Beysenbi, 28 Qarasha 2024
Aqmyltyq 1894 6 pikir 9 Aqpan, 2024 saghat 15:07

Ázerbayjan halqy Áliyevti ne sebepten tandady?

Suret VVS saytynan alyndy

ÁZERBAYJANDAGhY SAYLAU

2023 jyldyn  8 jeltoqsanynda Ázerbayjan Respublikasynyng Ortalyq Saylau komissiyasy 2024 j. 7 aqpanynda Ázerbayjanda kezekten tys preziydent saylauyn ótkizu turaly sheshim qabyldaghan bolatyn. OSK tóraghasy Mazahir Panahov saylaudy ashyq jәne әdil ótkizu sharalary tolyq qamtylatynyn mәlimdedi. Degenmen, saylau aldynda Ázerbayjanda korrupsiyany әshekerelep jýrgen jurnalisterdi ústau bastaldy. Al, saylaugha deyin «sayasy tútqyn» dep sanalghan ústalghandardyng sany 264 adamgha jetkeni – búl saylaudyng demokratiyalyq ekendigine kólenke týsirgenin de ashyq aitu kerek.

7‑aqpanda saylau ótti. Onda el preziydenti IY.Áliyev saylaushylardan 92,1 payyz dauys jinap, alghashqy turdan keyin‑aq ózining preziydenttik oryntaghyn saqtap qaldy. Búl saylaugha ózderin preziydentke balama ýmitkerler OSK qorytyndy esebinde mynaday retpen jayghasty: ekinshi orynda ‑ Áleumettik zertteu Ortalyghynyng tóraghasy, deputat Zahid Orudj - 2,19%, ýshinshi orynda ‑ «Úly Janaru»  partiyasy tóraghasy, deputat Fazyl Mústafa -2%, al, qalghan oryndardy «Úly Ázerbayjan» partiyasynan Elishad Musaev, Birtútas halyq maydany partiyasynyng tóraghasy Gudrat Gasanguliyev, Halyq maydany partiyasy ókili Razy Nurullaev jәne 0,48% dauys jinaghan Fuad Aliyev eng songhy oryngha jayghasty. Jeniske jetken Iliham Áliyevti Qazaqstan, Ózbekstan, Belorussiya, Vengriya, Týrkiya, Irak, Serbiya, Venesuela preziydentteri jenisimen qúttyqtap ýlgerdi.

JENIS EYFORIYaSY: ÁZERBAYJAN HALQY ÁLIYEVTI NE SEBEPTEN TANDADY?

Ótken ghasyrdyng toqsanynshy jyldary KSRO qiraghan son, Ázerbayjan da KSRO qúramynda bolghan barlyq basqa respublikalar siyaqty óte auyr daghdarysty kezendi bastan keshti. Ekonomikasy әlsirep, ózi tórttaghandap qalghan memlekette soghys órti bastalyp ketti. Ázerbayjan BÚÚ bekitilgen óz territoriyalyq tútastyghyn ornatu qadamyna armyandar shoghyrlana ornalasqan Tauly Qarabaq aimaghy qarsy bolyp, oghan Reseyding qoldauyna ie bolghan Armeniya kómekke keldi. Sóitip, eki el arasynda soghys bastaldy. Eki jylgha sozylghan búl soghysta Ázerbayjan jenildi. Tauly Qarabahta túryp jatqan 750 mynday әzerbayjandyqtar basqa ónirlerge qashty. Búl soghys әzerbayjan halqynyng tarihyna «qaraly kez» bolyp jazyldy. Óz ata mekeninen zorlyqpen kóshken halyq jenisti kýndi jyldar boyy ansaumen boldy...

