Qazaq qoghamyn tolghandyrghan mәseleler qalamgerlerimiz tarapynan qalay kórinis tauyp jýr degen mәsele bәrimizdi tolghandyrady. Zamanauy qazaq әdebiyeti qashanda últty tolghandyrghan dýniyelerdi der kezinde oqyrman nazaryna úsyna biluimen júrt kәdesine jarauda. Batys pen Shyghystan kelip jatqan últymyzgha jat dýniyelerding bәri qalamgerler tarapynan óz baghalauy men zerdeluining tezinen ótip el nazaryna úsynyla bastady.

Qay qoghamda bolmasyn sapaly audarmagha, «dinge» moraligha, otbasyndaghy zorlyq zombylyqqa qatysty kózqaras birinshi orynda túrady. Biylik pen qalamgerler qauymy osy taqyryptardy iygerude ýnemi tize qosa әreket etedi. KSRO kezinde «Din – apiyn» dep tanylyp, ony syn sadaghyna iletin tuyndylar últtyq әdebiyetimizde tól jәne audarma tuyndylar ýnemi jaryq kórip túrghany jasyryn emes. Elimiz tәuelsizdik alghan son, «Din – últtyng altyn mәiegi» degen konsepsiya ornyghyp, qalamgerlerimiz osy taqyrypqa búrynghyday qorqaqtamay ashyq jazatyn boldy. Keyin Islam atyn jamylghan jalghan aghymdar payda bolghan shaqta onyng aldyn alghandar arasynda qalamgerler alghy lekte túrdy.

Eng alghash Qasiyetti Qúran Kәrim berber, parsy, ýndi, týrik, latyn tilderine tәrjimalanyp, keyin orta ghasyrlarda fransuz, aghylshyn, nemis tilderindegi audarmalary jaryq kórdi. Qúrandy ana tilimizge  audarghandyng alghashqylarynyng biri, islamtanushy ghalym Halifa Altay ózining Týrkiyada jaryq kórgen «Qúran Kәrim audarmalarynyng dýniyejýzilik bibliografiyasy» atty enbekte «1515-1980 jyldar aralyghynda Qúran 60 tilge 2668 ret audarylghan» degen derek keltiredi. Qazaq tilindegi alghashqy audarma 1912 jylghy Músa Begeyúlynyng qoljazba audarmasynan bastau alyp, Shyghys Týrkistandyq Aqyt Ýlimjiúly jasaghan ekinshi Qúran audarmasy 1939 jyldary qytay otarlaushylary tarapynan joyylyp ketkendigin tarihtan bilemiz.

N.Óserúly men J.Istaev Qúrandy qazaqshagha audarudy 1988 jyly bitirgenimen búl tәrjima tek 1993 jyly júrt qolyna tiydi. 1991 jyly Halifa Altay jasaghan qazaq tilindegi audarma kirill әripterimen Saud Arabiyasynda kóptep basylyp, otandyq oqyrmannyng iygiligine ainaldy.

Islam dini keybir әlem jazushylary men aqyndarynyng shygharmashylyghyna zor yqpal etti. Jazushy Lev Nikolaevich Tolstoy óz shygharmalarynda aqiqatty izdeuge ýlken mәn bergen. Onyng ýstine, keybireuler ol jәne onyng enbekteri turaly pikirtalastarda onyng Islamdy qabyldap, músylman retinde osy әlemnen ketip qalghanyn aitqan. Osynday boljam keyde basqa belgili aqyn men әdebiyetshi Gyotege qatysty da jasalyp otyr.

Lev Tolstoy Qúrandy ghana emes, hadisterdi de zertteuge ýlken qyzyghushylyq tanytty. Aleksandr Sergeevich Pushkinning «Qúrangha elikteu» atty ólenderi bar. Pushkinning Tolstoydan aiyrmashylyghy, arab tilin oqymady jәne ony osy poetikalyq sikldi jazugha shabyttandyrdy. Qasiyetti Qúran Aleksandr Sergeevich Pushkinning әdeby enbekteri men ruhany izdenisterine óte ýlken әser etkeni anyq, biraq oghan qatysty onyng Islammen jeke baylanysy turaly eshqanday dәlel joq - bizge úly aqynnyng Islamdy qabyldaghany nemese qabyldamaghany belgisiz.

