghary oqu oryndarynyng negizinde birtútas innovasiyalyq ekojýie qúru qajet. Ony naqty sektormen tyghyz yntymaqtasa otyryp jýzege asyrghan jón. Búl júmysty әrbir oblys ortalyghynda jýrgizu kerek. Astana habynyng tәjiriybesin keninen paydalanghan jón.

Ekonomikany órkendetuge jәne halyqty júmyspen qamtugha yqpal etetin taghy bir baghyt – media, kino, muzyka, dizayn, bilim beru, aqparattyq tehnologiya salalaryn qamtityn kreativti industriya.

Qazirgi zamanda azamattardyng shygharmashylyq әleuetine jәne ziyatkerlik kapitalyna arqa sýieytin «kreativti óndiris» salalary shynayy inkluzivti ekonomikany damytudyng qaynar kózi sanalady. Búl az deseniz, kreativti ekonomika daryndy әri shygharmashyl adamdardy ózine tartatyn iri qalalardyng damuyna yqpal etushi kýshke ainaluda. Qazaqstanda búl sala әli damymaghan. Kreativti industriyanyng ishki jalpy ónimdegi ýlesi bir payyzgha da jetpeydi, júmyspen qamtu salasyndaghy ýlesi óte tómen. Degenmen darynymen býkil әlemdi moyyndatyp jýrgen otandastarymyz az emes.

Biz elimizde kreativti ekonomikanyng jan-jaqty damuyna barlyq jaghdaydy jasauymyz kerek. Sonyng ishinde, ziyatkerlik menshikti qorghaytyn qúqyqtyq tәsilder qajet. Búl – óte manyzdy mәsele.

Ziyatkerlik menshik degenimiz – qúral-jabdyq nemese tehnologiya siyaqty kәdimgi mýlik. Qazir kreativti industriya ortalyqtary 3 iri qalada (Astana, Almaty, Shymkent) shoghyrlanghan, ónirler nazardan tys qalyp otyr. Búl ahualdy týzeu qajet. Daryndy azamattardy ózine tartatyn oryndar, yaghny kretivti industriya ortalyqtary barlyq oblys ortalyghynda bolugha tiyis. Onda kreativti adamdardyng óz ónimin kommersiyalandyruyna kómek kórsetilui kerek.

Kreativti industriya subektileri óndiris ereksheligine baylanysty kәsipkerlikti qoldau baghdarlamalaryna tolyq qatysa almaydy, qarjylay kómek te ala almaydy. Olargha qoldau kórsetuge arnalghan sharalardyng jeke toptamasyn әzirleu qajet dep sanaymyn.

Endi orta kәsipkerlikti damytu mәselesine toqtalghym keledi. Songhy jyldary qabyldanghan sharalardyng arqasynda shaghyn jәne iri biznes túraqty damy bastady. Alayda orta kәsipkerlikting damu qarqyny әli de bәsen. Jana ekonomikalyq ýlgige kóshu ýshin ony «qolmen kóteruge» tura keledi.

Eng aldymen, orta biznesting damuyn tejep túrghan kedergilerdi jong qajet. Orta kәsipkerlikting basym bóligi әbden damyghan kezde bólshektenip ketedi. Óitkeni olargha shaghyn biznes dengeyinde qalghan әldeqayda «qolayly». Ýkimet shaghyn biznesti ózara birigip, iri kәsip iyeleri bolugha yntalandyru ýshin zangha ózgerister engizui kerek.

Elimizding naryghynda belsendi júmys istep jatqan tabysty orta kәsiporyndar kóp emes. Olargha qoldau kórsetu qajet. Múnday kәsiporyndardyng әrqaysysyna qatysty naqty jospar әzirleu kerek. Sol arqyly olardyng óndiris qabiletin arttyryp, ónim kólemin eki-ýsh ese kóbeytu qajet.

«Biznesting jol kartasy» jәne «Qarapayym zattar ekonomikasy» baghdarlamalaryn biriktirgen jón. Ony shaghyn jәne orta kәsipkerlikti qoldaytyn keshendi baghdarlamagha ainaldyru kerek.

Memlekettik qoldau sharalaryn óndiristing tehnologiyalyq kýrdeliligine jәne biznesting naqty týrine qaray jikteu manyzdy. Onyng operasiyalyq tiyimdiligi joghary boluy da óte manyzdy. Sondyqtan «Bәiterek» holdingining qúrylymyn ózgertip, ony keng auqymda sifrlandyrghan jón.

Eksportty úlghaytugha airyqsha mәn beru kerek. Onyng әdis-tәsilderi bolghanymen, jýieli ústanym joq. Osy orayda, KazakhExport kompaniyasy eksportty damytatyn tolyqqandy institutqa ainalady. Kompaniyagha osy mindetti atqarugha qajetti qúzyret beriluge tiyis. Búdan bólek, «Otbasy banktin» qyzmetin qayta qarau kerek. Basty nazardy oblys ortalyqtaryna emes, audandargha, monoqalalargha jәne auyldargha audarghan jón.

