Beysenbi, 18 Shilde 2024
Ádebiyet 4756 0 pikir 25 Qyrkýiek, 2023 saghat 13:28

Qazaq mәdeniyetining joghalghan jauhary

Narynqoldyng Qaqpaghynda dәriyaday tolqyghan Dәriya aqyn bar

– Kel qaraghym Dәriya, myna el-júrtyng qútty qadamyndy saghyna qarsy alady, otyraghoy, – degen qariyalardyng talap-tilek, ystyq yqylasyn qabyl alyp otyra sala ólenin bylay bastap ketushi edi Dәriya aqyn:

– Endeshe bismillә ashar, bismillә ashar,
Bilmeydi bismillәni keybir nashar.
Bismillә bir-eki auyz bizder ashsaq,
Perishte oryn alyp, saytan qashar.
Áuen degen nemene sala bermey,
Keng saray, kókiregim dala-jerdey.
Jer kelse adyr-kýdir mýdirmeymin,
Bәige alghan apta sayyn bala kerdey.
Ýirekting órge jýzer qasqaldaghy,
Sheberding jorghalaydy basbarmaghy.
Qarlyghyp qalmasa eken qayran dausym,
Aqqumen ýn qosushy em aspandaghy.
Qazaghymnyng qazynasy qara ólenim,
Aytyp jýrsin jalghastyryp jastar jaghy, – dep tógiltip kelip:

– Alystan keldim sabylyp,
Búlghyn ishik jamylyp.
Izdegen qalqa tabylyp, – dep qayyrushy edi. Sodan keyin:

– Endeshe, kógildirik, kógildirik,
Jarasar kók dónenge ómildirik,
Súraghany elimning óleng bolsa,
Jibereyin búlaqtay tógildirip.
Áriptesim kәneky kelsin beri,
Qabyrghasyn jibereyin sógildirip – dep әriptesine sóz marjanymen ses kórsetushi edi.

Úyadadan úsha ózining ójet-ótkirligin, aqyldy, zerek-zerdeligimen el kózine týsken aru aqyn Dәriya jas shaghynan janghan ottay jalyndap shyqqan edi. 13-14 jasynan bastap-aq óleng qúrap aita bastaghan aqyn sol shaqta auyldasy, aituly aqyn aghalary Aqymet Shәrәpi, Alqanbaylardyng da ýlgi-ónegesin qabyldaghan boluy kerek.

Aytys ólenderining alghashqy qarlyghashtarynyng biri әri bir egeyi Dәriya Túrysbekqyzy Qytaydyng Ile qazaq avtonomiyaly oblysynyng Shapshal audanynda Ile dәriyasynyng boyynda 1924 jyly dýniyege kelgen. Dәriyanyng atynyng «Dәriya» dep qoyyluy  da tegin emes. Áke-sheshesi Ile dәriyasynday yrysy mol, eline eleuli,  halqyna qalauly qyz bolyp boy jetsin dep yrymdap qoyghan sekildi. Olardyng armany qúdaydyng qúlaghyna shalynghan bolsa kerek, atsa aitqanday Dәriya eline eluli, halqyna qalauly suyryp salma aitys aqyny bolyp shyghady. Dәriya aqyn Alban – Qojbanbet – Qosqúlaqtyng qyzy. Qonyrbórik – tamagha jiyen.

Dәriya batauyshtyng 2-synybyna deyin ghana oqyghan. Ákesine qol-qanat bolyp, ýy sharuasymen ainalysyp oquyn jalghastyra almaydy. Bir jaghynan ol zamanda qyz balany oqytu jalpylasa qoymaghan kez ghoy. Keyingi kezderi auyl aqsaqaldary men kózi ashyq, kókiregi oyau adamdar búl turaly: «Shirkin-ay, Dәriya qyzymyzdy oqytsa, bilim alsa býkil Alty Alashqa ataghy jayylghan aqyn, jýlde bermes jýirik, el basqarar kósem, sóz bastaghan sheshen bolghanday eken», – dep ýlken ókinish bildirip otyratyn.

Dәriyanyng jýrgen jeri jyr-duman edi

Dәriyanyng kelin bolyp kelgen jeri – Alban elining Sýierqúlynyng Jarty degen balasy. Odan Tanatar, Tileuberdi, Qoshqar auylynyng kelini bolyp týsti. Nýsipaqyn Segizbayúly degen aghamyzdyng kelinshegi boldy. Segizbay әkemiz kedeyleu kisi eken. Dәriya jengemiz kelin bolyp týskennen keyin: «Kelinning ayaghynan, qoyshynyng tayaghynan» degendeyin sharuashylyghy shalqyp, qorasyna qoy, jelisine biye, órisine búzauly siyr bitip dýrildep tez kóterilip ketedi. Búghan býkil el riza bolyp aq batasyn beredi.

