Atam qazaqtyng «Ár elding salty basqa, iyti qara qasqa...» degenin, «El basqa, biylik basqa, bir-birin qaramasa...» desem qalay bolar eken dep oilanyp otyrym?! Óitkeni, biyliktegilerding jәne iri baylardyng bir jerge-elge baruy bólek te, jay halyqtyng baruy mýlde bólek qoy! Analardy qarsy alushylar ayaghyn jerge tiygizbey qolpashtaydy, sondyqtan týgel jaghdaydy tipten bilmeydi de, bayqamaydy da, kórmeydi! Al mynalardy, yaghni, óz betimen jýrgen kópshilikti olay qarsy alatyndar joq, sondyqtan óz kýnin ózi kóredi. Biraq, kópshilik dep beker aityp otyrghan joqpyn, óitkeni, biylikting týsinbeytin bir nәrsesi – naghyz halyqtyq qarym-qatynastyng osy kópshilik arqyly qalyptasatyndyghy! Myng jerden assambleyalar, halyqaralyq úiymdar t.b. ashyp «Biz keremetpiz, әlemde joq halyqtar dostyghynyng jasampaz-zerthana-úyasymyz...t.b.» dep qansha jerden jar salsanda bir kýnderi, bir auylda, keshe ghana qúda-jegjat bolyp aralasyp ketkender últaralyq týrde qyrylysyp qalghanda, «búl balany kim taptygha» úshyraytynynymyz da sondyqtan!   

Elimizde, ekonomikalyq jaghynan óte paydaly turizm salasyn barynsha damytugha mýddelimiz, alayda, onyng damityny da at tóbelindey biyliktegilerdin, baylardyng anda baryp, mynda baryp, hahalap iship-jeuinde emes, osy kópshilikting әreket-әseri, barys-kelisi ekendigin týsingen dúrys-au!

Keyingi kezde ózbek bauyrlarymyzdyng ómirding әr salasynda qol jetkizgen jetistikteri turaly az aitylyp jýrgen joq. Myng ret estigenshe, bir ret kórgen jaqsy degendey, biyl әdeyi óz betimshe baryp, aralap qaytudyng sәti týsti (oghan Baqyt R. aghanyng «...sen basqa jaqty qoy, osy kórshilerge baryp kelshi, sosyn jolsapar esebindi tiyisti oryndargha jetkizemiz...» degen sózi de týrtki boldy). Almatydan turistik firmalardyng әr adamgha súraytyn qarjysyna óz betinshe barsan, kem degende eki adamgha baryp qaytqangha tura sol aqsha molynan jetetindigine aldyn-ala qanyq ekendigimdi aita ketuime de bolady (әriyne, sonshalyqty qymbat yrdu-dyrdu-shoulargha qúmar bolmasan).

Sonymen, kórgen-estigenderding jaqsy-jaman jaqtaryn termeley otyryp, barlyq әlemdegi júrtqa bylay da belgili keremet jәdigerlerdi-qúrylystardy tizbeley bermey, «jaqsyny ýiren, jamannan jiyren» degendey ózimizde kezdesetin kemshilikterding orynyn qalay toltyru turasyndaghy oilarymmen bólise ketsem esh oqasy joq shyghar.

Kólik-logistika jәne tazalyq mәselesi

Bauyrlas elding bas qalasy Tәshkenge baru joldary jetkilikti ghoy (tikeley qatynasty әue, temir jol, avto...), sonyng negizgi biri retinde «Jibek Joly» (búrynghy Chernyaevka) ótu ornyna Shymkentten baru asa qiyndyqtar tughyzbaydy. Biraz uaqytym bolghan sebepti ataqty Saryaghashta bir-eki kýn demalsam degen oimen jarnamalardaghy adresterding birimen habarlasyp edim, jas jigit «kelinizder, qonaq ýige tura arzan baghagha alyp keletin tanys taksisterimiz de bar...» dep qúraq úshyp jatty. Shynymen de solay, biraq, bir ókinishti jeri sauyqtyru oryndary keminde bes kýnge qabyldaydy eken, әreng degende ýsh kýnge kelistik. Mening oiymsha ondaghylar qansha kýnge bolsa da, tipten jarty kýn bolsyn, qabyldaugha dayyn boluy qajet (kelushilerde әrtýrli jaghdaylar bolady). Saryaghashtan «Jibek Jolyna» baru da qoljetimdi, ondaghy aqsha aiyrbastau, tamaqtanu t.b. kópshilik oryndary әli de bolsa janartudy, tazartudy, janghyrtudy qajet etedi desem qatelespeymin (aldyn-ala aitsam kórshilerde әldeqayda taza, jaqsy).

Kedennen ótu adam kóp bolsa birtalay uaqyt ústaydy, al negizinen qyzmetkerlerimiz tәrtipti kórindi. Tәrtipti búzatyn sol ary ótushiler, kezek saqtamay ýimeleu, artyq sózder, kelensiz qylyqtar...

