Birinshi bólim: Qaysar ruhty ghaziz jan

Múrattyng dýniyege kelui Áuezovting shygharmashylyghyndaghy eng úly beles – «Abay joly» epopeyasynyng alghashqy kitabynyng jaryq kóruimen túspa-tús keldi.

M.Áuezov qansha úly adam bolsa da, ol eng aldymen, et pen sýiekten jaralghan júmyr basty pende edi. Úrpaghy erkek kindikpen jalghasatyn elding ókili retinde alghashqy ýsh úly sәby kezderinde shetinegende basqa týsken batpanday qasiretti qara narday kóterip alsa da, sherli jýrekke shemen baylandy.

Danyshpan Abay aitatyn: «Kók túman – aldyndaghy keler zaman, ýmitti sәule etip kóz kóp qadalghan», – deytin kezenge ayaq basqanda kókeydegi túmany seyilip, ýzile bastaghan ýmiti jarqyray jandy. Múrattyng ómirge kelui berishtene bastaghan sher-shemendi jibitip, onyng әkelik bar meyir-shapaghaty dýnie esigin ashqan kishkentay tirshilik iyesine auady.

Fatimanyng aiy-kýni jaqynday bastaghan 1942 jyldyng qarasha aiynda Múhtar syrqattanyp qalady. Jeltoqsanda auruhanadan shyghyp, Frunze arqyly Merkige sogham degen jospary da oryndalmay, qantargha deyin tósekke tanylady. Fatimagha 1942 jyldyng 4 jeltoqsanynda jazghan hatynda: «Operasiya dúrys ótse, ózim sapargha jýruge jarar bolsam... qaytarda jolshybay Merkige soqpaqpyn. Osy jolgha baryp, sening bosanghan halindi kórip, balamdy óz kózimmen kórip, bilip qaytsam degen qatty qúmartyp oilaghan oiym osy», – dep perzentining ómirge keluin asygha kýtip jýrgeninen habar beredi.

Múrattyng dýniyege kelgendigi turaly sýiinshi habardy aghasy Razaq jetkizipti. Fatimagha 1943 jyldyng 26 qantarynda jazghan hatynda:  «Aman-esen aiyqqanyna quanyshty boldym. Aty kim ekenin әli bilmeymin. Kishkenenning ómiri úzaq bolsyn. Tym qúrysa, bir qysqa hat jazsanshy», – dep minezi búrtandau Fatimadan hat jazuyn qiyla súraydy.

«Sheber qúday» degendi qazaq tegin aitpaghan ghoy, Múrat anasynyng qúrsaghyna bitken 1942 jyly úly jazushynyng ghúmyr boyy armandaghan, 1937 jylghy «Tatiyananyng qyrdaghy әninen» bastalyp, «Abay» tragediyasynda jalghasqan, odan «Abay Qúnanbaev» atty irgeli monografiyagha úlasyp, endi mine, «Abay» atty ghajayyp romangha ainalghan bolashaq epopeyanyng alghashqy kitaby qazaq qauymyna jol tartyp, alystaghy auyl men arpalysqan maydan dalasyna deyin sharlap ketti.

Jer-jahandy soghys órti sharpyp, adamzat atauly jan alysyp, jan berisip jatqan shaqta qazaqtar ata saltyna say aruaq shaqyryp, babalar ruhyna syiynady. Halyqty jeniske jigerlendiretin qolbasshylar, batyrlarmen qatar, últtyng úly ústazy, kemenger Abaydyng da aty atalady.

Qayghydan qan jútqan halyqty serpiltip, jeniske jeteleytin kýresker «Abaydyn» tezirek jaryq kóruine sol kezdegi biylik te mýddeli boldy. Ahmet, Mirjaqyp, Maghjan, Jýsipbek siyaqty Alash úrandy aqyn-jazushylardy bylay qoyghanda, Sәken, Iliyas, Beyimbet bastaghan qazaq kenes әdebiyeti klassikterining aty-jóni men shygharmalarynyng atyn ataugha tyiym salynghan ker zamanda «búlt bolghan aidy ashqan, múnar bolghan kýndi ashqanday» jarq ete qalghan jana roman býkil qazaq qauymyn dýr silkindirip, qoldan týspeytin kitapqa ainaldy.

«Abaydy» oqudan alghan oqyrman lәzzatyn kórnekti sóz zergeri Ghabit Mýsirepovting 1943 jylghy jinalysta sóilegen: «Abay» romanyn neshe ret qaytalap oqysam – sonsha, әrdayym jana bir oi, jana bir kórkemdik, búryn bayqamay kelgen terendik tabam», – degen sózinen angharugha bolady.

Qazaq qauymy jazushynyng «samorodnyy sary altynday» oiy qayshygha da, talqygha da týspey, saf kýiinde jaryqqa jetken ghajayyp romanyn jabyla maqtap, jaghalay oqugha kirisken kezde shekesi torsyqtay Múrattyng ómirge kelui  qalamgerding shabytyna shabyt qosyp, Áuezov óndirte jazugha kirisedi.

Múrattyng joly qútty bolyp, 1943 jyldyng qarashasynda Múhannyng kiyeli shanyraghynda taghy da ingәlaghan sәby ýni estilip, Ernar dýnie esigin ashty. Búl jazushyny odan әri qanattandyra týsti. Áuezov «Abaydyn» ekinshi kitabyn jaza jýrip, zamana talabymen «Namys gvardiyasy», «Qynaptan qylysh» jәne «Qaraqypshaq Qobylandy» piesalaryn, «Abay» operasynyng librettosy men «Abay әni» kinofilimining ssenariyin de sәtimen ayaqtaydy.

Fatimanyng múraghatynda Múhtardyng qat-qabat oqighalar men qauyrt sharualargha toly 1943-44 jyldarda jazghan ýsh haty saqtalghan. Hattardyng siyrek tartuy bir jaghynan kónilin kóp alandatqan úly qaz túryp, qadam basqan song jazushynyng jany jay tapqanyn kórsetse, ekinshi jaghynan «Abaydyn» birinshi kitabyn orys tiline audaru, audarmashylarmen, redaktorlarmen kýndelikti júmys jәne romandy Mәskeude basyp shygharudan tuyndaghan mashaqaty mol tirlikpen de týsindiruge bolady.

Solardyng birinde: «Kishkentay Múrattyng saushylyghy, ósui qalay? Ózing anda-sanda Múrat jayyn, óz kýiindi jazyp túr. Keyde asa qatty kórgim keledi. Qyzyghyndy az kórgenime ókinip te qoyam. Jana jyl qútty bolsyn. Múratayym jaqsy óssin!» – dep jazady. Hattyng datasy qoyylmasa da, jana jylgha megzeuine qarap, 1944 jyldyng qantary dep shamalaugha bolady.

Qyryq tórtinshi jyldyng jazy deuge keletin kelesi hatta: «Múrataygha bir kishkene tufliydi Mәskeuden әkep em, az ýlkendeu me, ólsheuin bile almadym. Biraq kenirek bolsa, eshnәrse etpes dedim, bolmasa dәl tufliyge aiyrbastap alarsyn», – dep bir jarym jasqa endi tolyp, ayaghyn apyl-tapyl basqan kishkentay sәbiyine shynashaqtay  ghana tufly alghanyn aityp, jany qalmay bәiek bolady.

Múhtar Áuezov «Abaydy» orys tiline audarugha erekshe den qoyady. Ol Mәskeude tanylmay, Odaqtyq dengeyge shyqpay «Abay» romanynyng da, ózining de taghdyry әli búlynghyrlau ekenin jaqsy týsindi. Biz jazushynyng jeke basynan ótken oqighalardy onyng shygharmashylyghyndaghy aitys-tartyspen shendestire qarastyru arqyly onyng ómirining qanshalyqty mehnatqa, kýreske toly bolghandyghyn angharamyz.

«Abay» romanynyng alghashqy kitabynyng qazaq tilinde basyluy sәtimen týsse de, onyng orys oqyrmandaryna jetui onay bola qoyghan joq.

Qazaq әdebiyettanu ghylymynda «Abay joly» epopeyasy 4 kitabynyng jazyluy, talqylanuy, synap-minelui, tipti synarjaq synshylar bastap bergen búl daudyng sony ýlken sayasy nauqangha ainalyp, aqyr sonynda M.Áuezovting bas saughalap, Qazaqstannan ketui jayly az jazylghan joq.

Solardyng ishinde belgili ghalymdar R.Núrghali, Z.Qabdolov, S.Qirabaev, Q.Múhamedhanov, T.Júrtbay, A.Ismaqova, D.Qamzabekúly enbekterin erekshe atap ótken lәzim. Ásirese, professor T.Júrtbaydyng memlekettik qauipsizdik komiytetining qúpiya múraghattyq materialdary negizinde jazylghan ýsh tomdyq «Úranym – Alash!..» atty irgeli monografiyasy búl salagha qosylghan sýbeli ýles boldy.

Kenes zamanynda «halyqtar dostyghyna», «әdebiyetter baylanystaryna», «últ jazushylarynyng yntymaghyna» kólenke týsiredi degen jeleumen, al shyn mәninde súm zamannyng súrqiya shyndyqtaryn ashatyn búl múraghattardyng qúpiya qorlary zertteushilerge mýlde jabyq boldy.

Qazaq әdebiyettanushylarynyng basym kópshiligi «Abay jolynyn» negizgi audarmashysy retinde leningradtyq jazushy Leonid Sobolevting atyn jii auyzgha alady. Býginde esimi Qazaqstandy bylay qoyghanda, Reseyding ózinde úmytyla bastaghan, jazghandarynyng týgelge juyghy qazirgi orys әdebiyetining jaghasyna janqaday laqtyrylyp tastalghan búl qay jazushy, qanday audarmashy? Áueli osy súraqqa jauap izdep kórelik.

Sosialistik Enbek Eri, Stalindik syilyqtyng laureaty, KSRO Jogharghy kenesining birneshe mәrte deputaty, әueli Leningrad Jazushylar úiymyn basqaryp, 1957-70 jyldarda Resey Jazushylar odaghynyng tóraghasy siyaqty lauazymdy qyzmetterdi atqarghan, ataq-danqynan at ýrketin Sobolevting bar oqyp, tauysqany – orta bilim dengeyindegi tenizshilerge arnalghan kadet korpusy eken. Onyng «Reveldegi Leniyn» degen alghashqy ocherki Áuezov ózining klassikalyq piesalary, әngime-povesterimen evropalyq әdebiyet biyigine kóterilip ýlgergen 1926 jyly ghana jaryq kóripti.

Sobolevting ómir boyy jazyp, zamana sayasatyna qaray ylghy týzetuler engizumen bolghan jalghyz romany – «Kapitalinyy remont» (shynyn aitqanda, sóz ónerin syilaytyn audandyq gazet jurnaliysi de óz maqalasyna múnday at qoya bermeydi) 1932 jyly alghash basylghanda birden Stalinning nazaryna iligip: «Pusti Sobolev piyshet, chto hochet y kogda hochet», – degen eken. Múnday induligensiyadan keyin betimen ketken Sobolev ayaghyn taltanday basyp, oiyna kelgenining bәrin istepti.

1934 jyly ótken KSRO jazushylarynyng túnghysh sezinde onyng taghy bir «júldyzy janyp», ol Stalinning qúlaghyna mayday jaqqan: «Partiya y praviytelistvo daly sovetskomu pisatelu reshiytelino vse. Ony otnyaly u nas toliko odno – pravo ploho pisati», – deytin «tarihi» sózin aitady.

Býkil Ukraina, Kavkaz, Volga boyy men Qazaqstandy golodomor – asharshylyq jaylap jatqan zúlmat zamanda «bizge partiya bәrin berdi» dep sayrap túrghan jazushyny bolishevikter partiyasy ataq-marapatqa qaryq qylyp, topyrlata tógipti.

Áuezov Sobolevpen týrme degen tar qapastan shyqqanyna eki-aq jyl bolghan, alghashqy shygharmalary «Enlik – Kebek», «Qaragóz», «Han Kene» piesalary men tarihy romany «Qily zaman» qatty synalyp, Ahmet Baytúrsynov bastaghan ústazdary abaqtyda otyrghanda, «Abay» jurnalyn birlese shygharyp, «Ekeu» degen býrkenshik atpen birge maqala jazghan Jýsipbek Aymauytov atylyp ketip, moynyna zil batpan auyrtpalyq týsken zobalang zamanda tanysypty. Qazaqtyng iygi jaqsylarynyng basynan baq tayghan kezde Múhtar Mәskeu men Leningradtaghy qoly úzyn, yghy zor jazushylardan tayanysh izdeydi.

Tarihy sezden keyin Iliyas Jansýgirov bastaghan Qazaqstan qalamgerleri revolusiya besigi – Leningrad jazushylarymen shygharmashylyq baylanys ornatyp, bizding qalamgerlerdi B.Lavrenev, L.Sobolev bastaghan jazushylar sol kezding tilimen aitqanda «sheftik qamqorlyqqa» alady. Áriyne, múnyng sony Sobolevting Qazaqstangha kelip, qonaqjay qazaq jazushylarynyng kól-kósir dastarhany men ystyq yqylasyna bógumen ayaqtalady.

M.Áuezov 1939 jyly avtordyng ghana emes, qazaq dramaturgiyasynyng zor tabysy retinde tanylghan «Abay» tragediyasyn ayaqtaydy. Jazushynyng Almatydaghy múrajayynda shygharmanyng arab qarpimen jazylghan ýsh týrli núsqasy saqtalghan. Álbette, onyng birde-birinde Sobolev qalamynyng izi de joq jәne boluy da mýmkin emes. Biraq kenes zamanynda jaryq kórgen M.Áuezov kitaptarynyng bәrinde jәne sol zamandaghy teatr afishalarynda ómirinde orys tilinde synar piesa jazbaghan  L.Sobolevting esimi menmúndalap túr.

Tragediyany orys tiline de Múhannyng ózi audarady. Onyng da 1941, 1944, 1948 jyly jariyalanghan ýsh núsqasy bar. Tenavtor qúqyghyn iyelengen Sobolev orys kórermenine týsiniksiz degen jeleumen ondaghy qazaq ómirining túrmys-saltynan tuyndaytyn kórinisterdi sypyryp tastap, tipti keybir keyipkerlerdi «qysqartugha» deyin barady. Sobolevting sóleketteu kenesterin amalsyzdan qabyldaghan Áuezov tragediyanyng ýzindilerin 1940 jyly «Liyteraturnaya gazetada» ekeuining avtorlyghymen bastyryp, keler 1941 jyly orys tilindegi tolyq núsqasyn jaryqqa shygharady.

Áuezov proza jәne dramaturgiyadaghy qazaq eposy men foliklorynan tamyr tartatyn joydaly tuyndylarynyng týp negizin ghylymy túrghydan terendete zerttep, «Qazaq halqynyng eposy men foliklory» degen orys tilinde jazylghan irgeli enbegin 1939-40 jyldary Mәskeudegi «Liyteraturnyy kritiyk» jurnalynda jariyalaydy. Qazaq halqynyng jar-jar, betashar, joqtau, estirtu t.b. túrmys-salt jyrlary, ertegiler men anyz әngimeler, «Qobylandy», «Er Targhyn», «Er Sayyn» siyaqty batyrlar jyry, «Qozy Kórpesh – Bayan súlu», «Qyz Jibek», «Ayman – Sholpan» tәrizdi ghashyqtyq jyrlary tereng taldanghan búl zertteudi onyng dәl qylyshynan qan tamghan stalindik repressiyanyng yzghary basylmay túrghan 1939 jyly Qazaqstanda jariyalay almaytyny anyq edi. Tipti jaryq kóre qalghan kýnning ózinde onsyz da taghdyry qyl ýstinde túrghan jazushynyng jaghdayy tym qiyndap ketui әbden mýmkin bolatyn.