Bәsekelestik damymasa, biznes te órkendemeydi. Búl – aidan anyq. Qazir negizgi salalardyng kóbinde birneshe iri kәsiporyn basymdyqqa ie bolyp otyr. Búl jaghday naryqtaghy shynayy ahualdy kórsete almaydy.

Bәsekelestikti qorghau jәne damytu agenttigi Ýkimetpen birlesip, negizgi naryqtardy demonopolizasiyalau ýshin sharalar qabyldaugha tiyis.

Biz sauda-sattyqty órkeniyetti jolmen jýrgizu ýshin tauar birjalarynyng júmys isteuine qolayly jaghday jasadyq. Alayda retteu júmysynyng tiyimdiligi tómen bolghandyqtan, bireulerding yrqynan shyqpaytyn tauar birjalary payda boldy. Olar bәsekelestikti joyatyn, importtyng jәne ónimsiz deldaldyqtyng paydasy ýshin satyp alu rәsimderin ainalyp ótetin oryndargha ainaldy. Retteu talaptaryn kýsheytip, aitylghan kemshilikterden týgel arylu qajet.

Sonymen birge sauda-sattyqqa qatysty ozyq tәsilderding elimizding ónim óndirushilerine tolyq qoljetimdi boluyn qamtamasyz etu manyzdy.

Últtyq sauda jýiesimen ghana túiyqtalyp qalugha bolmaydy. Biznespen birlesip, myqty aimaqtyq tauar-shiykizat birjasyn qúru mәselesin pysyqtau qajet.

Taghy bir manyzdy mәsele bar. Qazir monopoliyagha qarsy organnyng zansyzdyqtardy jon ýshin shúghyl sharalar qabyldaytyn mýmkindigi joq. Monopoliyagha qatysty isterding ýshten ekisinde tergeu bastalmay jatyp, sotqa shaghym týsedi. Al sottaghy dau-damay jyldargha sozyluy mýmkin. Sonyng kesirinen qúzyrly mekemening júmysy toqtap qalady. Sondyqtan Ýkimet Parlamentke tiyisti zannamalyq týzetuler engizui kerek.

Kelesi manyzdy mәsele – memleketting ekonomikagha yqpalyn azaytu. Qazir jekemenshikke zansyz ótken jәne shetelge shygharylghan birqatar aktivter memleketke qaytaryluda. Biz ashyq әri bәsekege qabiletti ekonomika qúryp jatyrmyz. Sondyqtan qaytarylghan aktivting bәrin ashyq týrde jәne memleket ýshin tiyimdi shartpen naryqqa shygharu kerek.

Jalpy, jekeshelendiru jәne halyqtyq IRO júmystaryn barynsha tezdetu qajet. Basty maqsat – aktivterdi basqaru isining ashyqtyghyn jәne tiyimdiligin barynsha arttyru. «Samúryq-Qazyna» qorynyng beyindi emes aktivterining bәri jeke menshikke jәne halyqtyq IRO-gha ótui kerek.

Ýkimet búl júmysty 2024 jyldan bastap qolgha alady. Kelesi jyly «Air Astana» kompaniyasy halyqtyq IRO-gha shygharylady. «QazaqGaz» kәsiporny da osy júmysqa dayyndaluy kerek. Iri kompaniyalardaghy memleket aktivteri saudagha shyghugha tiyis.

Taghy bir manyzdy mәsele – kәsipkerlikting býgingi ahualy. Biylik pen biznesting arasynda syndarly dialog boluy qajet. Qazirgi ótpeli kezende memlekettik organdardyng kemshilikke jol beretini, keyde asyra silteytini jasyryn emes. Sondyqtan ekonomikalyq sipattaghy keybir zang búzu әreketterin qylmys sanatynan alyp tastau júmysyn jalghastyru qajet. Búl jerde sóz kәsipkerlerge jәne olardyng ekonomikalyq teris әreketke qatysty ister turaly bolyp otyr. Salyq salasynda zang búzghandardy qylmystyq jauapkershilikke tartugha negiz bolatyn shekti anyqtaytyn әdil mehanizm engizu qajet.

Qúqyq qorghau organdarynyng kәsipkerlerdi qudalauyn birjola toqtatu kerek. Múnday әreketterge tyiym salynghan. Biraq, soghan qaramastan, әli de jalghasyp jatqanyn bilemin. Osynday mәlimetter keyde әdeyi taratylyp jatady, tipti, olar jalghan boluy da mýmkin. Qalay desek te, búl – nazardan tys qaldyrugha bolmaytyn mәsele. Kәsipkerlikke qoldau kórsetu, salany retteymiz degen jeleumen jasalatyn qysymdy azaytu jәne bәsekelestikti damytu mәselelerin múqiyat talqylau qajet. Sondyqtan men juyq arada elimizding biznes ókilderimen arnayy kezdesu ótkizemin.