Dәriya aq kónil, ashyq-jarqyn, iman jýzdi, jyly lebizdi, biyazy minezdi, jýzine kýlki ýiirilip túratyn ay dese ai, kýn dese kýndey asqan súlu adam bolatyn. Kelisken orta boyly, tereng oily, qara qúlang shashty, tanaday jaltyldaghan qara kózi, didarynan núr tógilip túrghan erekshe әsem adam bolatyn. Men búl arada Dәriyany asyra maqtap, tym әserlep surettep otyrghanym joq. Býkil el-júrt, irgeles, auyldas, otyrghan әr últ halqy – qyrghyz, qazaq, tatar, ózbek, orys, dýngen, sibe barlyghy maqtaytyn. Atyn auzynan tastamaytyn. Aqyndyq ónerimen ýlken-kishini syilay biletin izet-qúrmetpen, ózi de qúrmettelgen eren túlgha. Al súlulyghyna sýrinbegen, tәnti bolmaghan azamat az shyghar.

Ol kisi Qytaydyng Múnghúlkýre audanyna kelin bolyp týsken kezde auylymyz Aqdala degen jerde otyratyn. Búl 1945 jyldan keyingi kezder edi. El tolqysyp-tolysyp túrghan, bay-kedeyi bilinbeytin. Oiyn-sauyq ýzilmeytin. Jazy-qysy birdey toy bolyp túratyn bir dәuren edi. Ýlkendi-kishili toy-tomalaq, shildehana kýzetu, domalaq toy, qyz úzatu, aujar aitu, jar-jar aitu, bastanghy jasau, toy bastar, mine, múnyng barlyghy aqyn Dәriyasyz ótpeytin. Ayauly halqynyng kónili kóterilip, ýlken ruhany lәzzat alatyn. Dәriyanyng jýrgen-túrghan jeri bәri-bәri de tamasha, duman bolatyn. Búl jyldary men bala edim, janadan mektep tabaldyryghyn attaghan shaghym. Toylar bolady, Dәriyany arnayy at jiberip shaqyrady. Auyldyng kәri-jasy qalmay barady, el jinalady, biz de ilesip baramyz. Ol kezde kino, televizor, radio, konsert, t.b. degender joq edi. Toy jasaghan auyldyng ortasynan taza kógal jerge kiyizder tóseledi. Dәl ortagha Dәriya bastatqan eki jýie әriptes kórpening ýstinen oiyp túryp oryn alady.

Kórermen ýlken shoghyr top qoraly qoydyng kólemindey oryngha maldas qúryp jayghasyp,  aytystyng bastaluyn asygha kýtip otyrady. Al Dәriyagha jaqyn oryngha Dәriyanyng qayyn sinlileri, auyldyng boy jetken qyzdary, odan keyin Dәriyanyng әjeleri, qayyn eneleri, qayyn atalary, auyl aqsaqaldary, toy jasghan auyldyng qariyalary, ýlken apalar, qúrmetti aghalar, jengeler, auyl azamattary ret-retimen otyrady. Búlardyng arasynda bala-shagha degen bolmaydy. Óleng aityp otyrghanda qúshaqtaghy bala qynq etip jylasa qariyalar zekip úrsyp tastaydy. Sonda, qysqasy qúlaqqa úrghan tanaday qybyr-sybyrsyz tynyshtyq ornaydy. Shirkin! Búl netken tәrtip, netken aqylaq. Al ekinshi jaqtaghy kóriniske keleyik: osy qyz úzatu toyynda arnauly eki-ýsh ýy tigiledi de, oghan tuyrlyq jabylmaydy. Mine, búl ýilerding ishinde boyjetken qyzdar men kelinshekter, keregening syrtynda jas jigitter, azamattar qalaghan әriptesterimen aitysyp jatady. Sóitip býkil ór Teketing kenestiginde qalyqtaghan ólen, Dәriyanyng dauysy úly Ýisin tauy men Hantanyr shynyna kóteriledi de  kete beredi, kete beredi...