Belgili әlem jazushylary men aqyndaryn islam, Qúran, Múhammed payghambardyng ómirine shabyttandyrdy.

Ismagil Shangareev «Gete byl pervym musulimaninom sovremennoy Evropy» atty súhbatynda: «Mәsele ne ekenin týsinesiz be? Getening diny artyqshylyqtary turaly aitar bolsaq, shynayy astyqtan qalaghan astyqty ajyratu óte qiyn. Áriyne, marokkandyq zertteushi retinde býginde Getening shygharmashylyghyna jýginuding qanshalyqty manyzdy ekeni, onyng europalyq qoghamda islamgha toleranttylyqty qalyptastyru ýshin qanshalyqty kóp ister atqarghany turaly ortaq sózder aitugha bolady. Sheyh Abdulkadyr әl-Murabit retinde Geteni islam dinine qabyldaugha bolady. Eger biz osy nemis aqyny ýshin belgilengen Jol jolyn týsingimiz kelse, ekeui de ónimdiligi tómen. Men - Qúdaydyng belgisi, óitkeni onyng aghartylghan islam iydeyalaryn damytudaghy róli islam mәdeniyetining qúbylysy retinde qayta payymdaudy talap etedi. Men qayda bara jatqanymdy týsinesiz be? Ol islamnyng paydasyna tandau jasap qana qoymay, Oilau jolyn, ruhany baghdarlaryn kórsetti jәne Pushkinnen, Tolstoydan, Lermontovtan, Buninden aiyrmashylyghy, ol osy Jolgha jay ghana kirgen joq. Ol odan sonyna deyin ótti», - dep óz pikirin ortagha salady.

Adamzat órkeniyetinde kez kelgen últtyng mәdeniyeti men әdebiyeti jәne óneri jeke dara tomagha túiyqtyqta damy almaytyny dәleldeudi kerek etpeytin aqiqat. Sol sebepti de qazaq әdebiyeti Hakim Abaydan bastap, kórshi elderding mәdeniyetimen jan-jaqty baylanysqa týsip jana sapalyq qasiyetterge ie bola bastady. Abaydyng shygharmashylyq bolmysynyng damuyn, órkendeu ýrdisin әlemdik tarihy prosesterden bólip, jeke alyp qarastyra almaytynymyz da aidan anyq. Sondyqtan Abaydyng artynda qalghan shygharmalaryndaghy «topostyq, emblemalyq» sipattar avtor tarapynan ózgeriske týskenimen de últtyq mazmúnyn saqtay otyryp kýrdelene kelip býgingi úrpaqqa jetip otyr.

Qazaq әdebiyettanu ghylymynda Abay Qúnanbayúlynyng topostyq, emblemalyq ýlgilerdi  óz shygharmashylyghyna arqau etkendigi turaly zertteu júmystary keyingi jyldary qolgha alynyp zertteline bastady.

Islam mәdeniyetine týrki mifologiyasynyng arhetiptik belgilerin engizgen A. Issauiyding sopylyq simvolizmning «topostyq, emblemalyq» sipattary ishki ómir shyndyghynyng mәnin astarlap beru tәsili A.Qúnanbaev, Y.Altynsariyn, Sh.Qúdayberdiúly, M.Kópeyúly, S.Torayghyrov, M. Júmabaev, M.Áuezov, S.Múqanov t.b. qalamgerler tuyndylarynyng kórkemdik-simvoldyq jýiesining mәnin tanuda basshylyqqa alynugha tiyis dýniye.