Kelesi mәsele. Biz makroekonomikalyq sayasatty qayta qarap, janartuymyz kerek. Men jana ghana ekonomika salalaryndaghy reformalardyng negizgi baghyttaryn aiqyndap berdim. Onyng bәrin tabysty jýzege asyrudyng basty sharty – makroekonomikalyq túraqtylyq. Búl – aksioma. Qarjy, salyq-budjet jәne aqsha-nesie sayasatyn ýilestiru kerek.

Investisiyanyng jetispeui ekonomikanyng ósimin tejep túrghan basty mәsele bolyp túr. Investisiyanyng tapshylyghy bolashaqta toqyraugha әkep soqtyrady.

Byltyr negizgi kapitalgha salynghan qarajat ishki jalpy ónimge shaqqanda nebәri 15 payyz boldy. Búghan negizinen elimizdegi bankterding ekonomikany damytugha belsendi atsalyspauy sebep bolyp otyr. Múnday ahual Ýkimetti tikeley qarjylandyrumen, kepildik jәne subsidiya berumen ainalysugha mәjbýrleydi. Búl tәsil tiyimsiz, kóp qarajatty talap etedi әri naryqtyq ekonomika qaghidalaryna qayshy keledi.

Sonymen birge naqty sektorgha beriletin kredit azayyp jatqanda bankter tútynu nesiyesimen әuestenip ketti. Osy jaghday qarjy jýiesine tónetin syn-qaterlerding kóbengine jәne azamattardyng shekten tys qaryzgha batuyna әkep soqtyrdy.

Mening 2019 jyly 500 myng azamattyng kepilsiz nesiyesin keshiru turaly sheshimim jәne jaqynda qabyldanghan jeke túlghalardyng bankrottyghy turaly zang mәseleni birshama rettedi. Biraq ahualdy birjola týzeu ýshin janadan jýieli sharalar qabyldau qajet. Sonymen qatar azamattardyng qarjy sauatyn arttyru óte manyzdy.

Búl rette «Amanat» partiyasynyng «Qaryzsyz qogham» jobasyn erekshe atap ótu qajet. Sonyng arqasynda elimizding 8 aimaghynda 20 mynnan astam adam qarjylyq sauatyn arttyrdy. Olardyng kópshiligi – 10 jәne odan da kóp nesie alghan adamdar. Búl joba az uaqytta ózining tiyimdiligin kórsetti. Ýkimetke «Amanat» partiyasymen birlesip, onyng auqymyn keneytudi tapsyramyn. «Qaryzsyz qogham» jobasynyng iygiligin býkil elimiz kórui qajet.

Korporativti salagha beriletin nesiyening jetkiliksizdik mәselesin sheshu kerek. Ekonomikagha aqsha kerek. Byltyr bankterding taza paydasy bir jarym trillion tengege juyqtady. Al osy jyldyng birinshi jartysynda – bir trillion tengeden asyp ketti. Bankter tiyimdi júmys istegenning arqasynda emes, negizinen Últtyq bank inflyasiyamen kýresu ýshin bazalyq mólsherlemeni joghary dengeyde ústap túrghandyqtan, osynday mol paydagha keneldi.

Ýkimet pen Parlamentting búl paydany memleket mýddesin eskere otyryp, neghúrlym әdil bólu mýmkindigin qarastyrghany jón. Qarjy úiymdarynyng salyq salynbaytyn memlekettik qúndy qaghazdardy satyp aludan týsken orasan zor tabysyna qatysty da súraqtar bar. Múnda qisyn da, memlekettik ústanym da joq. Ýkimet eshbir aqylgha syimaytyn osy mәseleni anyqtap jatyr. Soghan sәikes zandargha týzetuler әzirlenip, Mәjiliske engiziledi. Deputattardyng ony múqiyat qarauyn súraymyn.

Sonymen birge bankterdi korporativti nesie beru isine belsene qatysugha, yaghny kәsipkerlerdi qoldaugha yntalandyru kerek. Bank qyzmetining basqa týrlerine qaraghanda bizneske nesie beru isi bankterge prudensialdy jәne fiskaldy retteu túrghysynan anaghúrlym tiyimdi boluy kerek. Múnyng onay emestigin, kýrdeli mәsele ekenin týsinemin. Ýkimetke jәne qarjy salasyn retteytin mekemelerge bir jyldyng ishinde osy manyzdy mәselege qatysty ózderining kesimdi baylamyn aitudy tapsyramyn.

Bankterding «qozghalyssyz jatqan» 2,3 trillion tengelik aktivterin ekonomikalyq ainalymgha qosu ýshin naqty sharalar qabyldau qajet. Búl rette osy aktivterdi iyelenuge niyet tanytqan biznes ókilderining ony alyp, ekonomikagha qaytaruyna mýmkindik beretin ashyq sifrly platforma qúrudy tapsyramyn.

«Úzaq merzimge arnalghan qarajat» naqty sektorgha barynsha qoljetimdi bolu ýshin birlesken jәne sindikattalghan nesie beru tәsilin keninen qoldanu kerek. Sonday-aq ónerkәsip ókilderi men kәsipkerler nesiyening bәrin jútyp qoymauy qajet. Olar ekonomikamyzdy is jýzinde әrtaraptandyrudy qamtamasyz etetin sapaly jobalar úsynugha tiyis. Kommersiyalyq bankterding qyzyghushylyghyn arttyru ýshin olar strategiyalyq jobalardy qarjylandyrghan kezde damu instituttarynyng kepildigin beru mýmkindigin qarastyru qajet.