Sóitip, 2020 jyly qyrkýiek‑qarasha ailarynda 44 kýndik «ekinshi Qarabaq soghysy» bastaldy. Búl soghysqa 2003 j. preziydent bolghan IY.Áliyev tynghylyqty dayarlyqpen kelgenin kórsetti. Búl joly Ázerbayjan Týrkiyanyng sayasy jәne әskery kómegine sýiene otyryp, moyyndalmaghan Tauly Qarabaq respublikasyn ózine qaratty. Jýz myndaghan armyandar Armeniyagha qashty. Búl jenis býkil Ázerbayjan halqyna ýlken shattyq syilady. Osy jenisten keyin Iliham Áliyevting óz elinde jәne týrkilik әlemde bedeli artty. Sóitip, osy «jenis eyforiyasyn» sezingen Ázerbayjan halqyna ýmit artqan preziydent Iliham Áliyev kezekti saylaugha qatysugha sheshim qabyldady...

MOYYNDALMAGhAN QARABAQ RESPUBLIKASYNYNG TOQTATYLUY

Biraq saylau ýshin búl az edi. 2023 j. 19 qyrkýieginde Ázerbayjan Qarabaqta «shaghyn antiyterrorlyq sharalar» degen soghys qimylyn bastady. Sebebi, aldynghy soghys Reseyding belsendi aralasuymen tolyq ayaqtalmay qalghan bolatyn. Onda Resey «Lashyn dәlizin» baqylaudy ózining «beybitshilikti qorghau kýshterine» jýktedi. «Lashyn dәlizi» Ázerbayjangha ótken Karabaqtaghy armyandar men Armeniya arasyn baylanystyrushy jol qyzmetin atqardy. Biraq, Qarabaqtyng «qoldan ketkenine» armyandar kelispedi. Armeniyada premier ministr N.Pashinyangha qarsy tolqular bastaldy. Nәtiyjesinde, Lashyn dәlizi arqyly Ázerbayjandyq Qarabaqqa Armeniyadan «erikti qaruly jasaqtar» әrtýrli joldarmen ene bastaghan bolatyn. (Búl jerde Resey әskery korpusyndaghy korrupsiyanyng da yqpaly boluy mýmkin ekendigin joqqa shygharmaymyz...).

Sóitip, bir kýnge sozylghan búl shayqasta «Moyyndalmaghan Qarabaq Respublikasynyn» basshysy Samvel Shahramanyan «2024 jyldyng 1‑qantarynan bastap Moyyndalmaghan Qarabaq Respublikasynyng toqtatyluy turaly» Jarlyqqa qol qoydy. Ónirden jýz mynday etnikalyq armyandar ketip qaldy. Sóitip, 8‑qazanda IY.Áliyev Karabaqtyng jana astanasy Hankendide Ázerbayjan memleketining tuyn tikti. Sol kezden bastap Ázerbayjandaghy saylaugha Hankendi aimaghy tolyq qatysugha mýmkindik aldy. Mine, osy songhy sayasy batyl sheshim IY.Áliyevting «saylaualdy dayarlyghy» boldy desek esh qatelespeymiz. Nәtiyjesi ‑ ózderiniz jogharyda kórgendey bolyp shyqty.

IYә, býgingi Ázerbayjanda da shiyelenisti ekonomikalyq jәne әleumettik mәseleler barshylyq. Mysaly, barlyq múnayly memleketter siyaqty Ázerbayjan da «qazba baylyqtar qarghysy» atty syrqatqa shalynghan. El ekonomikasy jan‑jaqty diyversifikasiyalaudy talap etip túr. Eger múnay qory tausylsa, odan shyghar joldyng ekonomikalyq tetikteri dúrys júmys  istemeydi. Biraq, soghan qaramastan, búl saylauda әzerbayjandyqtar kópshilik dauyspen «triumfator preziydentin» qayta saylady.

Endigi kezek Iliham Áliyevting ózinde – halqyn qart Kaspiyding qay jaghalauyna aparady – ony óz ar‑ojdany biledi. Al, IY.Áliyevting diplomatiyalyq sayypqyrandyghy, memleket basqaru tәjiriybesi, halyqaralyq bedeli naghyz babynda ekeni jalpaq júrtqa mәlim dýniye...

Ábdirashit Bәkirúly

Abai.kz

6 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1561
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3365
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 6372