Jaqynda Týrkistan oblysynyng Sozaq audanynda Orta Aziya men Qazaqstangha asa әigili túlgha, memleket jәne qogham qayratkeri, Ýlken terror qúrbany  Súltanbek Qojanovtyng tughanyna 130 jyl tolu qúrmetine «Últyn sýigen úly túlgha» atty respublikalyq ghylymiy-tәjiriybelik konferensiya ótti. Konferensiyada jazushy, tarih ghylymdarynyng kandidaty Beybit Qoyshybaev  «Qojanov – qazaq jerin jinaushy» degen taqyrypta bandama jasady.Tómende oqyrman nazaryna bayandamanyng tolyq mәtini úsynylyp otyr.

Týrkistan Respublikasy basshylarynyng biri Súltanbek Qojanov búdan jýz jyl ilgeride algha tartylghan mejeleuding astaryn aiqyn týsinip, balama úsynys bergen qayratker edi.  Ol Orta Aziya men Qazaq respublikalaryn ekonomikalyq túrghydan qauymdastyru jәne solardan Ortaaziyalyq Federasiya qúru arqyly KSRO qúryltayshylary qataryna kiru, sóitip halyqtardyng damu dengeylerin tenestirgennen keyin ghana jikteu-mejeleu mәselesine kirisu, sonday-aq Tashkent qalasyn Qazaq Respublikasynyng astanasy etu jolyndaghy kýresteri nәtiyjesiz ayaqtalghannan keyin, 1924 jylghy 15 qyrkýiekte Týrkrespublikanyng taratyluyn zandastyrghan Sovetterding songhy sessiyasynda ólkedegi qazaq aumaqtarynyng qazaq eline qosyluynan Últtyq Qazaq Respublikasyn rәsimdeu bastalatynyn mәlimdedi. On shaqty kýnnen keyin, Orynborda 1924 jylghy 26–28 qyrkýiekte ótken RK(b)P Qazaq oblystyq komiytetining ekinshi plenumynda jasaghan Orta Aziyadaghy últtyq-memlekettik mejeleu jónindegi qosymsha bayandamasynda múny taratyp aitty.

Qojanov 1924 jyldyng qazan aiynda, Bas hatshy IY.V. Stalinge Orta Aziyadaghy últtyq jiktep-mejeleu nәtiyjeleri jayynda jazghan hatynda eski Qazaqstan ahualyn bylay: «Qalay esepteseng de, Qazaqiyada san jaghynan europalyq túrghyndar basym (54% orystar, 46% qazaqtar); ...Qazaqiyadaghy RK(b)P úiymdarynyng qúramynda qazaqtar 6% (568 adam). Onyng ýstine qazkommunister ydyrap-bytyrap jatyr, qazaq úyalary joqtyng qasy; ...Partiya úyalarynyng qazaq bólikteri basshylyq arasyndaghy ósek-ayan, sóz tasu jәne topshyldyqtyng tausylmas tasqyny saldarynan iritkige úshyrap qúlap barady; ...Kenes apparaty basynan ayaghyna deyin feodaldyq-patriarhalidyq yqpalgha shyrmalghan...» – dep sipattady. Qazaqstandaghy basqarushy elita sapasyna osylaysha syny bagha bere kele, mejelenuden keyin sonda oryn aluy yqtimal ahualgha: «Týrkistannyng eki qazaq oblysyn qosu, Qazaqiya basshy kadrlarynyng belgi bere bastaghan әreketterine qaraghanda, – Qazaqiyada jauapty qyzmetkerler arasynda oryn alyp otyrghan intrigalar men arazdyqtardy terendete týsu maqsatyna paydalanylatyn bolady», – degen sózdermen alandaushylyq bildirdi.

Sodan keyin, eski Qazrespublikanyng ishki sayasy jaghdayyn synshyldyqpen talday kele, Súltanbek Qojanov Iosif Stalinge: «Degenmen qazirgi sәt – Ortalyq Komiytet tarapynan Qazaqiyanyng jaghdayyn jaqsarta aluy yqtimal batyl sharalar qabyldaudyng eng bir ontayly da qolayly kezi», – dep habarlady. Onyng ilanymynsha, jer-suy birikken qazaq búqarasyn óz jaghdayyn jaqsartu ýshin kýresuge dayyndau kerek. Búqara arasynda partiya úyalary men enbekshiler kenesin rәsimdeuding kózin ashu qajet. Alayda, eleuli ózgerister jasau – edәuir kýsh júmyldyrudy tileydi. Biraq «Qazaqiyadaghy is ahualy», Qojanovtyng oiynsha, mejelengen oblystardy qosyp alar qarsandaghy Qazaqstanda «onday betbúrysty jýzege asyrugha qauqary bar qyzmetkerler qatary joq» ekenin kórsetip otyr. Sol sebepti «Qazaqiyadaghy partiya-kenes kadrlarynyng odan әri iry týsuin toqtatu ýshin, sóitip toqyraghan atmosferany sauyqtyru ýshin, birinshi kezekte RK(b)P Ortalyq Komiytetining tóte basshylyghymen isteytin qatang partiyalyq rejim ornatu kerek» degen pikirin bildire kele, respublikada «qatang partiyalyq rejim ornatu» ýshin, Kirobkomdy (Qazobkomdy) tarqatyp, ornyna bir jylgha Ortalyq Komiytetting uaqytsha burosyn qúru jón degen úsynys aitty.