Alysty boljaytyn kemenger ózining býgingi jәne bolashaq kórkem shygharmalaryna ózek bolghan epostyq keyipkerlerdi qorghau ýshin ómirde qazaq auyz әdebiyetin bylay qoyghanda, orystyng bylina, skazaniye, skomoroshinalaryna qatysty qalam tartyp kórmegen, biraq Stalinning erketotay jazushysy L.Sobolevti qosalqy avtorlyqqa alady. Ol «mynau ynghaysyzdau ghoy» degendi mýlde jiyp tastap, shiyra qol qoyady. Mәskeuding bedeldi jurnalynda basylyp, orys folikloristerining ýlken baghasyna ie bolghan búl enbek M.Áuezovti on shaqty jyl boyyna taptyq prinsipten basqa talghampazdyq ataulydan júrday, úrda-jyq synnan qorghaugha әjeptәuir septigin tiygizdi.

Soghys qarsany – 1940 jyly Mәskeude Abay shygharmalary orys tilinde jaryq kóredi. Áriyne, múnyng alghy sózin de ózi orys tilinde eng bolmaghanda pyshaqtyng qyrynday poeziya jinaghyn shygharmaghan, Abaydyng bir ólenin orys tiline audarmaghan «qazaq eposy men foliklorynyng bilgiri», әigili «Abay» tragediyasynyng teng dәrejedegi avtory L.Sobolev jazdy. Búl maqalany jazugha kim «kómekteskenin» aitudyng ózi artyq...

Júrtshylyq jyly qabyldaghan «Abaydyn» alghashqy tomy qara taqtagha jazylmay túrghanda Áuezov ony tezdetip orys oqyrmanyna jetkizuge baryn salady.

ANNA MEN TEMIRGhALIY

Búl kezde Almatygha әueli bekzat qyzdargha arnalghan Aleksandrov institutyn, 1924 jyly Leningrad uniyversiytetin, keyin onyng aspiranturasyn tәmamdaghan, fransuz әdebiyeti klassikterin orys tiline erkin audarudan jaqsy tәjiriybe jinaqtaghan Anna Nikoliskaya deytin Áuezovpen ómirining sonyna deyin dostyq, shygharmashylyq, otbasylyq jaqyn qarym-qatynasta bolghan bilimdar әdebiyetshi keledi.

Saharov ortalyghynyng derekteri boyynsha Anna Borisovnanyng әkesi Sankt-Peterburg uniyversiytetining qúqyq professory B.V.Nikoliskiy monarhistik kózqarasy ýshin 1919 jyldyng ózinde atylyp ketken eken. Anna búdan song kindik әkesi sanalatyn sol kezdegi Resey Federasiyasynyng Syrtqy ister halyq komissary, atyshuly revolusioner G.V.Chicheringe jolyghyp, bútany qorghalaghan torghayday pana izdeydi. Keyin KSRO Syrtqy ister ministri qyzmetine deyin jogharylaghan qara jýrekteu qayratkerden esh qayran bolmapty.

Almatygha ýsh jylgha jer audarylyp kelgen Anna Nikoliskaya sol kezde oqytushylary tapshy Qazaq pedagogika uniyversiytetinde dosent mindetin atqaryp, fransuz tilinen sabaq beredi. Ziyaly, jan-jaqty bilimdi, Evropa, orys әdebiyetin jaqsy biletin, fransuz, nemis tilderin erkin mengergen Anna qazaq foliklory, әdebiyetimen tanysyp, qazaq tilin ýirenuge yqylas qoyady.

Anna Nikoliskaya Áuezov turaly «Listky vospominaniy» atty әdemi estelik qaldyrypty. Ekeui 1935 jyly Qazaqstan Jazushylar odaghynda S.Seyfullinning tóraghalyghymen ótken qazaq epostaryn orys tiline audarugha arnalghan jiynda tanysypty. Beytanys ortadaghy ózine tapsyrylghan jana mindetke Nikoliskaya qatty jýreksingen eken.

Ol Múhandy alghash kórgen sәti turaly: «Voshel ocheni yarkiy chelovek. Molodoe, sovsem ne pohojee na drugie lisa. Yarkaya ulybka. Yarkiy blesk bolishiyh, nemnogo na vykate temnyh glaz. ...Y opyati ulybka – takaya priyvetlivaya, takaya sverkaishaya, chto vse moy kolebaniya y somneniya po rabote srazu nahodyat oporu: priyshel dobrojelateli, prishla pomoshi», – dep jazady.

IYә, Nikoliskayany ishki týisigi aldamapty. Áuezov oghan úzaq jyldar boyy qol úshyn sozghan qayyrymdy jangha ainaldy. Osy kezdesuden keyin Nikoliskaya Múhtar Áuezovpen tyghyz shygharmashylyq baylanys ornatyp, Múhannyng úsynysymen jәne kenesshiligimen qazaq foliklorynyng inju-marjany «Qyz Jibekti» týpnúsqadaghy bar boyauyn saqtap, orys tiline audarady. Anna Múhannyng ýiinde jii qonaqta bolyp, ózimen jerles Valentina Nikolaevnamen jaqyn aralasyp, qyzy Lәilagha bauyr basyp ketedi.

Alban kóterilisine arnalghan «Qily zaman» avtorynyng núsqauymen 16-jylghy últ-azattyq kóteriliske qatysushylardyng ólen-jyrlaryn audaryp, «Revolusionnye pesny povstansev-kazahov HIH v.» atty jinaq shygharady. Onyng búl enbekteri әlemdik dengeydegi shyghystanushy, akademik A.Samoylovich bastaghan ghalymdar tarapynan joghary baghagha ie bolady.

Repressiya dauyly sormanday Annany taghy da esengiretip, ol 1937 jyldyng 10 jeltoqsanynda NKVD-ning Almaty oblysy boyynsha ýshtigining sheshimimen 10 jylgha sottalyp, Siblagqa aidalady. Densaulyghy әbden nasharlap, ólim haline jaqyndaghan A.Nikoliskayany 1943 jyly lageriden shygharyp, Almatygha qaytarady. Ol ómirining sonyna deyin dertine – quat, janyna shipa bolghan osy qalada túraqtap qaldy.

Áuezov Nikoliskayany qazaq foliklorymen tanystyrudy júldyzdy aspannan bastaghan. Búl turaly Anna: «Ya slushai, kak zavorojennaya. Auezov – velikolepnyy rasskazchiyk. Kazahskoe nebo otkryvaetsya dlya menya, ya kak budto chitai po zvezdam drevnie legendy naroda. V svoih rasskazah on voshishaetsya fantaziey svoih dalekih predkov», – dep tebirene jazady.

A.Nikoliskaya qazaq tarihy, mәdeniyeti men auyz әdebiyetine qatysty kemengerding aituyndaghy mýshel qaytaru men januarlardyng jyldy qarsy aluy turaly anyz әngimelerding ýsh birdey núsqasyn jazyp alypty.

Dala danyshpanyna zor qúrmetpen qaraghan Anna Áuezovting sóileu mәnerin de jadynda saqtapty. Ol: «Ego rechi byla vsegda neobyknovenno jivoy, tochnoy y yarkoy, chasto proniknutoy svoeobraznym yumorom, ego nabludeniya – interesnymy y harakternymi, metko obrisovyvaishimy tot predmet, o kotorom shla rechi», – dep jazady.

Múhang Annagha qazaq eposy men әdebiyeti jayly mol maghlúmat berip, birtindep bolashaqta atqaratyn basty maqsat – «Abaydy» audarugha dayyndaydy. Úly jazushy óz basynyng anduda jýrgenine qaramastan, NKVD organdarynyng talap etui boyynsha A.Nikoliskayagha kelisti minezdeme jazyp, mýbәrak qolyn qoyghan.

Anna Múhannyng audarmashylyq mashyghy turaly da qyzghylyqty derekter qaldyrghan. Ol: «Muhtar Omarhanovich «nagovarivaet» mne podstrochnik pryamo s rukopisi. V rabote s nim ya srazu v izobiliy poluchay to, chego tak tshetno dobivalasi ot sostaviyteley podstrochnikov: ocheni tochnyi, produmannyy material s variantamy otdelinyh epiytetov, pomogaiyshimy razobratisya v ottenkah avtorskoy mysli, s obraznym y interesnym tolkovaniyem idiomov», – dep jazushynyng audarmashymen yntymaqty júmysynyng qyr-syryn asha týsedi.

Múhang «Abay jolyn» jazugha ghana emes, audarugha da zor dayyndyqpen kelgen. Eki tildi erkin mengergen jәne úzaq jyldar boyy jogharghy oqu oryndarynda leksiya oqyp daghdylanghan Áuezov roman tәrjimesining key tústaryn diktovka arqyly orysshagha audaryp, sonynan redaktorlyq týzetuler engizip otyrghan. Úqypty, zeyindi Anna úly romannyng audaryluy jayynda da qúndy jazbalar qaldyrghan. Nikoliskaya: «Skaju toliko, chto v rabote nad knigoy osobenno yarko skazalisi vse tvorcheskie cherty Muhtara Omarhanovicha: ego neobychnaya sosredotochennosti v trude, a takje glubokaya predvariytelinaya podgotovka kak materiala, tak y ego podachy v hudojestvennom slove, chto davalo avtoru vozmojnosti diktovati stranisy romana pryamo na mashinku, a potom lishi slegka, po-redaktorski, praviti iyh. Sokrashal y dopolnyal on chasto, organichesky vpletaya novye stranisy v tkani povestvovaniya tak, chto ony nikogda ne vosprinimalisi kak pozdneyshie privneseniya», – dep jazushynyng audarmashymen, mәtinmen júmys isteu erekshelikteri jayly mazmún-maghynasy mol derekter keltiredi.

Taqyryptan auytynqyrap, A.Nikoliskayanyng ómir derekterin qazbalap ketuimizding bir sebebi – últ әdebiyetining úly múrasy sanalatyn «Abay joly» epopeyasynyng orys oqyrmandaryna jetuine zor ýles qosqan, keyin Mahambet, IY.Bayzaqov, N.Bayghaniyn, S.Múqanov, Gh.Mýsirepov, T.Ahtanov t.b. shygharmalaryn orys tiline audarghan, qazaq әdebiyetining shyn mәnindegi janashyr dosy sanalatyn osy bir múnlyq jannyng ómiri men shygharmashylyghy, әsirese «Abay joly» epopeyasynyng alghashqy eki kitabyn orys tiline audaru tәjiriybesi arnayy, irgeli zertteuge súranyp-aq túrghanyna jas ghalymdardyng nazaryn audaru.

A.B.Nikoliskayanyng әkesine, ózine qatysty tergeu materialdarynan әldeqashan qúpiyalyq griyfi alynyp tastalghan. Ásirese, onyng ómirining qazaq әdebiyetining tarihymen tyghyz baylanysty Almaty kezeni ózining zerdeli zertteushisin kýtude. Múnday jangha qol úshyn beruge biz de dayynbyz.

«Abay» romany respublikada qazaq әdebiyetining zor tabysy  retinde moyyndalyp, býkilhalyqtyq yqylasqa ie bolghan song ol 1943 jyly Stalindik syilyqqa úsynylady. Orys tiline audarylmaghan shygharmany Mәskeu tarapynan qoldaushylar tabylmay, roman syilyqtan qaghylady. Sapaly audarmanyng joqtyghynan alghashqy talaby sәtsizdikke úshyraghan Múhtar bes jyldan astam stalindik lageride azap shegip, 1943 jyly ghana bostandyqqa shyqqan Anna Nikoliskayanyng Almatygha oraluyna aq perishtening keluindey quanady.

Áuezov «Abaydyn» orysshagha audaryluyna zor jauapkershilikpen kirisedi. Romannyng jolma-jol audarmasyn jasaudy Leningradta joghary bilim alghan, orys, qazaq tilderine birdey aghyp túrghan Temirghaly Núrtazinge tapsyrady. Múhang Temirghaly inisimen Leningradqa kelip-ketip jýrgen 1934 jyly tanysypty. Áuezov әr saparynda Leningradtyng drama jәne opera, balet teatrlaryndaghy jana qoyylymdardy týgel qarap, osy saladaghy janalyqtardyng bәrinen habardar bolyp jýredi eken. Ekeui alghash teatrda úshyrasypty. Keyin әngimesi, pikiri jarasqan song agha men ini ústaz ben shәkirttey aralasyp ketken. T.Núrtazin úly jazushymen qalay tanysyp, qanday qamqorlyq kórgeni jayly «Jadymdaghylar» atty kelisti estelik  qaldyrypty.

Temirghaly aghamyz Múhang men Qanysh Imantayúlynyng Leningradta bir pәterde túrghanyn, ekeuining әdebiyet pen mәdeniyet qana emes, qazaqtyng arghy-bergi tarihynyng qatparly kezenderi, tipti sol uaqytta endi ghana qalyptasyp kele jatqan qazaq arheologiyasy jayly da aluan týrli pikir alysqanyna kuә bolypty. Eki dostyng әngimesine әbden riza bolghan Núrtaziyn: «Biri jazushy, biri geolog deytin emes. Ekeui de arheologiyanyng arnauly mamandarynday sóileydi», – dep tan-tamasha qalady.

Temirghaly jazbalarynda Áuezovting dramaturgtik qasiyetin jana bir qyrynan ashyp, býgingi jas qalamgerlerge ýlgi-ónege bolatyn taghylymdy tústar da jeterlik. Ol: «Keyde Múhang bir spektaklidi birneshe ret kórip jýrdi. Tandandym, biluge asyqtym.

– Men dramaturgpyn ghoy, biletin shygharsyn, – dedi Múhtar Omarhanúly, – baqylau, kóru, kónilmen taldau kerek. Ýirener ónegesi mol, Leningrad teatrlarynyn...

Ýzilis kezinde Múqang sahnanyng syrtyna, ya bas rejisserding kabiynetine ketip qala beredi. Pikir aitady, pikir alysady eken barghan sayyn. Keyde shattanyp, kónili tasyp keledi. Keyde teatr adamdarymen talasyp, óni jabyrqanqy tartyp qaytady», – dep jazady.

Múhannyng shygharmashylyghyn zerttegender onyng ýzdiksiz ósu ýstinde bolghandyghyna erekshe nazar audarady. Ol jazghandaryn ýnemi jetildirip, tolyqtyryp, shiratyp otyrghan. Búl tek oqumen ghana emes, osynday izdenispen, kórgenin kókeyge toqumen kelgen sheberlik bolsa kerek.

T.Núrtazin estelikterinen әuezovtanushylardyng nazarynan ýnemi qaghaberisteu qalyp kele jatqan taghy bir ómirderek maghmúrlanady.

Tirshilikte, әdebiyette qanshama talas-tartysqa týsse de últtyq mýdde jolynda qazaq qalamgerleri shygharmashylyq yntymaqtastyqqa barghan. Sonyng bir belgisi retinde Múhtar Áuezovting Sәbit Múqanovpen birigip jazghan «Aqan – Zayra» piesasyn aitugha bolady. Búl – qos klassikting kózi tirisinde de, býgingi zamanda da eshqashan sahnalanbaghan tuyndy. Onyng syry Núrtazin esteliginde ashylady.

Múhtar Áuezovting elu tomdyq shygharmalar jinaghynyng 14-tomynda «Aqan – Zayranyn» 4 núsqasy jariyalanghan. Múnyng alghashqysy – «Aqan – Zayra» piesasy.