Qazaq әdebiyetindegi «topostyq, emblemalyq»  dýniyetanymnyng qalyptasuyn shyghystyq klassik aqyndary Fzuli, Shamsi, Sayhali, Nauai, Jәmi, Nizami, Firdaus, Rudaki, Saghdi, Hafizdersiz kóz aldymyzgha elesete almaymyz. Abay tek biz atap ótken shyghystyq klassk aqyndarynyng múrasyn oqyp-ýirenumen shektelip qalghan joq. Sonymen birge sopy aqyndar Qoja Ahmet Yassaui, Sýleymen Baqyrghanilardyng mәdeny múralaryn talmay oqyp ruhany azyq ala bildi. Qazaq toposynda músylman ghalymdary әl- Farabi, ibn-Sina, Jýsip Balasaghún, M. Qashqari, Dauani, Zahyraddin Babar, әl- Ghazaly ruhaniy-mәdeny ýrdisteri sayrap jatyr.

Búdan bólek qazaq sóz zergerlerining shygharmashylyghynynyng qabattarynda shyghystyq «topostyq, emblemalyq» týsinikteri negizinde qalyptasqan poetikalyq beyneler men obrazdyq beynelerding tútas jýiesi bar, olardy zerdeleu últ әdebiyetining qaynar kózderin tolyqqandy týsinuge yqpal etedi. Atap aitqanda, poetikalyq poeziyada aidahar, alpauyt, gýlder, bәs tigu, perishte, shaytan siyaqty beynelerding stilizasiyasy jii bayqalady.

Búl turaly ózbek ghalymy N. Mallaev: “Ҳar qanday poeziya miflar bilan boshlanadiy”[ Mallaev N. Aliysher Navoiy va halq ijodiyyoti. – T.: Ghafur Ghulom nomidagy nashriyyot-matbaa ijodiy uyi, 2015.B:9]. Rasynda da, búl pikir Ortalyq Aziya әdebiyetining dәuirlik damuynyng kórkemdik dәrejesin ashyp kórsetedi.

Islamda adamdardy jaratqan mәngilik kýsh - Alla, onyng kózge kórinbeytin ruhany jandary (perishteler men malaikter), Qúdaydan jiberilgen qauym payghambarlary, olardyng keybireuleri adamzatqa shyndyq jolyn, kiyeli kitaptardy, kesh kýnder men qayta tiriludi, taghdyrgha, beybitshilik pen qadir-qasiyetke degen senimin kórsetu ýshin jiberilgeni belgili. Sondyqtan adamnyng Qúdaydyng kýshimen Ózining iygiligi ýshin jasalghan kózge kórinbeytin ruhany dýniyeler bar ekenine senui manyzdy. Osyny eskere otyryp, Abay óz shygharmashylyghynda keyde jaryq, sәule, jel t.b. miftik renke ie sózder arqly endi birde Aristoteli, Ázimning kesek obrazdary arqyly  ózining mifopoetikalyq әlemin ómirge әkele bildi.  Ol ýshin Abay bastaghan әdebiyet alyptary islam jәne týrki folklordaghy mifologiyalyq sóz obrazdargha jýginedi. Diny sipattaghy miftik úghym-týsinikter negizinde zúlymdyq pen әdildikting arasyndaghy mәngilik shayqas kórinisin keltiredi.

Nauayda mynanday bәiit bar:

Zulfy qonligh paykarimny chekty pechu ham bila,

Ul sifatkiym, tortqay ajdar biravny dam bila [Aliysher Navoiy. Mukammal asarlar tўplami. Yigirma tomliyk. Oltinchy tom. Favoy-id ul-kibar. – T.: Fan, 1990 B:376 ].

Osynday «Aydahar» sózi úshyrasatyn Abaydaghy óleng joly:

Sóz aittym «Áziret Áli», «aydaharsyz»,

Múnda joq «altyn iyek, sary-ala qyz»,-dep. kezdesedi.Hakimning «Aydahar»  sózi kezdesetin óleni 1889 jyly jazghan – «Men jazbaymyn ólendi ermek ýshin» dep atalady.