Odan әri, Tashkent ýshin kýresinen eshtene shyqpaghanyna kóndikkendikten, Kirrespublika astanasyn shúghyl Shymkent qalasyna kóshiru mәselesin kóterdi. Qazaqstandy Shyghys, Batys, Ontýstik әkimshilik-sharuashylyq oblystaryna bólip basqarudy úsyndy. Mal baghu qojalyqtaryn úiymdastyryp, ónimderi men shiykizatyn satu naryghyn retteytin kәsiby ortalyq qúru kerektigin tújyrymdady. Osynday sharalardy tizbeley kele: Ortalyq Komiytet «Qazaqiyadaghy RK(b)P úiymdaryna, oghan Týrkistannyng oblystaryn qosugha baylanysty, Qazaqiyadaghy partiya-kenes qúrylysy mәseleleri turaly diyrektivalyq hat joldasyn...» – dep ótindi, ony óte manyzdy qajettilik retinde atady. Qojanovtyng Bas hatshygha joldaghan osy haty Ortalyq Komiytet atynan jiberilse dep súraghan sol diyrektivalyq núsqau-hattyng ýndeu týrinde dýniyege keluine sebep boldy. RK(b)P Ortalyq Komiyteti 1924 jylghy qarashanyng songhy kýnderining birinde Qojanovty RK(b)P Qazaq obkomy basshylarynyng biri etip bekitisimen, 1924 jylghy 1 jeltoqsanda Qazaqstan partiya úiymyna arnayy Ýndeu-hat joldady.

Ýndeu mejeleu nauqanynan keyin irgesi keneygen respublikada jýrgiziletin sayasiy-úiymdastyrushylyq júmysta basshylyqqa alatyn, ishinde jaghdaydy saraptap-taldau da, atqarylugha tiyis núsqau da jinaqtalghan manyzdy partiyalyq qújat bolatyn. Ony Qojanovtyng hatymen salystyryp oqyghanda, Týrkistan Kompartiyasy Ortalyq Komiytetining hatshysy, Sredazburo mýshesi Qojanovtyng «әli de týrkistandyq shaghynda, 1924 jyldyng qazan aiynda, Stalin joldastyng atyna últtyq mejeleu nәtiyjeleri jayynda» jazghan hatynyng mazmúny OK ýndeuining túlaboyyna toqylyp, diyrektivalyq qújatqa ainaldyrylghanyna kóz jetedi. (Búl diyrektivalyq qújatty bir jyldan keyin Filipp Goloshekin ózining qasiretti «Kishi Qazan» teoriyasynyng bazalyq qújatyna ainaldyrady).

Ýndeude RK(b)P Ortalyq Komiyteti «Qazaq úiymy Týrkistannyng qazaq territoriyalaryn qosqangha sheyin de – júmysty qiyndatatyn erekshe jaghdayda» bolghanyn aityp, «sosialistik qúrylys isinde zor qiyndyq tughyzatyn, manyzdy mәseleler týiinin sheshude partiya úiymdarynan airyqsha iykemdilik pen kýsh-jiger talap etetin» jәitter retinde «territoriyanyng kendigi, túratyn halyqtyng siyrektigi, habar-oshar almasudyng qolayly qúraldary joqtyghy, sharua qojalyqtarynyng artta qalghandyghy men ónerkәsipting joqtyghy, t.s.s.» sebepterdi atady. Qazaq territoriyalary birtútas respublikagha biriktirilgennen keyin «Kirrespublikanyng ekonomikalyq jәne mәdeny dengeyin kóteru jónindegi júmysty bastau mýmkindikterining artuymen qatar, úiym aldynda túrghan qiyndyqtar kemimek týgil, kóbeye týskendikten», Ortalyq Komiytet Qazaqstan úiymy ýshin manyzy zor birqatar mәselege toqtaludy jón kórdi. Solardy bes tarmaqqa jýielep, núsqaular berdi.

Birinshi kezekte «partiya úiymynyng tolyghymen birtútastanuyna jәne birligine qol jetkizu kerek» degen talap qoydy. «Qazaq qyzmetkerleri arasyndaghy alauyzdyqtar, sonday-aq últ sayasatynda jekelegen europalyq qyzmetkerler tarapynan jol berilgen biren-saran auytqushylyqtar kýlli partiya úiymynda, alghashqy kezekte basshy partiya organdarynda ketirilip, joyylugha tiyis» ekeni atap aityldy. Qazaq qyzmetkerlerining ózara jәne europalyq qyzmetkerlermen tatulyghyna qol jetkizu jón. «Top qúrugha әrekettenuding qandayy bolmasyn partiya úiymy tarapynan kesimdi toytarysqa úshyrauy tiyis». Hatta «jana qazaq úiymy qúramynyng biraz bóligi Týrkistan oblystarynyng qosyluyna oray engen qyzmetkerler bolatynyn esepke alyp, olardyng búrynghy qúrammen tyghyz dәnekerlenip-baylanysuyna» qol jetkizu kerektigi eskertildi. Osy «aktivti barlyq qazaq úiymdarynyng júmysyna tartu kerek, tәrbiyedegi, júmys mashyghyndaghy birer aiyrmashylyqty ketire otyryp, olargha tiyisti qamqorlyq kórsetu» jón dedi. Sonymen birge partiya mýsheleri men partiyada joq qalyng búqara ortasynda qazaq jer-suyn «biriktiruding sebebi men mәnin týsindiretin nasihattyq nauqan ótkizu qajettigi» aityldy.