Áuezov múraghatynda búl dramanyng jazushynyng óz qoltanbasymen jazylghan týpnúsqasy saqtalghan. Áuel basta eki qalamger de óz betinshe, jeke dara enbek etken siyaqty. Piesanyng ýzindileri 1936 jyly «Qazaq әdebiyeti» gazetinde jariyalanypty. Tuyndy «aqyndar, әnshiler ómirinen alyp jazylghan, alty suretti kýili piesa» degen avtorlyq taqyrypshamen berilgen. Múndaghy «kýili» sózin «muzykaly» dep úghynghan jón.

Elutomdyqta «Aqan – Zayranyn» alty suretti, on jeti kórinisti librettosy da basylghan. Onyng múraghattyq týpnúsqasynda shygharma avtorlary Múhtar Áuezov pen Sәbit Múqanov dep ekeuining esimderi qatar berilipti.

Kóptomdyqta osy librettonyng Sәbit Múqanov pen Múhtar Áuezov avtorlyghymen (kitapta olardyng esim-soyy osynday retpen jazylghan) «Dala dastany» degen atpen tórt aktili, 6 kórinisti oryssha núsqasy jariyalanyp, onyng «Stepnye byli» nemese «Pesny stepi» degen ataulary qosaqtay kórsetilgen.

Shygharmanyng tórtinshi núsqasy kóptomdyqta «Ahan y Zeyra» atauymen «libretto opery v 6-ty kartinah» degen janrlyq anyqtamamen jariyalanypty.

Qazaqtyng ghajayyp kompozitory Aqan serining ómiri men onyng әr qazaqtyng jýregine jol tapqan mol muzykalyq múrasyna arnalghan piesa men librettony Múhang 1936 jyly jazghan. Áueli piesa retinde josparlanghan shygharmany keyin librettogha ainaldyryp, sonyng negizinde opera jazugha әigili kenes kompozitory, ataqty muzyka zertteushisi, otyzynshy jyldary «Parij jalyny», «Baqshasaray búrqaghy» atty әigili baletterimen danqy alysqa ketken Boris Asafievting ózin kóndiredi.

Temirghaly aghamyz M.Áuezov, S.Múqanov jәne B.Asafiev siyaqty ýsh alyptyng shygharmashylyq odaghy jayly tamasha jazba qaldyryp, onda qazaq әdebiyeti men muzykasy tarihynda eng az zerttelgen shygharmanyng dýniyege kelui jayly asa qúndy maghlúmattar beredi.

Temirghaly Núrtaziyn: «1936 jyldyng yanvari, fevrali ailarynda Múhtar Omarhanúly Áuezov pen Sәbit Múqanov Leningradta «Evropeyskaya gostinisada» jatty. Ekeuine de jii baryp, әngimelesip jýrdim. Qazaqstan kórkemóner basqarmasy Leningradtaghy ataqty kompozitor, akademik Boris Vladimirovich Asafievpen shart jasasypty. Kompozitor «Aqan men Zayra» degen opera jazbaq», – dep jazady.

Ol tenavtorlardyng júmys isteu tәsili, jana piesa men librettonyng jazylu tarihyna qatysty ózi tikeley kuәger bolghan tiyanaqty derekterdi algha tartyp: «Júmystary әldeneshe saty. Múqang «Aqan serini» piesa týrinde jasay bastaghan eken. Sәkenmen, Boris Vladimirovichpen pikirlese otyra, sol piesa kýiinde ayaqtamaq.  Sәkeng piesany ólenge ainaldyryp, qalamdastarymen kenese jýre, librettogha iykemdeude. Leningradtyng kórnekti aqyny Vsevolod Aleksandrovich Rojdestvenskiy librettony ólenmen orysshagha audarady. Árqaysysy qadam sayyn kompozitormen pikirlesip otyrugha tiyis», – dep shygharmagha kimning qalay ýles qosqanyn naqtylap kórsetedi.

Keyin ýlken әdebiyet zertteushisi, ghylym doktory, professor dengeyine kóterilgen Temirghaly Núrtazinning esteligi әigili jazushylar shygharmashylyghyna qatysty kópke belgisiz kóptegen jaylargha jaryghyn týsiredi.

Áuelgide piesany Múhtar Áuezov ózi jazyp shyqqan. Ony Sәbit Múqanov ólenge ainaldyrghan. Librettogha iykemdelgen shygharmanyng jolma-jol oryssha audarmasyn da Múhang jasap, ony kórkemdeuge aqyn V.Rojdestvenskiydi qosqan jәne olar әrbir sheshimderin bolashaq operanyng avtory Boris Asafievpen aqyldasyp, kenesip otyrghan. Naghyz shygharmashylyq odaq osylay bolsa kerek...

Zor yqylaspen, ýlken yjdahatpen, eng bastysy – qazaq әdebiyetining qos klassiygine inilik izetpen jazylghan Temirghaly aghanyng esteligin odan әri tarata týssek: «Múqang men Sәkene men sabaqtan keyin keshtetip baram. Olar úzaq isteydi. Týndi ortalay, saryla otyryp isteu ol kezde salt. Týngi on birler shamasynda tabaldyryqtan attay bere qalamnyng syrylyn esitem. Múqang ýshinshi etajda, Sәkeng tórtinshide. ...Kelesi kýni Múqang men Sәkene erip Asafievtikine bardym. «Aqan seri» operasy sóz boldy. Boris Vladimirovich librettony oqyghandyghyn, «Aqan seri» obrazy jóninde ózining týsinigin aityp ótti.

– Biraq «Aqan seri» operasyn jasay almauym yqtimal, – dedi Boris Vladimirovich, – shygharma jazu ýshin qalaghan ómir ortasyna janynmen, sananmen, seziminmen aralasyp, sinisip ketu kerek. Mening qolymda Aqan turaly libretto men jinalghan mәlimetter ghana...

Múqang sabyrmen sóilep, jaghdaydy keninen andatty. Aqan seri әri aqyn, әri muzykant bolghan. Júrt sýigen, әuenine kópshilik qúshtar, halyq kompozitory. Kompozitor kompozitor jayynda opera jazsa, – jarasymdy-aq qoy...», – depti.

M.Áuezovting tandauy Asafievke tegin týspegen. Ol – shyghys halyqtary muzykasyna zor qúrmetpen qaraghan kompozitor. Tatar taqyrybyna arnalghan «Altynshash» operasyn, Lermontov óndegen shyghys ertegisi boyynsha «Ashyq – Geriyb» baletin jәne Pushkinning «Qúrangha elikteu» sikli negizinde tamasha romanstargha deyin jazghan.

Múhannyng dәlelmen, dәiekpen aitylghan bәtualy sózinen keyin Asafiev operagha kirisuge uәde berip, ony eki jyl qatarynan ainaldyrypty. Ózi bilmeytin taqyryp, ózgeshe muzykalyq mәdeniyetke qatysty operagha terendey almay, bastaghan júmysyn sonyna jetkize almaghan eken. Ókinishti-aq...

Osy tústa men Múhannyng alysty boljaytyn keremet kóregendigine taghy da tan-tamasha qaldym. Búl kezde qazaq topyraghynda opera janry endi ghana qalyptasa bastaghan. Leningrad konservatoriyasyn 1931 jyly tәmamdaghan E.Brusilovskiyding qazaq halyq kompozitorlary shygharmalarynyng negizinde 1934 jyly jazghan «Qyz Jibek» pen B.Maylin librettosymen jasalghan «Jalbyrdan» basqa opera atauly mýlde joq edi.

M.Áuezov «Aqan seri men Zayrany» jazu arqyly, bir jaghynan, qazaq ýshin operaday jana janrdy órkendetudi kózdese, ekinshi jaghynan, Aqan seridey әrbir әni evropalyq dengeydegi kompozitorlardyng shygharmalarymen erkin shendese alatyn shandozdy Asafievting operasy arqyly әlemdik muzyka júrtshylyghyna keninen tanytudy maqsat etken. Eger onyng búl jospary jýzege asa qalghanda keyin KSRO Halyq artiysi, KSRO Ghylym akademiyasynyng akademiygi, KSRO Kompozitorlar odaghynyng tóraghasy bolyp, kóptegen operalyq jәne balettik shygharmalary, klassikalyq muzykalyq tuyndylary әlem sahnalaryn sharlap ketken B.Asafievting «Aqan men Zayrasy» býkil Kenes Odaghy operalyq teatrlary repertuarlarynan berik oryn alyp, qazaq mәdeniyetining abyroyyn odan әri arttyra týser edi.

T.Núrtazin da 1937 jyly ústalyp, tórt jyl abaqty azabyn tartty. Týrmeden shyqqan song Múhana jolyghyp, aqyl-kenesterin alyp túrghan. Resey tarapyndaghy qazaqy otbasynda tәrbiyelenip, ana tilimen qatar, jastayynan orys tilinde mektep, joghary oqu ornyn bitirgen T.Núrtazin student kezinen orys jәne qazaq tilderinde ólen, әngime, publisistikalyq maqalalar men әdeby syn enbekterin jazyp kózge týse bastaydy.

Týrmede otyrghan jyldary shygharmashylyq enbekke әbden susaghan T.Núrtazin men A.Nikoliskaya «Abaydy» audarugha quana kirisedi. Ádette, birneshe tildi mengergen poliglottardyng tilding nәzik iyirimderin airyqsha seze biletin erekshe intuisiyasy bolady. Al óz isine múqiyat, asqan jauapkershilikpen qaraytyn Temirghaly men Anna osynday jandardyng qatarynan edi.

Audarma júmysynyng erekshelikteri jayly A.Nikoliskaya: «Qyzghanu – zavidovati y qyzyghu – proyavlyati interes, voshishatisya, ...jorgha, napriymer, znachit – inohodes, a takje diplomat, chelovek obhodiytelinyi, krasnorechivyy y tonkiy v razgovore, ... slovo «bauyr» oznachaet «pecheni», a takje «rodstvenniyk», «sorodich». Kajdyy takoy sluchay prihoditsya razreshati v otdelinosti, starayasi po mere vozmojnosty sohranyati spesifiku originala», – dep әr sózding maghynasyna qalay boylaghanyn tәptishtep kórsetedi.

«Abay jolyn» Stalindik syilyqqa úsynugha saqaday say dayyndyqpen baru ýshin 1944 jyldyng 15 mamyr kýni Almatyda ghylymy jәne shygharmashylyq qauymnyng keninen qatysuymen romannyng jan-jaqty qoghamdyq talqylauy ótkiziledi. Búl talqylaudyng jay-japsary turaly A.Nikoliskayanyng estelikteri men M.Áuezovting 50 tomdyghynda eshtene aitylmaghan. M.Áuezov múrajayy 2013 jyly «Neizvestnoe v naslediy Muhtara Auezova» atty jazushynyng ómiri men shygharmashylyghyna qatysty búryn jariyalanbaghan enbekterding bir parasyn shyghardy. Atalghan jinaqta osy talqylaudaghy Anna Nikoliskayanyn: «Kniga nosit nazvanie «Abay». A ya by skazala, chto eto bolishe, chem Abay: eto podlinnaya epopeya, kniga o Kazahstane tretiey chetverty proshlogo stoletiya. Eta kniga... samogo shirokogo poznavatelinogo znacheniya, v kotoroy naydet interesneyshiy material iy istoriyk, y etnograf, y liyteraturoved, y psiholog», – degen kóregendik sózderi keltirilgen («Neizvestnoe v naslediy Muhtara Auezova». A., 2013, 355-bet).

«Kóregendik» deytinimiz, búl kezde romannyng bir ghana kitaby jaryq kórgen. Onyng neshe tom bolyp josparlanghanyn avtordan basqa eshkim bilmeydi. Al Rable, Flober, Gugo, Stendali, Balizak, Zolyalardyng úly romandaryn týpnúsqa tilinde oqyp, móldirete taldaytyn Anna hanym «Abaydyn» alghashqy kitabyn audaryp shyqqan song qazaq halqynyng ghalamat epostarynan quat alghan epopeyanyng lebin sezip, zor әleuetin birden andaghan.

Anna Nikoliskaya siyaqty orys aristokratiyasynan shyqqan, Imperatorlyq Sankt-Peterburg uniyversiytetining beldi professorynyng qyzy, ózi Kenes Odaghy siyaqty úly imperiyanyng eng bedeldi uniyversiytetin aspiranturasymen qatar tauysqan bilimdi, bilgir, tumysynan ziyaly jannyng roman tabighatyn tamyrshyday tap basyp bergen baghasyna Múhang da qatty riza bolady. Ol ózining Nikoliskayagha jazghan hatynda: «Dorogaya Anna Borisovna! Dogovorilsya s Satpaevym o tom, chto po napechataniy odnogo (samogo luchshego) ekzemplyara budet predstavlen emu Vamy s Vashim otzyvom o romane (vyskazyvanie Vashe na obsujdeniiy)», – dep jaza kelip, sol kezde týsirilip jatqan «Abay» kinofilimining ssenariyine qosylghan Kókbaydyng ólenderi men ertekshi Baymaghambetke qatysty tústaryn tezdetip audaryp, rejisser E.E.Arongha tapsyrudy ótinedi.

Kóp úzamay Mәskeuge Stalindik syilyq beru jónindegi komiytetke QazKSR Halyq komissarlar kenesining tóraghasy Núrtas Ondasynovtyng atynan úsynys hat, T. Núrtazinning jolma-jol tәrjimesi negizinde A.Nikoliskaya jasaghan romannyng kórkem audarmasy, KSRO Ghylym akademiyasy Qazaq filialynyng basshysy Q.Sәtbaev pen Qazaqstan Jazushylar odaghy atynan Gh.Mýsirepovting qoly qoyylghan qorytyndy pikirleri qosa jiberiledi.

Stalindik syilyq beru jónindegi komissiyanyng 1945 jyldyng 20 nauryzynda ótken otyrysynda kelisken kórkem audarmasy, respublika basshylyghynyng úsynysy, ghylymy jәne shygharmashylyq qauymdastyqtyng joghary pikiri bolghanyna qaramastan «Abaydyn» joly ekinshi mәrte kesiledi. M.Áuezovke A.Fadeevting ózi qarsy shyghyp: «Pervyy tom sujetno kak obrezannye provoda. Sujetnaya liniya propadaet. Sam Abay ne stal Abaem, emu 25 let, on eshe ne nachal tvoriti. Auezov chelovek nestaryi, pusti porabotaet», – dep kisimsine aqyl aityp, kekirt qorytyndy jasaydy.

Aleksandr Fadeev – kenes zamanynda asyra dәriptelgen jazushy. Ol Áuezovtey alypqa jogharydan tómen astamsyna pikir aityp túrghan kezde sayasy koniunktura men gazettik jalghan aqparatqa qúrylghan «Jas gvardiya» romanyn әli jariyalay qoymaghan, KSRO Jazushylar odaghy kóp  hatshylarynyng biri edi.

Fadeev keyin Áuezov jónindegi pikirin ózgertip, ol qudalanghan 50-jyldary qoldau da kórsetken. Oghan orys jazushysymen úzaq uaqyt syrlas dos bolghan, «Abay» romanyn óte joghary baghalaghan  y.Liybedinskiy әser etken boluy mýmkin. Óitkeni Yu.Liybedinskiy 1951 jyldyng 13 jeltoqsanynda «Abay» romany turaly «Liyteraturnaya gazetagha» «Puti velikogo prosvetiytelya» atty kólemdi maqala jazyp, kóterinki bagha bergen.

Romandy Stalindik syilyq komissiyasynda talqylau barysynda onyng oryssha audarmasynan kinәrat tapqandar bolghan. Sol sebepti Áuezov «Abay» tragediyasynyng «telavtory», Stalinning erkesi – L.Sobolevti tauyp, oghan romannyng orys tilindegi basylymynyng jalpy redaksiyasyn basqarudy úsynady.

