Basy: Andysu

Jalghasy: Qyrghyn

Jalghasy: 

1916 jyly tútas Alban eli tarihynda esten ketpes eleuli eki oqigha bolyp ótti. Búl jóninde әlemdik dengeydegi  qazaq prozasynyng alyp shyny, úly klassik jazushy Múhtar Áuezov ózining «Qily zaman» atty enbeginde shymyrlap túrghan shyndyqtyng betin aiparaday ashyp, kórnekti de kórkem tuyndy qaldyryp ketti. Sondaghy úly oqighanyng biri, Alban elining qasqaya qasarysyp soldatqa bala bermeuining saldarynan, el basylarynyng Qaraqol týrmesinde ayausyzdyqpen qyrghyngha úshyrauy bolsa, endi biri Aqjelkenning songhy shaqyrghan aramza jinalysyna barudan ýzildi-kesildi bas tartqan, qazaq tarihynda ózindik orny bar, boljampazdyq qasiyetke iye. Hangeldi batyrdyng jetinshi úrpaghy Diqanbay batyrdyng aulynda bolghan qandy qyrghyn men «Aqtórenin  atyluy» dep atalyp ketken әngime.

Qaraqol týrmesindegi qyrghynnyng sәl aldynda nemese 1916 jylghy tamyzdyng sonynda, el aspanyna ayaqasty ýiiriligen qara búlttyng qalay auaryn bile almay, arysy jaziraly Asy jaylauynan berisi jol-jónekey Shelek, Sógeti ónirlerinen qotaryla kóshken Alban ata balalary Narynqol, Kegen, Shonjynyng ontýstigindegi Ýisin tauynyng quys-quysyna kelip, osynda búrynnan otyrghan bauyrlaryna qosylyp, auqymdy baghyp, uaqtyly panalap túrghan bolatyn. Ashanoqy, Qaljat, Bódeti siyaqty shekaraly aimaqty mekendegen Albannyng aghymsary, shaja degen eki bolys eli aldy-arttaryna qaraylap, jaghdaydy baqylap oryndarynda qozghalyssyz otyrghan edi. Sol jyly jazda el qúlaghyn elendetken  «El jastarynan qaytsede soldatqa  bala alady eken. Jastardy jasyryn týrde tizimdep jatypty» degen qaghytpa qauset, shyndyqqa ainalyp, bir kýni qasynda úighyr jigit tilmәshi bar, jiyren  qasqa arghymaqqa mingen, qazaqtar «Aqtóre» dep atap ketken, últy orys, Bukybalovtyng balasy, Oyaz Aqjelkenning senimdi ókili, shekara boyyndaghy eki bolys elden әskerge bala almaqqa keledi. Aldymen Bódetide otyrghan Aghymsary bolysyna kelip, júrt aldynda patshanyng búiryghyn oqidy. Sosyn aq patshany auzynan aq kóbigi aqqansha arly-berli kópirte maqtap, qazaq bolystarynyng Qaraqolda týrmede otyruy әste patshanyng búiryghy emes, múnda azdap týsinispestik bar, mýmkin jaqyn arada olar da týrmeden shyghyp qalar dep kópke ótirik kýlip kólgirsidi. Júrttyng kýpti bop jýrgen kónilin sәl basqanday bolyp, sóz sonyn ala qaytsede soldatqa bala almay qoymaytynyn, «Onan da ózdikterinnen tizimdetinder, sender onsyzda shekarada otyrsyndar. Senderding balalaryng resmy týrde ókimet soldaty bolady. Qazirshe osynda qarulanyp, qaru atudy ýirenedi. Ári shekarany kýzetedi. Patshadan soghysqa kelsin degen arnayy búiryq bolmayynsha, soghysqa attanbaydy», – dep, bir-birine qayshylau sózderimen týsindirip dilmәrsidi. Búl sózge elding atqa minerleri ishtey kýdiktenip, ne derlerin bilmey ekiúday bolyp, eshkim de lәm dep auyz ashpaghan son, qu týlki «Aqtóre» jinalystyng jalghasyn ertesine qaldyrady. Ertesi kýngi jinalghan el aghalary, týnimen oilasa kelip shygharghan shyn sheshimderi me? Joq osylay soldatqa bala bere túrsaq, bizding qolymyzgha myltyq tiyedi, qaru tiyse qoryqpaymyz degeni me? Ol jaghy dýdәmәl, әiteuir Aqtóremen kenese kele, bir ýidegi ýsh-tórt er balanyng bireuin soldatqa alatyn bolyp kelisedi. Sonymen: Túrlybek, Sәlibay, Asylbek, Raqymbay... syndy, jalpy sany on jeti azamatyng tizimdigi alynady. Isining sәtti bastalghanyna ishtey riza bolghan Tóre jinalys ayaqtala bergende: «Osy әsker alu turaly erikti pikir aitatyndar bar ma?» – dep súrap qalady. Otyrghandar ishinen menireu tynyshtyqty búzyp, orta jastau shamasyndaghy bir kisi: «Mening aitarym bar. Aytudan sәl keshigip qaldyq dese de, ardan attap aitpay kete almaymyn. Biz óziniz aitqanday shekara aimaghynda tynysh jatqan elmiz. Biz soldatqa bala bermesekte shekarany búrynnan qorghap kelemiz. Dәl qazir shekaragha tónip kele jatqan jaudy kórmedik. Eger kelip jatsa biz dayynbyz. Sondyqtan qazir biz soldatqa bala bermesekte bolady. Patshanyng Reseydi qorghay alatyn qúdireti bar dep senemin. Patsha ómirden óitkenshe miniske at, soyysqa mal dese jón bolar edi», – dedi. Biraq otyrghandar ishinen eshkim tis jaryp ne olay, ne búlay dep lebiz qatpady. Búl adamdy boyyna toghytqysy kelmegen kerbez Tóre, súraqty jauapsyz qaldyrdy da, tek: «Sen kim bolasyn?» – dep súraydy. Sonda Túrghymbay bolys: «Búl kisi bizding bolysytyqtaghy ataqty bay Almanov Shәkbay degen adam», – dep, Shәkbaydyng jauap beruin kýtpey jauap qaytarady. Tóre de kitapshasyna Shәkbaydyng aty-jónin dereu týrtip qoyady.