Kelesi tarmaqta partiya qúramyn qazaqtar esebinen ósiru sóz boldy. Odan keyinti tarmaqta: «Kirrespublikada Kenesterding airyqsha auyr jaghdayda túrghandyghyn jәne auyldarda Kenesterding is jýzinde joqtyghyn eskere kele, Ortalyq Komiytet auyldar men qystaqtarda Kenesterdi shynymen qúru ýshin barsha sharany qoldanu kerek dep esepteydi, – delindi. – Kenester joq bolsa – qúru qajet, bar jerlerde – júmystaryn jandandyru lәzim». (Osy «auyldarda Kenesterding is jýzinde joqtyghyn» aitqan tirkesti bir jyldan song respublikany basqarugha kelgen F.I. Goloshekin zobalandy «janalyghyna» tamyzyq etedi. Partiya diyrektivasyndaghy búl joldardy kabiynetinde «damytyp», «Qazan revolusiyasy qazaq auylyna soqpay, janynan óte shyqqan» degen qorytyndygha keledi. Sóitip, az jyldan son, «Mәskeu diktaturasynyng qyzyl jandarmy» (M. Shoqay) Qazaqstanda jana revolusiya órtin tútatyp, qasiretti «Kishi Oktyabri» dauylyn soqtyrady...) Ýndeude «bizge tilektestikpen qaraytyn qazaq intelliygensiyasyn kenes qúrylysyna tartugha erekshe yqylas bildiru» talap etildi. Tórtinshi tarmaq sharuashylyq mәselelerine arnaldy. Kooperasiya, jer salasyndaghy sharalar, әsirese kóshpendi qazaqtardyng otyryqshylyqqa keluine baylanysty, jerge ornalastyru mәselelerin bayyptap oilastyryp jýrgizu, sauda, dayyndau júmystaryna kónil bólu tәrizdi tayau uaqytta atqarylmaq manyzdy sharualar aityldy. Songhy tarmaqta kedeylerding týrkistandyq «Qosshy», qazaqstandyq «Jarly» atty úiymdaryn zertteu, jәrdem kórsetip, júmystaryn sharua úiymdarymen baylanystyru mәselelerine oray núsqaular tújyrymdaldy.

Jýielep ortagha tastalghan osy tapsyrmalardyng bәrin jýzege asyru «kýlli partiya úiymynyng tolyghymen birtútastanuy jәne belsendiligi jaghdayynda ghana mýmkin» bolmaghyn taghy da aityp, Ortalyq Komiytet olardy oryndaugha partiyanyng Qazaq úiymy «barlyq partiya mýshelerining ...óz kýsh-jigeri men yntasyn jәne is tәjiriybesin júmyldyratynyna» senim bildirdi. (Qazaqstan partiya úiymyna 1924 jylghy 1 jeltoqsanda joldanghan osy hattan bir júmaday ótkende, 1924 jylghy 9 jeltoqsanda, tura sol tәrizdi mәtin endi partiyanyng Qazaq oblystyq komiyteti atyna jiberildi. «RK(b)P OK Habarlarynda» sol shaqta jariyalanghan qújat «RK(b)P Ortalyq Komiytetining Kirobkomgha haty» degen taqyryppen, bertinde әldeneshe qújattar jinaghynda basyldy). Qazobkomda ekinshi hatshy bolyp iske kirisken Súltanbek Qojanov óz bastamashyldyghyna berilgen jauap ispetti partiyalyq núsqau-hatty basshylyqqa alyp, ony oryndau jolynda keng kólemdi júmysty óristetuding qaynaghan ortasynda boldy. 1924 jyldyng ayaghyna qaray guberniyalardyng bәrinde partiyalyq mәjilister ótkizildi. Olarda auyl men derevnyadaghy júmystyng jay-kýii qaraldy. Al 1925 jyldyng qantarynda Orynborda partaktivting – bolystyq partkomdardyn, auyldar men derevnyalardaghy partiya úyalary hatshylarynyng respublikalyq kenesi shaqyryldy. RK(b)P OK-ning atalmysh diyrektivalary auqymyndaghy talqylaular Qazaqstandaghy qoghamdyq-sayasi, әleumettik-ekonomikalyq tynys-tirshilikti sóz etken újymdardyng barshasynda, sonday-aq, jer-suy men halqy bir shanyraq astyna jinalghan Ýlken Qazaqstan Kenesterining túnghysh sezin әzirleu orayynda kórinis tapty. Hat qozghaghan negizgi taqyryp – úiym birligi, topshyldyqpen kýres mәselesi de respublika partiya úiymynyng nazarynda boldy.