Osy tústa myna bir mәselening basyn ashyp alghymyz keledi. «Abaydyn» birinshi kitabyn avtordyng qatysuymen T.Núrtazinning jolma-jol audarmasy arqyly jeke-dara tәrjimelegen – Anna Nikoliskaya. Romangha sinirgen enbegin joghary baghalaghan Múhtar Omarhanúly sol kezde toltyrylghan qújattarda ýnemi onyng esimin kórkem audarma jasaghan jalghyz tәrjimeshi retinde anyq kórsetip otyrghan.

Mәskeude ótken eki birdey talqylau barysynda romannyng avtory da, eki birdey audarmashysy da «halyq jauy» retinde aiyptalyp, týrmede otyrghany, aidauda bolghandary jayly aryz-qúryzdar komissiya mýshelerine Qazaqstan jaghynan qarday boraghan. Sol sebepti Múhang bolashaqta osynday aryzqoylardan qorghanu ýshin Mәskeu men Leningradtyng emen esikterin erkin ashatyn L.Sobolevting esimin amalsyzdan «redaksiyasyn basqarghan» dep qoqita kórsetuge mәjbýr bolady.

SOBOLEVTING SORAQYLYQTARY

Qazaqstandyq әdebiyetshiler L.Sobolevting «Abaydy» audarugha sinirgen enbegin әli kýnge deyin asyra baghalaumen keledi. Áuezovpen jazysqan hattaryna qarap, Sobolevting ishki mәdeniyeti tómen, ózin tym joghary ústaytyn, sóz saptauy men sózdik qory jútan, dandaysyghan, aqshaqúmarlau adam ekenin bayqaymyz. Onyng Stalinge elikteytini sonshalyq, suretke týskende ýnemi qolyna temeki trubkasyn ústap, teniz ofiyseri formasymen týsudi qalaytyn.

M.Áuezovting songhy 50-tomdyghynda onyng qazaq jazushysymen jazysqan 6 haty berilgen. Ol hattarda ózinen bir jas ýlken әriptesin «Muhtarushka» dep kishireyte sóileydi. Qazaq eposynan ghylymy enbek «jazghan», últ ústazyna arnalghan «Abayday» tragediyanyng «teng avtory» jasy ýlken shyghys adamyna búlay sóilemese kerek edi.

L.Sobolev bilim jaghynan ózinen әldeqayda biyik túrghan, evro-atlantika әdebiyeti aidynynda erkin jýzetin, aghylshyn, fransuz, nemis tilderin mengergen Anna Nikoliskayany ýnemi kemsitip, onyng audarmasy turaly: «toliko iz lubvy k tebe y k Abay ya zakonchil etu bessmyslennui y vrednuy rabotu ochishati perevod ot Nikoliskoy», «proboval oblegchiti rabotu y praviti Nikoliskui po ee ekzemplyaru, poluchilasi formennaya chepuha, nastoliko sdelan byl ei tekst», «perelistal rukopisi – y priyshel v ujas», «krayne durnoy ee liyteraturnyy vkus y neprostiytelinaya nebrejnosti», «ona sovershenno ne ponimaet smysla togo, chto «perevodiyt», «chistiti etot tekst bylo mukoy», – degen ýnemi qyrsyq, qynyr, teris-qaghys pikir aitady. Sonynda:  «izbavi menya ot Nikoliskoy», – degen óktem talapqa deyin qoyady. Áriyne, er azamatqa, onyng ýstine jazushygha múnday qylyq jaraspasa kerek.

Birinshi tomdy «audarghanda» «meni Nikoliskayadan qútqara gór» dep jalynghanday bolghan Sobolev ekinshi tomgha kelgende basqa shauyp, tóske órlep: «V pervom tome ya sliyberalinichal. Teperi ya duraka valyati ne budu. Hvatiyt. Na vtorom tome ya stavlu na titule: «Perevod L.Soboleva po podstrochniku A.Nikoliskoy», – dep avtordyng rúqsaty, kelisiminsiz sormanday Nikoliskayanyng audarmasyn podstrochnik dengeyine deyin týsirip, Núrtazindi tizimnen mýlde shygharyp tastaghan qoqan-loqygha deyin barady. Áriyne, Múhtar Áuezov onyng múnday úrda-jyq úsynystaryn qabyldaudan bas tartady.

Óz hatynyng tilimen aitqanda «býrge qaghumen» (lovlu bloh) ghana ainalysqan Sobolev óz mýddesine kelgende ylghy kiyip-jaryp, qorbandap algha shyghumen bolghan. Titul betinde A.Nikoliskaya, T.Núrtazin degen qos audarmashydan keyin redaksiyasyn basqarghan Leonid Sobolevtey sabazdyng esimi túrghan romannyng alghashqy bóligi 1945 jyly Mәskeuding bedeldi әdeby jurnaldarynyng biri – «Znamyanyn»  7-8-nómirlerinde jaryq kóredi.

Sol 1945 jyly roman tura osynday familiyalar tizbegimen «Sovetskiy pisateli» baspasynan M.Áuezovting ózi maqúldaghan núqyl núsqada basylyp shyghady. Abay men Áuezovting óz taghdyry siyaqty úly romannyng orys oqyrmanyna jetu joly da kýres pen tartysqa, mashaqatqa toly boldy.

«Abaydyn» alghashqy eki tomy jeke-jeke jaryq kórgende audarmashylar retinde Núrtazin men Nikoliskaya kórsetilse, romannyng eki tomy 1949 jyly Mәskeude qayyra basylghanda olardyng esimderi alynyp, titul betinde «avtorizovannyy perevod pod redaksiey L. Soboleva» degen sóilem ghana qalady.

Bizdinshe búghan Áuezovting ýstinen Mәskeu baspalaryna qarday boraghan «jazushynyng ózi de, eki birdey audarmashysy da – halyq jauy» degen aryzdarmen qatar, ýnemi Nikoliskayanyng enbegin joqqa shygharugha tyrysqan L. Sobolev te ýles qosqan siyaqty.

Ol Áuezovke әr jyldary jazghan hattarynda Nikoliskayany ýnemi jerden alyp, jerge saluyn jalghastyra berdi. Mәselen, 1948 jyldyng 20 qantaryndaghy hatta kinәning bir úshyn Áuezovting ózine audaryp: «Dolya viny lojitsya na tebya. Mne udiviytelino, s kakoy legkostiu ty otnessya k ee rabote. Vedi ty znaeshi russkiy yazyk prevoshodno, y stilisticheskie neyasnosty ne mogly ne kinutisya tebe v glaza», – dep jazady.

Hat sonynda ozyq deytin mәdeniyetting ókili sanalatyn ataghy darday jazushy úsynysy qabyldanbasa: «svoy rabotu ya gotov poheriti» degen jazushydan góri orystyng dókir mújyghynyng auzynan shyghatyn beyәdep sózderge deyin barady.

Sobolev qalamaqy sanaugha kelgende mayly qasyqtay jylpyldaydy. Romannyng әr betin shotqa qaghyp, aqshany ailaker esepshidey sanaydy. Tipti qoljazbany basugha ketken qaghazdy da qattap: «bumaga: chasti kupil ty, chasti ya. Krome togo prishlosi kupiti v Litfonde 4 kilo y kopirku, 80 + 40 = 120 r.», – dep osynday úsaq-týiekterding esep-qisabyn shygharugha deyin úmytpaydy. Áriyne, ynsapsyz audarmashynyng bar «shyghynyn» Múhang artyghymen ótegen.

Sobolev qalamaqygha baylanysty jasalatyn sharttan da dau-damay shygharady. Ol kelesi bir hatynda: «Etot dogovor ya v yarosty porval, brosil na stol y poprosil otdati mne obratno rukopisi», – dep minezining kekirttigin «maqtanyshpen» kórsetedi.

Sobolev Múhana audarmashy ghana emes, Mәskeudegi kez kelgen kabiynetting esigin teuip kiretin әdeby general retinde kerek boldy. Sondyqtan Nikoliskayanyng kórkem audarmasyn podstrochnikke deyin tómendetpeu ýshin amalsyzdan: «Predlagay titul vtoroy knigy – avtorizovannyy perevod s kazahskogo pod redaksiey Soboleva» degen núsqa úsynady. Osylaysha jeke-dara audarmashy bolghysy kelgen Sobolevting aptyghyn әreng basyp, onyng atqarghan júmysyn «redaksiyasyn basqarghan» dengeyine týsiredi.

Múhan  Sobolevting «audarmalaryn» sol kýiinde qabylday bermegen. Key jaghdayda til bilimi salasyndaghy bedeldi ghalymdardyng pikirine jýgingen.

Týrki halyqtary qos tildi sózdikterining ishinde әli kýnge deyin ýzdikterding biri sanalatyn «Qyrghyzsha-oryssha sózdiktin» avtory, akademik K.K. Yudahinge ekinshi tomnyng Sobolev redaksiyalaghan núsqasyn joldap, onyng ghylymy qúndy, kókeyge qonymdy pikirin alghan. Leonid keudemsoqtyqqa salynyp, bauyrsaqty «pirojki» dep audaryp jibergen. Áuezov búl turaly Yudahin pikirine silteme jasay otyryp: «Baursaky – shariky iz testa, jarenye v masle. A za «pirojki» menya podnyaly na smeh v Kirgiziiy», – dep jazady.

Medrese turaly sol bayaghy panislamizm degen aiyp taghylmauy ýshin: «medrese – duhovnaya shkola, nujno zacherknuti «pry mechetiy», – dep qauipting aldyn alady.

Áuezov «Abay jolyn» jazugha qapysyz dayyndyqpen kelgen. Úly aqynnyng ómiri men shygharmashylyghyn tynghylyqty zerttegennen keyin bolashaq epopeyanyng josparyn qúrghan. Ár kitaptyng taraularyn shiyrshyq atyp, shiryghyp túrghan ataularmen belgilegen. Birinshi kitapta jazushy Abaydy «Qaytqanda», «Qat-qabatta», «Jolda», «Shytyrmanda», «Bel-beleste», «Órde», «Qiyada» asularynan asyryp, úly jolgha qaray bastaydy. Ár tarau oqyrmangha alda bolar oqighadan habar berip, jetelep otyrady. Qúnanbaydyng qajylyq saparynan bastalatyn ekinshi kitap «Tayghaqta», «Jaylauda», «Eniste», «Oqapta», «Asuda», «Tarauda», «Biyikte» degen ýilesimdi taraularmen jalghasady. Osynday bir-birimen ishtey astasyp túrghan ataular ýshinshi kitapta kýrt ózgeriske úshyraydy. Onda aldynghy kitaptarmen әdemi ýndesetin «Kek jolynda», «Ókinishte», «Qaqtyghysta», «Qorshaudamen» qatar, onasha túrghan «Abay agha» jәne «Qarashyghyn» degen birinshisi óte kóp ózgeriske týsken, ekinshisi mýlde janadan qosylghan eki tarau bar. Áriyne, Áuezovtey sóz zergerining búlardyng atauyn da ózgelermen jymdastyryp jiberuine әbden mýmkindigi bar edi, biraq ýlken dau-damaydan keyin amalsyz, sharasyzdyqtan qosylghan, kózge týsken sýieldey bolghan «Qarashyghyndy» aulaqtap, keyingi zertteushilerge ishara retinde әdeyi qaldyrghan siyaqty.

Áuezov romanyndaghy tarau ataularynyng әuezdiligin qan maydanda, oq pen órtting ortasynda jýrse de qiyadaghyny shalyp, qiyandaghyny kóretin qyraghy qolbasshy Bauyrjan Momyshúly bayqap, 1942 jyldyng 18 qazanynda: «Ázir «Abaydy» ashyp, paraqtap otyryp, eng ayaghynda «mazmúny» degen betti oqyp otyryp, biraz keyin sholyp qarasam: «Qaytqanda», «Qat-qabatta», «Jolda», «Shytyrmanda», «Bel-beleste», «Órde», «Qiyada» degen attar tek jazushynyng qoya salghan aty emes kórinedi-au... Olarda mәn bar eken...», – dep airyqsha nazar audarady M.Áuezovke jazghan hatynda (M.O.Áuezovting ómiri men shygharmashylyq shejiresi, A., 1997, 241-bet).

Ókinishke qaray, Áuezovting keyingi elutomdyghynda Sobolev hattaryna tútas bólim arnalyp, al Bauyrjan Momyshúlymen jazysqan birde-bir hattyng berilmeu sebebin biz týsine almadyq. Keyingi basylymdarda zamana shyndyghyn beyneleytin Áuezov hat-habarlaryna taghy bir qosymsha tom arnaugha әbden bolady dep sanaymyz.

Áriyne, osynday terennen oilastyrylghan ataulardyng zor mәnisin Sobolev mýlde týsinbegen. Ol Áuezovke jazghan hatynda beting bar, jýzing bar demey ojarlyqqa salynyp: «Nazvanie glav ne ustraivaet nikogo – ny menya, niy izdatelistva, ny jurnal. V nih net podteksta, net sistemy», – dep dóidalagha ketedi. Qisyngha mýlde kelmeytin úsynystar jasap, hat sonynda: «inache ya svoey vlastiu ostavlu v kniyge – glava pervaya, glava vtoraya... chto ya poka sdelal vpredi do polucheniya ot tebya novyh nazvaniy», – dep basynugha deyin barady.

Múhang «qiynnan qiystyryp» qoyghan tarau ataularyn Sobolevting qidalauyna bermegen. Qayyra jazghan jauabynda: «Rashojdeniya s kazahskim izdaniyem v nazvaniyah glav – mne kazalisi samymy nejelatelinymi. Eto pervoe, na chto obratit vnimanie luboy chitateli – kazah, y budet v predubejdeniy vezde vyiskivati nesootvetstviya. Poetomu v kazahskom tekste kajdoe nazvanie dano v odnoy padejnoy forme. No ty bukvalino bastueshi, chuvstvuy, chto trudno primiritisya  tebe, y ochevidno, nekotorye nazvaniya deystviytelino ne perevodimy v odnom je slove», – dep audarmashyny sabasyna týsirip, taraulardyng oryssha ataularyn: «Vbrod», «Na jaylyau» ily «Na letovke», «Po vzgoriyam» ily «Na vzgorie», «Po uhabam», «Na perevale», «Na rasputie», «Na vershiyne» dep úsynyp, ony: «V etom variante nazvanie esti y podtekst, glavnoe – edinstvo, svyazi s pervoy knigoy, tak chto, pojaluysta, teperi uje ishody iz etogo kruga», – dep óz kitaby ýshin kesapatty audarmashygha ózi qiyla ótinish jasaydy.

«Abaydyn» birinshi tomynyng jolgha ongharyla bastaghan 1945 jyldyng qantarynda Múhang Fatimagha hat jazyp: «Bir hat, bir otkrytka ekeuin de aldym. Amandyqtaryna quanyshtymyn. Múrat turaly jazghandarynnyng bәri sonday qyzyq. Oqytushy alghanyng ýlken aqyl bolghan. Ýiretip bastyqtyra berinder. Ózining minezi, Bolat ekeuining arasyndaghy agha, jaqsy bala bolghaly túrghany meni qatty quantady. Múrat turaly osylaysha jaqsy qyp, jii jazyp túr. Múrataygha kóp sәlem», – dep ayaghyn apyl-tapyl basyp jýrgen kishkentay úlgha әkelik meyirin tógedi.

Búl hattan birneshe jaytty angharugha bolady. Múratqa eki jastan bastap-aq arnayy oqytushy jaldaghan. Tilining qazaqsha shyghyp, qazaqsha bastyghuyn oqytushy arqyly ornyqtyra týsudi qalaghan.

