Basy: Qazaq kiyiz ýii – ghalamnyng modeli

EKINShI BÓLIM

KIYIZ ÝIDING SÝIEGI      

Kiyiz ýiding negizgi ishki qanqasyn qúraytyn shanyraq, uyq, kerege, esikterin (syqyrlauyq) «ýiding sýiegi» dep ataydy. Endi sol qúrylymdargha jeke-jeke toqtalayyn.

1. ShANYRAQ

Shanyraq – kiyiz ýiding tútas qanqasyn tútastyryp ústap túratyn, eng biyik tóbesine ornalastyrylghan kýldireuishti kýmbez tәrizdi  shenberdi qazaq tilinde «Shanyraq» dep ataydy. Shanyraq jasaytyn sheberlerdi «Shanyraqshy» dep ataydy.

Shanyraqtyng ýlken-kishiligi ýiding ýlken-kishiligine qaray jasalady. Shanyraq shenberinde uyqtyq qalamyn kirgizip ústap túratyn tórt búryshty jaghalay tesilgen tesikter bolady. Ony «Uyq kóz»  nemese «Shanyraq kóz» dep ataydy. Ádette tórt qanat ýilerding shanyraq kózderi elu ne alpys kózdi bolyp keledi. Segiz qanat ýilerding shanyraq kózderi jýz, jýz jiyrma kóz bolyp tesiledi.

Al  ýiding kólemi, diametri ýlkeygen sayyn, onyng shanyraghy da qosa ýlkeyip otyrady. Negizinen alghanda shanyraq kózderining sany uyq pen kerege basynyng sanyna baylanysty bolady. Qalypty ýilerding shanyraghy 1.80 sm den 2.20 sm-ge deyin bolsa, otyz qanatty aq saraydyng shanyraghy 8-9 metrge deyin úlghaya beredi.

Shanyraqtyng tóbesin kýmbez beynesine keltirip , onyng ýstine japqan týndikti kóterip túratyn , dogha tәrizdi ilgen ýsh- ýshten aiqastyryp ornatqan dogha aghashty «Kýldireuish» dep ataydy. Key ólkelerde kýldireuishti – «Jeldik» nemese «Shabaq» deydi. Kiyiz ýige kýldireuish arqyly jaryq týsedi. Ortagha jaqqan ottyng týtini de sol kýldireuishten syrtqa shyghady. Kýldireuish 45 gradus shamasynda dogha bolyp iylip túrghandyqtan, onyng ýstine japqan týndikten janbyr men qar onay syrghyp týsip ketedi. Soqqan boran men jel de tez ainalyp ótedi. Qauipsizdigi óte kemel jasalghan.

Qazaq shanyraghy jasalu ereksheligine qaray «Shabaq shanyraq», «Tabaq shanyraq" bolyp ekige bólinedi. Ortasyn tegis aghashtan onlap, kýldireuishting әr jerine kóldeleng shabaq salyp, әr týrli naqyshpen jasaghan jaypaqtau shanyraqty «Tabaq shanyraq» dese, ortasyn tabaqsyz kýldireuishten ghana jasaghan týrin «Shabaq shanyraq» deydi.

Shanyraqtyng kýldireuishi de shanyraq ýlkeygen sayyn sany arta týsedi. Kishi shanyraqtyng kýldireuishi eki-ekiden tórteu bolsa, orta ýilerding shanyraghynyng kýldireuishi ýsh-ýshten altau bolady. Al odan da ýlken ýilerding shanyraghynyng kýldireuishi  alty-altydan on ekige deyin arta beredi. Óitkeni býkil ýiding qúrylymdyq salmaghy shanyraqtyng kýldireuishine sýienip túrady. Jalpy alghanda shanyraq ýiding óz salmaghynan basqa syrtqy jel men boran, jauyn-shashynnyng da qysym kýshin kóteredi. Sondyqtan shanyraq – kiyiz ýiding jýk kótergen qara nary deuge bolady.

Kýldireuishti qosyp ústap túratyn aghashty «Qaghasha» nemese «Baqalyq» dep ataydy. Qazaqtyng shanyraq jasaytyn qas sheberleri shanyraqty boyau, onlau, órnekteu, kómisteu, altyndau, sýiekteu tәsilderimen  kóz tartatyn etip, barynsha kórkem jasaydy. Basty beriktigine nazar audarady. Shanyraqtyng eki jaghyna terme, órme bau taghady. Ony «Jelbau» dep ataydy. Ol ýy tikkende, shanyraqty joghary baqanmen kótergende, sol jelbaudan ústap túryp kóteredi. Ol shanyraqtyng tepe tendigin saqtaydy. Odan syrt qatty borandy kýnderi sol jelbaugha auyr zattardy baylap qoyady. Sol kezde úiytqy soqqan boran ýidi jygha almaydy.