Últtyq-memlekettik túrghyda jiktep-mejeleu nәtiyjesinde otau tigip shanyraq kótergen respublikalardyng bәri de, Qazaqstan tәrizdi, etek-jenin jiyp tirlik qylu sharalaryna kirisip ketken-di. 1925 jylghy aqpanda Orta Aziyadaghy jana kenestik memlekettik qúrylymdar kenestik-bolisheviktik túzaq ishinde óz taghdyrlaryn ózderi aiqyndaudyng týiindi shegine jetip, óz Kenesterining úiystyru sezderin ótkizdi. Qazaqstannyng sayasy basshylyghy da qorytyndy serpilisin jasaugha tiyis-tin. 1925 jylghy 18 qantarda RK(b)P Qazaq oblystyq komiytetining birinshi hatshysy Viktor Naneyshvili, ekinshi hatshysy Súltanbek Qojanov, hatshysy Nikolay Ejov aghymdaghy ahualdy hatshylyq otyrysynda talqylady. Qojanov Orta Aziyany últtyq-territoriyalyq mejelerge jikteu mәselesi jayyn bayan qyldy. «RK(b)P Ortalyq Komiytetining Ortaaziyalyq burosy Qazaqiya mýddesine kereghar» etip jýrgizip otyrghan júmystar, sonyng saldarynan respublikany audandastyru, astana bolatyn qalany anyqtau, tt. sharalardyng oryndaluynyng sozylyp bara jatqanyn aitty. «Sredazburo sheshimine qarsy narazylyq bildiru, obkomnyng osy mәsele boyynsha sheshimin quattau jәne múny sheshu ýshin Últtar kenesinen bedeldi kenestik komissiya taghayyndaluyn Ortalyq Komiytetten súrau» jóninde qauly qabyldanuyna múryndyq boldy. Sonday-aq, mәseleni RK(b)P Ortalyq Komiytetine jan-jaqty týsindiru qajettigin moyyndatyp, sol ýshin buro mýshelerimen birge Mәskeuge arnayy bardy.

Qazaq jerin biriktirudi Qazobkomnyng 1924 jylghy ekinshi plenumy «ekpindi mindet» dep aiqyndaghan-tyn. Respublika ortalyghyn belgileu, respublikada basyna Ortalyq Komiytet saylanatyn Kommunistik partiya qúru, Tashkentting eski bóligin ózbekterge, jana bóligin qazaqtargha beru mәselelerin tújyrymdaghan-tyn. Qazatkom astana haqynda – Tashkentti qazaqtargha beru sozylghan jaghdayda, ortalyqty tezdetip Shymkentke auystyru turaly balama núsqa belgilegen. Astanany Shymkent qalasyna kóshiruge kirisu isi Qazatkom men  Qazhalkomkeneske tapsyrylghan edi. Alayda sol uaqytqa deyin Qazaqstan ýkimeti Mәskeuding rúqsaty bolmaghandyqtan, sausaghyn da qimyldatpady. Kirobkom plenumy men KirSIK sessiyasynyng qararlary oryndalmady. Sondyqtan endi sol sheshimderdi de betke ústap, Qojanov Mәskeudegi biylik basyndaghylarmen bayypty kelissóz jýrgizudi qalaghan. Biraq Mәskeudegi biylikting әr mәselege ózindik kózqarasy boldy. Ortalyq Komiytet 1925 jylghy 26 qantarda Qazaqstandy audandastyru jobasyn qarap, ony jetildirudi VSIYK-ting Ortalyq әkimshilik komissiyasyna tapsyrdy. Al Respublika astanasy – Qazan tónkerisi arayymen damu jolyna týsken qazaq enbekshilerining erik-jigerin bildiretin QazSIK Sessiyasy sheshken Shymkentke emes, Mәskeu úigharghan Aqmeshitke kóshiriletin boldy. Stalin 1925 jylghy 19 aqpanda Sayasy Buro qaulysyna qol qoydy. RK(b)P Qazaq oblystyq úiymyna mejeleu nauqanynyng belsendi kýreskeri Qojanov pen onyng ýzengilesteri súraghan Ýlken Qazaqstandaghy Ortalyq Komiytet bórkin kiyetin respublikalyq kompartiya úiymy mәrtebesi berilmey, RK(b)P Qazaq ólkelik úiymyna ainaldyryldy.