«Abaydy» tezdetip orys oqyrmanyna jetkizuding dau-damayy men aitys-tartysy ózin әbden qajytsa da, Fatimagha hat jazugha әrdayym uaqyt tapqan. Ókinishke qaray, sol hattardyng bәri birdey bizge jetpegen synayly. Songhy hattyng ayaq jaghynda: «Men saghan ýlken hat jazgham. Eki hat jazyp em, qayda jýrgenin bilmeymin. Bireu mektepterinde alyp, diyrektorgha da, saghan da bermey jýrse, baryp túrghan sýmelek itting ózi eken», – dep renishin bildiredi.

Áuezov pen Fatima arasynda jazysqan hattarda údayy kóteriletin taghy bir túraqty taqyryp bar. Ol – aqsha, qarjy-qarajat mәselesi. Alysqa barmay-aq keyingi ýsh hatqa nazar audarsaq jetkilikti.

Múnyng alghashqysynda: «Aqshany da ýsh aidykin bir-aq jiberip otyrmyn. Búnym dúrys bolmady. Ay sayyn jiber degening dúrys, endi keshiktirmey jiberemin. Ázirge 1500 som jiberdim. Búl oktyabri, noyabri, dekabri ýshin», – dep jazsa, ekinshisinde: «Ne ghalamat ekenin bilmeymin – ne jibergen aqshamdy almaysyn, ne telegramym barmaydy. Mening jibermegen aylarym – tek mart, apreli, may ýsheui. Onyng aldynghy eki perevodym barmaghan son, amalsyz irkip, qatynasushydan jiberem dep jýrushi em. Qazir myna Ábjanov degen opera artiysinen 1500 som mart, apreli, may ailarynyng aqshasyn jiberip otyrmyn. Búrynghy ailardyng bәrining jiberilgen kvitansiyasy bar», – dep bas buhgalterding aldyndaghy qyzmetkerdey esep beredi.

Songhy hatta da aqsha mәselesi kóteriledi: «Býgin ýsh myng som jiberdim. Búl 20-nyng esebine. Az kýnde fevralidyng 2 mynyn jiberemin. Mart ishinde 20-nyng esebine taghy jiberem. Ony bólek sanap, saqtay ber. Biraq maygha týgendemesem, ókpeleme. Óitkeni may degenimiz ýy alsan, Frunzege barsang degen mólshermen aitylghan-dy», – dep jazady.

Búl hattarda jazylghan jaylardan eki jaqtyng bir-birine degen ókpe-nazyn týsinuge bolady. Fatimanyng otbasynda tek anasynyng ghana qolyna qarap otyrghan shiyettey alty bala bar. Múghalim retinde tabatyn jalaqysynyng mólsheri de belgili. Sondyqtan Fatima Múrattyng әkesinen kelgen qarajat esebinen ghana kýn kórip, bala-shaghasyn asyraghan. Aqshasy qúrghyr keshikken jaghdayda bar ashuyn hatqa tógip, Múhannyng apshysyn quyryp jiberetin kezderi de az bolmaghan siyaqty.

Áuezovti de týsinuge bolady. Ol soghys kezinde qaghazdan bas almay júmys istegen. Er-azamat maydanda jýrgende, bilek sybanyp, enbek, shygharmashylyq maydanyna shyqqan. Qalamger birneshe piesa, libretto, kinossenariy, publisistikalyq maqalalargha,  «Abaydyn» birinshi tomyn tezdetip orysshagha audarugha jәne alyp epopeyanyng ekinshi tomyn sәtimen jalghastyrugha baryn salghan. Osynyng bәrin bir jaghynan, tarshylyq, tapshylyq jaylaghan soghys jaghdayynda, ekinshiden, joq jerden aitys-qyrqys, talas-tartys úiymdastyrugha beyil oi-órisi tar, nadan keude jandardyng ayaqtan shalghan aramzalyghymen kýrese jýrip atqarghan.

Ol zamanda da, býgingi júrt ta Áuezovti aqshasy kóp, qarjy-qarajatyn qayda qoyaryn bilmegen asa bay adam dep oilaghan. Áuezovting mol dәuletke kenelip, alansyz ómir sýrgen kezeni ómirining songhy 4-5 jyly ghana.

Ásirese, soghys jyldary býkil elmen birge Múhtar da múqtajdyqty kóp kórgen. Jolma-jol tәrjimashygha, kórkem audarmashygha, mashinistkagha, jýrgizushige, kýtushige, tolyp jatqan aghayyn-tuystargha, qughyngha úshyraghan ýzengi dostardyng otbasyna, qoly qysqa shәkirtterge – bәrine Múhang beregen qolymen kómek kórsetken. Onyng soghys jyldaryndaghy hattarynda shygharmalaryn jazatyn, ony mәshinkege basatyn qaghaz súrap, qúzyrly organdargha jazghan ótinishteri de az emes. Osynshama qat-qabat sharualardyng bel ortasynda jýrip, Fatima men kishkentay Múratayyna údayy hat jazyp, asqan úqyptylyqpen ay sayyn qomaqty mólsherde qarjy-qarajat jiberip otyrghan.

Bireuding aqshasyn sanaghan jaqsy ghadet emes. Úly adamnyng ómirine, adamy beynesine qatysty bolghandyqtan, búl taqyrypqa azdap jaryq týsiru kerek. Songhy hattaghy «ýy alsan» degen sózding synayyna qaraghanda, jiberilgen soma ýy alugha erkin jetetin bolghan. Ol zamanda da, býgin de Merki siyaqty toghyz joldyng torabynda ornalasqan eldi mekendegi baspana baghasy osal bolmaghan. Demek, jiberilgen qarajat Fatima otbasynyng el qatarly ómir sýruine jetken.

Qyryq besinshi jyly bizding keyipkerimiz – sәby Múrat ekiden endi ghana asady. Búl jastaghy oqighalar adamnyng esinde qaluy neghaybyl. Sondyqtan biz qaytadan Múhtar Áuezov ómirindegi jaghdayattargha oralamyz.

«Abaydyn» alghashqy tomy A.Nikoliskayanyng sapaly audarmasymen orys tilinde jaryq kórgen song әlemge әigili әdebiyettanushy, tiltanushy, shyghystanushy ghalym, keyin Oksford bastaghan birqatar sheteldik bedeldi uniyversiytetterding qúrmetti professory bolghan V.Jirmunskiyding kóterinki lepesti maqalasy «Zvezda» jurnalynda basyldy.

Akademik Jirmunskiy óz maqalasyna: «Muhtar Auezov – krupneyshiy kazahskiy pisateli nashih dney. Piesy Auezova polojily nachalo kazahskoy drame... mnogie iz nih posvyasheny takje istoricheskomu y legendarnomu proshlomu kazahskogo naroda», – dep keninen kósile bastap, «vydanshiysya pisateli, liyteraturoved y foliklorist Muhtar Auezov byl izbran nedavno v sostav deystviytelinyh chlenov Akademiy nauk», – dep onyng ghylymy enbegine óte joghary bagha beredi. Ózi әlemdi auzyna qaratqan ghúlama ghalymnyng Áuezovti «asa kórnekti jazushy, әdebiyettanushy, foliklorist» dep kótermeley atauy, onyng jazushylyghymen qatar ghalymdyghyn da qúrmetteuding belgisi edi. Ary qaray jas Abaygha arnalghan romandy tereng talday kelip, L.Tolstoydyng «Detstvo y otrochestvosy», M.Gorikiyding «Detstvosymen» salystyra kelip: «Roman Auezova vpolne zaslujivaet byti nazvannym v etoy slavnoy tradisiiy», – dep ony orys jәne kenes әdebiyetining eng әigili klassikterimen bir qatargha qoyady («Zvezda», 1946 jyl, №9).

Bedeldi basylym – «Novyy mirda» L.Klimovichting madaqtau resenziyasy basyldy. «Izvestiyada» romannyng talapshyl redaktory P.Skosyrevting jan-jaqty maqalasy jariyalandy. Múnyng bәrinde romannyng alghashqy kitaby qazaq әdebiyetining ghana emes, aluan tildi kenes әdebiyetining zor tabysy retinde baghalandy. Shyndyghynda solay edi.

Soghystan keyin Stalin keudelerin orden, medalidargha toltyryp, halyq arasynda zor qúrmetke ie bolghan marshal Jukov bastaghan jenimpaz qolbasshylardy túqyrta bastady. Jenis kenes qoghamynda zor patriottyq órleu tughyzdy. Odaqtas respublikalarda qaharmandyqpen shayqasqan sarbazdargha soghys kezinde ruh bergen ótken zamannyng últtyq batyrlary, danqty qolbasshylar, últ-azattyq qozghalys jetekshileri úlyqtala bastady. Olardyng basym kópshiligi patshalyq Reseyding otarlyq ezgisine qarsy kýresken qaharmandar edi. Stalin múnyng últshyldyqqa úlasuynan, odaqtas respublikalardyng memlekettik derbestikke úmtyluynan seskenip, A.Jdanov qolymen jasalghan súrqiya josparyna kirisedi.

Soghystan keyin Leningradtan Mәskeuge shaqyrylyp, partiyanyng iydeologiya salasynyng tizginin ústaghan Jdanov kósemning kózine týsu ýshin әdebiyet pen mәdeniyet salasyndaghy «óreskel qateliktermen» kýresti bastap jiberedi. Áueli 1946 jyldyng 14 tamyzynda VKP(b) Ortalyq Komiytetining «Zvezda» jәne «Leningrad» jurnaldary turaly atyshuly qaulysy qabyldanyp, Anna Ahmatova, Mihail Zoshenkolar Jazushylar odaghynan shygharylyp, búrynghyday halyq jauy demese de, olargha partiyanyng resmy qújaty sanalatyn qaulyda «poshlyak», «podonok» siyaqty týrme leksikonyna juyq aiyptar taghyldy.

Qauly alynghan kýnning erteninde Leningradqa kelgen Jdanov Smolinyida aldyn-ala Stalinning maqúldauynan ótken bayandamasyn jasap, onyng mәtini erteninde «Pravda» gazetinde jariyalanady. Sorly Ahmatova men beyshara Zoshenkony talamaghan it qalmady.

Ádette múnday qauly «qyzym, saghan aitam, kelinim, sen tynda» degen prinsippen qabyldanyp, sol kezdegi partiyalyq tәrtip boyynsha ol ary qaray barlyq respublikalar men oblystar dengeyinde talqylanyp, tizbekti reaksiya boyynsha jalghasyn tabugha tiyis edi jәne búl VKP(b) Ortalyq Komiytetining airyqsha baqylauynda boldy.

Mәskeuden samal soqsa, Qazaqstanda dauyl túrghyzatyn respublikanyng partiyalyq funksionerleri birden bilek sybana iske kirisip, 1947 jyldyng 21 qantarynda Qazaqstan Kompartiyasynyng Ortalyq Komiyteti «Qazaq KSR Ghylym akademiyasynyng Til jәne әdebiyet institutynyng júmysyndaghy óreskel sayasy qatelikter turaly» qauly qabyldaydy. Onda ghylymy júmystaryna M.Áuezov jetekshilik etken, kenesshilik jasaghan, týrli jinaqtargha engizgen  Á.Mәmetova, B.Kenjebaev, Á.Qonyratbaev, T.Núrtazin enbekterimen qatar E.Ysmayylov, Q.Júmaliyev, N.Sauranbaev, I.Kenesbaev, M.Balaqaev siyaqty ghalymdar qatang syngha alynady.

Qaulynyng izin ala 1947 jyldyng 13 aqpanynda Almaty qalasynyng ghylym, әdebiyet jәne kórkemóner qyzmetkerleri jinalysynda Ortalyq Komiytet hatshysy J.Shayahmetov bayandama jasap, ol partiya qaulysynda atalghan ghalymdardy shygharmalarynan ýzindi keltire synap, olargha qosa Esmaghambet Ysmayylov, Qajym Júmaliyev enbekterindegi Shortanbay, Dulat, Shәngerey Bókeev, Ghúmar Qarashevtargha deyin yzgharyn shashady. Til bilimi salasyndaghy enbekter de mineldi. Búl qatelikterge aiypty adamdar retinde Sәtbaev, Kenesbaev, Sauranbaevtarmen qatar Akademiyanyng resmy basshylyghynda bolmaghan Áuezovting esimi atalady. Shayahmetovting osy jiyndaghy bayandamasy «IYdeologiya maydanyndaghy qyzmetkerlerding aibyndy mindetteri» degen atpen respublikalyq gazet betterinde jariyalanyp, keninen nasihattalady.

Shayahmetov maqalasynyng óreskeldeu túsy kýni keshe ghana maydan dalasynda erlik pen qaharmandyqtyng ghajayyp ýlgisin kórsetip, qazaq halqy ghana emes, Kenes Odaghyn mekendegen býkil týrik-músylman qyzdary arasynan Kenes Odaghynyng batyry  ataghyn alghan Mәnshýk Mәmetovanyng anasy Ámina Mәmetovagha qatty shýiliguden bastalyp, onyng «Qazaq biylerining sheshendik sózderi» atty kandidattyq dissertasiyasyna: «Osynyng saldarynan qazaq tarihyndaghy әigili iri feodaldar, baylar, biyler – qalyng búqarany qan qaqsatqan Kengirbay, Qaramende, Shorman jәne basqalary halyq danalary, qazaq halqynyng qamqorlary dep dәriptelgen», – degen aiyp taghyldy. Mәnshýktey batyr qyz tәrbiyelegen ayauly jangha qyzynyng qabiri suymay jatyp múnday auyr syn aitu er-azamatqa, onyng ýstine respublika basshylarynyng birine mýlde jaraspaytyn jat qylyq, ersi әreket edi.

BÁYIShEVTING AYYPTARY

Partiya qauly alghan jaghdayda Ortalyq Komiytet arnayy jospar qúryp, onda kóterilgen mәselelerdi talqylap, kinәlilerdi aiyptaugha arnalghan dabyra men danghazagha toly nauqan ótkizuge mindetti. Búl joly da bәri sol bayaghy synnan ótken ssenariy boyynsha jýrgizildi. Bir ghana ereksheligi, sayasy arenagha tyng kýshter – jana esimder shygharyldy. Sondaylardyng biri  maydanger qyzyl komissar, sol kezde Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq Komiyteti janyndaghy Marks – Engelis – Lenin – Stalin institutynyng diyrektory Saqtaghan Bәiishev boldy.

Óz basym agha buyn ókilderining jaghasyna jarmasa berudi únatpaytyndardyng qataryndamyn, biraq búl joly aqiqattan attap ketuge bolmaghan song qazaqtyng úly jazushysyna auyr aiyptar taghylyp, zor qudalaugha úshyratqan maqalagha arnayy toqtalugha mәjbýrmiz.

Saqtaghan Bәiishevting «Professor M.Áuezov ótkendegi qatelerding shyrmauynda» degen maqalasy «Sosialistik Qazaqstan» gazetining 1947 jylghy 14 nauryzdaghy sanynda basyldy. Keyin ýlken ghalym: ekonomika ghylymynyng doktory, professor, akademik dengeyine jetken S.Bәiishev búl kezde kandidattyq dissertasiyasyn qorghaudyng qamynda jýrgen, ghylymy ataqtan dәmesi ghana bar kóp  ýmitkerlerding biri bolatyn.

Oghan búl maqalany jazugha Ortalyq Komiytettegi kókeleri kenes bergeni anyq. Sóite túrsa da otyzynshy jyldary «Leninshil jas» gazetinde bas redaktordyng orynbasary dengeyinde qyzmet atqarghan, marksizm-leninizm klassikteri shygharmalaryn qazaq tiline mayyn tamyza audarghan Saqtaghannyng ózi de jazudan qúralaqan emes edi.