Bank salasyndaghy taghy bir ózekti mәsele – barlyghy birneshe bankting qolynda shoghyrlanghan. Qazir Qazaqstanda 21 bank bar. Biraq korporativti sektorgha nesie berumen, yaghny ekonomikalyq jobalardy qarjylandyrumen birneshe iri bank qana ainalysady. Sondyqtan osy saladaghy bәsekeni arttyru ýshin elimizge shetelden senimdi ýsh bankti tartqan jón.

Jalpy, naqty sektorgha beriletin nesie kólemining jyl sayyn 20 payyz jәne odan da joghary dengeyde ósuin qamtamasyz etu – manyzdy mindet.

Ekonomikany qarjylandyru kózderi jayly sóz bolghanda Últtyq qordyng qarajatyn paydalanu qajettigi turaly jii aitylady. Sarapshylar Qordyng jinaqtau jәne damytu rólining araqatynasy jóninde daulasyp jatady. Áriyne, qarjyny jinaqtap, saqtau negizgi mindet bolugha tiyis. Últtyq qordyng qarajaty kýtpegen syn-qaterlerge tap bolghan jaghdayda qarjy túraqtylyghyn qamtamasyz etuge edәuir kepildik beredi.

Degenmen Qordaghy qarajattyng belgili bir bóligin Qazaqstannyng bolashaghyn aiqyndaytyn strategiyalyq jobalardy qarjylandyru ýshin paydalanugha bolady. Tipti, qazirden bastap soghan júmsau kerek.

Últtyq qor әlden-aq birqatar iri jobany qarjylandyrylyp jatyr. Alayda sol jobalardy irikteu isinde jýielilik jetispeydi. Sondyqtan Últtyq qordyng әrbir tengesi aitarlyqtay payda әkelui ýshin barlyq úsynysqa jan-jaqty saraptama jasaluyn qamtamasyz etu qajet.

Kapitaldy qaytaru turaly zang ayasynda qúrylyp jatqan qor «úzaq merzimge arnalghan qarajattyn» taghy bir kózi bola alady. Týsken qarjynyng bәri eldik mәselelerdi sheshu ýshin barynsha tiyimdi jәne ashyq júmsalugha tiyis.

Taghy bir manyzdy mәsele – qor naryghyn damytu. Qazir Qazaqstanda eki qor birjasy bar. Olar júmys barysynda kóbine birin-biri qaytalaydy, tipti ózara bәsekege týsip jatady. Elimizding qarjy jýiesi ýshin búl tym artyq. Ishki naryqtyng kólemin jәne tartymdylyghyn arttyru ýshin osy birjalardyng әleuetin biriktirip, bir jerden basqaru mәselesin qarastyru qajet.

Tólem jýielerining túraqtylyghyn saqtau da óte ózekti mәselening biri bolyp otyr. Byltyr Últtyq bank últtyq tólem jýiesining birinshi bóligi – jyldam tólemder jýiesin iske qosty. Qazirgi tanda búl jýie pilottyq rejimde júmys istep jatyr. Últtyq bankke 2024 jyly Últtyq tólem jýiesin tolyq engizu júmysyn ayaqtaudy tapsyramyn.

Endi taghy bir asa manyzdy mәselege, yaghny budjet sayasatyna toqtalayyq. Men byltyr «budjetti basqarudan» «nәtiyjeni basqaru» tәsiline kóshu arqyly budjet jýiesin reformalaudy tapsyrdym. Búl mәsele jana kodeks qabyldanghan song sheshimin tabady. Budjet ýderisining ashyqtyghy, oghan qatysushylardyng jauapkershiligi men derbestigi arta týsedi.

Sonymen birge budjet sayasatynyng tiyimdiligin arttyru ýshin әrdayym jana mýmkindikter men tәsilderdi paydalanu qajet. Sondyqtan Ýkimetke birneshe ministrlik pen aimaqtar ýshin pilottyq rejimde tolyq bólshektengen budjet jobasyn engizudi tapsyramyn.

Kelesi. Aymaqtargha qatysty sayasatta manyzdy reformalar jýrgizildi. Sonyng nәtiyjesinde әkimderdi tikeley saylau tәsili engizilip, әkimshilik reforma qolgha alyndy. Búl rette budjetaralyq qatynastardy týbegeyli ózgertu de óte ózekti mәsele. Jana ekonomikalyq ýlgige kóshkende aimaqtardyng budjet mәselesindegi derbestigin arttyru kerek.

Korporativtik tabys salyghynan jәne basqa tólem týrlerinen týsetin kiristing bir bóligin ónirlerge beru ong nәtiyje kórsetti.