Abaygha búl mifoetnonim ózining syny men pikirin naqtylay aitu ýshin qoldanylghan. Osy turasynda M. Áuezovting aituynsha ony aqyn óz ainalasyndaghy «óleni bar, ónerli inilerinin» keybir shygharmalaryn oqyghannan keyin, solargha jón-joba kersetip, syn eskertpeler jasau niyetimen tudyrghan. «Sóz aittym Áziret Áli, aidaharsyz» degende kóp aqynnyn, onyng ishinde Kókbay Janatayúlynyng payghambarlardy, din taratushy qaharmandardy madaqtaytyn qissalar jazugha tym әuestigin, «Bizde joq» altyn iyek, saryala qyz» degende jeke aqyndardyng jyltyraq sózderge әuestigin, Árip Tәnirbergenovtyng «Ziyada-Shamúrat» dastanynda qyzdy «iyegi altyn, kózi gauhar» dep, әlem-jәlem etip surettegenin, «Kәrilikti jamandap ólim tilep» degende Shәkerim Qúdayberdiyevting zandy týrde keletin kәrilikti dattaghanyn qaghytyp mysqyldaghan dep tújyrym jasaydy.

Sonymen osy úghym-týsinik Nauay men Abayda biri – diny filosofiyalyq, biri – estetikalyq sipatta kórinis tapqanyn angharamyz.

Maqtymqúly Múhammed (s.a.s.), Ibrahiym, Músa, Dәuit, Isa jәne de basqa da payghambarlarymyz turaly kóptegen úlaghatty sózder jazyp, jan dertining shipasyn solardan izdegen.

«Núh Payghambar,

bir jútym-aq aua bershi, qysyldym,

Ómir – mәnsiz, jýrek – jansyz,

Kónilim – sher, ishim – mún!

Qyzyr, Iliyas, Zәkәriya, Qabus, Músa payghambarym,

Qiyas, Ghimran pirlerim!

Shapaghatpen shipa bershi, mening dertti janyma,

jaryghyndy týsirgin!»

Maqtymqúly Qúrandaghy keybir mәselelerdi menzegen jәne keybir payghambarlardyng naqyldarynda qoldanylghan sýre ayattaryn ólenderinde qoldanyp, olardyng ómirlerinde bolghan oqighalardy jazghan. Olardyng әngimelerine oryn bergen.

«Ómir keshti» óleninde aqyn «Adem payghambarynan bastap, Núh, Ibrahiym, Ydyrys, Isa, AIb, Sýleymen, Jýnis, Músa, Jýsip, Jaqyp jәne basqa payghambarlar turaly «Qúranda» berilgen mәlimetterdi qoldanghan.

Álemdik әdebiyettanuda «dayyn obraz» termiyni bar. Osy dayyn obraz qaydan shyqty. Qay órkeniyet san ghasyrlyq mәdeniy-ruhany damuda qanday ýles qosty degen basy ashyq saual aldymyzdan shyghady. Bәrin býldirgen tuyndy Milorad Pavichting «Hazar sózdigi» postmoderndik tuyndysyndaghy Hazar qaghanyna óz dinin tyqpalaytyn molda, ravvin jәne sopy dayyn obrazdary. Jәne solardyng arasyndaghy diny pkirtalas. Ýsh kózqaras, ýsh týrli konsepsiyalar qaqtyghysy. Osynday konsepsiyalar qaqtyghysy bar «Qas Saq anqymasy» jәne «Qasqyr Qúday bolghan kez» syndy qos tuyndy ómirge keldi. Bir ókinishtisi әdebiyettanushylar mýldem kerek etpeytin tuyndylargha ainalyp ýlgerdi. Endi osy dayyn obrazdy janasha qoldanudyng tamasha bir ýlgisine Dәuren Quattyng «Qyzyr әulie men Músa ghalayassalam» tuyndysynda kuә boldyq.

Bir әttegen-ay dýnie – qalamgerlik strategiya men avtorlyq ghylymy konsepsiyalar qazaq gumanitarlyq ghylymynda zerttelmey jatqany. Biz búghan eshkimdi de kinәlamaymyz. Tek uaqytyn kýtip jatqan әzirshe óz zertteushisine jolyqpaghan ghylymy qazyna dep short kese salamyz.