Ózbekstan jerine óte salysymen kórinetin sýrensiz jaghday retinde qayyrshy-satushy lolylar men key taksisterding qylyqtaryn aita ketken jón. Bizde de osy mәseleni jenuimiz kerek-aq! Ásirese, ózimizdegi tym jalmandap mazandy alatyn taksisterdi bir jónge keltirgen abzal, әriyne, olargha da qoyar kinә joq, sonysymen nәpaqasyn ajyratyp jýr! Alayda, týse qalghandaghy elding bet-beyne-imidjining ózi de osydan qalyptasady, olay bolsa, biylik sol taksisterdi týgel esepke alyp, bir topqa jinastyryp, tәrtipke keltirip, baqylaugha alghan dúrys bolar edi (Ýlken mәsele, onday izgi is bizding әdetimizshe burokratiyagha úshyryp, shtat kóbeyip, kerisinshe әser etip baghany kóterip emes, óz-ózin qamtamasyz etetindey jaghdayda boluy tiyis! Mysaly, әr beketterde taksisterge 200-300 tengeden sypyryp, adam tauyp berip jýrgen «posadshikterdi» kóresin, olay bolsa biylikting de alary sol mólsherden aspauy jón...). Búl jerde negizgi aitpaghym (jolaqy, serviys), әsirese, sheteldik turisterge ynghayly bolu ýshin, bar jaghday jasalar edi.

Búnda taksy jaldaghanda aldymen barlyq jaghdaydy bilip alynyz, әitpese, aparghan son, «men ol baghany bir jolaushygha aitqam, sizder mynanshasyzdar, pәlenshe tóleniz...» dep túryp alady (әriyne, barlyghy emes, ishinara sondaylar kezdesedi). Otyrghyzghansha asty-ýstine týsip, mingizip alghan son, kózqarasy ózgerip shygha keletinder de bar, jalpygha tәn pendeshilik dýnie ghoy! Týngi kezde baghany artyq aitsa, bilip túrsan, dúrys-turasyn aitsang saudalasqangha eshkim renjimeydi, bir-eki jerde «ózderindikine bylay bagha, bizge qymbatyraq aitqandaryng bauyrlaspyz degenge jata ma...» dep keybireulerge saudegeri bolsyn, taksiysi bolsyn, әdeyilep әzil-qaljyny aralas úrsyp qoyghanym da bar. Búnda aitpaqshyday, «turistik polisiyany» da kezdestirdik, bar tuyndaghan qiyndyqtardy solargha aitsang bolady.

Jalpy alghanda bauyrlastarymyzda kólik mәselesi jaqsy jolgha qoyylugha bet búrghany bayqalyp túr: Tәshken-Samarqan baghytyna poezdben bardym, meninshe, aldaghy uaqytta olardyng sandaryn kóbeytetin bolar. Samarqandtan Búqaragha taksy jaldap, jogharyda aitqandarymyzdyng birazyn bastan keshiruge tura keldi. Búqaradan Tәshkenge avtobuspen jýruding sәti týsti, avtobustyng aty avtobus, biraz sharshaysyng da.

Qala ishinde marshruttyq avtobustar toqtausyz jýrip túr. Tәshken metrosy óte ynghayly, óte arzan jәne student-oqushylardyn, t.b. qarapayym júrttyng sýiikti de, qoljetimdi kóligi ekeni dausyz (kóptegen milliondaghan sumgha ýirenip qalghan basymyz, temir tiyndy osynda kórdik).

Bizdegi qúrdymgha ketken ýlken bir problema jol boyy, qalalardaghy dәrethana bolsa, onda eldi-mekender jaqyn bolghandyqtan onday qysylys asa bayqalmaytynday, asa jii bolmaghanmen әr-jerden aqyly, taza «hojethanalardy» bayqadyq (degenmen kópshilikke arnalghan tegin hojethanalaryn kóbeytken dúrys shyghar).

Ózbekstannyng qay qalasynda bolsyn, kóshe-aula tazalyghy bizge qaraghanda jaqsy ekeni birden seziledi, kózge úrady. Ertengi uaqytta shaghyndau auyldarda aulasyna qosymsha kóshening ortasyna deyin sypyryp jýrgen jas әielderdi de bayqadym...

Qúrylys-arhiytekturasynda erekshe talgham bar, týngi Tәshkende qydyryp jýrip, uәzirlik-ministrlikting ainalasyn, manyndaghy birneshe qydyru alandaryn týgeldey kórdik deuge bolady. Ayaq joldargha tóselgen tas tósenishter (asa qymbat mәrmar, plitalar ghana emes ortasha baghadaghylardy da, dúrystap, sәnimen ornalastyrsang erekshe mozaika qúrastyrugha bolatynyn bayqaysyn. Sәndi, jaqsy kónil syilaydy), subúrqaqtar, әriyne gýl men týrli ósimdikter erekshe jaqsy әser etedi. Ár qalada ortalyqtan búrylynqyrap shaghyn, tar kóshelermen jýrer bolsan, qaptaldardaghy týrli jemister bauda ósip túrghanday! Átteng dep, búrynghy Almatyny eske aldym...