Qazaq dәstýrli úghymynda kiyiz ýiding eng qasiyetti, eng kiyeli zaty – shanyraq bolyp sanalady. Ýi, otbasy degen úghymdardyng ornyna «Shanyraq» deydi. Ýlken ýidi «Qara shanyraq» dey salady. Kóshkende eng kýshti, eng manday aldy atan týiege shanyraqty aiyrym artyp kóshedi. Kóshting aldynda alyp jýredi. Artqy týiege, ne aryq týiege artpaydy. Baryp qonghan, erulegen jerde shanyraqty basqa jýkterden búryn týsiredi, taza biyik jerge qoyady. Oipat, shúnqyr jerge qoymaydy. Olay etse, shanyraqtan qút qashady dep yrymdaydy. Shanyraqty shalqasynan shalqaytyp tastamaydy. Erulep kóship ketetin jerge qoyghanda da, shanyraqty tuyrlyq, týndikpen jauyp biyik jerge, it sarymaytynday etip qoyady.

Qazaq yrymynda shanyraqtan attamaydy, shanyraqqa týkirmeydi, shanyraqty boqtamaydy, shanyraqqa tas laqtyrmaydy, shanyraqty qarghamaydy, shanyraqty lastamaydy, taza kýtip ústaydy. Shanyraqtyng kiyesi atady dep qorqady. Kópsip-kóbip sóilegen әlde bireulerge «Shanyraqqa qara», «Shanyraqqa baq» dep eskertu jasaydy.

Al shanyraq tozsa, istetuge kelmey qalsa, onda oghan aq tamyzyp órtep jiberedi de, kýlin biyik ósken bәiterekting týbine, taza jerge kómedi. Sóitse bәiterek qaulap ósip túrady dep yrymdaydy.

Qazaq tilindegi qara shanyraq sózi - óz kezinde  atadan balagha qalghan ýlken ýy degen zattyq úghymdy ghana bildirse, keyin kele últ mәdeniyetinin, dýnie tanymdyq әlemettik keng maghynaly úghymyna úlasty. Álemdik tanymal úly úghymgha ainaldy. «Mәdeniyetting qara shanyraghy», «Óner qara shanyraghy», «Kiyeli shanyraq», «Qasiyetti shanyraq», «Qazaq memleketining qara shanyraghy», «Álem elderining ortaq qara shanyraghy» t.b. tәrizdi tym teren, maghynasy salqar ruhany úghymdardy bildiretin boldy.

2. ESIK ( Syqyrlauyq)

Kiyiz ýiding esigi eki týrli materialdan jasalady. Biri – jarylyp ashylatyn aghash esik. Ony «syqyrlauyq» dep ataydy. Ekinshisi – kiyizden jasalatyn, týrilip ashylatyn kiyiz esik. Ony «kiyiz esik» dep ataydy. Búl esikter ýiding jyluy men beriktigin saqtaydy.

Qazaq kiyiz ýiding esigin ýy jasatqan adamgha jasatpaydy. Basqa esik jasaytyn sheber esikshige jasatady. Ýitkeni qazaq jol-joralghylarynda ýiding esigi erekshe kiyeli sanalady. Odan jaqsylyq ta, jamandyq ta, ómin de, ólim de kiredi dep esepteydi. Sondyqtan baghzy zamandarda arnayy esik jasaytyn qas sheberler bolghan. Olar aghash esikti  bútaqsyz qatty aq qayyn, qyzyl qaraghay tәrizdi óte berik , sapaly aghashtardan shauyp, qashap jasaydy.  Aghashtyng bútaghy bar jerden jasasa, qysym týskende dәl sol jerden synady. Qatty boran soqqanda qirap qalady. Esik ýiding manday jaghyndaghy barlyq salmaqty kóterip ýstap túrady. Baq shaqyratyn, jaryq kirgizetin asyl mýlik sanalady. Esik jasaushylardy «Esikshi» dep ataydy. Esik arzan baghada bolmaydy. Oghan týie, jylqy, siyr, jamby, taytúyaq berip, arnayy tapsyryspen jasatatyn bolghan. Al ýy jasaghan adamgha esik jasatpauy – bir adamnyng qolynan jasalghan esik eki dýniyege uәkildik etpeydi dep úigharady. Esik jasaytyn esikshiler de jay adamdardan bolmaydy. Olar kóp nәrsenden habary bar. Qazaqtyng jol joralghylaryn jaqsy biletin, qoly berekeli, niyeti dýrys, el ishinde bet pen bedeli bar adamdar. Solardyng qolynan jasalghan esikterden baq pen dәulet ýige tasyp kirip túrady dep yrymdaghan.