Songhy kezderdegi әdeby proseste «Dayyn» poetikalyq obrazdardy qoldanu ýrdisi kóbine T.Ábdikәkimúly, Á.Balqybek jәne D.Quat shygharmashylyqtaryna tәn.

Dayyn poetikalyq obrazdardyng baghyn asyryp jýrgen qalamgerlerimizding biri Dәuren Quattyng kólemi 20 betten túratyn «Qyzyr әulie men Músa ghalayassalam» minihikayatynyng (Quat.D. Bórisoqpaq: әngimeler jinaghy/Dәuren Quat – Almaty: Atamúra, 2018. – 268 bet) 184-189 betteri Qyzyr әulie men Músa ghalayassalam arasyndaghy oryn alghan oqighalyq epizodtan túrady.  Avtor Jaratqannan ayan alyp, payghambarlyq qonghan Bәny Ysyrayyl júrtynyng nәsili Músanyng mýminderi arasynan «Myna jaryq dýniyede sizden asqan bilimdi jan iyesi bar ma?» dep ózine qoyylghan saualgha «Men – múrsal payghambarmyn, Alladan qysylghanda múghjiza kóremin, osydan asqan abyroy, ataq bar ma? Soghan qaraghanda, jer betindegi kemel bilimning iyesi men shygharmyn»,- dep jauap beredi [B.184-185].

«...Sóitkende, Jaratushydan uahy jetip: “Áy, Músa, sening әlgi sózing ne? Saghan ólsheusiz bilim men qisapsyz qabilet darytqanda mening mýmkindigime kýmәn soghatynday oigha beril dep pe edim? Búl dýniyede bilimi senen asqan, hayyr-shapaghatyma bólengen taghy bireu bar”, - deydi qúdiretin kezekti ret әigilep. “Rabbym, sonday ghúlama jan iyesimen jolyqtyrshy” deydi Músa ghalayassalam jalynyp. “Kezedesesin, - deydi Raby, - uaghdaly kýni kezdesesin”...» [B. 185].

Oqigha odan ary Rabbymyzdyng kýnderding bir kýni jóiit payghambaryna Qazireti Qyzyrgha jolyghuy ýshin balyq salynghan sebep berip, búryn kórmegen bilmgen elge sapargha shyghuyna jón silteuimen bastalyp, sol sebettegi balyq ailardan ai, jyldardan jyl ótkende jerge týsip qalghanda Tәniri mәngilik ómir syilaghan týrki payghambarymen jolyghysuyna úlasady.

Odan ary Qyzyr Iliyas Músagha «...Ey, Músa, men seni ilestirip jýrer edim, biraq sening kórgenine oray sóilemeuge, bilmegenindi tyqaqtap súraumaugha taghatyng jetpeydi ghoy» degen shart qoyady. Músa bolsa: «Joq men dәtime berik bolayyn. Kórgenime de, bilmegenime de maqúlmyn. Tek ilestire kóriniz әulem», - dep jalynady. Qyzyr Iliyas onysyn qúp alady.

Jolda Músa kemening býlinuine, balanyng ólimine jәne ýige tireu qoyyluyna qatysty aitqanda túrmay súraq qoyyp ýsh ret uәde búzady.

Qyzyr payghambardyng jóiit payghambaryngha tәlim bergen kemeni býldirgeni – onyng el jaulamaq jauyz patshadan izilikti jandardy qútqaryp qalghanym, balany aldap úiyqtatyp óltirgeni – bolashaq jauyzdan el-júrtty aman saqtap qalghany, elge kereksiz qos jetimek túryp jatqan qújyrany tireu qoyyp jóndegeni – olardyng bolashaqta ondaghy kómilgen qazyany tauyp múratyna jetui ekendigin aityp beredi.