Kózge týsken jalpy ekonomikalyq ózgerister

Kenesting kýpisinen birge shyqqan, bauyrlas elder bola túryp, osy ózbek-qazaq arasyndaghy ekonomikalyq jaghdaylar turaly týrli sózder jetkilikti-aq, oghan sebepker elderding alghashqy tәuelsizdik jyldardaghy diktatorlyq jýie basshylarynyng әseri ekeni sózsiz. Onyng ishinde, «...sening adamdaryng bizding elde júmysta; Óz elin satyp otyrghandarmen qalay birigersin; Balasynyng balasyna deyin ketken shetelge qaryzdar; Bizge salynugha tiyis avtozavod biyliktegiler para súraghanyna baylanysty qashqan eken...» t.b. tolyp jatqan týrli sózder el arasyndaghy bauyrlastyq qarym-qatynastardyng ornauyna ong әser bermegeni anyq. Qalay bolghanymen qazirgi kýndegi Ózbekstannyng qazba baylyqtardy satugha baghyttalmaghan (altyn eksportynan basqa) damyp kele jatqan kәsiptik ekonomikalyq әleueti sezilip túr.

Eldegi avtopark ózderi shygharghan sebepti әjepteuir janarghan, qoly jetken adamdar «qymbattau, biraq ózimizdikin alamyz» desedi. Shygharatyn mashinanyng tek qúrastyru ghana emes, kóptegen bólshekterin ózderi jasaytyndyqtary óte ýlken jetistik! Bizdegidey eski-qúsqy joq, «qaytsende Reseyding kóligin minesinnen...» de qútylghan. Joldar, ýiler qarqyndy týrde salynyp, jóndelip jatyr. Bir tanqalghanym Samarqand ortalyghyndaghy kópir-jolayryqty qytaylyqtardyng salyp jatqany boldy, kim bilsin, sayasat bolar. (Búl jóninde biraz adamdardan «Qytay tau jaqtaghy kórshilerindi bar jaghynan baghynyshty etti, sender she jútyludan qoryqpaysyndar ma» dep súraghan da edim, habarsyzdau, ekiúshty týrde jauap berdi...).

Búrylys, tar kóshelerge búrylghandaghym el túrmysyn kóru bolatyn (ýi-qorshau, aulasy aiqyndap túrady ghoy), túrghyndardyng basym bóligi kópten beri qalalyqtar ekendikterin aitty. Osy jerde bizding qazaqtyng ýidi jekeshelendirilgen kezdegi onbay útylghany taghy eske týsti. Bizdegi qalalyqtardyng týgeldey derligi basqalar edi ghoy, auyl qazaghy ýilerin týkke túrghysyz baghagha satyp, keyde bosqa tastap ta, sendelip-urbanizasiyamen qalagha aghylghanda olar ondaghy ýilerin aspandaghy baghamen satyp, ayaq asty bayyp ketkendigi de úmytylmas soqqy edi...

Saudagha ejelden beyim halyq qoy, Tәshken-Samarqan-Búqaranyng «Chorsu t.b. kóterme-jayma bazarlarynan ne kerek bolsa tapqandaysyn. Ózbekstannyng ózi shygharghan tovarlarynyng baghasy әldeqayda arzan, al sheteldik zattar sol Almatymen shamalas. Jenil ónerkәsip tovarlarynyng týrlerin kórip, ishkiyim shyghara almay otyrghan ózimizge eriksizden kýiinesin. Gur-Amiyr, Registan siyaqty jerlerding bәrinde tamaqtanugha, sauda jasaugha týgeldey jaghday jasalynghan. Ádemi talghamdaghy, últtyq naqyshtaghy týrli pyshaqtar, әshekey búiymdaryn t.b. soghatyn ústa-sheberlerding enbekteri sýisindiredi.

Múnda kez kelgen jerde temeki satylmaytyn bolypty, alghyng kelse arnayy «vino-vodochnyi» dýkenderdi izdeysin. Jalpy alghanda, bizdegidey temeki búrqyratqandar azayghan, әlde, nasybaygha kóshken ba...