Eki betke basylghan maqalanyng attandaghan taqyryby aityp túrghanday, ol týgeldey Áuezovti qaralaugha qúryldy. Avtor sol zaman ýrdisimen әueli partiya qaulysynyng manyzdylyghyn erekshe atap ótuden bastap, «Til jәne әdebiyet institutynyng júmysyndaghy oryn alghan soraqy sayasy qatelikter men búrmalaushylyqtar Qazaq SSR Ghylym Akademiyasynyng beldi qyzmetkerlerining biri – professor M.Áuezov joldastyng da basynda, onyng әdebiyet jónindegi ghylymy enbekterinde bar», – degen Áuezovke arnalghan abzastyng ózinde oghan «soraqy» qateler jibergen ghalym retinde aiyp taghyp, kelesi sóilemde sol «soraqy» degen sóleket sózge taghy da ekpin týsiredi.

Avtor sanamalap otyryp, jazushygha tórt birdey aiyp taghady.

Alghashqysynda: «búrynghy qazaq burjuaziyashyl últshyldardyng kontrrevolusiyalyq teoriyalaryn әshkereleu bylay túrsyn, qayta sol teoriyalardyng shyrmauynda qalyp qoydy, sol burjuaziyashyl búrmalaushylardyng salghan jolymen, basqan izimen jýrip otyrdy», – dep sógedi. Múndaghy últshyldary Á.Bókeyhanov,  A.Baytúrsynov bastaghan Alash arystary ekendigi beseneden belgili.

Ekinshi aiyby: «M.Áuezov joldas... taptyq qoghamda jalpy adam balasyna birdey taptan tys iydeologiya boluy mýmkin emes dep kórsetken marksizm-leninizm ghylymy erejesin úmytty». Osy joldardy jazyp otyrghan Bәiishev endi 10 jylgha jeter-jetpes uaqyttan keyin ózi tәnirdey tabynyp otyrghan Stalinning atyna da zor aiyptar taghylyp, marksizmning «úly teoretiyginin» enbekteri týgeldey qayshygha týsip, otqa jaghylatynyn bilgen joq.

Ýshinshi jәne tórtinshi aiyptary da sol bayaghy «reaksiyalyq jolgha», «iydeologiyalyq auytqugha» týsken, «sovet qoghamynyng róli men manyzyn» elemegen» degen siyaqty qisynsyz, kelensiz, jadaghay pikirlerge qúrylghan.

Bәiishev ary qaray M.Áuezovting Á.Ermekovpen birge 1930-32 jyldary NKVD týrmesinde otyryp, bosap shygharda amaldyng joqtyghynan jazghan mәlimdemesinen kóldey dәieksóz keltirip: «Búl – M.Áuezov joldastyng búdan dәl 15 jyl búrynghy bergen uәdesi. Ómir shyndyghyna sensek, M.Áuezov joldastyng sózi men isining arasynda jer men kóktey qayshylyq bar», – dep japtym jala, jaqtym kýiesin odan әri ýdete týsedi.

Redaksiyasyn Áuezov basqarghan «Qazaq әdebiyetining tarihy» atty újymdyq kitapqa shýiligip: «Enbekte qoghamdyq ómirding ózegi – materialdyq óndiristegi qatynastar, ondaghy adam qatynastary, tap kýresi joq», – dep bir shanshyp ótedi. Ádebiyetke arnalghan enbekte materialdyq óndiris taqyryby qaydan bolsyn? Áriyne, múny Bәiishev biledi, bile túra qasaqana: «Múnyng bәri qazaq baylary men feodaldarynyng soyyly astynda auyr enbek sýrgen enbekshilerdi kórmegendik ekeni ózinen ózi týsinikti», – degen túrpayy tújyrym jasaydy.

Ol Áuezovting qalamynan shyqqan enbekterding qabyrghasyn bir-birlep sógip shyqqan song onyng shәkirtterine auyz salady. M.Áuezov kóp jyldar boyy kótermelep ósirgen ghalym E.Ysmayylovtyng «Ádebiyet teoriyasy» turaly: «Smaylov búl kitabynda nemis mәdeniyetin maqtap, ony dýniyejýzindegi mәdeniyetting shyny degenge deyin aparyp, juyqtatyp qoyady. Nemis-fashist iydeologiyasynyng arghy atasy, naghyz baryp túrghan reaksioner Nissheni de dәriptep, qúlshylyq kórsetedi», – dep ojar, óreskel syngha barady.

Bәiishevti tyndar bolsaq, nemis әdebiyeti men mәdeniyetining ghana emes, әlemdik aqyl-oy alyptary sanalatyn aryda Gete men Shillerden, beride Gerhart Gauptman, Tomas Mann, German Gesse siyaqty Nobeli syilyghynyng laureattarynan tek nemis bolyp tughany ýshin bas tartuymyz kerek pe? Bәiishev «nemis-fashist iydeologiyasynyng atasy» dep synap otyrghan F.Nisshe ózinen keyingi әlem әdebiyeti men filosofiyalyq oi-sanasynyng damuyna zor әser etken Sartr, Kamu bastaghan jana zaman jazushylarynyng qalyptasuyna airyqsha yqpal jasaghan aqyly asqan kemengerler qatarynda boldy. Sondyqtan Múhannyng shәkirti Es-aghang Ysmayylov sol zamannyng ózinde ne jazsa da, bilip jazghan.

Marksshil-leninshil Bәiishev nemis filosoftaryna  tas laqtyra jýrip, ózi basqaryp otyrghan instituttyng atyn iyemdenip, ózi mýshe bolyp otyrghan partiyanyng kósemi sanalatyn Leninning anyqtauy boyynsha marksizmning ýsh qaynarynyng biri klassikalyq nemis filosofiyasy ekenin de esten shygharyp alghan. Avtor búdan keyin Á.Tәjibaev, Á.Qonyratbaev, Á.Mәmetova siyaqty әr jyldary M.Áuezov demegen, qoldaghan jas qalamgerlerge qaharyn tógedi.

S.Bәiishev respublika partiya úiymynyng hatshysy Júmabay Shayahmetovting sóleket pikirin qaytalap, onsyz da jany jaraly Mәnshýkting anasyna súghyn qadap: «Til jәne әdebiyet institutynyng ekinshi bir ghylymy qyzmetkeri Á.Mәmetova joldas «Qazaqtyng sheshen biylerining sózderi» degen taqyrypta kandidattyq dissertasiya jazady. Múnyng da tolyp jatqan óreskel, tarihi, sayasy qateleri boldy, biylerdin, olardyng sózderining әleumettik mәnin býrkedi, by ataulynyng bәrin dәriptedi, sóitip tariyhqa kórine kózge qiyanat jasady», – dep auyr aiyp taghady. Ózi Mәnshýkti pulemetshiler qataryna qabyldaghan maydanger azamattyng múnday әreketke baruyn qanday da bir sózdermen aqtap aludyng ózi qiyn.

Shayahmetov pen Bәiishevting qazaq әielderi arasynan shyqqan túnghysh әdebiyettanushy ghalym Ámina Sýleymenqyzyna osynshama shýiliguining taghy bir syry onyng jary Ahmet Mәmetovting  Alashordanyng beldi qayratkeri bolghany ýshin 1938 jyly halyq jauy dep atylyp ketkendigi men apamyzdyng tekti túqymnan – Ábilqayyr hannyng úrpaghynan taraytyndyghynan dep shamalaugha bolady. Ójet Mәnshýk te ata-anasyna tas kenedey jabysqan osy qarghys tanbasynan birjolata qútylu ýshin maydangha ózi súranyp, kernegen kekti qanmen jughan.

Múhang Mәnshýkting anasy Áminamen ghana emes, onyng kýieui, Alashtyng kórnekti qayratkeri, aqyndyghy Maghjandarmen qatar shyghyp, tónkeriske deyin eki birdey ólender jinaghyn shygharyp ýlgergen Ahmet Mәmetovpen óte jaqsy tanys bolghan. Áuezov ózining 1918 jyly jazghan «Abaydan songhy aqyndar» atty maqalasynda: «Sezimge әser bererlik suretti ólender kóbinese Maghjan, Mirjaqyp, keyde Súltanmahmút hәm Ahmet Mәmetovtiki», – dep ony qazaq poeziyasynyng asa kórnekti ókilderining qataryna qosady.

Has talantty jazbay tanityn aqylman tarapynan osynday biyik baghagha ie bolghan Ahmet Mәmetovting poetikalyq múrasy әli kýnge deyin tolyq jinaqtalyp, jýielene qoyghan joq. Alash ardaghynyng shygharmashylyghyn týgendep, ony qazaq әdebiyetining tórindegi ózining layyqty ornyna qoy – býgingi  zaman ghalymdarynyng paryzy.

Mәnshýkting resmy qújattarynda әkesining esimi «Jiyenghali» (azan shaqyryp qoyghan aty – Jensikәli) dep kórsetiledi. Ol – Ahmetting aghasy. Mәnshýkti alty jasynda – 1928 jyly Ahmet pen Ámina asyrap alghan. Jiyenghaly aghamyz asharshylyq jyldary qaytys bolypty. Sondyqtan Ámina men Ahmet Mәnshýkting tughan ata-anasynday bolghan. Mәnshýk te olardy tek solay qabyldaghan.

Mәnshýkting erlik pen qaharmandyqqa toly ómiri kenestik patriotizm túrghysynynan keninen nasihattaldy. Al ayauly jannyng shyqqan tegi, qily taghdyry, Alash ruhynda alghan tәlim-tәrbiyesi jayly shynayy ghúmyrnamasyn jazushy, filologiya ghylymynyng kandidaty Maqsat Tәj-Múrat jazdy. Bolashaqta Mәnshýkting sayasy koniukturadan ada osy ómirbayany basshylyqqa alynghany jón.

S.Bәiishev úzynsonar maqalasynyng sonynda: «M.Áuezov joldastyng búl iri qateleri bizding qazaq әdebiyeti men qazaq tilining teoriyalyq jәne tarihy mәselelerin sheshuge eleuli núqsan keltirip otyr», – dep ghajayyp sóz zergerin ghylym men әdebiyetke ghana emes, qazaq tiline «eleuli núqsan» keltirdi dep kýstanalaydy.

S.Bәiishev Áuezovting ghylym, bilim, әdebiyet pen til salasyndaghy «óreskel qatelikterin» sanamalap shyqqan son, óz últyna auyz salady. Ol eshbir artyq-kemi joq: «Qazaq halqy tútas últ bolyp tek Oktyabri sosialistik revolusiyasynan keyin, sovet ókimeti tuy astynda birikti. Oghan deyin qazaq halqynda til tútastyghy, jer tútastyghy, ekonomikalyq túrmys tútastyghy bolghan emes. Demek, qazaq halqy Oktyabri revolusiyasyna deyin tútas bir últ bolyp biriguge ýlgere almady», – degen kez kelgen qazaqtyng jaghasyn ústatyp, esinen tandyratyn qorytyndy jasaydy («Sosialistik Qazaqstan», 1947 jyl, 14 nauryz).

Sonda qalay qazaqta til tútastyghy bolmasa 15 ghasyrdaghy Qaztughan men Dospambetting jyrlaryn, odan keyingi qyzyl tilding dýldilderi: Arqadaghy – Búhar jyrau, teriskeydegi – Shal aqyn, týstiktegi – Maylyqoja, shyghystaghy – Dulat, batystaghy – Mahambet, Jetisudaghy – Baqtybay, Manghystaudaghy – Abyl, Syr boyyndaghy Bazar jyrau jyrlaryn býgingi mektep oqushylary qalay týsinip jýr? Áriyne, múnday súraqqa Bәiishev jauap berudi ózine mindet sanamaydy.

Saqtaghan Bәiishevting kesapat maqalasy jariyalanuynan tura jarty ghasyrdan astam uaqyt búryn tónkeriske deyingi eng ýlken orys ensiklopediyasy «Brokgauz-Efronda»: «Yazyk kirgizov (kazahov) sohranil svoy pervonachalinyi, chisto-turkskiy harakter. Na vsem obshirnom prostranstve Kirgizskoy stepy yazyk kirgiyz-kaysakov ne raspadaetsya na dialekty: na Volge y na Irtyshe on odin y tot je», – dep taza týrkilik tabighatyn saqtaghan qazaq tilining tútastyghyna tan-tamasha qalady («Brokgauz-Efron», 1895 j., 29-tom, 105-bet).

Bәiishevke salsaq, qazaqta jer tútastyghy da bolmaghan eken. Sonda biz revolusiyagha deyin kimning jerinde otyrghanbyz?

«Qazaqta jer bolmaghan, memleket bolmaghan, qazaq tili býgingi kýnnin  qajetine jaramaydy» degen kýni býginge deyin qyr sonymyzdan qalmay kele jatqan jadaghay, jalghan tezister osynday pikirlerden bastau alghan. Ókinishke qaray, sol kezdegi respublikanyng eng jogharghy biyleushi organy sanalatyn – Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq Komiytetining bas instituty tújyrymdaghan osynday últsyzdanugha bastaytyn tezister iydeologiyalyq mekemelerding basshylyqqa alghan negizgi ústanymy boldy.

Áli kandidattyq dissertasiyasyn qorghap ýlgermegen S.Bәiishevting kópirme sózderi kóbiktey jenil bolghanymen, onyng salmaghy zil batpanday auyr edi. Maqalada M.Áuezovting býkil shygharmashylyq enbegi joqqa shygharylyp, oghan respublikanyng ghylymy men mәdeniyeti, әdebiyeti men qazaq tilining damuyna ziyan keltirip otyrghan qaskóy adam retinde bagha berildi.

Jalpy Áuezovting ómirinde onyng taghdyry qyl ýstinde túrghan jaghday tórt ret oryn aldy.

Múnyng alghashqysy 1930-32 jyldardaghy abaqtygha jabylumen bastalyp, ózin-ózi aiyptap, klassikalyq shygharmalarynan bas tartqan mәlimdeme jasaumen ayaqtaldy.

Ekinshi ret 37-38 jyldardaghy zobalang kezinde talay mәrte tergeuge alynyp, azapqa týsip, ólim auzynan qaytady.

Bәiishev maqalasyndaghy sayasy salmaghy auyr aiyptar jazushyny ýshinshi ret jarqabaqtyng shetine apardy. Óitkeni onyng sonynda respublikadaghy bar biylikting tizginin ústaghan – Ortalyq partiya komiyteti túrdy.

Áuezov janúshyra tyghyryqtan shyghudyng jolyn izdeydi.

Súnghyla Áuezov Saqtaghannyng múnday maqalany Ortalyq Komiytetpen aqyldaspay jazbaghanyn birden bayqaydy. Óitkeni dәl osy S.Bәiishev «Sosialistik Qazaqstan» gazetining redaktory bolyp túrghanda ol Áuezovting «Shekarada» degen piesasyn maqtap, oghan tútas bet arnaghan. Dәl osy S. Bәiishev 1946 jyly Qazaq akademiyalyq teatrynyng 20 jyldyghyna arnalghan saltanatty jiynda M.Áuezovting «Qobylandy» piesasyna «qazaq dramaturgiyasynyng shedevri» degen bagha bergen. Búryn tileuqor bolyp kelgen jas ghalymnyng  jyl ótpey jatyp osynshama búzyluynyng ar jaghynda respublika partiya úiymynyng iydeologiya jónindegi hatshysy M.Ábdihalyqov túrghanyn talay tartysqa týsken Áuezov angharmay qalghan joq.

Áuezovtey odaqtyq dengeyde tanylyp, maqtalyp, dәriptelip jýrgen ýlken qalamgerge hatshy Ábdihalyqovtyng ta shamasy jetinkiremeytin. Ol búl nauqandy Qazaqstannyng sol kezdegi birinshi basshysy, qaytken kýnde Stalinge jaghynyp qaludy kózdegen Júmabay Shayahmetovting tikeley tapsyrmasymen jýzege asyrdy.

