Senbi, 23 Qarasha 2024
Mәdeniyet 1730 0 pikir 28 Aqpan, 2024 saghat 12:36

Zamandas beynesi: Sýleymenovting izdenisi...

Suret avtordyng jeke múraghatynan alyndy

HHI ghasyrda teatr óneri ózgeriske týsip otyr. Sondyqtan, jas buyn akterlerding oiyndary da transformasiyalanyp jýr. Erekshe iykemdilikpen qatar tapqyrlyq boyynan tabylatyn jәne izdenimpazdyq qasiyetine ie adam - akter. Mәselen, sol aghysty boylap kele jatqan -  Darhan Sýleymenov.

Akter  bala kezinde óner salasyna qyzyghushylyghy ashyla qoymaghan, desede,  dombyramen әn aityp, sketch oinaytynyn auyl  arasynda  biletinder bar edi. Osylaysha, ýlken aghasynyng jol silteuimen óner ordasy  T.Jýrgenov akademiyasyna oqugha týsip, «Drama jәne kino» akter mamandyghy boyynsha bilim alady. 2010 jyly diplomdyq spektaklidi Talghat Temenov  kórip, júmysqa shaqyrdy. Sodan beri, Gh.Mýsirepov atyndaghy Qazaq memlekettik akademiyalyq balalar men jasóspirimder teatrynda akter bolyp, taban audarmay enbek etip keledi. Akterding alghash bolyp júldyzyn jaqqan, teatr jәne kinorejisseri - Talghat Temenov. Sonymen qatar, akterding alghashqy rólderining biri Temenovtin,   qazaq aqyndarynyng ólenderinen qúrylghan «Mahabbat sazy» atty qoyylymda poeziya oqyp, by biylep, әn shyrqap kózge týsti. Odan son, kórermen jadynda saqtalatyn, akterding tәjirbiyesin arttyra týsken S.Smataevtyng «Kógildir taksiy»  melodramasyndaghy Núrbaqyt keyipkerin sәtti somdap shyqty.

Sýleymenovting komediya janryndaghy birqatar rólderi boldy, olar: S.Ahmadtyng «Kelinder kóterilisi» qoyylymynda - Tilshi jigit bolyp oinasa, «Qara shekpen»de - Kiko atty jýgi auyr, kýlkili esek obrazyn alyp shyqty. Akter kóbinese teatr sahnasynda dramalyq janrdaghy keyipkerlerde boy kórsetti. Naqtyraq aitqanda, Gh.Mýsirepovting «Qozy Kórpesh-Bayan súluynda» – Aydardy, Sh.Aytmatovtyng «Teniz jaghalay jýgirgen targhyl tóbet» qoyylymynda balyqshy jigitti, T.Temenovting «Karmensitasynda» – Hoseni, «Shyghys sazynda» – Ghabiydendi, M.Áuezov «Ay-Qaragózinde» – Syrymdy oinap, kórermen kózayymyna ainaldy.

Qazirgi tanda akterding tanymaldyqqa ie boluymen qatar, teatr sahnasynda tәjirbiyesining artuyna arqau roliderining biri, Á.Núrshayyqovtyn  «Mahabbat qyzyq mol jyldaryndaghy» keyipkeri Erbol. Rejisseri- Farhad Moldaghali, akterdi kóptegen izdeniske iytermelegen jәne zamanauy ýlgidegi jana qyryn asha bilgen rejisser. Akter ýshin ýlken jenis ol, shygharmashylyqqa jana tynys bere alatyn rejisserdi tabu. Osynday taghy bir sәtti keyipkermen, sәikesinshe epti rejisserdi kezdestirdi. Ol A.P.Chehovtyng «Shaghalasyndaghy» - Treplev atty jas dramaturg jigit. Qongshy-rejisseri – Elik Núrsúltan. Spektakli jelisi – bәrimizge belgili: artist, óner, shygharmashylyq, mahabbat jayynda.  Piesadaghy Treplev - Arkadinanyng úly. Ortasynan meyirim kórmey ósip, ynjyqtyghy basym, ózin ónerli adamdar ortasynda eng beyshara sezinetin tiri jetim. Shygharmashylyqty jaqsy kóretin, biraq, búl ónerin anasy moyyndamaytyn jazushy. Sýigen aruy teris ainalyp, ýmiti ýzilgen. Ózin әli tappaghan, qiyalshyl, sezimge berilgish jas jigit. Basqa avtorlarday «kýidim, sýidim» dep alqynbay, Chehov keyipkerleri óz sezimderin osylaysha «sybyrlap» jetkizedi. Sýleymenovting barlyq derlik talantyn asha alghan keyipker - Treplev.  Qoyylymnyng sәtti shyghuy, sahnadaghy serikteske baylanysty bolatyny jasyratyn dýnie emes. Akter men aktrisanyng jas erekshelikteri, syrtqy týr-әlpet pen ishki minezderding ýilesim tabuy, naghyz akter ýshin útys útqanmen teng deuge bolady. Birin-biri ymmen týsinip, ekeui ghana úghynyp túrghan improvizasiya jasay alu jyldar boyy jinalatyn tәjirbiyemen keledi. Mysaly: «Shaghala» qoyylymyndaghy  sahnalyq seriktesi Aqbota Rahat somdaghan Arkadina obrazy, Sýleymenovting keyipkerin jandandyra týsti. Kәsibiylik túrghydan alghanda Treplevting piesadaghy ornyn, onyng anasy arqyly jetkize bildi. Rejisser E.Núrsúltan akterlerdi tandau barysynda  dóp týskendigin jәne akterge berilgen núsqaulyqtyn  ong nәtiyjeli jemisin kóre aldyq.