Kólikte ketip bara jatyp qaraghanda, ainaladaghy týrli bau-baqshanyng mәueleri kóz tartarlyq, qorshalghan, kýtimi jaqsy. Qatardaghy adamdardan jerdi kim iygerip, qalay menshiktenetini jәne qarjylay kómek-subsidiya, nesiyeler turaly súrastyrghanymmen, mardymdy jauap ala almadym, әiteuir, «fermer bolam degenderge ókimet jer beredi...» degennen aspady. Egis alqaptarynda qol enbegining de ýlesi әzirge kóp ekeni bayqalady. Shóldi aimaqtarda jer asty sularyn búrghylap shygharyp, paydalanu jaqsy jolgha qoyylghan. Aryqtar jýiesi tamasha kýtimde, ainalasy aramshóp, qoqystan tap-taza! Negizgi tamaqtary bolghan song ba eken, әlde Ýkimet kómek-qarjy kórsetedi me, biday-úndy syrttan alyp otyrghanyna qaramastan nan baghasy bizderden arzan, al et biraz qymbattau.

...Turizmdi damytudaghy taghy bir ýlken mәsele tamaqtanudy úiymdastyru desek, búnda onday qiyndyqtar joqtay! Tәshkendegi alyp «Besqazan» palau ortalyghynda bir mezette bes jýzdey adam tamaq iship otyr degenmen kelushini mýlde kýttirmeydi. Aynalasy 15-20 minuttyng ishinde tapsyrysyndy tәmamdap beredi. Bir quantarlyghy, elde «beshbarmaq» iydeyasynyng aldynghy orynda ekendigi boldy, palaugha qosa zyr jýgirgen úl-qyz dayashylar (olardyng tabystary qalay ekenin súray almadym) «qazy salayyq pa, óte dәmdi, jenizder...» dep qoyady. Osy jerde úmytpay túryp aita keteyin, «beshbarmaq» (atauyna et dep talaspay-aq qoyalyq, bylay da belgili ghoy) bizding eldi jarnamalap jatsa, sony damyta týsuimiz kerek-au! Eng qyzyghy, ózimizde, әldebir jerlerge kire qalsan, «myaso po-kazahskiy» dep sorpagha et pen qamyr salghan kóje-taghamdy alyp keledi emes pe?! Búl mýmkin, «naryn» bolar, biraq et emes qoy! Sondyqtan, et degende kәdimgidey etti (beshbarmaq dese dey bersin) aitalyq, kórsetelik. Bireuge jaghar, bireuge jaqpas (әsirese sheteldikterge), bas-ishek-qaryn-qarta jәne jua túzdyghy, airan-qatyq-qúrt degenderdi bólek qoyghan dúrys. Kim qalaghanynsha qosyp alsyn.

«Beshqazandaghy» qonaqjay jandardyng kórsetuimen, ýlken qazandarda palaudy qalay dayyndaytyndaryn da kóruding sәti týsti...

Osy jerdegi sózimizdi qyrghyz preziydentining «...Bizder, óz-ózimizben talasyp jýrgende ózbekter ydys-ayaqtan bastap aviasiya jasaudy iygeripti...» degen sózining shyndyq ekenindigin aitumen ayaqtasaq bolady.

Turizm jәne arhiytekturalyq múralar

Búqara men Samarqandta kóptegen (kózime týsip ajyratqandarym Germaniya, Kanada, Japoniya, Beligiya, Chehiya әriyne Resey, Qytay...t.b.) elderding turisterin kórip, keybirimen til jetkenshe sóilesip te kórdim. Olardyng bәrin búnda tartyp túrghan adamzat tarihyndaghy qaytalanbas jәdiger dýniyeler. Orta ghasyrdan jetken Islam arhiytekturasynyng sóz jetpes jauharlary! Ol keremetterdi janghyrtyp-janartyp, óz qalpyna keltirip el iygiline jaratyp otyrghan Ózbek biyligine búl jóninde qansha maqtau, rahmet aitsang da artyq bolmaytynday! Búl jerde janghyrtu-restavrasiyalardyng sәtti shyqqany Gur Amiyr, Registan, basqa da kóptegen meshit-medrese, qújyra-múnara t.b. ghimarattardyng alghashqy qalpy týsirilgen fotosuretterding saqtalyp jәne ony sheber qoldanghan jóndeushilerding (kóbine ýsh injener-arhiytektor adamnyng aty atalady) ghajap enbegi der edik. Osy jәdigerlerding ishinde qazirgi uaqytta týrli suvenir t.b. zattar satatyn dýngirshekter úiymdastyrylghan, bir jaghynan qarasang ersileu kóringenmen, bir jaghynan qarasang kelushiler men satushylargha tiyimdi de. Mysaly, ózim de Aqsaq Temir kesenesinen qoldan jasalghan qanjar satyp aldym (әiteuir, syrghyma-shabadannyng týbinde edi, Tәshken-Almaty poezdymen qaytqanda kedenshiler bayqamady).

Aqsaq Temir búnda tabynu-kulitke ainalghan túlgha ghoy, ol turaly ne aitady eken dep әdeyilep, oryssha-ózbekshe aghyp túrghan giyd-kórsetushini jaldadym, onyma mýlde ókinbedim de, tarihty jap-jaqsy aityp shyqty! Biraz súraqtar da qoydym, al eng basty manyzyn keyinirek aitamyn.

