Mәskeude oqyp jýrgenimde, ótken ghasyrdyng sekseninshi jyldary, sabaqtan qoly bosaghan studentter bas qosyp, sayasatty әngime qylyp, daulasamyz. Baltyq jaghalauy elderinen kelgen latysh, eston, litvalyq jastar qalghan 12 odaqtas elderding studentterine qaraghanda sayasatta ozyq túrdy.

Birde әngimelesip, ózimshe pikir talastyryp otyrghanymyzda bir student: «Qazaqtar, Orta Aziya halyqtary Kenes Odaghynan tәuelsizdik aluy kerek», - degeni.

Tóbemizden jay týskendey boldy.

Ol kezde bizde onday týsinikting auyly alys bolatyn.

Aramyzdaghy raykomnyng balasy yrshyp týsti: «Mynauyng - dúshpandyq, Kenes Odaghy - bizding Otanymyz, Mәskeu - Otanymyzdyng jýregi. Qayda jýremiz, qayda oqimyz desek eriktimiz. Oqu, emdelu, jolda jýru demalu – bәri tegin. Barlyq últ bir ananyng balasynday tatu-tәtti ómir sýrip jatyrmyz.

Bәrimiz - bauyr, tuyspyz. Elimiz, jerimiz bir, sonda qalay, kimnen tәuelsizdik alamyz? - dedi yzalana. Bәrimiz ony qoldap, jamyrap latyshqa dýrse qoya berdik.

Ol ýndemey qoya saldy. Aytsa da, týsinbes edik. Bizder - qyp-qyzyl komsomoldar  bolatynbyz...

1989 jylghy 23 mamyrda Mәskeu qalasynda KSRO halqy deputattarynyng birinshi siezi bastaldy. Tikeley efirden bir minutyn da qaldyrmay qarap otyrdyq.

Siezdin  alghashqy kýninen Baltyq jaghalauy elderi tәuelsizdik jóninde, Armeniya men Ázirbayjan Sumgayttegi qandy qyrghyndy aitsa, Gruziya kinorejisseri

E. Shengeliya - sol jyldyng 9 sәuirindegi Tbilisiydegi oqighany, litvalyqtar – Vilinustegi kóterilisti, KSRO–nyng zymiyan sayasatynyng betin ashyp arpalysyp jatsa, bizding qazekender - jym-jyrt, «Jeltoqsan oqighasy» bolmaghanday.

Siezd bitip barady, janymyzdy shýberekke týiip taghat tappay kýtudemiz.

Songhy kýn.

Ýmit ýziluge jaqyn. Jo-joq.

Songhy minutta M.Shahanov jarq etti.

Múhtar agha sóilep túr. Mәskeu qalalyq telearna teleoperatory kamerany Qazaqstannan kelgen deputattargha búryp qoydy.

Bizdin  deputattardyng týr-týsi búzylyp, auyzdary jybyrlap, Nazarbaev týrinen zәrin shashyp, E. Rahmadiyev ornynan túryp ketip, qolyn siltep auzy jybyrlap  M.Shahanovqa qaray qoldary erbendep, júdyryqtary týiilip aiqaylap, jantalasyp jatsa, bizding túla boyymyzda ózimiz aityp jetkize almaytyn bir búla kýsh kernep, jeltoqsanda kómusiz qalghan jastarymyzdy joqtap, kózimizden jas parlap túrdy...

Búl -qayghy-qasiretting kóz jasy

Elge qaytyp, tәuelsizdik ýshin kýresti jalghastyru kerek ekenin týsinip, Otanymyzgha bir kýnde jinalyp jolgha shyqtyq...

1989-1991 jyldar arasynda Selinograd qalasynda jastardyng belsendiligi óte joghary boldy. «Parasat», «Jeltoqsan», «Azat» qozghalystarynyng tәuelsizdik ýshin jýrgizgen jankeshti isterin aityp jetkizu mýmkin emes. Almatyda sheruler úiymdastyrugha ashtyq pen sayasy aksiyalar ótkizip, Oraldaghy orys kazkchestvosynyng úiymdastyrghan ylanyna toytarys beruge qatysqan erlikteri – ata-babamyzdan qalghan ruhtyng kýshtiligin bildirdi.  1991 jyly Almatydan habar keldi.

Erten, yaghny 16 jeltoqsan kýni Tәuelsizdik jariyalanady degen. «Parasat», «Azat», «Jeltoqsan» qozghalystarynyng belsendi mýsheleri bir ýige jinalyp teledidargha telmirdik.

Bәrimizding boyymyzdy:  Qazaq KSR-nyng jogharghy kenesindegi «Deputattardyng jartysynan kóbisi ózge últtar, olar tәuelsizdigimizge qarsy dauys beretin shyghar» degen ýrey biylegeni bar. Biraq, Qazaq SSR ning jogharghy kenesi halqymyzdy Tәuelsizdigimen qúttyqtaghanynda, biz bir-birimizdi qúshaqtap, jylap túrdyq... Búl quanyshtyn, baqyttyng kóz jasy edi.

Búl - ýsh ghasyr boyghy ata-babamyzdyng bostandyq ýshin aqqan qany;

Alash kósemderining qúrban bolghan asyl azamattarymyzdyng Jeltoqsanda basy jarylyp, shashy júlynghan jastarymyzdyng ansaghan Azattyq tany edi ghoy! Sondyqtan, bir jaratushy tәnirden, jalbaryna tilerim halqymdy ózgege qúl qylyp jylata kórmese eken!

1986 jylghy jeltoqsan qazaqty oyatty.

Toghaybay Núrmúratúly

Abai.kz