Sol kezde shynymen de Shәkbaydyng myng bas qoyy, jýz jiyrma iri qarasy bolghan eken. Jinalys ayaqtala bere, tanertennen beri týnerip búlttap túrghan kýn sarqyrap qúiyp kep beredi. Onysyz da zorgha shydap otyrghan el, japa-tarmaghay attaryna qonyp asygha-ýsige auyldaryna qaray shapqylay jóneldi. Tópelep túrghan jauynnan jasqanghan Aqtóre qonaghasyna baratyn shaja bolysyna bara almay, Túrghymbay bolystyng bastauymen sol auyldaghy Qúttybay degen kisining ýiine týsedi. Sol kýni týsten keyin. Búralqy, Qaliybek degen eki inisimen óz aulyna qaytyp bara jatqan Týrkebay degen mergen kisimen kenesu ýshin, Shәkbay Almanov olardyng aldynan tosyp túrady da jýzdesip qayta sәlem berip, ýiine qonaghasyna shaqyrady. Keshte shay iship bola bergende, Shәkbaydyng ýlken úly Áteybek esikten sary qasqa toqtyny kóldeneng tartyp Týrkebaydan bata súraydy. Týrkebay batagha qolyn jaya bergende, Shәkbay:«Týke, sәl sabyr etiniz. Búl mal sizding qonaghasynyz ekeni ras, endi bir jaghynan búl januardy qúday jolyna atap Qúdaydan aq tileu tilesem degen oiym da bar. Ayyp etpeseniz batanyzdyng sonyna tileuine jet, degendi qosa ketinizshi!» – deydi. Biraz antarylyp baryp, Týrkebay batasyna «tileuine jet!» degen sózdi qosyp betin sipaydy. Shәkbaydyng Týrkebaydy jaqyn tútyp senuining sebebi de bar edi. Óitkeni, Qasym degen kisining tórt әielinen tórt úl qalghan eken. Ol tórt úl: Balta, Qylysh, Qiyaq, Tanat dep atalady. Shәkbay sol Qylysh atasynan tarasa, Týrkebay Qiyaq atasynan taraydy. Yaghni, eki tuyp bir qalghany. Qonaqtar keshki asqa otyrghanda, Shәkbay bala-shaghasyn otau ýige shygharyp jiberip, tek ýlken úlyn alyp qalady da, qonaqtargha ishke býkken qúpiya syryn aqtaryp: «Býgin bolysymyzdyng elding obalyna qalyp, jas bozdaqtarymyzdyng qanyna ortaq bolghaly otyrghanyn kórdiniz, Týke. Aqtórege men ghana pikir aitqanym bolmasa, qoryqqandarynan eng bolmasa meni qoldap birde-bir pende dybystaryn shygharmady. Aq patshanyng qazaqqa qylghan qiyanaty az ba? Albannyng algha shyqqan azamattaryn týrmege toghytyp otyrghany anau, sony ne bolady? Ol jaghy taghy belgisiz. Nesine senip, kimnen opa kýtemiz? Osylardy oilay kelip, erteng shaja bolysyna baratyn Aqtóreni Qasannyng (jer aty) ker jolyndaghy qalyng tobylghydan tosyp, atyp tastayyq. Aqyrette sonyng kýnәsin óz moynyma alamyn», – dedi. Oilamaghan jerden aitylghan myna sózdi estigende, esi shyqqan balasy otyrghan ornynan úshyp túrdy da: «Áy, әke, búl ne degeniniz? Býgin siz bir orysty óltirgeninizben erteng qaptap kelgen orys kýli auyldy qyryp tastasa ne betimizdi aitamyz? Sonda elge jaqsylyq jasayyn debedim dep aqtala alasyz ba? Múnynyz jaramaydy, men qosylmaymyn. Rayynyzdan qaytynyz!» – dedi, ótinip.