Tashkenttegi Tóle By keshenine barar aldynda (internet kartalar sayrap túr ghoy, solay bolghanmen) jergiliktilerden ol jer qayda desem, kóbi bilmedi, al «Qardyghash Biy-әuliye» deseng týgeldey derlik biledi, pir tútady. Kesenening kýtimi jaqsy, shyraqshylar ózbekshe-qazaqsha aralastyryp, týsinikti sóileydi, kelushilerding deni qazaqtar. Ziyarat qabyl bolsyn!

Osynday tamasha dýniyelerdi kóre otyryp, ózimizding key tirlikterimizge kýiindim de: 550 jyldyqtyng aldynda kóne Tarazdy arnayy baryp kórgen edim, arshylyp jatqan ghajap dýniyelerdi sholyp, «shirkin-ay, osynsha qarajat shygharyp jasalynyp jatqanda bir keremetke ainalsa eken...» degen tilegim bolyp edi. Búl joly kórip, aralap shyqqan son, kóptegen «әttenderdi» de bayqaysyn. Jalpy alghanda alang jaqsy jasalghan (elding әr oblysynan tartu retinde salynghan dýniyeler de bar), kóshe jaqty boylay ornalasqan qazirgi týrli mekemeler búrynghy shyghys órkeniyet-arhiytekturasyna negizdelip, eskerilip salynghan ghimarattar ainalagha sәn berip túr, Kóne Tarazdyng arshylghan ýstinen salynghan kópirler, jabylghan shatyrlar da aspan astyndaghy muzey derliktey jaqsy әser qaldyrady, asyqpay aralaysyng (eski qalanyng sonsha tómen týsip ketkenine tang qalasyn! Búqarada 10-15 metrge deyin terendegi qala oryndary bar, al myna Kóne Tarazdy Sovet dәuirinde qasaqana kómgen...). Sonday tamasha jerdegi ortagha saghattary bar múnaranyng qansha qajeti baryn týsinbedim. Osy batysqa elikteuding qansha qajeti bar edi, әlde «London nado uviydeti...» dep lepirgen әldebir sheneunikting iydeya-Biyg-Beni me?! Sholu múnarasynyng kóterilu-liftisining de qúrylysqa qosarlasa salynghany jәne tóbesine qondyrghan «qytay pagodasyniki» siyaqty «qalpaghy» da týsiniksiz. Maqúl delik, lift kerek ekeni anyq, alayda, sony Tashkentting telemúnarasyndaghyday ishine tyghyp, syrtyn ejelgi dýniyege úqsatyp keltirse qalay bolar edi desenshi! Keyingi kezde Týrkistangha jóndeu-janghyrtudan keyin barmaghan edim, bolghan dostar, kesene aldyna su kóshe jasapty desedi. Ol nege kerek bolypty, shól dalagha Venesiya ornattym degen maqtanysh-danghaza ýshin be, al sonda onysy sol aradaghy topyraqtyng gidrogeologiyalyq jaghdayyna qalay әser etip túr eken qazir? Kim zerttep kóripti, topyraq moru, otyru-tómendeu bastalsa she?..

Keyingi kezde bir bayqaghanym, osy janghyrtu-qúrylys júmystaryna basqa mamandyqtaghy basshylar kóp aralasyp, «әp-әdemi әn edi, saqau kelip býldirdinin» kerin keltiredi. Sondaylargha atam qazaqtyng «shymshyq soysa da qasapshy soysyn» degenin aldygha tartqym keledi. Sonymen, «samolette úshyp kele jatyp, maketin salfetkagha syza salghannan» bastalghan búl ýrdis, biyliktegilerding óz atyn-ataghyn shygharu ýshin qoldanatyn eng bir súrqiya deytindey tәsiline ainalyp, kóp jerde onday «ghajayyp óner tuyndysy-shedevrler» el auzyndaghy kýlki-anekdottargha ainaluda. Naghyz ghylymgha sýienbegen son, solay bolady da (aytpaqshy, qazirgi qaptaghan «ghalymsymaqtardyn» búnda qatysy bolmauy tiyis).

