Senbi, 23 Qarasha 2024
Abay múrasy 1440 8 pikir 15 Nauryz, 2024 saghat 13:27

Kóshpendilik qazaq ómirine qalay әser etti?

Suret avtordyng jeke múraghatynan alyndy

Ghasyrlar qoynauynan kele jatqan kóshpendi ómir  salty tudyrghan últtyq merekelerimizdi qayta eske alyp, jandandyru zamany tudy. Sonyng biri Nauryz merekesi. Búl merekening manyzyn kenirek týsinu ýshin búrynghy kóshpendi qazaq ómirine kóz jibereyik. Qazaq bolmysyn qalyptastyruda kóshpendi ómirdegi tәnirshildikting әseri ýlken boldy.

Tәnirshildik ayasynda halqymyz tabighat tylsymyn erte zamannan-aq týsinip, ony ózining túrmys tirshiligine arqau etip, qoldana bilgen. Kóshpendi halyq bolmys kórinisin bir Tәnir retinde qabyldap, qorshaghan ortany tanyp, onymen birtútas bolugha úmtyldy. Ózin tabighat balasy sezinip, bolmyspen ýndesip, ýilesimdi ómir sýruge úmtyldy.

Qorshaghan ortamen baylanys qazaqqa aua rayyn boljau tәsilderin ýiretti. Qysy-jazy tabighat ayasynda bolghan halqymyz ózderi túrghan ólkening tabighy ereksheligi men qúpiyasyn tereng bilgendigi sonday, aisyz týnde júldyzgha qarap jol tauyp, qús, jan-januar, qúrt-qúmyrsqa tirshiligine zer salyp, aua rayyn kýni búryn boljap, erte qam jasap otyrghan.

Qazaq halqynyng tabighat qorghau dәstýrining qalyptasuyna halyqtyng nanym-senimderining de manyzy zor boldy. Halyq sanasynda qorshaghan ortanyng bolmysy adam bolmysymen úqsas dep qabyldandy. Ejelgi týsinikte qorshaghan ortanyng bәrining de jany bar jәne jaratushysy bar, sondyqtan olarmen bolatyn qatynas jandy dengeyde bolu kerek dep eseptegen. Qazaqtyng kóne dәstýri boyynsha jer -- adamzat, jalpy tirshilik iyeleri men ósimdikter, jan-januarlar anasy, al aspan -- jaryq, jylu berip, janbyr jaudyryp, býkil tirshilik ataulygha jaqsylyq jasap, qorghan bolatyn atasy retinde eseptelingen. Aspannyng týsi kógildir bolghandyqtan qazaqtar ony «Kók», «Kók tәnir» dep ketken. Qazaqtar kýlli tabighatty, tirshilik ataulynyng jaratushysy aspandy «kók tәniri» dep týsindi. Tәnirge tәu etuding joralary kóp boldy. Solardyng biri -- kýnge, aigha taghzym etu. Qazaq halqynda ýiding esigin kýnshyghys jaqqa qaratu kýndi qasterleuden tughan yrym. Tәnirge jaratushy, jerge dem bitirushi dep tabynu, barlyq jaratylysta jan bar dep topshylau birte-birte tabighatty ardaqtau kózqarasyn qalyptastyrdy. Sol sebepten jana shyqqan kók shóp, aghash-bútalardyng býrleri ómirding ýzdiksiz jalghasy órkeni eseptelinip, kók shópti betaldy júlugha, kórkem shybyqty syndyrugha, jalpy jer betindegi ósimdikterdi býldiruge qatang tyiym saldy.

Kýn kýrkiregende «sýt kóp, otyn az» dep ýidi ainala ojaumen úrghylap, ony esik aldyna ilip qoi yrymy mal basynyng kóbengin, shópting shýigin, aqtyng mol boluyn ansap, tabighatpen baylanys kórinisin beredi. Nanym-senim, yrymdar arqyly halyq adamzat pen tabighattyng etene birtútastyq tuyndy ekendigin bayandap, tútastyqtyng búzylu qasiretinen úrpaqtardy saqtandyrdy. Olargha meyirbandylyq, jauapkershilik, әsemdik, әdeptilik, baqylaghyshtyq sezimin ornatty. Tabighat jaratylys týrleri: jan-januarlar dýniyesi, ósimdikter әlemi, orman-toghay, ózen-su, tau-dala ónerge qanat beretin qaynar-kýsh ekendigin úrpaqtargha sәby jastan tanytty. Halyq tabighat týlep, janghyratyn mausymdargha baghyshtalghan: «Nauryz», «Qymyz múryndyq», «Sabantoy», «Kýzem», «Mizam», «Soghym» siyaqty toy dumandardy túrmysqa kirgizip, tәrbie qúraldaryna ainaldyrdy. Sóitip qazaq halqy tabighatty qorghau isinde bay dәstýr, әdet-ghúryp qaldyrdy.