Shәkbay da alghan betinen qaytpaytyn sertine berik, ózine myghym  adam edi. Tabanda: «Áy, balam, men saghan maldyng biyligin әldeqashan bergenmin, jannyng biyligi Tәnir qolynda, elim ýshin sheyt bolsam bolayyn», – dep, bala sózin әrige úzartpay toytaryp tastady.

Shәkbaydyng Týrkebaygha senetin taghy bir sebebi: Týrkebay jaugha shapqan pәlendey batyr bolmaghanymen, qolynan myltyghy, belinen qoramsaghy týspeytin, ózi býrkitshi, qúmay tazy jýgirtip ang aulaghysh, qarayghandy qalt ketirmeytin qas mergen adam bolatyn. Joly da, jóni de bólek kózining qarasy men aghynday jaqyn adamgha, ne derin bilmey biraz uaqyt oy qúzyna batyp otyrghan Týrkebay sәlden keyin: «Shәke, oilanatyn uaqyt, kenesip otyratyn kenshilik  joq. Sen aittyn, men kestim. Boldy, qúday addymyzdan jarylqasyn! Búl salpang qúlaq sheginen asyp shekteusiz ketti. Osy jerde toqtasyn. Qalghan elge kesirimiz tiyip ketpes ýshin isti bitirip qaramyzdy batyrayyq», – dedi.