Ózbek-qazaq әzilderi

Búqaradan qaytarymda jekemenshik qonaqýiding iyesi (búnday qonaqjaylar әjepteuir arzandau), búryndary Almatyda oqyghan, ýlken kisi, keshke dastarhangha shaqyrdy (tegin be dep qaljyndap qoydym, kýldi...). Birtalay adamdar jinalyp qaldy, týnning bir uaghyna deyin kókshaydy soraptay otyryp, ómirding san-salasyn qamtyghan әngime soqtyq (bir ýlken aqsaqaldyng «sender bizdi bauyrymyz degenmen, bizge jogharydan qarap, orysty jaqsy kóresinder, tym orysshylsyndar» degeni jýregimdi uday ashytty, әiteuir, mingirlep: «qazaq sizderge qaraghanda teperishti kóp kórdi ghoy, asharshylyq, atu-asu sonyng әseri әli arylmay keledi» dep aqtalghanday boldym), biraz sharshay bastaghanda bitpeytin ózbek-qazaq әzilderi bastaldy. Olar, «sender Shynghyshanmen birge Búqardy jaulaugha kelgensinder» dese, jeniletin men be: «eee rahmet aitpaysyndar ma, sender sonda kelgenderding úrpaqtarysyndar ghoy, tәjik pen sarttyng emes» dep kýldirdim. Qarymta retinde, ...qazaqtyng ózbek dosyna «jýzimdi bir jegende jýzin jeydisi», ózbekting balasyna «qozoq әkәnning atyn tilime bayla degeni», ashanada tamaqqa aqsha súraghan ózbekke qazaqtyng «әy qaydan bileyin, bizge kelgende jatasyndar ghoy ýiimizde kýndeletip, sonyng biri eken, ee tanyp shaqyrghan ghoy dep qaldym degeni» siyaqtylardy jiberip qoydym. Olar da qalyspaydy! Bireui «onyng bәri belgili ghoy, shyndyghynda kórshi Shym-Taraz-ontýstikti qoyshy aralaspyz ghoy, Sizder sonau Almatydan arysyndar, sol kezde de baylanys boldy ma eken ә» dep qaldy.

Ayttym: Orys imperiyasymen sauda qyza bastaghan uaqytta Omby-Semey-Ystyqkól keruen joly bizding Taldyqorghan jerinen ótken. Ómirde ótken oqighalardy estigileriniz kelse, atalarymyz kóptegen keruen basylarmen tanys-tamyr bolghan. Qazaqtyng osal jerin biletin qular: «O bәleneke, ózinizge arnayy búryldyq» dep Búqardyng sol kezdegi supermodadaghy alashapanyn jauyp, úl-qyzdargha tәtti, aina-taraq siyaqty ony-púnylaryn syilyqqa úsynsa, riza bolghan atalarymyz bir at mingizip jiberedi eken.

Óz atamnyng atasy jas kezinde bir keruen basymen dos bolyp, Búqargha talay barghan, alghash barghanynda sauda jasamaq bolyp aidap barghan jýz (endi qazekemning asyryp aitatyny da bolady, mýmkin jýz bolmaghanmen 20-30 bolyp ta qalar...) jylqyny bir taza araby aighyrgha aiyrbastap, sonsha mal ornyna sympityp jalghyz arghymaqty jetektep kelipti. Áytkenmen sol aighyrdy jergilikti biyelerge qosqannan ataqty bәige bermes jýirikter de tughan (sonyng biri «Qara aighyr» atty әngimeni jyrgha qosqanym da bar). Sol babalarymyz birde Búqarda keruen basy әbden syilaghan qonaqtan «Keruensaraygha» qaytyp kele jatyp, jigitterine: «әy myna sarttardyng kók shóbi men kýrish botqasy әbden ishti keptirip, qaryndy ashyrdy-au, soyyndarshy ana baytaldy, bir adam siyaqty tamaq isheyik» depti (tyndaushylarym kýlmey kórsin)...

...Atamnyng әkesining inisining 16-17-degi kezi eken, birde ýlkender sapargha shyqqanda «qalany kór» dep birge ala ketipti. Jetip ornalasqan song balagha, «sen attardy qarap osynda otyr, búnda úrylar da kóp bolady, eshqayda shyqpa adasyp ketesin, keshke bar qyzyqty kórsetemiz...» dep, ózderi sharualarymen ketipti. Balanyng aty bala, zerikken bolar, әldebir kórinisti qyzyqtap jýrip, shynymen adasyp ketse kerek. Ary jýrip, beri jýrip, silesi qata bastaghanda kóshede bir kisiler «keliniz, tamaq ishiniz» dep shaqyrypty. Kirse qaptap otyrghan kisiler, «eee búlar as berip jatyr eken ghoy» dep oilaghan qazekeng jayghasyp alyp, әkelgen tamaqtaryn sogha berse kerek. Ábden toyghan son, rahmet aityp shygha berse, bireui «aqshasyn tóle» dep jibermeytin kórinedi. Ondaydy úqpaytyn balang jigit júlqylasyp qalady, taghy bir-ekeui kelip salyp-salyp jibergende, ondaygha shydamaytyn qazaq «o әkennin» dep әlgilerding bireuin alyp-úryp, bireuin jaqtan qonjityp, qoyshy naghyz tóbelesti bastapty. Kelip qalghan saqshylar tútqyndap, zyndangha aparyp tyghyp qoyypty.