Halyq tabighatty qorghau mәselesin qoghamdyq tәrtip dengeyine deyin kótergen. «Sugha týkirme», «Kýl shashpa», «Tal kespe» tәrizdi tolyp jatqan tyiym sózder men eskertpeler tabighatpen qarym-qatynas saqtaudyng halyqtyq erejesi, tabighattyng әdemiligine kir keltirmes salauattylyq ólshemi boldy.

Tabighatqa ziyandyq jasaghan adam qoghamgha qiyanat qylghan adam dengeyimen tenestirildi. Mәselen, «Tal keskenshe qolyndy kes», «Qaraghay kesseng qanghyryp qal» tәrizdi sanagha, tәrtipke qayshy keletin isterden saqtandyratyn ereje bolghan. «Sudyng da súrauy bar», «Balyq aulay almaghan sudy laylaydy» tәrizdi yrym-tyiymdar úrpaqty ýnemdilikke, úqyptylyqqa, baqylau-bayqampazdyqqa sergektikke, bardy baghalap, qadir tútugha, ayalaugha ýiretti. «Aqqan sudyng joly sara» dep, tabighat bolmysyna ózgeris әkeluge abay boludy eskertti. Tabighatpen  baylanysty anyz-әngime, ertegi, әn-jyr aitu arqyly jas óspirimdi an-qús, jan-januarlardy, tabighatty ardaqtaugha, olardyng әdemiligine, әsemdiligine tәnti bolu sezimine baulydy. «Qústyng úyasyn búzba, júmyrtqalaryn jarma, betine shúbar týsedi» tәrizdi seskendiru eskertpe sózi arqyly tirshilik ataulygha qamqor bolugha ýiretti.

Ata-babamyz ózining jaqsy kórgen, sýigen adamdaryn qústargha, olardyng symbatyna, sәnine tenegen. Jana týsken kelindi qúsqa tenep, qonys iyesine «qús qútty bolsyn» degen tilek aitqan. Qústardyng atymen úl-qyzdaryna, nemere – shóberelerine at qoyghan. Qústargha degen sýiispenshilikten tughan qanshama syrgha toly sazdy әnder men kýilerding boluy osy sebepten dep týsinuge bolady.

Tabighatty kóshpendiler osylay óz balasynday ayalap, qorghap otyrghan. Tirshilik kórinisteri qorshaghan tabighatty tanyp, ómirin onyng zandylyqtarymen tolyq ýilestiruge mýmkindik berdi. Tabighattyng әrbir ózgerisinen sabaq alyp, ózining týsinigin tolyqtyryp otyrghan. Osylay onyng minezi-qúlqy, dýniyetanymy qalyptasty. Kóshpendi qazaq ómiri tabighat ózgeristerine tәueldi bolyp, óz ómirin ýnemi tabighat ózgeristerine beyimdep, onymen ýilestirip otyrdy.

Qazaq halqy ýshin tabighat ómir mektebi boldy. Búl onyng daryndylyghy, әrnege qabylettigi, iste alghyrlyghy tәrizdi ózindik bolmysyn qalyptastyrdy. Úzaq kóship-qonu, jaugershilik kezderinde ol kýndiz aua rayynyng ózgeristerine kónil bólip, qúbylysyn bayqap, týnde júldyzdardy meje etip, alghan baghytynan adaspaytyn bolyp tabighat qúpiyalaryn tanydy.

Osy qysqasha sholudyng ózinen qazaq bolmysynyn, onyng mәdeniyetining qanday joghary dengeyde bolghanyn kóremiz. Salt-dәstýr, әdet-ghúryp, qazaqtyng býkil bitim-bolmysy birlikke, Bolmystyng ýilesimdiligine baghyttaldy. Osylay, halyqtyng barlyq ghajayyp kórkem qasiyetterin qorshaghan ortany Tәnir kórinisi dep qabyldaghan tanym qalyptastyrdy. Tabighat ayasyndaghy tәnirshildikte dәstýrli dindegidey payghambar, qasiyetti jazbalar, diny rәsimder bolmaghanymen, tәnirshil adamgha ómirding maqsatyn, oghan jetkizetin bilimdi, jәne oghan jetu әdisterin ýilesimdi tabighattyng ózi berdi. Tabighat kórinisterin tanu arqyly býkil Bolmystyng birligine senip, Onymen etene birtútas bolyp ómir sýruge mýmkindik aldy.  Osylay, kóshpendi ómir tolyghymen tabighat ayasynda, jәne bolmyspen ýilesimdi bolghandyqtan, islamgha deyingi ejelgi qazaq halqynyng dini de, býkil ómir salty da tәnirshildik boldy.

Dosym Omarov,

abaytanushy, teolog

Abai.kz

8 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1466
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3241
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5385