Jeksenbi, 24 Qarasha 2024
Biylik 2488 3 pikir 13 Qyrkýiek, 2023 saghat 18:41

Qazaq múnayynyng sheteldik qojalary: Ýkimet kimning mýddesin qorghaydy?

Qazir bizding qazba baylyghymyzdy iygerip jatqan sheteldik kompaniyalargha ónimdi bólisu kelisimine (ÓBK) baylanysty sózimizdi ótkize almauymyzdyng bir úshtyghy – Qajygeldin biylikte bolghan kezende jatyr.

Mine, sol kezde ketken ÓBK-degi kemshilikterding ornyn toltyrudy «Aqjol» partiyasy ýnemi kóterip keledi. Nazarbaev dәuirinde búl jabyq taqyryp bolghany jasyryn emes. Anyghy sol - qazaq múnayyn sheteldik kompaniyalargha basy býtin berip, býgingi tanda ÓBK-tegi sol ketken kemshilikting kesirinen, anqau qazaqty qúr alaqan jayghyzyp, aspangha qaratyp otyrghan jayymyz, búl...

ÓBK-ke qatysty problemany bir ózi ýnemi Parlament qabyrghasynda kóterip kele jatqan partiya – búl «Aqjol». Partiya tóraghasy Azat Peruashev osy joly da jýrsinen janylmay, ÓBK-ke qatysty qordalanghan problemany taghy bir kóterdi.

Elimizdegi qoldanystaghy zanda strategiyalyq manyzy bar ken oryndaryndaghy Qazaqstannyng ýlesi 51%-dan kem bolmauy kerek! Búghan Nazarbaev dәuirinde kóz júma qarady. Jәne aitylghan syltau – «qysa bersek investorlardy qashyryp alamyz» bolghany jasyryn emes. «Sol qashyryp alamyz» degen jaltaqtyqtyng zardabyn Azat Peruashev: «Myrazalar, kimge qúrday jorghalaytyndaryndy naqtylap alyndar!?» dep ashyp aitty.

Qajygeldin basshylyghy kezinde resmy statistikany zerdeleytin bolsaq, bir ghana 1995 jyly 5 iri memkompaniya jekeshelense, 44-i (12-si sheteldikter qarauyna) senimdi basqarugha berildi. Al, kelesi 1996-shy jyly olardyng sany – 28 kәsiporyngha, 1997-shi jyly – 47-ge jetip, naghyz baylyqtyng iyesi - qara qazaq jýgen ústap qaldy desek te bolady.

Osy mәsele endi-endi jaryqqa shyghyp, kim basqarghan kezde ne ketip, ne qoyghany qara halyqqa týsinikti bola bastady. Búnyng barlyghyn Parlamenttegi «Aq jol» partiyasynyng erik-jigeri arqyly óz saylaushylaryna oy salghany hәm olardyng ózderine jýktegen ýmitterin aqtaghany dep úqsaq dúrys shyghar.

Azat Peruashev: «Elimizdegi eng iri Qashaghan ken ornyndaghy múnaydaghy ÓBK – qazaqqa kók tiyn tiymeytin qaraqshylyq ónim bólisu», - dep sanaydy. «Aq jol» partiyasy jana jasaqtalghan Ýkimet qúramyna qylbúraudy yshqynta salyp, kezinde ketken esemizdi eselep qaytaru ýshin deputtatyq súrau saldy.

Jasyratyny joq, búrynghy biliksiz biylik kezinde qabyldanghan ÓBK merzimderi 2033 jәne 2041 jyldargha deyin jasalghan. Mine, osynday sozylmaly auyruday merzimderdi qayyra qarap, qazaqtyng ýlesi 51 payyz bolatyn jana ÓBK jasalugha tiyistigin dempartiya osy joly taghy aitty. Biraq biylik «bayaghy jartas bir jartas» kýiinde qala berude.

Azat Peruashev: «Bizding «Ak jol» dempartiyasy bir jyldan astam uaqyttan beri Qazaqstan ýshin qolaysyz sharttardy qayta qarau men maqúldaugha ne bolmasa ony joqqa shygharugha qatysty deputattyq saualdar kóterip keledi. Biz qoghamgha ashyq aitylmaytyn jer qoynauy baylyghyn paydalanugha qatysty kelisimsharttargha zanmen tyiym salynuyn talap etemiz!

«Aq jol» dempartiyasy qoldanystaghy Konstitusiyalyq normalardy basshylyqqa ala otyryp, ónimdi bólisu kelisimderinde Qazaqstannyng strategiyalyq manyzy bar shiykizattar ken oryndaryndaghy ýlesi 51%-dan kem bolmauyn zanmen bekitudi úsynady.

Sonday-aq, shetelding jer qoynauyn paydalanushylary qazaq ekonomikasynyng damuyna óz ýlesin qosyp, jergilikti ónim óndirushilerden tehnika t.b. satyp alugha tiyis. Jer baylyghymyzdy emine emip jatqandar óz qúlqyndaryn ghana oilap qoymay, Qazaqstannyng tehnologiyalyq damuyna da kónil bólui kerek», – dep mәlimdedi.

Biraq biylik kóp jaghdayda Aqjoldyqtardyng meselin qaytaryp keledi. Osy joly qalay bolar eken!?

Abai.kz

3 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1495
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3266
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5608