Mәskeuding atalghan sheshimine deyin, bertingi sovettik ghalymdar tújyrymdaghanday, «ishki jaular» órekpuin qoymay túrghan edi: «Jýzin jasyrghan burjuaziyalyq últshyldar, «ortaaziyalyq federasiya» qúru jospary iske aspay qalghannan keyin, QazKSR-in shúghyl odaqtas respublikagha ainaldyrudy kókezulenip talap ete bastady, – dep jazdy 1953 jyly qazaqstandyq bedeldi tarihshy Aqay Nýsipbekov «Obediynenie kazahskih zemeli v Kazahskoy Sovetskoy Sosialisticheskoy Respubliyke» degen enbeginde. – Olar Qazaqstandy RKFSR-den bólip alugha, orys júmysshy tabynyng basshylyghy men kómegin әlsiretuge, Qazaqstannyng demokratiyalyq sosialistik ózgertilulerin tejeuge tyrysty». Biraq olarynan, әriyne, týk shyqqan joq. Qazaqstan RKFSR qúramyndaghy avtonomiya kýiinde qaldy. «Orys júmysshy tabynyng Qazaqstangha basshylyghy men kómegine, onyng qamqorlyghymen Qazaqstandy demokratiyalyq sosialistik ózgeruler jolyna týsiruge» tejeu salynbady. (Nәtiyjesinde – bar bolghany bes-alty jyldan keyin, qasiretti Otyz ekinshi jyly, halyq XX ghasyrda ýshinshi mәrte alapat asharshylyqqa úshyrap, jarty sanyn joghaltqan últtyq apatqa úryndy. Sol zobalannyng sebep-saldaryn izdetpeu maqsaty da týrtkilegen bolar, qansyraghan, edәuir bóligi azyp-tozyp, әlemge shashyrap ketken, óz jerinde ózi azshylyq bop qalghan qazaqtyng memlekettigine, aqyry, jasandy da bolsa, 1936 jyly odaqtyq mәrtebe berildi). 1925 jylghy 9 aqpanda KirSIK (Qazatkom) astanany Orynbordan Aqmeshitke kóshiru jayynda sheshim shyghardy. Taghy eki aidan keyin, Mústafa Shoqay aitqanday, «Týrkistannyng eng qorash ta jabyrqau qalalarynyng biri» bolyp tabylatyn osy Aqmeshitting «asa qorash beketi» shat-shadyman halyqqa tolyp, poyyzben kele jatqan «Qazaqstannyng talap-tilegi júpyny ýkimetin» quanyshpen qarsy alady. Óitkeni, totalitarlyq iydeologiya tarihshysy nasihattaghanday: «QazAKSR-di nyghaytu men damytu mýddeleri Qazaqstandy RKSFR-ding avtonomiyalyq respublikasy etip saqtaudy talap etetin. Óz respublikasynyng RKFSR qúramynda... órkendeuine qazaq enbekshileri óte qúshtar bolatyn. Orys júmysshy tabynyng basshylyghy men tikeley memlekettik jәrdemi – qazaq halqynyng ekonomikasy men mәdeniyetin quatty týrde kóteruge kepildik beredi».

Sonymen, Qazaqstannyng eki bóligin biriktiruding negizgi úiymdastyrushylyq-praktikalyq sharalary jýzege asyryldy. Kenestik negizdegi Týrkistan Respublikasy jergilikti bolishevikterding bastamashyldyghymen shanyraq kóterse, Kenestik Qazaq Respublikasy Ortalyqtyng tikeley úiymdastyruymen, arnayy taghayyndalghan revolusiyalyq komiytetting jyldan astam júmys istep, әzirleuimen dýniyege kelgen-di. Qazaq halqynyng qos avtonomiyada jarylyp túruy onyng sayasy jәne ekonomikalyq túrghyda damuyn, mәdeny órkendeuin kesheuildetken edi. Últtyq memlekettigining qalyptasuyn tejegen. Óitkeni Qazaq Respublikasy is jýzinde orys proletariaty oshaghynda tu tikti. Alghashynda ol búrynghy Dala ólkesine qaraghan soltýstik aumaqtaghy oblystardy ghana biriktirdi. Respublika halqynyng kópshiligi orys jәne basqa últ ókilderi edi. Qazaqtar túrghyndardyng jartysynan az boldy. Kóshpendi ómir saltymen auyldarda túrdy. Ekstensivti mal sharuashylyghymen shúghyldandy. Sauaty az, sayasy ómirge aralasuy kemshin boldy. Al memlekettik apparattardyng barlyghynda ózge últ ókilderi istedi. Osy ahualda últtyq qúramy salystyrmaly týrde birtekti, ekonomikalyq potensialy mol ontýstik aumaqty Qazrespublikagha biriktiruding manyzy zor edi. Múny Mәskeuding Orta Aziyada respublikalardy janadan jiktep-mejeleu nauqanyn jýrgizui mýmkin etti. Mejeleuding últtyq memlekettilikti qalyptastyrugha qolayly dәrejede ótui ýshin Qojanov bastaghan qazaq qayratkerleri tabandy kýres jýrgizdi. Alayda ol mәskeulik ortalyq púrsat bergen dengeyde ghana jasaldy. Degenmen, qazaq halqynyng últtyq túrghyda tútastanugha, jer-suynyng biriguine mýmkindik aluy – ýlken tarihy oqigha edi. Endi sony naqty jýzege asyru ýshin, Qazaq ýkimeti Týrkistannan bólingen qazaq oblystaryn basqaratyn Revolusiyalyq komiytet qúrdy. Qazaq oblpartkomy qúramyna ontýstik kommunisterinen jana mýsheler qosty. QazOAK pen Halkomkenes tóralqalaryna ókilder engizdi. Sóitip, respublikagha qosylghan oblystardy ortaaziyalyq ózge últtyq-memlekettik qúrylymdardan qarjylyq-ekonomikalyq túrghyda naqty mejelep, irgesi keneygen el tynys-tirshiligining bar salasyn jana jaghdayda basqara bastady.