Keshke taman oralghan aghayyndar balany tappay zyr jýgiredi, ertenine taghy joq, sóitip әbden sasqalaqtap otyrghanda kelesi kýni saqshylar alyp kelip, bәri jylap kórisipti. Ne bolghanyn súrasa babamyz: «...qaydan bileyin, eki kýn zyndanda otyrdym. Qasymdaghylardan aqyryndap súrasam, «qazy erteng sot qúrady, sosyn ne bolaryndy aitady» dedi. Qaru asynghan saqshylar, dedektetip alyp bardy, qazy aqsaqal kisi eken, aldymen bireulerden súraq aldy. Sóitsem men tóbeleskender eken, aityp jatyr meni jamandap. Sodan keyin meni súrady, bar shynymdy aittym, «...shaqyrdy kirdim, berdi jedim, boqtady men de boqtadym, úrdy men de úrdym...». Ony estigen qazy ata әbden kýldi de, analardan qayta súrady, «myna balagha ashanagha kir degendering ras pa, birinshi úrghanyng ras pa...» dep, sosyn týsin suytty da analargha úrysty: «Áy aqymaqtar, búl qyr qazaghy onday tamaq ýshin aqsha tóleu degendi bilmeydi! Ózderine de bireu barsa eshqashan aqsha súramaydy da, baryn berip tegin kýtedi. Bilmey túryp nege birinshi úrasyndar? Ózderindi jauapqa tartam...» dep edi, әlgiler shyryldap bәrimizden keshirim súrap, jalyna ketti. Olar ketken son, qazy ata, qal-jaghdayymdy, kórgen jerlerim turaly biraz súrap, saqshylaryna aparyp salyp, tuystaryn tauyp berinder...» dep tapsyrdy...

...Álemge әigili Búqara zyndany jaqsy týrde, shúnqyr-bólmelerge adam maketteri qoyylyp, qalpyna keltirilgen. Búqar әmiri zamanyndaghy әskery kiyim ýlgileri, qaru-jaraq týrleri týgeldey qoyylghan. Sol zaman sheberleri qúighan mys zenbirek, pilte myltyqtar, sadaq-aybalta, qylysh-qanjar, nayza-shoqpar t.b. bastap, 19 ghasyrdyng ortasyndaghy Resey arqyly kelgen nemisting shtykty shtuserleri, «qazir qoldansang da bolady» deytindey jaghdayda kóz tartady. Búl keshendi asyqpay aralap jýrip, babamyzdyng jogharyda bastan keshken oqighasy eske týsip, eriksizden ezu tarttym...

Últtyq kod

Bizding atam qazaqtyng «Ózbek óz agham...» deytinin osylar qanshalyqty biledi eken degen de oigha qalasyn. Shyndyghynda kelgende «92 bauly ózbek» degenimizben, bizde de, olarda da kezdesetin ru-taypalardyng qaysysyna jatatyndyqtaryn ilude-biri bolmasa, bilmeydi de. Sony qajetsinbey-aq, týrki halyqtarynyng ishinde barlyq jaghynan Týrkiyeden keyingi, ózbek degen aituly últqa ainalyp otyrghany qazir anyq dýnie der edim.

Aldynghy basshynyng kezindegi bar týrkining jetistigin ózine iyemdenuden búl kýnderi aryla bastaghandyqtaryna qatty quandym. Aqsaq Temir basyndaghy gidting «...Temirlan bar týrkining maqtanyshy, kóptegen elderdi azat etushi...t.b.» degen túrghyda sóileginine quanyp ta qaldym. Úlyqbek ovservatoriyasynda jәne basqa aituly jerlerde osynday jaghday qalyptasyp kele jatqan siyaqty (Ovservatoriyagha qarap túryp, eriksizden ózinning týrki ekendigine maqtanasyn!). Múraghat-arhivte de bolyp, ózimdi qyzyqtyratyn qújattarmen tanysudy súraghanymda, meni ózderine belgilep, «kelseniz tolyq kómektesemiz» degenderinen de jylulyqty sezindim. Bir tarihshy ghalymmen biraz sóileskenimde qazaq-ózbek tarihynyng bólinbestey ortaq ekenin aityp jatty. Ózi Kenesaryúly Syzdyq súltan turaly birtalay derektermen de tanys eken, «keremet, bar týrkining bostandyghy ýshin qaytpay soghysqan ghajayyp batyr...» degenine kóp rizashylyq bildirdim. Poezdben Zeravshan ózeninen ótip bara jatyp, sol kezdegi basqynshylyqpen kelgen otarlaushylarmen bolghan shayqastardy eske ala otyryp, osynshama jerdi basyp ótken orys soldattarynyng ólermen-jankeshtiligine tanqalatynymdy da jetkizdim.