Izbasar men Dәriyanyng aitysy

Qúljadaghy Ahmetjan Qasymy atyndaghy bilim júrtynda (gemnaziyada) Súraubay Qazybekov, Tileujan Saqalov, Esteu Nýsipbekov, Izbasar Qorabaev qatarly Múnghúlkýrening alghashqy týlekteri oqu bitirip qoghamdyq qyzmetterge qatynasqan edi. Izbasar Qorabaev erekshe ýzdik nәtiyjemen oquyn bitirip, tughan jeri Múnghúlkýre audanyna bólinip baryp inspektor, ortalau mektepting túnghysh qúrushylardyng biri boldy. Kóp úzymay әr últ balalary oqityn osy mektepting mengerushiligine (diyrektory) taghayyndalyp, úzaq jyl mindet atqarady. Men de qúrmetti osy ústazdarymnyng shәkirtterining birimin.

Izbasardyng bir ayaghy aqsaq edi. Jýrgende býktelip, beyne shottyng qazaqy qayqy sabyna úqsasa kerek. Izbasar tek ayaghynyng az ghana kemistigi bolmasa, kelbeti kelisken, kishipeyil, asa mol bilimdi әri aqyn jigit bolatyn. Dәriyamen audan ortalyghyndaghy bir toyda Serikbaydyng serik boluymen aitysyp qalady. Búl toyda audan әkimderi de tolyq bar eken. Sonda Dәriya:

– Ayttardyng jýrgen jeri Attyng tauy,
Ashylmas oqymasa jigit baghy.
Qúdaydyng qúdyreti qanday kýshti,
Ayaghy Izbasardyng shottyng basy.
Ásili ishten tughan aqsaq emes,
Azyraq sýtke kýigen taqym jaghy.
Asynqyrap artyq aitsam eger,
Ayauly azamattyng synar saghy.
Taghy talay aitysarsyz Dәriyanyn
Jolda týsip qalmasa til men jaghy, – dep tap bermede Izbasardy qyspaqqa alady. Sondaghy Izbasardyng bergen jauaby:

– Ras aitasyng mening atym «inspektor»,
Auzyma aitayyn dep bir is kep otyr,
Dәriya myna sózing ras bolsa,
Ýstinen aq tósinning bir iyiskettir!

Sonda Dәriya:

– Myna sózing ras bolsa,
Kónilge aitayyn dep bir is kep túr.
Oqyghan balalardyng tynyshyn almay,
Auyldan tynysh ketip, tynysh kep jýr! – dep jauap qaytarady.

Kósherbay men Dәriyanyng aitysy

Kósherbay Aljanbayúly – Múnghúlkýre audany Aqdala auylynyng adamy bolyp, ózi pysyq, sózge sheshen, kýldirgi, tәp-tәuir óleng aita alatyn, jýrgen jerin dyr-dumangha bólep otyratyn sauyqshyl seri, ózi myrza, kelbetti jigit bolatyn. At qúmar, bәige at esiginen ýzilmegen. Osynday erekshelikteri arqyly Ile, Tekes ónirine tanylyp, el auzyna ilingen azamat. 1949 jyly Qytay Halyq Respublikasy biylik qúrghannan keyin orynbasar auyl әkimi bolghan.

Kósherbaydyng ruy Alban elining Bozymnyng Taz degen ruynan. Sol kezde kedeylikting kesirinen bolsa kerek, dәl osy auyldan mal úrylary kóp shyghyp eldi zar qaqsatypty. Dәriya Kósherbaymen aitysqanda ruynyng úrlyghyn ólenge qosyp, Kósherbaydy jenip, jerge qaratqan eken. Sonymen sol auyldyng qarasaqaldary men aqsaqaldary bas qúrap әngimelesedi: «Búl is betimizge salyq boldy jigitter, búlay kete beretin bolsa bas kóterip jýruding ózi de qiyngha týser, tiylyndar aramdyqtan», – depti. Sodan bastap úrlyq pyshaqpen keskendey short tiylypty. Sondaghy Kósherbay men Dәriyanyng aitysy bylay bolypty.

Kósherbay:

– Ýkmetting qyzmetin istep kelem,
Jalqaulardy júmysqa núsqap kelem.
Dәriya, kórmegendey maqtanbaghyn,
Ejelden sening sabang pispek kórgen.