Byltyr aimaqtar tabysynyng ósimi 30 payyzdan asty. Sondyqtan reformanyng kelesi kezeninde osy normany ózge de salyqtargha, onyng ishinde qosymsha qún salyghyna da qatysty qoldanu qajet. Múndaghy mindet – budjetting ekinshi dengeyine kem degende eki trillion tenge qosymsha qarajat beru.

Kezen-kezenimen jýrgizilgen fiskaldy ortalyqsyzdandyru júmysynyng nәtiyjesinde jergilikti budjet kirisining qúrylymyndaghy respublikalyq budjetten bólinetin transfertting ýlesi orta esepten 25 payyzgha deyin tómendeuge tiyis (qazir búl kórsetkish 50 payyzgha juyq).

Sonymen qatar audan әkimderine jergilikti budjetti basqaru qúqyghyn bergen jón dep sanaymyn. Búl, eng aldymen, sol jerdegi mәselelerdi jedel sheshu ýshin qajet.

Búdan bólek, jergilikti budjetke jinalatyn salyqqa qatysty jenildikterdi anyqtau qúqyghyn aimaqtardyng ózine beru mәselesin qarastyru kerek. Búl shara biznesting damuyna ýlken serpilis әkelmek. Úsynylyp otyrghan bastama óte manyzdy. Keleshekte aimaqtardyng tabysty damuyna airyqsha yqpal etedi. Sol sebepti barlyq әkim budjetaralyq qatynastardyng jana ýlgisine kóshu kezinde onyng birtútas memleketimizge tiygizetin paydasy jәne tiyimdiligi turaly oilauy kerek.

Taghy bir manyzdy mәsele bar. Men búdan búryn ekonomikanyng týrli sektoryndaghy salyq mólsherlemesin saralau turaly aitqan edim. Búl shara salyq jýktemesin óndiristing kýrdeliligine qaray bóludi qamtamasyz etedi.

Kәsipkerler qosymsha qún salyghyn qaytaru rәsimining kýrdeli ekeni jóninde oryndy mәsele kóterip, shaghymdanyp jýr. Búl jayt elimizdegi investisiyalyq ahualgha keri әserin tiygizedi. Ýkimet kópten beri týiini tarqamay kele jatqan osy mәseleni shúghyl sheshuge tiyis. Sonday-aq salyq jenildikterin beru tәrtibin retteu qajet. Olar ekonomikalyq yntalandyru sharalarynyng nysanaly tәsili boluy kerek. Jinalmaghan salyq – salynbay qalghan auruhanalar, mektepter men joldar degen sóz. Salyq jenildigin syn kózben zerdelep, onyng kólemin kem degende 20 payyzgha qysqartu qajet. Qalghan jenildikter jekelegen jobalar men túlghalargha baylanbay, naqty ereje boyynsha berilui kerek.

Salyqtyq әkimshilendiru mәselesine kelsek, fiskaldy organdar men salyq tóleushilerding qarym-qatynasyn qyzmet kórsetu ýlgisine kóshirgen jón. Basty maqsat jazalau emes, eskertu bolugha tiyis.

Salyqtyq baqylau isin tolyq sifrlandyryp, eseptilik formalaryn 30 payyzgha qysqartu qajet. Salyqtyng jәne budjetke tólenetin basqa da mindetti tólemderding sanyn keminde 20 payyzgha azaytu kerek. Aytarlyqtay týsim әkelmeytin tólemderdi tolyghymen alyp tastap, qalghandaryn biriktiruge bolady.

Bólshek salyqty engizu mәselesi qajetti bastama bolghanyna kózimiz jetti. Osyny eskere otyryp, Ýkimet ony qoldanu ayasyn eki ese keneytedi. Sonday-aq ýdemeli salyq saludy engizu júmysyn jedeldetken jón.

Salyq sayasatyn qayta qarap, ózgertu ýshin Ýkimet pen Parlament batyl әri jan-jaqty oilastyrylghan sheshimder qabyldauy kerek.

Taghy bir mәseleni atap ótu qajet. Azamattardyng mýddesi men súranysy – Qazaqstannyng ekonomikalyq damu strategiyasynyng ózegi. Yaghni, adamnyng qajettiligi әrdayym basty nazarda bolady. Sol ýshin biz shiykizatqa tәueldi boludan birtindep aryluymyz qajet. Búl júmys tabandy týrde jýrgiziluge tiyis.

Elimizde jyl sayyn 400 mynnan astam bala dýniyege keledi. Jyl sonyna deyin halqymyzdyng sany 20 milliongha jetedi. Ómir sýru úzaqtyghy da artyp kele jatyr. Byltyr búl kórsetkish 74 jastan asty.

Qazaqstan – әlemdegi eng jas memleketting biri. Azamattarymyzdyng ortasha jasy – 32 jas. Túrghyndardyng ýshten biri – jastar.

Ýkimetting mindeti – qazirgi demografiyalyq ahualdy elimizding bәsekege qabiletin arttyrugha paydalanu.

Adal azamat jәne túghyrly túlgha boludyng negizi bala kezden qalyptasady. Sondyqtan biz jas úrpaqtyng qauipsiz әri alansyz ómir sýruin qamtamasyz etuge tiyispiz.