RK(b)P Qazaq obkomynyng sayasy basshylyghymen túnghysh ret barsha qazaq halqy atynan ókildik etetin Besinshi Kenester qúryltayyna delegattar saylau nauqany úiymdastyryldy. Qojanov respublikanyng bas qalasy turaly mәseleni ortalyq aldynda tabandy týrde kóteru arqyly onyng tiyisti rúqsatyn alugha, odan astanany qazaghy qalyng jana ónirge auystyrugha kýsh saldy. Kóshirudi jýzege asyrdy. Orynborda 1925 jylghy 9–11 sәuirde RK(b)P Qazaq ólkelik komiytetining ýshinshi plenumy bolyp ótken-di. Plenumnyng stenografiyalyq esebine qaraghanda, kýn tәrtibine «Kenester sezining mәseleleri» atty arnayy mәsele qoyylypty. Bayandamany plenumnyng 1925 jyldyng 10 sәuirindegi mәjilisinde Ólkekomnyng ekinshi hatshysy S. Qojanov jasaghan. Kazkraykomnyng birinshi hatshysy V. Naneyshvily ólkelik komiytetting úiymdyq bayandamasyn ayan etken kýnning ertenine. Bayandama yqylaspen tyndaldy. Plenumgha Ólkelik komiytetting mýsheleri, mýshelikke kandidattar men «kóptegen belsendi partiya, kenes jәne kәsipkerlik qyzmetkerleri» qatysyp otyrghan-dy. «Qatysushylardyng sanymen de, talqylanghan mәselelerding sipatymen de kez-kelgen oblystyq partiyalyq konferensiyalarymyzgha tengeriluine bolatyn» osy «sәuir plenumy búrynghy plenumdardan belsendiligi artyghyraqtyghymen erekshelendi». Onda «kýn tәrtibindegi әr mәsele boyynsha kóptegen joldastar sóiledi, әri búl jaryssózderding iskerlik sipaty basym boldy...» S. Qojanov әueli Kenesterding 5-shi Býkilqazaq qúryltayynyng júmysy men onyng fraksiyasyn basqaru ýshin, Ólkelik Komiytetting Burosy tolyq qúramymen Aqmeshitke jýretinin habarlady. Sosyn osy shyn mәnindegi tarihy qúryltayda talqygha qoyylatyn mәselelerdi әzirlegende ólkepartkomnyng neni nazarda ústaghanyn jәne sezding júmysy barysynda qanday kózqarasty qorghaytyny jayynda tarata bayandady. «Bizding barlyq mәseleler boyynsha prinsipti pozisiyamyz tórt saghat boyy Naneyshvily joldastyng bayandamasynda jetkilikti qamtyldy», – dey kelip, Kirrespublika derevnyalary men auyldaryn sovettendiru, jalpy kenes qúrylysy men jekelegen vedomstvolardaghy is ahualyn, alda túrghan mindetterdi sholyp, jerge ornalastyru mәselesine erekshe toqtaldy.

Ol jer mәselesin «bolashaqta josparly sharuashylyq qúrudyng asa qajet alghysharty» dep baghalady. Alayda «bekimegen topyraqqa bekem birdene salu mýmkin bolmaydy, búghan kýdik keltire almaysyn, – dedi ol, – al Qazaqiyada jer qatynastary bekem emes». Jerge ornalastyru júmystarynyng negizine qanday prinsipti erejeler qabyldanghany jayynda sezde erekshe mәsele qoyylady. S. Qojanov plenumgha qatysushylargha «Jerge ornalastyru jónindegi komissiya hattamasyn» kórsetti: «Múny biz naqtylandyrugha, bizding biyik prinsipterimiz jer organdarynyng qatardaghy qyzmetkerlerine týsinikti bolatynday etip detaline sheyin jetildiruge tapsyrma berdik». Qúryltayda jerge ornalastyru jóninde jasalatyn arnayy bayandama osy prinsipten tuyndaytyn bolady. «Ghajap, – dedi ol, – ómirge kelgen osynsha uaqytynan beri Qazaqiyada sharuashylyq túrghyda órkendeuining zerttelip-jasalghan perspektivasy joq. Jyldan jylgha, kýnnen kýnge eshqanday da perspektivalyq josparsyz ómir sýrip keledi. Bar aitatyndary – ótken jyly pәlen bas mal boldy, endi oghan jiyrma shaqty myng qosyldy degender ghana. ...qaytkende jaghymdy әser etuding amaly. Endi osyndaydyng jolyn qii kerek. Osy sezde biz birer perspektivalyq jospar konspektimen sóilemekpiz. Sosyn jer mәselesin praktikalyq mindet etip qoyamyz».Odan keyin irrigasiya mәselesine toqtaldy. «Qazaqiya ýshin búl mýldem jana sharua, – dedi S. Qojanov. – Al Týrkistan ýshin – әdettegi ýirenshikti mәsele. Qazaqiyada da, keybir guberniyadaghy asharshylyqtan keyin, mysaly Semeyde, halyq óz bastamasymen, Narkomzemnen «rúqsatsyz-aq», aryq qazugha kóship jatyr. Tipti Qarqaraly sekildi dәndi daqyl jayyn aitudyng ózi qiyn ýiezde de solay etude...». Ashtyqty boldyrmaudyng el ishinde tughan aldyn alu sharasyna qoldau kórsetu jayyn әngimeley kele: «Sharualardy ómirding ózi sulandyrugha kóshuge mәjbýr etude, – dedi ol. – Bizge osy mәseleni retteu kerek, oghan kindik ókimet qatysyp, basqaratyn etu kerek, týpting týbinde irrigasiya da Qazaq memleketine qyzmet kórsetetin element boluy ýshin sóitu jón. Búl mәsele boyynsha biz erekshe jana prinsip úsynbaymyz, biraq osy mәseledegi bastamashylyq memleket qolynda bolugha tiyis dep sanaymyz. Memlekette osyghan kózdeletin qarjynyng shekteuliligine baylanysty, halyqtyng óz bastamasyn yntalandyru lәzim. Al, әlginde aitqanymday, halyqtyng ózinde onday bastama bar».