Dәriya:

– Bazardan bazar baryp tay alasyn,
Tayynnyng artyghyna shay alasyn.
Pispek kórgen sabanyng ziyany joq.
Shesheng óldi shelpektik may alasyn.
Kósherbay Aljanbaymen atyng júbay,
Kelipti eki shesheng talqan súray.
Jalqaulyq jaman dep jarmasyp-ap,
Astyqqa el jaryghan kelesing sen jarymay.
Biyeni jaz semirgen kýz qoymaysyn,
Jazandy aqyrette bersin qúday.
Jamandyqtan tiylyp tek jýrmesen,
Kelistirip tóbennen úrsyn Qúday.

Eken men Dәriyanyng aitysy

Eken Itjanúly – Alban elining Almerek balasy, Qúrman – Malybay bolady.

Mamandyghy múghalim. Ataqty әnshi, dombyrashy, seri jigitting biri bolghan. Mening bastauyshtaghy alghashqy ústazym edi. «Qalyng mal» siyaqty piesselardy auylgha, saharagha qoyyp, ózi bas rólderdi alyp somdaghan. Sol dәuirde eldi oyatyp mәdeniyetke, bilimge jetelegen aghartushy.

Eken alghash Aqdalanyng Qotyrqay, Taldysay mektepterinde, keyin audandyq qazaq bastauysh mektebinde oqytushylyq isteydi. Audanda qúrylghan oiyn-sauyq kýrjegine qatysyp sahnada Ásetttin, Aqan serining әnderin tamyljyta shyrqaghanyn etqúlaghymyzben estigenbiz. Tyndarmandarynyng qúlaq qúryshyn qandyryp, riza etushi edi.

Aqdalada istep jýrgen kezinde audangha kelip poshtadan múghalimderding jәne

basqa da qyzmetkerlerding jalaqysy men jazylghan gazetterin alyp baryp tarqatyp beredi eken. Sol barysynda súramsaq temekishilerge azdap gazet berip túrsa kerek (gazetke orap temeki shegetinderdi aityp otyr –Red). Gazet sany kemeyip, qoldaryna tiymegen song oqyrmandardan pikir shyghyp, búl is audandyq poshta mekemesining qúlaghyna jetse kerek. Nәtiyje de Ekendi shaqyryp alyp tekserip, qúiryghyna qazylargha dýre soqtyrsa kerek.

Eken:

– Zaman jyldan jylgha ózgerip jýr,
Qúlaqpen estigendi kóz kórip jýr.
Dәriya bir kalosh tauyp bergin,
Kaloshym ayaghyma keng kelip jýr.
Jabysyp nazymdy aitam jón biledi,
Dәriya tar kaloshyn bergeli jýr.
Tamsanyp talay jigit Dәriyagha,
Syrtynan del-sal bolyp sendelip jýr.
Dәriya kórmegendey maqtanbaghyn,
Ghashyq bop Dәriya maghan ólgeli jýr.

Dәriya:

– Ádemi aq almadan qyzyl alma,
Almagha qyzyghyp kózing salma.
Búl toygha ýmitpenen kelip qapsyn.
Ýiine jigit bosang bosqa bar ma?
Bitedi su jaghalay kókshe jalbyz,
Balasy Itjanbaydyng Eken jalghyz.
Kaloshyng ayaghyna keng kep jýrse,
Qayppayyng etikshi, Taneng ústa,
Bardaghy әkelerine qyrsau salghyz.
Balasy Itjanbaydyng Eken degen,
Astynda kók dóneni sekendegen.
Gazetin qazynanyng úrlap satyp,
Ekendi dýre soghyp ko...indegen.

Dәuitbek pen Dәriyanyng aitysy

Dәuitbek Ótebayúly – Qyzay elining Jolboldy, Qaramyq ruynan shyqqan ataqty әnshi, dombyrashy, sheshen, sauyqshyl, elge jaghymdy jaqsy azamat bolghan. Múnghúlkýre orta mektebi qúrylghan alghashqy jyldary tandalyp oqytushylyqqa ornalastyrylghan. Keyin audandyq Halyq ýkimetining kense mengerushiligin istegen. Dәuitbekting iskerligi men qabylettiligin bayqay bilgen Ile oblystyq úiymdastyru-kadrlar mekemesi ony ósirip 1950-shi jyldary  Ile oblystyq Halyq ýkimetining bas hatshylyghyna әkelip istetken-di. Dәuitbek Múnghúlkýrede istep jýrgen kezde aitysqanda, Dәriyanyng aitqany:

– Qyzay atam Jetisu, Jemeneyden auyp kepti,
Qayyndy talshyq etip sauyp kepti.
Jolboldynyng myrzasy, aty júrtqa mәlim.
Oqyghan balasy Ótebaydyng Dәuitbegi,
Shyndyqty jasyrghanymen jóni bolmas.
Dәuitbekke bir isten hauip ketti.
Ótebay eki jasta qatyn alyp,
Ysqaqty shanyraqqa mingizip tauyp ketti.
Adaspay ózi jaqsy bilgish kisi,
Búl isti etegimen jauyp ketti.