Avtorlyq Qyzyr payghambar birinshi rasul degen jasyryn ghylymy konsepsiyasyna qúrylghan tuyndydaghy kiristirme әngime Qyzyr Iliyastyng Músagha bergen «...Mine, men osynyng bәrine aqyl-parasattyng arqasynda jettim. Aqyl-parasatty Rabbymyz bәrimizge syilaghan. Aqyl-parasatpen ne nәrsening de aqyryna deyin den qoyyp, is jasauda ghana kemdik qylamyz, - dedi Qyzyr әulie Músa payghambermen qoshtasyp túryp» [B.188-189] degen avtorlyq-personajdyq úlaghatty sózben ayaqtalady.

Tek Qúran Kәrim ghana Tәnirshildik dinining bolghanyn ózining sodan bastau alghanyn ashyq aitty. Jәne arab tilinen ózge tilde qúlshylyq etuge barsha músylmandargha tyiym saldy. Sebebi týrki dininin, hristian aghymdarynyng kebin hah islam kiymeu ýshin, óitkeni, búl – tarih taghylymy. Odan sabaq alu kerek.

Týrkilik nәby Purushta ýndi mifologiyasynda jasampaz qaharman atymen saqtalyp qaldy. Oghan ergender alauyzdyghy ýndilerdi kastagha bóluge әkep soqty. Purushta ózine-ózi qol júmsap, ýndiler ol әkelgen Pradjapaty dinin qabyldamaghan qauymnyng kóz aldynda dýniyeden ótedi.

Pradjapaty – kóne ýndi mifologiyasyndaghy jalghyz jaratushy. Ol – tórt ayaqtylardy jәne eki ayaqtylardyng әmirshisi. Mifopoetikalyq dýniyetanym daghdarysyn keyin, Purushta basqa qyrynan sipattaldy: auzynan –Brahmandar; qolynan – Radjaniiy//Kshatriy (kisi atty); belinen – Vayshii; ayaghynan – Shudralar jaratylyp, әleumettik reforma basty diny kitap kanondaryn búrmalap, kóp qúdaygha tabynu beleng aldy.

Týrki dinining bir kezdegi ýstemdigine qarsylyq kórinisteri: Pushan qúdaydyng arbasyna at emes, eshki jegui; qúrbandyqqa jylqy shalu t.b. oryn aldy. Diny kitaptar endigi jerde ýndi tilinde (sanskritte) jazyla bastady. Sonyng biri «Regveda» Tәnir sipatyn jan-jaqty ashady, biraq adamdardy kóp qúdaygha senuge úryndyrady.

Osylaysha Dәuren Quat siyaqty tanymal qalamgerler qazaq qoghamyn tolghandyryp, keybir qandastarymyzdy aqiqattyng aq jolynan adastyryp jýrgen shaqta. Sanasy bar jannyng aqyl toqtatyp, diny ústanymyn týzeytin tamasha shygharmasyn ómirge әkele bildi. Bir sózben aitqanda «Qalamger – qogham dertining qandauyry» degen naqyldyng tegin aitylmaghandyghyna kózimizdi jetkizdi.

Bizdinshe, qazir biylikting әdebiyetke qatysty istep jatqan júmysy kónil quantady. Qay uaqytta bolmasyn, jazushylar ózderin tolghandyrghan mәselelerge qatysty bekerge mazasyzdanbay, qoghamdyq prosestegi tolghaqty mәselelerge Jazushylar Odaghy tarapynan qatysyp týrli ashyq hattar jazyp, oghan qol qoyady dәstýrge ainaldyrghany qúptarlyq mәsele. Olargha biylik qúlaq asyp, jazushylardyng pikirine den qoyady.

Biraq biylik pen qalamger arasyndaghy tandem qashanda últtyq mýddege qatysty dýniyelerding búqara arasynda keninen nasihattaluynan túrady. Dindi nasihattauda tap osynday tandem ornyghyp otyrghany bizge ruhany lәzzat syilaydy. Qazaq qalamgerleri dinge qatysty nening on, nening teris ekenin últqa tanytuda biylikkting oq qolyna ainala bilgeni quantady.

Ábil-Serik Áliakbar

Abai.kz