Qojanov týiindegen jәitter, ózge de bayandamalarmen (Naneyshviliyding – úiymdyq júmystar, Ejovtyng – auyl men derevnyadaghy júmystar jónindegi bayandamalarymen) birge qyzu talqygha týsti. Plenumda qazaq halqynyng jerge ornalasu mәselesine nazar audaryldy. Orys pen qazaq túrghyndary arasyndaghy jer qatynastaryn retteu mәselesi talqylandy. Ásirese (patsha ýkimeti qazaq jerin meylinshe otarlap iygeru maqsatynda Jayyq pen Ertis angharlaryna әkelgen pereselenderge kesip berip ketken Oral men Semey guberniyalaryndaghy) on shaqyrymdyq jolaqta jýrgizilmek naqty is qaraldy. Otyryqshylyqqa auysqan da, otyryqshy bolugha endi bet alghan da qazaqtardyng jer-su ahualyn qarastyrdy. Kýn tәrtibindegi búl mәseleni memleket tarapynan irrigasiya júmystaryna jәrdemdesu jәne auylsharuashylyq qúraldarymen jabdyqtau mәselelerin sheshe otyryp, jaghdaylastyru aqyldasyldy. Mal baghu men jer óndeu kәsibin qazirgi qazaq jaghdayynda biriktirip qaraugha bolmaytyny atap ótildi. Óitkeni «QKSR-ding býgingi sharuashylyq ahualynda: mal baghudyng kóshpendi týri – egin eguge qolaysyz jalpaq sardalany sharuashylyq kәdesine asyrudyng birden-bir yqtimal tәsili bolyp tabylady». Sondyqtan da búl saladaghy asa manyzdy shara – meliorasiya, jayylymdardy sulandyru, jem-shóp әzirleu, qoy túqymyn asyldandyryp, qúramynyng sapasyn jaqsartu ýshin kóshpendi halyqqa keng kólemde nesie beru isin jolgha qoi bolmaq. Sol sebepti auylsharuashylyq nesiyelerin auylgha tikeley beru, auyl sharuashylyghyndaghy kooperasiyany kýsheytu qajettigin aityp, plenum tiyisti sheshim aldy.