Onsyz da keler-keter kesirge manadan beri oy toghytyp otyrghan Shәkbay: «Jә, Týke, kýnde ashylyp qaldy, aida jaryq eken. Tamaqtan song sen eki inindi jiberip týnimen aulyndy kóshirt. Mende auyldy ynghaylayyn. Eki auyl birge kóship, Qúnanshabystan ótkendegi Mazardyng (Qytay jaqtaghy jer aty) bas jaghy – Qonaqay ózeninen bizdi tossyn», – dedi.

Keshki kelisilgen uaghda boyynsha kýn arqan boyy kóterilgende, ekeui Qasannyng ker jolyndaghy top-top tobylghynyng arasyna kelip bekinip, Aqtórening jolyn tosty. Arada sýt pisirimdey uaqyt ótkende, ajaly aidaghan Aqtóre men tilmәsh ker joldy ilbip kerlep kele jatqany kórinedi. Kókten tilegenin jerden berip, osy orayda Týrkebay әldeqashan oqtap qoyghan myltyghyn qoltyghyna aldy da: «Qúday, ózing keshire  gór! Býgin búny men joghaltpasam, erteng búl kóp adamnyng qanyn ishedi», – dep ishtey kýbirlep, massany basyp qaldy. Jalma-jan Aqtóre de arghymaqtan qúlap týsti. Oqtyng qaydan shyqqanyn anghara almay jan jaghyna jaltaqtaghan tilmәsh dirildep-qaltyrap: «Mende jazyq joq. Aghataylar meni ata kórmenizder! Jalynam sizderge!», – dep eki qolyn tóbesine qoyyp otyra ketti. Shәkbay men Týrkebay olardyng qasyna kelgende, Aqtóre әldeqayda jan ýzip ketken eken. Tilmәshting eki qolyn artyna qayyryp baylady da, atyna mingizip, erge tanyp baylap tastady. Óli jatqan Aqtórening bylghary sumkasyn aqtaryp, keshegi tizimge alynghan azamattardyng aty jazylghan qaghazgha qosa birneshe paraq oryssha jazylghan qaghaz jәne bir dýrbi tauyp aldy. Qaghazdy tabanda týgelimen kýidirip tastady da dýrbini ózderi  aldy. Sosyn keri qaytyp Shәkbaydyng júrtyna kelip, tilmәshti mamaghashqa tanyp baylap: «Bódeti men Qaljattyng suyn birge ishken, tegimiz bir qazaq, úighyr tuys-ek. Sende jazyq joq. Sol ýshin sening janyndy ayadyq. Anau aramza  laghynetti attyrghan men Almanov Shәkbay. Atqan adam – Tәjiúly Týrkebay mergen. Ólgen tórening súraushysyna, kórgenderine ótirik qospay anyq aitqyn. Múnyng ólimine ózge eshkim kinәli emes. Eshkim bilmeydi de. Erteng egerde ótirik qosyp beykýnә halyqtyng obalyna qalsan, kelesi ólim seniki bolady. Aytpady deme?!» – dep, Shәkbay myltyqtyng auzyn tilmәshqa ýsh mәrte jalatyp, attaryna qondy. Suyt jýrispen ertesi kýni tang sәride Qonaqay ózeninde kýtip otyrghan auyldaryna aman-esen kelip qosyldy.

Ozbyrlargha qarsy erlik istegen eki azamat Ýisin tauynyng teristiginde Qújyrtay degen jerdi meken etken Demeu aqalaqshy basqaratyn Semey aulyna kelip, Jaydaqbúlaq degen jerdegi bir ýngirge  jýkterin týsirdi. Semey asa bauyrmal, turashyl darqan kisi edi. Arada birer kýn ótken son, Shәkbay men Týrkebay, Semey zәngige (mәnsәp aty) sәlem bere keledi. Ári Aqtórening jiyren qasqa arghymaghyn er toqymymen syigha tartady.  Qonaq bola otyryp, bastan ótken bar әngimeni býge-shigesiz bayandap, endigi tirshilikting ne bolary turaly kenes súraydy. Ekeuining erligine sýiingen Semey qart Týrkebaygha Qiyaqtysay degen jerden qystaulyq jer beredi. Al Shәkbay óz qalauy boyynsha, Tekeske «Qyzylkýrege) Naqsybek aqalashynyng (mәnsәp aty) aulyna kóship ketedi.