Esik bir mandayshadan, eki bosaghadan, bir tabaldyryqtan, eki jarma esikten qúralady. Ata qazaq taghylymynda mandayshany tartpaydy, bosaghany kermeydi, tabaldyryqty baspaydy, esikti serpip ashpaydy, toqpaqtap úrmaydy, ayaqpen teppeydi. Bosaghagha sýienip túrmaydy, beyuaqytta esikti aiqara ashyp qoymaydy. Ýy iyeleri de, kelgen qonaqtar da tabaldyryqtan ong ayaghymen atap kiredi. Olay etpese shanyraqtan qút, bastan baq tayady dep yrymdaydy.

Esik jasaushylardyng esikke qatysty ólshem birlikteri bolady. Esikting biyiktigi ýy keregesining biyiktigimen birdey bolady. Shamamen 175 sm, eni 120sm, eki bosaghasy men tabaldyryghy, mandayshasy 7-8 sm mólsherinde bolady. Keyde ýiding ýlken kishiligine qaray ózgerip otyrady.

Kiyiz ýiding esigining mandayshasy men qos bosaghasyna әdemi әshekeyli oy- órnekter salynady. Bardam bay adamdar oy- órnekpen aralastyryp, mýiiz, sýiekten, altyn, kýmisten aralastyryp odan ary әshekeylep jasatatyn bolghan.

Qazaqta «Bosagha maylau» degen jaqsy dәstýr bar. «Shanyraghyng biyik, irgeng ken, terezeng ten, tabaldyryghyng taza, tóring qútty, bosaghang berik bolsyn» degen aq bata da bar.

Toqeterin aitqanda, esik – qút qaqpasy, kie esigi sanalady, óte joghary baghalanady.

3. KEREGE

Kerege – kiyiz ýy sýiegining qabyrgha jәne irge bólegin qalyptastyratyn qúrylymyna  jatady. Ol óz ýstine jabylghan týndik, tuyrdyq, ýzik, shanyraq, uyqtardyn  salmaghyn kóterip túrady.  Syrttan soqqan jel men boranyng qysym kýshin, shenber pishini arqyly ýstine jalghanghan kýmbez pishindi uyq jaqtaghy qúrylymyna qaray ótkizip, jel baghytyn joghary qaray yghystyrady. Osy kezde keregege týsken qysym kýshi tabighy azayady. Keregege úrghan jel azayyp, ýstingi jel kýsheyedi de, keregeni jerge qaray nyqtap qaday týsedi. Ýiding salmaghy auyrlaghan sayyn, ornyqtylyghy da artady. Borannyng ýige tóndiretin qaupi men qaterin seyiltedi. Jer silkinisining kez kelgen baghytyna ýilesimdi etip jasalghandyqtan, qatty, jyldam, kýshti baghytty asau qozghalystar qay baghytqa shayqasa da, qay jaqqa terbese de,  ol tepe-tendigin saqtap, pishinin ózgertpey túra beredi. Onyng dóngelengen shenber pishini tórtkýl dýniyening bar baghytyna baghyp, tabighy ýilesim tauyp, syrttan tóngen qauip pen qaterden saqtaydy. Osynday ghylymy esepteulerdi arqau etip, ishki birligin tórt búrysh kózben kóriktep kóktep, jiyp-jaigha  ynghayly etip, boz taldan, jinishke qayynnan әsemdep jasalghan,  kiyiz ýiding qabyrghasy men  irgesin qalyptastyratyn aghash sýiekti qúrlymyn qazaq  «Kerege» dep ataghan.

Qazaq «Keregeng ken, pighylyng oghan teng bolsyn» degendi tekten-tekke aitpaghanyn osydan týsinuge bolady.