Dәriyanyng Aqymetke aitqanynan bir auyz

Aqymet Shәrәpy әigili aitys aqyny ghoy, jas kezinde Dәriyamen bir-aq ret aityssa kerek. Aqymet: «Dәriya ekeuimiz jerlespiz, Shapshaldyqpyz, agha-qaryndas bolyp jýreyik, – dep aitysty dogharghan eken. Dәriyanyng Aqymetke aitqanynan myna bir auyz:

– Aqymet jauap aittyng qarsy maghan,
Bastaudyng kózi biter arshylmaghan.
Búrynghy neler asyl búghyp jatyr.
Kóniling jaqsy eken janshylmaghan.
Sәbettin* jas úiymy sekildenip,
Minezing әlde qalay tarsyldaghan.
Dalagha shyghyp eding qaytyp keldin,
Oljannan tauyp kelgen salshy maghan?
Barynsha bar ólendi men aitayyn,
Búimyng osy bolsa bar súraghan.
Balasy Shәrәpiyding Aqymetim,
Minezing qyzyq siyaqty taqyletim.
Jasynnan oraq auyz tildi boldyn,
Bilmeysing ne bolaryn aqyrettin?!
Óleng quyp órli-qyrly shapqyladyn,
Siri bolyp tozghan shyghar taqym etin.
Sәbet» dep Kenes Odaghyn aityp otyr

Dәriya men Asylbekting aitysynan 

Asylbek:

– Súrasang mening atym Asylbekpin,
Bazardan satyp alghan asyl tekpin.
Jenuge seni aitysyp dayyn túrmyn,
Ózine qolym jetpey әreng jettim.

Dәriya:

– Ras aitasyng sen asylbeksin,
Kósheden satyp alghan asyl teksin.
Tek bolsang qatyndardyng dambalysyn,
Kóringen kózge shúqyp kótke tepsin.

Jarty elining kelinderinen Dәriya, Bóbek, Úlsha, Núrysh, Kýljeken, Kýlәy qatarly aqyndar men Núrjamal, Bәdijamal (Bәder), Ghanijamal, Janylqan syndy súlu qyzdar shyqqan eken. Sonymen sal seriler, sylqym jigitter búla auylgha keluge әues bolypty. Sondaghy auzynyng suy qúryp, tanday qaghyp tamsanghandaghy shyqqan el auzyndaghy óleng eken:

– Jarty atanyng aqyn kelinderi-ay,
Búralghan tal shybyqtay, qyzdary, kerimderi-ay.
Ile – Tekes, Kókqabyrgha Kóldeneng su,
Jigitteri Shapshal, Sýiding kórinder-ay.
Eline kelip miman bolyp,
Salt boyynsha kórimdigin berinder-ay.
Qazynaly qarttaryna sәlem berip,
Aytysyp-alysyp kelinderin jeninder-ay,– dep jyrlaghan eken.

Zúlqarnayyn men Dәriyanyng aitysy

Sol kezdegi Ile qazaq avtonomiyaly oblysynyng әkimi, aqyn Qúrmanәli Ospanov, qasynda audandyq orta mektepting oqytushysy aqyn Zúlqarnayyn men Mәlik Ájiyin bar 1961 jyly jazda qyzmet babymen Aqdala auylyna barghanda Dәriya men Zúlqarnaydy arnayy aitystyryp ólenin tyndap, Dәriyagha joghary bagha bergen eken. Al, Dәriyany ayaghyna aq shoqay tartyp, bau baylap, soqa aidap jýrgen jerinen aldyryp: «Auyl ashanasynda uaqytsha istep túrsyn, keyin kelgen shtattyng bireuin alsyn, – dep auyl әkimderine tapsyryp ketipti.

Zúlqarnayyn:

– Qúdaghy jylatatyn, júbatatyn,
Ózinning keremet qoy qúdyretin.
Kóginde kólbendese kógala ýirek,
Mening de qarshygham bar ildiretin.