Men Memleket basshysy retinde kәmeletke tolmaghandargha jasalghan zorlyq-zombylyqtyng kez kelgen týrine qatysty jazany kýsheytudi talap etemin.

Jol, ghimarat, kiyim-keshek, azyq-týlik, yaghny barlyghy balalar ýshin qauipsiz boluy kerek. Sonday-aq óskeleng úrpaqtyng psihikalyq saulyghy – óte manyzdy mәsele.

Bilim beru mekemelerindegi psihologiyalyq qoldau qyzmetin institusionaldy týrde kýsheytu qajet. Birynghay senim telefonyn úiymdastyrghan jón. Zorlyq-zombylyqqa jәne qysymgha, yaghny bullingke tap bolghandargha kómek kórsetuge arnalghan baghdarlama әzirleu kerek.

Sapaly orta bilim alu – әrbir balanyng myzghymas qúqyghy. Múndaghy eng týiindi sóz – «sapa». Sondyqtan bilim sapasyn jaqsartu jәne múghalimderding biliktiligin arttyru auaday qajet.

Bәrine birdey bilim beru ýshin internet jyldamdyghy joghary jәne bilim beruding sifrly resurstary tegin әri qoljetimdi boluy shart. Bilim beru jýiesi enbek naryghynyng súranysyna qaray ózgerip otyruy kerek.

Últtyq ekonomikanyng birqatar salasynda kadr tapshylyghy qatty sezilude. Ásirese, tehnikalyq jәne júmysshy mamandar jetispeydi. Sondyqtan osy salalargha qatysty bilim berumen myqtap ainalysqan jón.

Oqu oryndary týlekterge júmys bere alatyn mekemelermen úzaq merzimge arnalghan әriptestik ornatuy qajet. Ekonomikanyng basymdyqtaryna, aimaqtyng jәne salanyng erekshelikterine baylanysty tiyimdi qarjylandyru tәsilderi kerek.

Elimizdegi demografiyalyq ósim bilimge degen súranysty arttyrady. Memleketting bilim salasyna qatysty júmysynda tútastyq, yaghny jýie joq. Tipti, ózara baylanys joq deuge bolady. Sondyqtan bes jastan asqan balalargha arnalghan «Keleshek» atty birynghay erikti jinaqtau jýiesin engizudi tapsyramyn.

Búl baghdarlamada memleket tarapynan úsynylatyn bastapqy bilim beru kapitaly, jyl sayynghy memlekettik syiaqy jәne investisiyalyq tabys qarastyrylugha tiyis. Osy jinaq pen «Últtyq qor – balalargha» jobasynyng qarajaty qosylghanda jas úrpaqtyng sapaly bilim aluyna mýmkindik tuady.

Qazir enbek naryghynda auqymdy ózgerister bolyp jatyr. Onda sifrly ekonomikanyng róli arta týspek. Platformalyq júmyspen qamtu jýiesine qyzyghushylyq artyp keledi. Osy sektorda qazirding ózinde jarty millionnan astam adam júmys isteydi. Alayda olardyng enbek qúqyqtary tolyq qorghalmaghan. Sondyqtan osy sanattaghy azamattardyng enbek qúqyqtaryn qorghaudyng naqty tәsilderin әzirlep, platformalyq júmyspen qamtu mәselesin týgel retteu qajet.

Óndiristik jaraqat aludyng jiyileui óte ótkir mәsele bolyp otyr. Ýkimet 2030 jylgha deyingi qauipsiz enbek tújyrymdamasyn osy jyldyng sonyna deyin qabyldaugha tiyis. Búl qújat júmys ornyndaghy kәsiby syn-qaterlerding aldyn alugha jәne jonggha baghyttaluy kerek.

Mening tapsyrmammen Ýkimet ziyandy enbek jaghdayynda úzaq uaqyt júmys istep jýrgen adamdardy әleumettik qoldau tetikterin әzirledi. Búl búrynnan talqylanyp jýrgen mәsele bolatyn, endi sheshimi tabyldy. Onyng mynaday ólshemderi bar. Júmysshylardyng osy salany damytugha sinirgen enbegi jәne densaulyghyna ziyan kelgeni eskerile otyryp, olargha zeynet jasyna tolghangha deyin, atap aitqanda, 55 jastan bastap arnauly әleumettik tólem tólenedi. Parlamentten Ýkimetting úsynystaryn jedel qaraudy súraymyn. Azamattar osy mәsele sheshimin tabady dep kýtip otyr.

Kelesi. Biz búghan deyin uәde bergenimizdey, Ýkimet eng tómengi jalaqy mólsherin birtindep ósire beredi.

Azamattardyng tabysyn arttyru ýshin 2024 jyldyng 1 qantarynan bastap eng tómengi jalaqy mólsherin 85 myng tengege kóterudi tapsyramyn. Osylaysha, biz enbekaqynyng eng tómengi mólsherin ýsh jyl ishinde eki ese kóbeyttik. Búl shara 1 million 800 myng adamnyn, onyng ishinde budjet salasynda enbek etetin 350 myng azamattyng әl-auqatyn arttyrugha septigin tiygizedi.