STALINGE HAT

S.Bәiishevting Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq Komiytetining resmy organynda shyqqan maqalasy ózine endigi jerde respublika aumaghynda barar jer, basar tau qalmaghanyn kórsetip, jazushyny birjolata túiyqqa tireydi. Sheginerge jer qalmaghan M.Áuezov ómirinde túnghysh ret «halyqtar kósemi» Stalinning ózine hat jazugha otyrady.

Hat: «Tyajeloe obviyneniye, vozvedennoe na moe imya na stranisah kazahskoy respublikanskoy gazety «Sosialistik Kazahstan» ot 14 marta s.g. v statie  t. Baiysheva, – svelo vsu mou 30-letnuu pedagogicheskui deyatelinosti v vuzah Kazahstana k sistematicheskoy, upornoy, antisovetskoy sushnosti, – dep bastalyp, – obrashaisi k Vashemu spravedlivomu y vysshemu sudu otsa y druga sovetskih pisateley, sovetskih uchenyh s prosiboy pomochi reabilitirovati moi deyatelinosti», – dep Stalinnen әdildik-tendik súraydy.

M.Áuezov búdan ary qaray ózi jazghan 20-dan astam piesanyng teng jartysy osy zamanghy kenes taqyrybyna arnalghanyn, prozaik retinde ondaghan әngime, povester jariyalaghanyn, onyng ishinde Abay turaly roman-trilogiya (jazushy kitap janryn osylay ataghan) jazyp jatqanyn basa kórsetip, kitapqa: «iymeiyshego svoey osnovnoy iydeey pokaz glubokogo istoricheskogo vliyaniya russkoy kulitury na kazahskuy liyteraturu v HIH veke», – degen sipattama beredi.

Odan keyin atalghan romannyng Mәskeude, orys tilinde basylyp shyghyp, ghylymy jәne әdeby júrtshylyqtyng joghary baghasyna ie bolghandyghyna toqtalyp ótedi. Stalin jaqsy biletin ataqty kenes dramaturgteri Afinogenov, Pogodiyn, Trenev, Prut, Kron piesalaryn, әlemdik jәne orys klassikasynan Shekspir men Gogolidi audarghanyn da atap kórsetedi.

Áuezov ózining bilim-biliginen de habar berip, Leningrad uniyversiytetin bitirgeni, professor, akademik ekendigine de kósemning nazaryn audarady.

Stalinning aldyna haty jete qalghan jaghdayda oghan qosymsha retinde ózi turaly tolyq aqparattyng qosa tirkeletinin bilgendikten ótken kezende jibergen «qatelikterin» de ashyq moyyndap: «ya iymel krupnye politicheskie oshibki, zablujdeniya v proshlom, ya odolel grubye oshibky svoey molodosty y v 1932 godu, v zayavleniy na stranisah kazahskoy respublikanskoy pechati, osudil svoy politicheskie zablujdeniya y tverdo vstal na puti sovetskogo pisatelya, sovetskogo uchenogo», – dep ony da shegelep ótedi.

Stalin «Orel Vostoka» dep kótermelep otyrghan respublika basshysy J.Shayahmetovting әdil kommunist ekenin aitudy úmytpay, «on spravedlivo kritikuya moy nedostatki, takje upomyanul y o moey poleznoy dlya kazahskoy sovetskoy liyteratury... y nauky deyatelinosty y obektivno, pravilino prediyavlyal mne trebovaniya obshestvennostiy», – dep respublika partiya úiymy basshysynyng ózine qatysty pikiri negizinen dúrys ekenine nazar audarady. Áuezov múny haty Stalinnen qanday búryshtamamen shyqsa da, bir danasy mindetti týrde Shayahmetovke keletinin bilgen song kóz qylyp jazghan.

Ary qaray S.Bәiishevting haty Ortalyq Komiytetting ýgit-nasihat jónindegi hatshysy Ábdihalyqovtyng tapsyrmasy boyynsha jazylghanyn atap kórsetip, onyng iydeologiyalyq júmystarda jibergen óz qatelikterining bәrin partiyada joq Áuezovke audarghysy keletinin zor qynjylyspen bayandaydy.

Shyndyghynda, eger M.Áuezov 30 jyl boyy kenestik sayasatqa qarsy kýres maydanyn ashyp kelse, sonyng bәrin kórip-bilip otyrghan partiya men onyng Ortalyq Komiyteti «aygha bata jasap otyrghan ba» degen zandy súraq tuyndaydy.

Múhtar Áuezov jan azaby men kýizeliske toly hatynda hatshy Ábdihalyqovtyng bes jyl boyy ózining qyr sonyna týsip alghanyn, әrbir shygharmasy respublika men odaqtyq dengeyde joghary baghalanghan sayyn órshelene qughyndaugha kóshkenin ashyna jazady.

Hattyng sonynda: «Znaya y pomnya okazyvaemoe vamy zabotlivoe vnimanie mnogim sovetskim pisatelyam v takie trudnye sluchay v ih jizni, a takje hranya nepokolebimui veru v to, chto y v dannom sluchae vash spravedlivyy sud pomojet mne, kazahskomu pisatelu pisati luchshe, stati vyshe togo urovnya tvorcheskoy deyatelinostiy», – degen sózdermen Stalinning «әdil sotyna» jýginedi.

M.Áuezovting kóptomdyqtarynda búl hattyng jazylghan jyly ghana kórsetilip, aiy men kýni ajyratylmaydy. Degenmen, ony 1947 jyldyng mamyr-mausym ailary dep shamalaugha bolady.

Hat jazylghan kezde Stalin VKP(b) Ortalyq Komiytetin jas kýshtermen tolyqtyryp, iydeologiya jónindegi hatshylyqqa 40-tan asqan M.A.Suslovty taghayyndaghan bolatyn.

Burokratiyanyng jazylmaghan zany boyynsha janadan kelgen sheneunik ózine deyingi lauazym iyesining sheshimderine syn kózben qarap, óz pikiri men ústanymyn ornyqtyrugha tyrysady. Suslov kelgen song Jdanovtyng bastamasymen asyghys qabyldanghan qauly men jer-jerde ekpindete ótkizilip jatqan sayasy nauqannyng qarqyny bәsendey týsedi. Onyng ýstine sol uaqytta auru mendegen Jdanovtyng ózi de ólim halinde edi.

Búl – M.Suslov әli Kenes Odaghy iydeologiya salasynyng eki tizgin, bir shylbyryn jeke-dara qolyna ústaghan «súr kardinalgha» ainala qoymaghan kez.

Stalinning aldynan shyqqan hat jas hatshy Suslovqa kelip týsken synayly. Ol Leningrad uniyversiytetin bitirgen, orys jәne kenes klassikasynyng ýlken audarmashysy, óz qatelikterin ashyq moyyndap, jana zaman taqyrybyna qalam tartugha kirisken, kenes әdebiyeti men ghylymynyng aituly túlghalarynyng joghary baghasyna ie bolyp ýlgergen, odaqtyq basylymdarda keninen tanymal M.Áuezovtey bolashaghy zor túlghany syrtqa teppey, qoldaugha shaqyrghan. Búdan keyin Qazaqstanda Áuezovti qudalau uaqytsha bolsa da tyiylyp, 1947 jyly basyluy keyinge shegerile bergen «Abay» romanynyng ekinshi kitaby jariyagha jetedi. Búl kezde Áuezovke tyrnaghyn batyrghan hatshy Ábdihalyqov qyzmetinen alynyp, onyng ornyna jazushymen ejelden dostyq qarym-qatynasta bolghan Iliyas Omarov keledi.

«Abay» romanynyng eki tomy 1948 jyly qatarynan qazaq jәne orys tilderinde Almaty jәne Mәskeu baspalarynan shyghyp, respublikalyq jәne odaqtyq dengeyde ýlken madaqtaugha ie bolady.

M.Áuezov búdan keyin de Suslovpen jaqsy baylanysta bolghan. Ol 1951 jyly jeltoqsanda Suslovqa jazghan hatyn eski tanystargha tәn «Dorogoy Mihail Andreevich» degen sózderden bastap, hatta bayandalatyn taqyrypqa kóshkende «kak izvestno vam» dep mәselening jay-japsaryn onyng jaqsy biletinine nazar audarady. Tipti respublikanyng birinshi basshysy J.Shayahmetov ózining «Kazahstanskaya pravda» gazetindegi maqalasynda «Abay» romanynyng keyingi tolyqtyrylghan núsqasyna «layyqty, әdil baghasyn» (doljnoy, spravedlivoy osenki) bermey otyrghanyna shaghym aitugha deyin barady. Áuezov múny hat jazyp otyrghan adamyna sengendikten, arqa sýiegendikten aitqan. Jalpy M.Áuezovting Stalinge jazghan haty, M.Suslovpen araqatynasy, ony Stalindik, Lenindik syilyqqa úsynu barysyndaghy týrli shyrghalandar әdebiyettanushy, tarihshy ghalymdar tarapynan Resey múraghattary negizinde týbegeyli zertteudi qajet etedi.

Qyryq segizinshi jyl M.Áuezov ýshin berekeli jyl boldy. «Abay» romanynyng 2 tomy orys tilinde Almaty, Mәskeu baspalarynan mol tirajben basylyp shyqqan son, qos tom biriktirilip, ýshinshi ret Stalindik syilyqqa úsynyldy. Búl úsynysty Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq Komiytetining burosy da qoldap, romangha sosialistik realizm әdebiyetining ýzdik ýlgisi retinde bagha beredi.

ALTYN BALA – MÚRATAY

...Taghdyry qyl ýstinde túrghan osynday qystalang zamanda úly jazushynyng meyirban jýregi Merkidegi altyn balaqayy – Múratay dep soghyp túrdy. Jazushynyng sol jyldarda Fatimagha jazghan hattary osyny kórsetedi.

Qyryq altynshy jyldyng sonynda jazylghan hatta: «Múratayyng jaqsy bolyp óssin. Meni oilap «qashan agham keledi» dep jýrgenine qatty yrzamyn, ishim asa quanyp jylaydy. Menen kóp-kóp sәlem ait, kóp-kóp sýidim. Jaqsy kózinen, sholaq múrnynan, tompighan auzynan kóp sýidim dep aitty de», – dep jasy ýshten endi asqan úlyn ainalyp-tolghanady.

Qazaqstannyng shyghysynda әli kýnge deyin әkesin «agha», anasyn «tәte» dep aitu dәstýri qalyptasqan. Ózimiz de solay dep óstik. Múhang da Fatimagha Múrattyng kishkentay kezinde jazghan hattarynda ózin «agha», al Fatimany «Múrataydyng tәtesi» dep otyrghan.

Basyna is týsken, jyl boyyna qudalaugha úshyraghan 47 jyly Fatimagha ýsh hat jazghan. Mazmúnyna qaraghanda búl kezde hat-habar tezirek jetui ýshin kóbinese ashyqhat-otkrytkalardy paydalanghangha úqsaydy.

Ózi qughynda jýrse de, ýlken jýrek Múratay dep soghuyn toqtatpaydy. Altyn úldyng tәrbiyesi men onyng kishkentay aghasy Bolatpen araqatynasyn nazarynda ústaugha tyrysady. Ol: «Múratay әneukýngi әielden tәrbiyelene me, joq pa? Biraq tynda, ony jaqsy kórmeydi dep en, ol habar maghan jaqpap edi. Búl kýnde qalay? Onan song Bolattyng kishkene inisin mazaqtauy qyzghanuy bolar. Onday jaghyn sen jaqsy baghyp, tyiym salyp jýrsenshi. Múrataydy men arqyly renishke bergizu sening de onsha qyzyq kóretin ising bolmas», – dep úlynyng shetqaqpay kórmey, erkin ósui ýshin shyr-pyr bolyp aragha týsedi.

Kitaptary shyqpay, júmysy mandymay jatsa da qarjy-qarajat jaghynan kómektesudi úmytpay: «Ay sayyn eki myndy jeke jiberip jýrmin, ol óz betine. Ázirshe sóitip 20 mynnyng esebine 5900 jiberdim. Endi 14 myng bar. Sony kýzge sheyin bólek ústa. Ýy alasyng ba, pәter alasyng ba, sonyna arna», – dep jazady. Búdan úghatynymyz: Múhang Fatimagha beretin kómek mólsherin úlghaytyp, ony jylyna 20 myngha deyin jetkizgen. Búl – sol zaman ýshin qomaqty qarajat.

Qyryq jetide jazylghan ekinshi hatta: «Múratay turaly jazghandaryna qatty yrzamyn. Kóp qyzyghyp qayta-qayta oqydym. Mening Múratym, jaqsy balam bolady degen zor senimdemin. Men turaly oilaytyny, sóilep jýretini qanday jaqsy. Biyl da amanshylyq bolsa apang ekeuing maghan kelip kórisesinder», – dep jazady.

Hat mazmúnyna qarap Fatima keyde ózi, keyde Múhang «apan» dep otyrghan Húppijamal arqyly kishkentay Múratty Almatygha әkelip, әkesimen jolyqtyryp otyrghan. Osy hatta Múhan: «Mәskeuden qaytarda telegramma soghamyn. Meni Lugovoydan tosyp alasyndar. Men sonda Múratqa kóp bazarlyq әkelemin. Múrataygha ýsh dóngelekti velosiyped pe, joq eki dóngelekti velosiyped kerek pe, osyny men bilip alghanym jón», – dep jazady. Búdan angharatynymyz: Múhang Mәskeuge temirjol arqyly ary ótken, beri ótkende Merkidegi Fatimagha da soghyp otyrghan.

Ýshinshi hatta mynanday joldar bar: «Sol telegram búdan berilgeninen keyin bir júmadan song ýilerine telefon soghyp em, әiel balalardyng biri sóilesti. Ilifa ghoy dedim».

Soghystan keyin túrmys týzele bastaghan shaqta Fatimanyng Merkidegi ýiine Múhang telefon ornatqyzghan. Ol zamanda auyldyq jerde ýlken bastyqtardyng ýiinde ghana bolatyn telefonnyng Fatimanyng da ýiine tartyluy qamqor әkening Múrataydyng dauysyn estip, byldyrlaghan sózin tyndap, jay-kýiinen jyldam habar alu ýshin jasalghan dep shamalaymyz.

Meyirban әke úlynyng әrbir tabysyna quanyp, Fatima hatyndaghy: «Shomylamyz, balyq aulaymyz. Múratay bir nәrse jazyp jýr» degen habarlardyng bәri kónilge jayly, jaqsy tiyedi», – dep balasynyng әr tabysyna shat-shadyman bolady.

Kýnder syrghyp, ailar aralatyp qyryq segizinshi jyl kelgende Múrat bes jasqa tolyp, altygha ayaq basady. Arnayy jaldaghan tәrbiyeshining kómegi, ústaz-anasynyng baqylauymen «Álippeni» ýirenuge kirisedi. Sondyqtan Múhang aqpannyng alghashqy kýnderinde Fatimagha jazylghan hatynyng sonynda úlyna arnalghan qosymshany tirkeydi. Áriyne, ony bes jasar bala ajyratyp oqy almaytyny belgili, biraq anasynyng kómegimen týsinip, әkesining ózine arnayy hat jazghanyna mәre-sәre bolatyny anyq. Búl joly eljiregen jýrekten shyqqan emirengen әkening egilip-tógiluin tútas keltireyik: «Múratay! Aynalayyn, altyn balam. Tili tәtti, ózi tәtti Múratayym. Sen meni saghyndyng ba, men seni kóp oilap, kóp saghynam. Qashan taghy kórer ekem dep oilaymyn. Endi kórgende Múratayym maghan taghy qanday әnder aityp berer eken dep oilaymyn. Sen әndi jaqsy aitushy edin. Osy kýnde tipti kóp ólen, ertegi biletin shygharsyn. Ýirene ber. Eng bolmasa, haripter ýiren. Tәtene aityp, maghan ózing de hat jaz. Al betinnen, kózinnen sýidim. Hat jazghang aghan».