1917 jyldyng basynda aq patshany taghynan taydyryp, bolishevik ókimeti qúrylghan son, әskerden qashqan soldattar men bosqyn bop bosyp ketken búqarany, búrynghy óz mekenderine alansyz qaytyp keluine bolady degen qauly shygharady. Osy qaulyny esty sala Shәkbay sol jyldyng kýzinde Qytaydan qayta kóship, ózining qonysyna kelip ornyghady. 1918 jyly Shәkbaydyng qayta kóship kelgenin estigen Bukybalov, Qaljat nachaliniygine aryz jazyp: «Mening balam tek búiryqty oryndamaq bolghan. Beykýnә óltirildi. Sondyqtan Shәkbay men Týrkebay degen qazaqtar maghan qazaqsha  qún tólesin. Eger qún bere almasa, qangha-qan, jangha-jan alaman!» – dep pәle salady. Osy aryz boyynsha nachaliniyk, aghymsary bolysy Túrghymbay men shaja bolysy Isany mekemesine shaqyrtady. Búl mәseleni eki bolyspen aqyldasa kelip, Shәkbaydy bes jýz túyaq qoy qún tóleytin etip jyghyp, Túrghymbaydy búqarasyn dúrys basqara almaghan adam retinde, bolystyq mansabynan alady. Uaqtyly eki bolys eldi Isa basqaratyn etip bekitedi.

Aqyn Kódekting bir óleninde: «Bódetining júmysy Isagha baryp tireldi» dep menzegeni osy jaghday bolatyn. Bolystyqtan qalghan Túrymbay, nachalinikting tapsyruy boyynsha, bir kýni eldi jiyp Shәkbaydyng bes jýz túyaq qoydy tóleuin aqyldasady. El ary-beri aita kelip, aqyry búl qúndy Shәkbaydyng ózi tólesin degenge keledi. Manadan beri sabyr saqtap, ózin zorgha tejep otyrghan Shәkbay, sonda otyrghan ornynan úshyp túryp: «Talay-talay tarlandarymyzdyng qanyn jútqan aq patshanyng aram shoshqasyn óltirtkenim ras. Ei, Túrghymbay sol Tórening elge istegen ozbyrlyghyn nege aitpaysyn? Qún tóleu kerek bolsa, aldymen Bukybalov qazaqqa qún tólesin deuing kerek edi ghoy. Albannyng atylghan qanshama azamatynyng qúnyn qay orys tólepti? Oi, onbaghan ynjyq neme! Qazaqsha kelisemin degenine bola qaldyng ba? Tumay shókkir әljuaz! Bar, ait úlyghyna. Aldymen Bukybalov qún tólesin. Men sodan keyin tóleymin. Aq degeni alghys, tәk degen qarghys qayran Qayshybek bolysym-ay! (Túrghymbaydyng әkesi) – dep yzagha bulyghyp kózine jas aldy.

Osynshama auyr sózdi búryn-sondy estimegen Túrghymbay da, ashu shaqyryp: «Oy, eldi býldirgen sary shayan!», – dep, ornynan túra bergen de, ashugha mingen Shәkbay, Túrghymbaydy  qamshysymen  bir-eki tartyp jiberip, atyna mingen boyy ýiine qaray shaba jóneldi. Jolda jayylyp jatqan qoydyng ishinen bir qara bas toqtyny ilip aldy da, esigining aldyna kelgende, әlgi toqtyny tikesinen tik túryp: «Ey, Tәnirim, meniki qate bolsa, býgin meni al. Mening janymdy almasang Túrghymbaydy al!» – dep, bauyzdap jiberip, ýiine kiredi de býk týsip jatyp qalady.