Jalpy, enbek naryghyn jan-jaqty damytu ýshin Ýkimet qysqa merzimde 2030 jylgha deyingi keshendi jospardy bekitui kerek.

Jana ekonomikalyq sayasattyng qaghidalary men basymdyqtaryn naqty aiqyndaumen qatar, aldaghy reformalardy sapaly әri tolyq jýzege asyru óte manyzdy. Onyng tabysty boluy memlekettik qyzmetshilerding biliktiligine, jauapkershiligine jәne sayasy erik-jigerine tikeley baylanysty.

Reformalardyng iske asyryluyna negizinen atqarushy biylik jauap beredi. Sondyqtan, eng aldymen, onyng ózin ózgertu qajet. Osy saladaghy reformanyng basty baghyttary mynaday.

Birinshiden, naqty salalargha qatysty sheshimderdi әzirleu jәne oryndau mindeti, sonday-aq týpki nәtiyje ýshin jauapkershilik tolyghymen ministrlerge jýkteledi. Óitkeni olar ózining búiryghymen jedel sheshim qabyldap otyrugha tiyis. Búl – әkimderge de qatysty mәsele.

Ekinshiden, ekonomikalyq sayasattyng iske asyryluyna Ýkimet tolyghymen jauap beredi. Burokratiyagha jәne sózbúidagha salynbay, Preziydent Ákimshiligine jaltaqtamay, ekonomikany derbes basqarudyng barlyq әdis-tәsilderin qolynda ústaugha tiyis.

Ýshinshiden, Preziydent Ákimshiligi basty «sayasy shtab» retinde memleketti әleumettik-ekonomikalyq damytudyng strategiyalyq baghyttaryna, ishki jәne syrtqy sayasat, qorghanys jәne qauipsizdik, qúqyq jәne kadr sayasaty mәselelerine barlyq kýsh-jigerin júmyldyrady.

Memlekettik apparatty burokratiyadan aryltu jolyndaghy jýieli júmys jalghasa beredi. Memlekettik josparlau jýiesin týbegeyli ózgertu qajet. Bizge onyng meylinshe shaghyn jәne qolayly bolghany manyzdy. Sonday-aq tapsyrmalardyng oryndaluyn baqylau jәne baghalau júmysyn da qayta qarauymyz kerek. Búl – júrtshylyqtyng súranysy. Basqasha aitqanda, qazir qoghamda jana әdis-tәsilderge, jana iydeyalargha, jana kadrlargha degen súranys asa joghary. Sondyqtan sayasy memlekettik qyzmetshilerding rezervi qúrylady, sonyng arqasynda «qosymsha kadrlar toby» qalyptasady.

Qazir kadr tapshylyghy ózekti mәsele bolyp túrghan kezde múnday qadam óte manyzdy. Joghary lauazymgha ie bolghysy keletinder kóp, biraq olardyng biliktiligi tiyisti talapqa say kelmeydi. Demek, kadr mәselesin mindetti týrde qolgha aluymyz kerek, sapaly mamandar tәrbiyeleu qajet. Búl rette sayasy partiyalardyng kadrlyq әleuetin de paydalanghan jón.

Aymaqtaghy atqarushy biylikting sheshim qabyldau isine azamattardyng tikeley qatysu mýmkindigin birtindep arttyru da manyzdy. Auyl, kent jәne auyldyq okrug әkimderin túrghyndar ózderi saylay bastaghanyna eki jyldan asty. Sodan beri auyldyq dengeydegi әkimderding tórtten ýshi saylandy. Endi audan jәne oblystyq dengeydegi qala әkimderin saylap kóremiz.

Qadirli otandastar!

Elimizding ekonomikasyn damytugha qatysty býgin aitylghan joba-jospardyng bәri naqty zerttelip, eseptelip jasaldy.

Býkil ekonomikalyq jýieni shúghyl týrde týbegeyli qayta qarap, ózgertu arqyly elimizdi órkendetemiz, halyqtyng әl-auqatyn arttyramyz.

Reformanyng basty maqsaty – ekonomikamyzdyng túraqty ósimin 6-7 payyzgha jetkizu jәne 2029 jylgha qaray últtyq ekonomikanyng kólemin 2 esege úlghaytu, yaghny 450 milliard dollargha jetkizu. Áriyne, búl – auqymdy әri kýrdeli mindet. Biraq biz elimizding baylyghyn, tabysyn azamattarymyzdyng arasynda әdil bóluimiz qajet.

Bir sózben aitqanda, ekonomikalyq ósimning iygiligin әrbir azamatymyz kórui kerek. Búl – prinsipti mәsele.

Elimizding bolashaghy bayandy bolsyn desek, búl strategiyalyq mindetti qalayda oryndaugha tiyispiz.

Men elimizding damu baghdary turaly payymdarymdy ýnemi aityp jýrmin. Sony taghy da qaytalaghym keledi.