Qazirgi keybir ghalymdar arasynda eldi «Ózbekstan» emes, «Týrkistan» dep atasaq degen de úsynys-pikirler bar eken (Jana iydeya emes qoy, degenmen, bar týrki birligine orys pen qytay jibere me?!. Onyng ýstine Ózbekstan Búqara-Hiua-Qoqandtyng biriguinen shyqqanmen Týrkistan ataluy ýshin kem degende Qazaqstan men Qyrghyzstan qosyluy kerek qoy! Bar týrkige ortaq Týrkistan bizde, olay bolsa, mening oiymsha, ortaq astana da osy boluy kerek! Al ol óte qiyn dýniye, geosayasat bolsyn, ishki biylik bolsyn oghan qúlyqsyz. Qarapayym halyqqa kelsek, әriyne, atam qazaq aitpaqshy «teng tenimen, tezek qabymen» dúrys qoy! Resmy emes orystyng kóptegen shovinistik kózqarasyn, qanshama «bauyrmyz-dospyz» desek te, kýndelikti kórip jýrmiz...

Antropologiyalyq jaghynan kelsek týrine qarap búndaghy elding parsy jәne týrkilik ekenin birden ajyratasyn, alayda, kýndelikti tirshilikte onday bólinu mýlde joq! Barlyq elding basyn qosyp otyrghan ózbek tilinde barshasy sóileydi. Resey pablikterinde «Búqara-Samarqandta tәjik pen ózbek tili qatar jýredi» degenin óz basym bayqamadym. Ras, qazaq ekenindi bile qoyyp, oryssha sóilep ketetindikteri de bar, biraq olary bizdegidey kýndelikti «qajettilik» emes, jay kýnkóriske kerek zat dengeyindegidey qoldanysta (onyng ýstine ishki týisikterinde aghayynym Reseyde jýr-au deytindey oilary bar siyaqty). Jastardyng aghylshyngha shyn qúmar ekendikterin kóp jerde bayqadym.

Búndaghy tatar, úighyr t.b. ózderi aitpasa ajyrata da almaysyn. Qazaq ta solargha úqsap ketkendey. Biraq, qazaq qayda bolsyn qazaq qoy, bir taksis kókemiz, «Tәshkendegi elding 80% qazaq» dep saldy. Elin súraghanymda «Dulatpyz, ata-baba salt-dәstýrdi qatty ústaytyndyqtaryn aityp, tipti, Tәshkenning sol qazaqy audanynda, qalanyng basqa da birtalay bóliginde, senbi kýnderi barlyq kafe-restorandar bizdiki...» degendey biraz әngimesin shertti. Poezda sóilesken bir әieli qaraqalpaq, mosqaldau qazaq jana jeke kuәliginde últ jazylmay, tek «Ózbekstandyq» degen belgi bar ekenin kórsetti. «Qaraqalpaqta әli de bolsa jartysy qazaq qoy, qazaq mektepteri bar ma?..» degen súraghyma kýmiljinkirep, azayyp qalghanyn aitty.

Kez kelgen ózbekti alsang әiteuir, Qazaqstanmen bir qatynas-baylanysy bar bolyp shyghady (keyining tuystary bar, keyi júmys istegen, oqyghan t.b.). Qazaqstangha kelip júmys istedim degenge kelsek, bizdegi keybireulerding ondaygha múryn shýiire qaraytyndyqtaryna, kerisinshe kez kelgen adamy kóp memleket ózine valuta qoryn tolyqtyra týsetindikten artyq júmys qolyn syrtqa shygharugha mýddeli ekenin týsindire ketuim dúrys bolar. Sóileskenderimning Qazaqstan turaly jaman aitqandaryn asa estimedim (mýmkin qonaqjaylyqtyghy), kerisinshe, «óte bay, qatty damyp kele jatqan elsinder» degendey túrghyda maqtanqyrap sóileydi...

Jalpy alghanda ózbek eli últ bolyp qalyptasqan, birtútas el dep tolyqtay aitqanymyz ondy, dúrys. Jastary óte izetti, qoghamdyq oryn, kólikke kire qalsan, birnesheui úshyp túryp kim bolghanyna qaramastan ýlkenderge oryn beredi. Qaytys bolghan әkә men qazirgining sayasaty bolar, qaugha saqaldy, sholaq balaqty, qaragha oranghandar degenderdi kórmeysin, jastardyng kóbi әdemilep «fransuzsha qyrynu» tәrizdi saqal qonggha әues. Ýlkenderding kóbisi әdemilep ortasha saqal qoyady, bir ókinishti jeri búrynghyday shapan men әdemi últtyq kiyim kiygen әielderdi kóre almaysyng (әiteuir, qúday ondaghanda ashyq-shashyq jýrgen әiel zatyn kórmeysin, kóbi últtyq naqyshqa jaqyndau, kóilek-dambal kiyedi). Onysyna, biz shapan-kamzolgha jete almay jýrsek, olar bar dýniyesin әdeyi saqtamay, naghyz últtyq nyshan-koloritti joghaltyp alghanynday teristeu ókinishti-syny kózben qaradym...

Azken Altay

Jetisulyq

Abai.kz