Bir emes birneshe qoyylymda Sýleymenovting sahnadaghy asyghyn alshysynan týsirip jýrgen aktrisa Gýlbahram Baybosynova. Erbol men Mentaydy somdaytyn әrtisterdi, býginde elimizding basqada qalalaryndaghy jankýierleri teatr zalyn tozdyryp kýtedi. Áriyne, kózi qyraghy kórermennen alghys alu, ýlken enbekti talap etedi. Akterding tabighaty – mening sol akter shygharmashylyghyn zertteudegi basty sebebim. Keyipker somdaushynyng qarapayym roliderding ózin, rejissermen aqyldasa otyryp, erekshe astary bar sózdermen jetkizuge tyrysuynyng ózi izdenis. Búl akter tabighatyn ózge ónerpazdardan ereksheley  týsedi. Mәselen, «Iran konferensiyasynda» oinaghan róli  - Magnus Tomsen, Darhan ýshin ýlken dayyndyqty qajet etti. Desek te, akterlik jaghynan kórermenge jana qyrynan kórindi, birbetkey, óz oiyn ashyq jetkize alatyn, ómirde qoldanylatyn boqauyz, bey әdepti qosa otyra keyipkerding maqsatyn aiqyndap berdi. Sonymen qatar, akter tabighaty  kóbinese dramalyq janrgha beyim, komediyalyq  epizod rolideri biren-saran, tipti joqtyng qasy. Búl degenimiz akterge tek bir jaqty ghana emes, jan-jaqty, aluan týrli taghdyrdy somdau qajet ekenin aldygha shygharu kerek. Sýleymenovting Erbol atty keyipkeri - ynjyq, sezim bildirip sóz aitalmaytyn jasyq minezin, maydan kórgen batyrdyng qyz aldyna kelgendegi ishki kýiin, tebirenisin  ashyq sahnalap jetkize bilgen. Sonsha qyzdyng arasynda kózine ottay basylghany - Mentay edi. Onyng jaudan taysalmaghan qaysar jýregi qyzdyng kirshiksiz syzylghan nәzik ýnin estigendegi keyipten tez auysyp, shygharmadaghy sol ýnsizdikti sezindire aldy. Erbolgha jan bitti, ghashyq boldy. Búghan deyin basynan keshpegen kýiden dәm tatty. Erbol-Darhannyng kózderi otqa tolyp, jaynap sala berdi. Ol Erboldyng ornyna ózin qoyyp, alghashqy mahabbatyn esine alghanday. Ortadan sәl ghana tѳmendeu boyy bar, samay túsy búiralanyp túratyn qoi qara shashyn úzyn qos búrym etip ѳrip, ony aq mandayynan jogharylata basyna birneshe ret orap, eki úshyn tas qylyp tѳbesine týiip tastaghan, aq beti taza qolmen arshyghan júmyrtqaday kirshiksiz, jasy on segizge kelgen taldyrmash qyzdardyng beynesi әsem etip beynelenedi. Zamanauy dramaturgiya, ózekti mәselelermen qatar damyp kele jatqan tyng iydeyalyq rejisserler qatary tolyghyp jatyr. Jana tolqynnyng akterleri de ózindik erekshe talantqa iye. Oghan dәlel Darhan Sýleymenovting somdaghan keyipkerleri. Teatr sahnasynda kórermenge kórseter tәlimdi dýniyelerde basty roli somdau, akter ýshin jetistik. Darhan Sýleymenov teatr sahnasynda jýrgenine 10 jyldan asty, degenmende әli de kóptegen izdenister kerek ekendigin, tek ghana dramalyq janrda emes, komediyada da kórermende óz ónerin pash ete alatyna kәmil senemiz.

Úlpan Sherihan

T.Jýrgenov atyndaghy Qazaq últtyq óner akademiyasy, «Teatrtanu» mamandyghynyng 2 kurs studenti

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1490
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3257
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5543