Qazaq kiyiz ýiining keregesi  kózderining kólemine qaray «Tor kózdi kerege», «Jel kózdi kerege» dep ekige bólinedi.  Kishkene kózdi, yaghny 11-15 kókti, 75-90 basty aralyq qaldyrmay jii kóktelgen keregeni «Tor kózdi kerege» dep ataydy. Tor kózdi keregeni jinau auyrlau bolady. Biraq jel men borangha shydamdy keledi. Tor kózdi keregening uyq baylaytyn basy jiyrma basty bolady.

Al arasynan bir kózdi attap ótip, azat qaltyryp, 11-12 kókti, 95-120 basty kóktep jasaghan keregeni  «Jel kózdi kerege» deydi. Jel kózdi kerege tez jinalady. Jel kózdi keregening uyq baylaytyn basy on jeti basty bolady.

Kerege jasaytyn keregeshiler jas tal men qayynnyng qabyghyn arshyp, kólenkede keptirgennen keyin qozgha kómip júmsartady. Sonan song tezge salyp týzetip, jonady. Dayyn bolghan kerege aghashtaryn qaytadan tezge salyp mýsindeydi. Búdan song olardy bir-birimen qosyp, týienin, ógizding moyyn terisinen dayyndalghan taspamen kókteydi, josamen boyaydy. Auqatty adamdar keregeni әr týsti boyaumen boyap, basyn ishki jaghynan sýiekpen, kýmispen әshekeyletetin bolghan. Jiily keregening biyiktigi 2 m-dey, eni 75 sm-dey bolady. Al jazghan uaqytta biyiktigi sәl tómendep, eni 2-2,5 m-ge deyin sozylady. Keregeni ózara tanghyshpen baylap jiyp qoyady.  Kerege sanyna qaray kiyiz ýy 4, 6, 8, 12 qanat etip túrghyzylady. Han ordasynyng kerege sany 30-gha deyin jetken.

Qazaq keregening әr tal aghashyn «Jeli» dep ataydy. Jelining eng úzynyn «Ersi», ortasha úzyndar «Balshyq», eng qysqasyn «Saghanaq» deydi. Keregening kóktelip jasalyp bolghan týrin «Qanat» dep ataydy. Ýy ýlkeygen sayyn qanat sany da artyp otyrady.

Qazaq keregening basyna jaman zattardy ilmeydi. «Ýy ishi ala bolsa, kerege basy pәle bolady» dep yrym etedi. «Kerege ýy saqtaydy, kemenger el saqtaydy» keregeni ayalap kýtip ústaydy.

4. UYQ

Kiyiz ýiding shanyraghy men keregesin biriktirip ústap túratyn,  úzyn in aghashyn qazaq  «Uyq» dep ataydy. Uyq ýiding tóbe bóligin kýmbez beynesine keltirip, shanyraghyn biyik kóterip, ishi-syrtyna symbat berip túrady. Shanyraqqa týsken salmaqty keregege qaray ótkermelep, ýiding auqymy men salamaghyn tendep túrady. Soghan baylanysty uyq sany keregening jel kózdi jәne tór kózdi jasaluyna qaray kerege basynyng sanyna tepe-teng bolady. Biri artyq, biri kem bolmaydy. Búdan syrt kerege basyna baylanbaytyn, esik mandayshasyna jeti ne alty uyq baylanady. Búl alty uyq alty alashty bildirse, jeti uyq jeti júrt, jeti atanyng simvoly deuge bolady.

Qazaq kiyiz ýiining uyq sany men qanat sanynyn, esebin dúrys eseptep shygharu ýshin kerege basyna baylanghan uyq sanyna, mandayshagha baylanghan uyq sanyn qosyp eseptegende ýiding qansha bas ýiden qúralghanyn dúrys aitugha bolady. Al qanat sany tipten onay, ýide qansha kerege bolsa, ol ýy sonsha qanaty ýy deuge bolady.

Demek, әdettegi alty qanatty ýiding uyghynyng úzyndyghy 12-13 qarys bolsa, qanat sany kóbeygen sayyn uyqtyng úzyndyghy ýy kólemine qaray 15-16 qarysqa, tipti odan da úzaryp, qarys sany artyp otyrady. Sebebi ýy irgesi keneygen sayyn uyghy úzara beredi. Eger irshesi ken, uyghy qysqa bolsa, ýi  tóbesi jalpiyp jatyp qalady. Ýy sәuletti kórinbeydi.