Biz bolashaqta qanday el bolatynymyzdy naqty bilemiz.

Bәrine birdey mýmkindik beretin órkeniyetti el – Ádiletti Qazaqstandy qúramyz. Zang jәne tәrtip, ózara týsinistik, tilektestik pen jauapkershilik bәrinen biyik túratyn tiyimdi memleket bolamyz. Qoghamdyq tәrtipti búzatyn kez kelgen arandatushylyq әreketke qatang tosqauyl qong qajet. Ókinishke qaray, qúqyq qorghau mekemeleri jәne aimaq basshylary osy júmysty dúrys atqarmay otyr. Basqa sózben aitqanda, zang ýstemdigin qamtamasyz etpeydi. Sonyng saldarynan qoghamymyzda údayy kelensiz oqighalar bolyp jatady.

Mysaly, daladaghy, kóshedegi vandalizm, keybir azamattarymyzdyng tәrtipsizdigi, mәdeniyetsizdigi, neshe týrli túrmystyq janjaldar elimizding halyqaralyq arenadaghy abyroyyna núqsan keltiretin boldy.

Taghy da aitamyn: bizding negizgi maqsatymyz – zandy qatang saqtau, qoghamdyq tәrtipti qamtamasyz etu.

Biz mәdeniyetti, bilimdi, ghylymdy damytu arqyly qazirgi ashyq әlemning bir bólshegi bolugha úmtyluymyz kerek. Aldymyzgha qoyghan biyik maqsatqa jetu onay bolmaydy. Biraq býkil el bolyp kirissek, búl – qoldan keletin sharua. Halyq, biznes jәne biylik ókilderi bar kýsh-jigerin júmyldyruy kerek. Sonda ghana memleketimizding qazirgi damu ýlgisin týbegeyli ózgerte alamyz, kedergining bәrin jenemiz.

Jalpy, әlemdegi ahualdyng kýrdeli ekenin kórip otyrsyzdar. Barsha adamzat týrli syn-qatermen betpe-bet kelude. Kóptegen el tabighy apatty, elektr quaty men azyq-týlik tapshylyghyn bastan ótkerude. Mamandardyng aituynsha, biylghy shilde әlem tarihyndaghy eng ystyq ay boldy. Kóptegen elde inflyasiya órship, qymbatshylyq bolyp jatyr. Memleketter arasynda týrli teketires, qaruly qaqtyghys beleng aldy. Bosqyndardyng sany 110 millionnan asty. Múnyng bәri Qazaqstangha da salqynyn tiygizedi. Biraq biz jahandyq dýrbeleng dәuirinde óz baghdarymyzdan adaspaymyz.

Áriyne, damu jolymyz әrdayym tep-tegis, danghyl bolmaydy. Eshkim de syrttan kelip, Qazaqstandy kórkeytip jibermeydi. Ol ýshin elimizding әrbir azamaty zaman talabyna say bolugha tiyis. Jalpy, halqymyz osynday daghdarys kezinde birtútas boluy kerek. Basqa jol joq.

Ádiletti Qazaqstandy qúramyz desek, sayasi-ekonomikalyq reforma jasau jetkiliksiz. Eng bastysy, qoghamdyq sana, azamattardyng niyeti ózgerui kerek. Onsyz basqa júmystyng bәri beker. Men búl turaly Últtyq qúryltaydyng ekinshi otyrysynda naqty aittym.

Últtyng jana sapasyn qalyptastyru elimiz ýshin airyqsha manyzdy. Árbir azamatymyz, әsirese, jastar eng jaqsy qasiyetterdi boyyna sinirui qajet. Onyng bәri birigip, birtútas qoghamdyq qasiyetke ainalady.

Árkim otanshyl, bilimpaz, enbekqor, tәrtipti, adal, әdil, ýnemshil әri janashyr bolsa, alynbaytyn asu joq. Abaydyng «Tolyq adam» iliminen bastau alatyn «Adal azamat» tújyrymdamasynyng týpki mәni – osy.

Taghy da qaytalaymyn: Ádiletti Qazaqstan jәne Adal azamat úghymdary egiz qúndylyq retinde әrdayym qatar jýruge tiyis. Shyn mәninde, adaldyq joq jerde eshqashan әdildik bolmaydy.

Árbir adam isi men sózi bir jerden shyghatyn Adal azamat bolsa, әdildik ornaydy.

Qazaqstan – bizding jalghyz ghana Otanymyz. Onyng irgesi berik, keregesi ken, tórt qúbylasy týgel boluy – óz qolymyzda. Babalardan miras bolghan úlan-ghayyr jerdi qorghau, ony órkendetu – bizding perzenttik paryzymyz.

Men elimizding әrbir azamatyn osy qasiyetti paryzgha adal bolugha shaqyramyn.

Berekeli birligimizdi saqtap, tabandy enbek etsek, Otanymyzdy kórkeytip, úrpaqqa damyghan memleket retinde tabystasaq, babalar amanatyna adaldyq degen – osy!

Abai.kz