Dәriya:

– Men seni jylatpasam juatpaymyn,
Ólenge taudan aqqan búlaqtaymyn.
Ólennen jaza tayym qúlap qalsan,
Men seni jas bala dep uatpaymyn, – degende Zúlqarnayyn: «Balyq óleng bilesing be?» dep búltaryp qashqalaqtap túryp ketkenmin», – deushi edi.

Mine, aqyngha, aitys ónerine qúrmet degen osy ghoy.  1950-jyldary Halyq әkim, Qaysar, Izbasar әkimder de talay ret Dәriyanyng ólenin tyndaghan eken.

Ataghy Alty Alashqa sharlaghan, tәnir tandayyna syilaghan tabighy daryny bar, әielding qara tili, halyqtyq tilge bay, tariyhqa jettik, sheshendik tilding semseri, aqpa-tókpe aqyn Dәriya, kesteli til, kemel oi, sheberligimen sol zamana sahanasynda saltanat qúrdy.

«Dәriya aitysady, toygha keledi eken» degen sybysty estigen sol tónirektegi qazaq bitken ishken asyn jerege qoyyp júmyla attanyp barady. Qúmartyp tyndap qúlaq-qúryshyn  qandyrmay tynbaydy. Dәriyanyng óleninde bauyraghysh tilsim kýsh bar. Ol aldyn ala josparlap-jobalap, qattap-jattap aityp kórgen emes.

Aytystyng aqtan-geri Dәriyanyng suyryp salma tap-bermedegi tapqyrlyghy, jol-jýieden ótip, basym oryngha kóterilip otyratyn bilimdiligi, sayp-qyrandyghy tyndarman kópshilikti siltidey tyndyryp úiytyp tastaytyn.

Halyq múrasyn qadyr tútatyn Múnghúlkýrening Úzynbúlaq auylynda túratyn kóne kóz – Omar,  Ábijan, Meterbay syndy ardaqty aqsaqaldar men audan ortalyghyndaghy Abay, Qanap, Áten, Qayym qatarly el aghalary múndagha deyin Dәriyanyng ólenderin jatqa aityp keldi. Olar: «Biz Dәriyany maqtap emes, Dәriyamen maqtansaq bolady», – deydi.

Aytsa aitqanday-aq, Dәriya ólenderi dәndi de, mәndi, nәrli de әrli edi. Qoryta kelgende, Dәriya jaqsy minez, jarasymdy qylyq, keremet dauys, kelisti kelbetimen halqymyzdyng kónil tórinen syily oryn aldy. Biraq qazaq әdebiyeti tarihynan oryn ala almay qalghany ókinishti-aq?! Sózimizding sonynda:

Úly ýisin tauynyng qúshaghynda er jetken,
Zor dauysymen ór Tekesti terbetken.
Tamyry tereng ata múra, asyl qazyna,
Qazaqtyng qara ólenin seldetken,
Jenilip kórmegen eshkimnen,
Dәriyada sóz joq kem ketken,
Qúrby qaytsa obal bolar dep,
Áriptesterine asyl óleng tendetken, – dep dogharghymyz keledi.

Eskerte ketetin bir jәiit mynau:

Ótken ghasyrdyng 1950-jyldarynyng orta sheninen tilden erik ketip, moyynserik, kooperatsiyalasu siyaqty újymdyq fermalary qúrylyp kýndiz-týni bitpeytin auyr óndiristik enbek nauqany jýrilip, toy azayyp, óleng joghaldy. Osynyng zardabynan aqyn Dәriya da búl ónerden qaghys qaldy. Sondaghy Dәriyanyng aitys ónerimen ainalysqany ne bәri 10-neshe jylgha jetpeytin uaqyt qana. 1961 jyldyng sonynda aqyn Dәriya otbasymen Qazaqstangha qonys audaryp ketken. Qazir aqynnyng kózi әli tiri. Almaty oblysy, Rayymbek audanynyng «Qaqpaq» auylynda túrady. Biyl aqyn Dәriya Túrysbekqyzy 90 jasqa tolady.

Ánuar QASYMÚLY,

Qúljada shyghatyn «Ile gazetinen» dayyndaghan Álimjan ÁShIMÚLY. 

Eskertu: Búl maqala 2014 jyly jazylghan, aqyn Dәriya Túrysbekqyzy 2020 jyly 95 jasyndy Rayymbek audanynyng Qappaq auylynda qaytys bolady.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1256
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 1984
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 2026