Uyqty úzyn jasaudaghy maqsat – ýy tóbesi biyik әri kórkem konus pishindi bolyp әdemi kórinedi. Jel men borannyng kedergi kýshin tez ainaldyryp ótkizuge ynghayly bolady. Uyqtyng iyin kelgen jerin, 145-150 doghal búryshyn – «Uyq alaqany» nemese «Uyq qarny» dep ataydy.

Qazaq uyqtyng úzyn boyyn tórtke bólip qarastyrady. Uyqtyng ilgen kerege basyna baylaytyn jalpaq býkirleu  jerin, uyq bau taghatyn, tesik túsyn «Uyqtyng alaqany» dese, uyqtyng alaqanyna jalghasyp ilgen kýdis jerin «IYini» ne «Qary», «Uyq qary» deydi, uyqtyng iyininen shanyraqqa deyingi týzu arasyn «Uyq qarymy» nemese «Uyq saby» dese, uyqtyng shanyraq tesigine kirip túratyn tórt qyrlap jasalghan ýshin «Uyq qalamy» dep ataydy.

Uyq tap-taza qazaqy ólshem-mólsher sandyq eseptermen jasalghan, kiyiz ýiding qúrylym bólshegi bolyp tabylady.

Uyqtyng pishini ghajap qúbylysqa say jasalghan, salmaq ótkizgish deuge bolady. Uyqtyn  iyininen bastap, tórt qyrly qalamyna qaray aqyryn-aqyryn  jinishkere beredi. Onyng da nәzik esebi bar: birinshiden, uyqtyng jenil әri әdemi boluyna baylanysy bolsa, ekinshiden, shanyraq shenberindegi uyq kiretin úyashyqtyng keng bolyp ketpeuin kózdeydi. Ýshinshiden, shanyraq túghyny (Shenber aghash) juan bolsa, kózge ersi kórinip, ýy kórki men sәulet sәnin búzady. Tórtinshiden, uyqtyng kerege basyna bekitilip baylanghan arasy 2.5-3 santiymetrden aspauy shart. Al shanyraq úyashyghyna uyqtyng qalamy kirip ornyqqanda jogharydaghy salmaq tómen qaray aghylyp kelip, keregege týsedi. Jogharydan  aghylatyn salmaq kedergisiz  týsui  ýshin jinishkeden juangha qaray syrghu amalyn qoldanghan. Eger, uyqtyng basy men ayaghy teng bolsa, onda jogharydan qúldaghan salmaq birden keregege auyrlyq әkeledi de , kerege tez synyp ketedi. Shanyraqtan kerege týsetin salmaqtyng mólsherin  tendep túru ýshin uyqty nәzik ólshem-mólsherlik esepteu әdisimen, óte ghylymy týrde jasaghan. Atam qazaqtyng «Bir uyghyng bolyp qadalayyn» degen sózinde kól-kósir tәrbiyelik mәn jatyr. Besinshiden, uyqtyng alaqanynan  qalamyna qaray jinishkere jasaluy, shanyraq úyashyghy men uyq qalamynyng tórt qyrly bolyp jasalyuy ýiding ornyqtylyghyn artyra týsedi. Altynshydan, ýiding tóbe bólegi kýmbez pishindi bolghandyqtan, syrttan jaughan jauyn-shashyn tómenge qaray tez әri kedergisiz syrghyp týsedi. Boran - shapqyngha shydymdy bolady. Qazaq kiyiz ýiining uyghy osynday ghajayyp esepteu tәsilderimen jasalghan.

Qazaq uyqtyng alaqanynyng ishki betine «Yru» syzyghy men úzyn bederinen basqa, ong-órnek salmaydy. Ol jerge oy-órnek salsa, jogharydan tómenge týsetin salmaq kýshi tosqauylgha úshyraydy dep úigharady. Uyqty josamen, ne qyzyl kýreng boyaumen boyap qoyady. Uyqtyng basynan tesik tesip,  әr uyqqa jeke-jeke  bau taghady. Ony «Uyq bau» dep ataydy. Uyq baudyng úzyndyghy  1.20-1.50 santiymetr shamasynda bolady. Kóp uyqtardy  biriktirip jinaghan kezde, uyqtardyng basyn qosyp, sol uyq baumen baylap, týiege artady. Sonda bet-betine ketip shashylyp qalmaydy. Qazaqta «Bausyz uyq – baylausyz kólik» degen tәmsil bar. Búl sózding týbinde nar týiedey obrazdy shýnet oy shógip jatyr. Taghylymy mol, tәlimi kól tәrbie jatyr.

Jalghasy bar...

Bolat Bopayúly

Abai.kz