Osy jaysyz jaghdaydy estigen Isa bolys, bir kýni qasyna auyldyng aituly aqsaqaldarynan bir nesheuin ertip, Shәkbaydyng ýiine kelip, kónil kóteretin qyzyqty әngimeler shertip, ashuyn basatyn aqyl-kenester aitady. Ángime dýkeni qyza kele: «Áy, Shәke, bizding búrynghy baghynyp kelgenimiz de sary orys bolatyn. Býgin onyng taghyn tartyp alyp, ornyna otyrghan patsha da sary orys. Demek, ókimetting aty ózgergenimen zaty ózgergen joq. Qayda barsang da qazannyng qúlaghy tórt degendey, Qytaydaghy qazaqtar da qaqpaqyldyng tasynday birese ana qytaygha, birese myna qytaygha baghynyp otyrghan joq pa? Sodan zarezep bolghan bauyrlarymyz qayta kelip taghy da sary orystyng uysyna týsip otyr. Sonyng biri mine ózinizsiz. Qargha qarghanyng kózin shúqymaydy ghoy. Ádiletsiz iske amalymyz bar ma? El ýshin, elding amandyghy men keleshek ýshin istegen erliginizge, bizde, Qúdayda riza. Sondyqtan sizge týsken auyrtpalyqty júrt bolyp júmyla kótereyik», - deydi, Isa bolys. Sonda Tekebay degen qart qisyndy sózding qiiyn qiystyra ketip:

– Jaraydy bolys. Men elu túyaq qoy atadym, – deydi.

– Mende elu túyaq atadym, – dedi.  Jeksembi degen kisi:

– Mende elu túyaq, – dedi Qúttybay qariya.

Artynan ile-shala qolyn kótergen Duanbay degen adam da eliu túyaq qoy beretinin aitady. Sosyn basqalarda shama-sharqynsha kómektesip, qúngha beretin mal sany ýsh jýz túyaqqa jetip jyghylady. Er synalar sәtte, elding eldigin kórip, ishtey riza bolghan Shәkbay qalghan eki jýz basty ózi beretin bolyp tarqasady. Az kýnnen song bes jýz bas qoy jinalyp, zastapqa aidap aparylady. «Shәkbay qylmyssyz» degen qaghaz beriledi. Biraq taghdyrdyng jazuy ma, joq, oqys jaghday ma, ol jaghy bir Tәnirge ghana ayan. Osy oqighadan eki ay ótkende, kenetten Túrghymbay qaytys bolady.

Búl shyndyqqa tarihtyng ózi kuә. Aqtórening atyluy jayyndaghy әngimeni jazu barysynda, kónening kózi, osy dәuirding qazynaly qarttary bolghan Nýsippay Tekesbayúly men Baghashar Maldybayúly degen qúima qúlaq aghalar aityp bergen naqtyly derekterge sýiendim. «Tumaqtyng da ólmegi bar» degendey, qatal ajalgha ne daua?! Topyraghy torqa bolghyr eki aqsaqalda tayau jyldary art-artynan dýnie salyp, ózderi aityp bergen búl tarihy әngimening hatqa týsip úrpaqtarmen bet kóriskenin de kóre almady. Osylardyng aityp bergenin shamamnyng kelisinshe hatqa týsirip otyrghan mende, biyl seksenning ýshine kelip selkildep otyrmyn. Kim biledi qap týbinde qalghan talqanymnyng qanshagha  jeterin. Áyteuir el basynan ótken qily zaman, qiyn kýnder songhy úrpaqtargha eskermese bolmaytyn estelik bolyp  qalsa iygi bolar edi.

Jalghasy bar...

Qúdaybergen Sәiduaqasúly Baqy by tegining «Men tanyghan shyndyq» kitabynan dayyndaghan Álimjan Áshimúly

Abai.kz