Búl – kenpeyil әkening úlyna – tek ózine arnap jazghan túnghysh haty. Onyng mazmúnynan biz bala tәrbiyesine qatysty úly jazushynyng ústanymdaryn bayqaymyz.

Áuezov kishkentay úlyn ertegini kóbirek biluge yntalandyrady. Últtyq tәrbie men halqyn sýiding negizi qazaq ertegilerinde ekenin jaqsy biletin foliklorist ghalym balasynyng uyzgha jaryp ósuin qalaydy.

Ólen, taqpaq aitu da balanyng tilin ústartyp, jadyn kýsheytedi. Óitkeni ózi de kezinde auyl moldasynan oqyghanda arab әlipbiyin «Álipsin – ә» dep әndetip oqyp ýirengen. Áripterdi ólendetip oqu – aghylshyn tilinde әli kýnge deyin qoldanylatyn tәsil. Onyng ýstine әn aitu balanyng muzykalyq qabiletin ashady. Áuezov osynyng bәrin әr sózine kóp maghyna syidyrylghan hatynda kishkentay úldyng kókiregine qúiyp otyr.

Áuezovting hatyndaghy aqyl-kenes últtyq pedagogikanyng ózegi ispettes. Bala óz betinshe hat jaza almasa da, tәtesining kómegimen oghan beyimdele berui kerek. Búl kishkentay Múratty yntalandyryp qana qoymaydy, әkesine odan әri jaqyndata týspek.

Arada bir ay ótkende – 1948 jyldyng 23 nauryzynda Múhang úlyna óz qoltanbasymen «Abaydy» syilaydy.

Múrat Áuezov otbasylyq múraghatyndaghy eng qymbat mýlik retinde 75 jyl boyy saqtap kele jatqan búl qoltanbada aq peyildi әkenin: «Múratay men onyng tәtesine. Múratay azamat bop erjetip aghasynyng osy enbegin ózi oqyp úghynatynday bop óssin degen tilekpen syiladym. Aghan», – degen sózder jazylyp, jazushynyng kózge ottay basylatyn qoly qoyylghan.

Júmysy órge basyp, basyna tóngen qauip búlty seyilip, «Abaydyn» qos tomy birdey Stalindik syilyqqa úsynylyp jatqan kónil kýii kóterinki 1948 jyly Múhang Fatimagha 4-5 hat jazghan. Barlyq hattardan jazushynyng jaydary kónil auany angharylady.

Mausymnyng basynda jazylghan hatta da Múrataygha arnalghan qosymsha bar. Ol: «Aynalayyn Múratayym! Sen tәtene erik bermey, maghan hat jazghyzghanyna men sonsha quanamyn. Sen aqyldy bolyp kelesin. Aghandy oilaghanyng sol aqyldy bolghandyghynnan. Endi búdan bylay azdap sabaq ta oqy beru kerek. Tәteng saghan jenil, jenil kitaptar oqyp beretin bolsyn. Ózindi kóruge asyqpyn, osy kýnde velosiypedter de bar bolsa kerek. Endi sen kelgende ekeumiz sol velosiypedti qaraymyz... degening әzir qoldan kelmeytin mәsele. Ony kelip alyp izdespesen, basqa mýmkindik joq. Ázirge hosh, Múratay, ózindi sýidim», – dep jazady.

Bayqaysyz ba, jazushynyng alghashqy hatyndaghy «tәtene aityp, maghan ózing de hat jaz» degen kenesi nәtiyje bergen. Songhy hatty Múrat tәtesine erik bermey otyryp ózi jazdyrghangha úqsaydy.

Alghashqy hattaghy «Sen meni saghyndyng ba?» degen súrau da kishkentay Múratty «aghasyn oilaugha» jetelegen. Múnyng aldyndaghy «eng bolmasa haripter ýiren» degen aqyly da bos ketpegen synayly. Búl joly jazushy tapsyrma ayasyn keneyte týsip, «sabaq ta oqy beru kerek» dep bilim әlemine qaray jol silteydi. Velosiypedti birlesip qarau turaly әngime de Múratayyn Almatygha keltiruding kezekti amaly dep shamalaymyz.

Songhy hattyng Fatimagha arnalghan bóliginde ózining densaulyghyna baylanysty qauipti jaydyng shet-jaghasyn shygharyp: «Bir ghana jaysyz nәrse bar, mening jýregim nasharlapty. Komissiya qarap, meni Kavkazgha quyp jatyr», – deydi. Búl – 1947 jylghy tolassyz qughyn-sýrginning jýrekke týsken salmaghynan bolghan syrqat. «Jýregim mening qyryq jamau, Qiyanatshyl dýniyeden. Qaytip aman qalsyn sau, Qaytqannan song әrneden», – dep danyshpan Abay aitqanday, dәl osynday jýrekke týsken jamaular men qiyanat-zúlymdyqtar alyp jýrekti birtindep әlsirete bergen.

Qyryq segizding qarashasynda joldanghan hatta ózining mol qarajat jibergenin aita kelip: «Meyram túsynda Múratay aqshaly bolsyn. Ózin qatty saghyndym. Qanday bolyp ósip qaldy eken? Nemene qyzyq ólender, sózder aytady eken? Boyy da ósip, aqyly da ósti me eken dep kóp oilaymyn. Meyram artynda bolsyn – bir júmagha kelip qaytsandar teris bolmas edi. Men Múrataymen biraz birge bolar em. Oghan da jaqsy bolar edi», – dep úlyn saghynghan darhan jýrekting bar jyluyn aq qaghazgha tógedi. Osy hattyng Fatimagha arnalghan bóliginde: «Doktorlar jýreging sharshap qalghan eken deydi», – dep taghy da jýregining syr berip jýrgeninen habar etedi.

Biz taqyryp ayasynan shyqpau ýshin jazushy hattarynyng Múratqa qatysty tústaryna kóbirek nazar audarghanymyzben, onda Fatimanyng ózge úldaryna da Áuezovting údayy kóz qyryn salyp, qamqorlyq jasaghany turaly maghlúmattar jeterlik. Songhy hatta: «Azatty oqytatyn professordyng biri menimen tanys edi. Oqudy jaqsy yntamen oqityn siyaqty. Professorgha jayyn úghyndyrdym. Týsken bólimi jaqsy bólim, dúrys tandaghan siyaqty», – degen joldar bar. Búl kezde Fatimanyng Bilәl Sýleevten tughan úly Azat 18-ge tolyp, Mәskeu memlekettik uniyversiytetine oqugha týsken.

Áuezovting altyn balaqayy Merkining suyna batyp kete jazdaghanda Múrataydy tura kelgen ajaldan arashalap qalghan Azat aghatayy edi. Búdan Múhannyng habardar bolghan-bolmaghany bizge beymәlim, biraq osy oqigha Múrat aghamyzdyng keyingi súhbattarynyng birinde aitylady. Biz múny Fatimanyng әr әkeden tughan úldaryn ózara bauyrmaldyqqa shaqyrghan tәrbiyesining shapaghaty dep bilemiz.

Múhang Azatqa tughan әkesindey qamqorlyq jasady, biraq ol oqu bitirgen 50-jyldary Kenes Odaghynda týrkologiyagha, onyng ishinde qazaq, tatar, bashqúrt, noghay, qaraqalpaq halyqtaryna ortaq epostar – batyrlar jyryna degen shabuyl órship túrdy. Sondyqtan Azatqa Mәskeu uniyversiytetinde jinaqtaghan mol bilimin sol zamanda tolyghymen týrkologiya ghylymynyng qajetine jaratugha mýmkindik tumady.

Belgili jazushy Jýsipbek Qorghasbek Azat turaly essesinde Oljastyng ataqty «Az y Ya»-syn jazugha ilik bolghan iydeyany Sýleev bergen degen derekti algha tartady. Búl Oljas aghamyzgha da, qazaqtyng últtyq ruhyn oyatugha dem bergen onyng «Az y Ya»-syna da kólenke týsirmese kerek. Ákesine tartyp tughan Azattay aq jýrek azamattyng últtyng joghyn joqtaytyn tyng iydeyalaryn dostarymen jomarttyqpen bólise bilgen jaysandyghyn tanytady.

Qarashanyng ortasynda Múhang Fatimagha taghy bir hat joldap: «Múrataydy jibergenine kóp rahmet aittym. Basynda oida-joqta týn ortasynda kelgende jónin úgha almay, bú ne bop qaldy eken dep qalyp em. Biraq artynan búl jiberisindi asa jaqsy úghyndym da, jaqsy baghaladym. Búndaghy Ernar degen kishkene inisi ýide sheshesi joq bolghan song bassyzdau, tentekteu edi. Ekeui birde tatu, birde qaghysyp jýrdi. Men ekeuine de «sender bir tughansyndar, ekeuing de mening balamsyn, ekeuing tatu bolsan, jaqsy kórem, bir-birindi jaqsy kór», – dep kóp aittym. Birge suretke týstik, jaqynda әzir bolghan song jiberemin», – dep jazady.

Bir ghajaby Fatima búl suretti úqyptylyqpen saqtap, keyin Múratqa tabystaghan. Múrat Áuezovting otbasynyng múraghatynda úzaq jyldar saqtalghan foto onyng «Dilim» atty kitabynda jariyalandy. Kitapty qúrastyrushylar onyng datasyn «1950 jyl» dep jansaq kórsetken. Dәli – 1948 jyldyng 17 qarashasy.

Kelesi datasy kórsetilmegen hatty 1948 jyly jazylghan dep shamalaugha bolady. Onda Múhan: «Azatty kóremin. Aytqandaryng dúrys, qoldan kelgen jәrdemdi etemin», – dep jazady. Ángimede Azattyng uniyversiytetke týsken kezi turaly sóz bolyp túr. Demek, búl 1948 jyl. Osy hatta: «Mynau Múrataymen týsken suretterimiz. Múrat kýlinkirep tynysh túrmap edi, onsha jaqsy týspepti. Ózine tolyq úqsanqyramay shyghypty, jalpy, jaman suret emes. Aghasy men inisi Ernardan oghan estelik bolsyn», – delingen.

Sóz zergerining óz shygharmalarynda adam men tabighattyng jópshendi adamnyng kózine týse bermeytin kórkem sәtterin qaghyp alyp, qúbylta jazatyn sheberligine onyng shygharmalarynyng poetikasyn zertteytin ghalymdar airyqsha nazar audarady. Múhang búl hatynda sol ghadetine basyp, bir ghana fotosuretting tarihy men mazmúnyn jarqyrata ashady. Kóz aldyna suretke týsuge kelgen kenpeyil әke men kishkentay bala, fotogha tartar aldynda әkesine erkelegen sýikimdi úl keledi. Búl suret te Múrat Áuezovting múraghatynda qymbat jәdiger retinde saqtalypty.

Múrat Múhtarúly ózining balghyn shaghy turaly arnayy estelik jazbaghan. Áytse de onyng keybir súhbattarynan Merkide qalghan balalyqtyng beyneleri qylang berip otyrady.

Ol: «Merkide aidauda jýrgenimizde kip-kishkentay bir bólmeli ýide túryp jattyq. Túrmysymyz óte-móte júpyny. Bir siyrymyz bolghan. Húppijamal әpkemiz airandy әdemi úiytushy edi. Eski patefonymyz bar, keshke qaray sol airanyn әrqaysymyzgha qúiyp berip, Jamal Omarovanyng kýitabaghyn tyndatyp, Ghabdolla Toqaydyn, Maghjannyng ólenderin sham jaryghymen oqyp, jattatatyn. Ákem Húppijamaldy asa syilaytyn. Sol kisige «Múrattyng tili qazaqsha shyqsyn» dep basa aityp tapsyratyn. Sebebi әkem mening qazaqsha bilim alghanymdy qatty qalady», – deydi («Týrkistan» gazeti, 2003 jyl, 18 jeltoqsan).

Kishkentay Múratqa әkesinen alghan hattar da úmytylmastay әser etken. Búl turaly osy súhbatynda: «Ákemning úrpaq degen úghymgha erekshe mәn bergendigi anam ekeuining bir-birine jazghan hattarynan anyq bayqalady. Ekeui de maghan hattaryn tek qazaqsha jazatyn. Ákemning jazghandary «Altyn balam, Múratay» dep bastalatyn. Dýniyedegi eng jyly sóz osy siyaqty seziletin», – dep әkesinen kelgen hattardyng jadynda qalay jattalyp qalghanyn tebirene әngimeleydi.

Áuezovting jogharyda biz keltirgen hattaryndaghy әke men balanyng Almatyda jii jolyghyp túratyny turaly derekti rastay týsken Múrat agha: «Meni eki-ýsh jasar kezimde Húpby әpkem Almatygha әkelip, әkeme jolyqtyrdy. Múhang ózining әke ekenin sezine biletin. Ýlken dóngelek shylapshyngha su qúiyp, qayyq ýstine sham jaghyp oinaghanymyz esimde. Ernardyng bir dorba asyghy bar bolatyn. Ákem arqardyng qúljasyn: «Mynau – sening asyghyn», – dep maghan berip, asyq ýiretken», – deydi kezekti bir súhbatynda («Adam ata – Haua ana» jurnaly, 2003 jyl. №11).

Shylapshyndy sholpyldata sugha toltyryp, oghan maysham jaghylghan qayyq jýzdirip, ózi byldyr-byldyr sóileuge ghana shamasy keletin eki úlymen mәz-meyram bolyp oinap otyrghan qasqa mandayly, buryl shashty, zor deneli Áuezovti bir sәtke kóz aldynyzgha elestetseniz, ishing jylyp, jýregine rahman núry qúiylady.

Berekeli qyryq segizding sonynan kelgen qyryq toghyzynshy jyldyng basynda «Abay jolynyn» qos tomy kinәratshyl komissiya ataulynyng bәrining synynan sýrinbey ótip, «kósemnin» ózi qol qoyghan qaulymen birinshi dәrejeli Stalindik syilyqqa ie bolady. Kemenger jazushynyng talantty tuyndysy turaly kóterinki lepeske toly maqalalardy respublikalyq jәne odaqtyq basylymdar jamyray jariyalady. Osy kezde «Abay» romany odaqtas respublika men әlem halyqtarynyng aluan tilderine audarylyp, onyng jer-jahandaghy saltanatty sherui bastalyp ketti.

Búl kezdegi qazaq aqyndarynyng kónil auanyn dauylpaz aqyn Qasymnyn: «Múhtar agha! Myqtar agha ediniz. Myqtylyqty kózben kórdik endi biz. Rahmet sizge, aqyndardyng aghasy, Bәigimizden qasqayyp bir keldiniz», – degen maqtanysh sezimmen jazylghan jyr joldarynan angharugha bolady.

Kenes Odaghynyng eng ýlken marapatyna (Lenindik syilyq 1956 jyldan ghana bastap berilgen) ie bolghan Áuezov syilyqtyng kimdi de bolsyn, op-onay yqtyratyn zor kýshin paydalanyp, «halyq jauy» dep jazyqsyz atylyp ketken kýieui әli aqtalmaghan Fatimany Almatygha aldyrady. Dәl sol jyly tili qazaqsha shyghyp, qara tany bastaghan Múrat Almatydaghy qazaq mektebining tabaldyryghyn attaydy.

Múhtar Qúl-Múhammed,

Últtyq Ghylym akademiyasynyng akademiygi

Eskertu: Maqalada paydalanylghan suretter avtordyng jeke múraghatynan alyndy!

Abai.kz