Otarlyq ezgiden ensesi týsken «qaranghy qazaq kógine órmelep shyghyp kýn bolu» (S.Torayghyrov) paryzyn revolusiyalyq ókimet moynyna alghanmen, atqarylghan júmys mardymsyz-tyn. Halyqtyng sauatyn ashu júmystary óristey almay jatqan. S. Qojanov bayandamasynda oqu-aghartu isining jay-kýiine toqtaldy. Qazaqstanda búl mәsele jyldan jylgha kýn tәrtibine shygharylyp otyrghanmen, ony kýni býginge sheyin әlde-bir dengeyde qanaghattandyrarlyqtay etip sheshildi dep esepteuge bolmaytynyn eskertti. Janadan taghayyndalghan Aghartu halyq komissary «Saduaqasov joldas óz bayandamasynda» tiyisti mәlimet beretinin aitty.«Qazaqstan Qazaqstan-au, – dedi ol sosyn renishin jasyra almay, – biraq birinshi basqyshty mektepte qazaqtar tek 10% ghana. Birinshi basqyshty mektep – búl sauat ashu mektebi. Al ekinshi basqyshta qazaqtardyng 1%-gha da jetpeui yqtimal. Orta oqu oryndary men joghary kәsiby tehnikalyq mektepterde qazaqtardan eshkim joq. Qazaqstan kәsiby oqu oryndarynda – bar bolghany 1%. Jalpy, aghartu salasynda is óte nashar jýrude». Osylay dey kele, Qazólkekom ekinshi hatshysy S. Qojanov: «...bizde Últtyq Respublika bolsa da, mektepterimiz qazaqtargha qyzmet kórsetpeydi», – dep qorytady. Múnday ahualdyng oryn aluyna ol Plenumgha respublikanyng shartarabynan kelip qatysyp otyrghan partiya sayasatyn jýrgizushi qyzmetkerlerding tikeley aiypty ekenin mynanday sózdermen bildirdi: «Sizder internasionalistsizder, sizderge mektepterde kimning oqytylyp jatqany manyzdy emes. Sonda da, eger qazaqtan oqu jayy qalay ekenin súray qalsanyz, ol partiyanyng búl túrghyda ózin ainalyp-aldap ketkenin aitady ghoy dep oilaymyn». Búl – sol kez ýshin batyl mәlimdeme bolatyn. Mektepterding qanat jang auqymy men oqu sapasyndaghy jartymsyzdyqtardy aita kelip, onyng sebepterin, memlekettik biylikting úiymdastyrushy kýsh bola almay otyrghanyn synady. «Halyq agharugha, sauat ashugha qúmar, biraq... úiymdastyrushylyq bastaudyng joqtyghynan, búl qúmarlyq – kýiki týrge enude. ...Qazaqqa býgin enbek mektebi bolu manyzdy emes, mindetti de emes, oghan qazir tek sauat ashu qajet». Qazaq qauymynyng obektivti mýqtajdyghyn óstip meylinshe zәrulendire, ótkir týrde kórsete otyryp, Qojanov ony óteudegi memlekettik biylikting alar ornyna erekshe mәn berdi. Qoyghan mәselesining bәrin Narkompros aiqyndaugha tiyis. Zerttep, últtyq aghartu mәselesin barsha kólemimen kóteru – onyng mindeti. Oqu isin, әriyne, «orystar payyzyn qysqartu baghytynda emes, qazaqtardy is jýzinde jappay aghartu baghytynda» jolgha qoy kerektigin, búl jayly tezisterding Kenester qúryltayynda taratylyp beriletinin aitty. Keltirilgen ýzindiden bayqalatynday, oqu-aghartuda últtyq mýddege basymyraq kónil audarudy talap etkenimen, S. Qojanov ony orystardyng bilim alu qúqyn shekteu arqyly emes, qazaqtardyng sauat ashuyna búqaralyq sipat beretin sharalardy jýzege asyru jolymen jýzege asyrudy úsynyp otyr. Yaghni, búl jәit te partiya-kenes tarihshylarynyng Qojanovty «týzeluden ketken әsire últshyl» retinde sanagha sinirip kelgen «shyndyghy» – búrmalaushylyq ekenin dәleldeydi. Bayandamashy odan әri: «Memlekettik biylikti prinsipti týrde – halyq jaghdayyn ishinen tanitynday dәrejege deyin tómen týse alatyn etken jón, – dep mәsele qoydy, – auylgha tek bet búryp qana qoymay, oghan taqalu da qajet». Orynborda, bir qaraghangha, әldebir «halyqshyldyq kommunizm» kórinis berip qalghanday bolatynyn synady. «Osynda әrtýrli pikirsayystar ótkizilude, marksizmdi oqu jýrgiziledi, – dedi ol, – al auyldaghy qazaq eshqanday da Markssiz-aq ómir sýrip jatyr. Oghan molda nasihaty qyzmet kórsetedi, al basqa nendey jaghday bar – ony kóruge biz әli bos uaqyt tapqan joqpyz. Mine osylardy Sәduaqasov joldas óz bayandamasynda taldaytyn bolady». Ol bayandamasynda birneshe ret Smaghúl Sәduaqasovqa silteme jasap, senim bildire sóileydi. Soghan qaraghanda, Týrkrespublikada birneshe jyl Aghartu halkomy bolghandyqtan, ózi jaqsy biletin salasy boyynsha onymen kóp pikirlesken sekildi. Jalpy, sodan bir ay ghana ilgeride «Enbekshil Qazaqstan» gazetining redaktorlyghyna bekigen S. Sәduaqasovtyng 1925 jylghy 10 aqpandaghy obkom burosynda Aghartu halyq komissary lauazymyna taghayyndaluy S. Qojanovtyng qoldauymen jýrgen sharua ekeni kýmәn tughyzbaydy. Ol últtyq memlekettik ýshin kýres jolyndaghy oily qayratker, últ janashyry ekenin qyzmet isimen de, qalamymen de әbden tanytyp kele jatqan S. Sәduaqasovtyng ózimen jaqsy ýzengiles bolaryna sengendikten solay etse kerek. Belgili-bir mezgil solay bolghan da. 1928 jyly OGPU tergeushisine Dinmúhamed Ádilovting bergen jauabynda: «Qazaq qyzmetkerleri ishinde Sәduaqasov pen Qojanovty eki zor túlgha, eki kit degen pikir jýretin-di», – degen joldar bar. Olardyng respublikadaghy eng qabyrghaly túlghalar retinde negizgi mәselelerdi birlesip sheship otyrghany jayynda әigili «Ómir mektebi» betterinen: «Qazaqstandy endigi biyleushi eki adam ghana: Súltanbek Qojanov, Smaghúl Sәduaqasov», – dep, S. Múqanov ta kuәlandyrady.

Osy rette, Qazaqstandy shyn mәninde basqarushy sanatynda tanylghan qayratkerding Besinshi qúryltay mәseleleri jóninde ortagha salghan basqa oilaryna da toqtalghan jón. «Bólshek saudanyng 90%-y jeke qoldarda, al kóterme saudanyng 60%-y memlekettik organdarda eken. Eger kóterme saudanyng 100%-y memlekette bolsa da men quanbaghan bolar edim, – dedi ol bayandamasynda, – sebebi qolyndaghy kәsipornynyng shygharghan ónimderin memleket ózining qaramaghyndaghylaryna beredi. Óstip satushygha ainalu – qiyn sharua emes... Bizding «solaqay» joldastar «jekemenshik sauda joyylsyn» dep bekerge aiqaylaydy, saudanyng 90%-y jekeshelerde ekenin kórmeydi... Bizde bir tanghalarlyq jәit bar... tek auyl sharuashylyghymen shúghyldanatyn el... tikeley tútynu kommunasyna úmtylady. ...Aldaghy qúryltayda auylsharuashylyq kooperasiyasyn damytu qatty kóteriluge tiyis... Biz sauda men kooperasiyany auyl sharuashylyghyn damytugha qyzmet etkizbekpiz, sonday-aq kenes júrtshylyghyn sharuashylyq negizde nyghaytu túrghysynan solay etpekpiz». Sezde Qazaqstannyng qarjy-qarajat jaghdayy qaralady, «Ortalyq Atqaru Komiytetining songhy sessiyasynyng negizgi prinsipterin tanymal etu retimen jәne olardy bizding qazaq shyndyghyna qoldanudyng keybir әreketi orayynda mәsele qoyamyz... Jana eshtene úsynbaymyz, óitkeni búl mәsele meylinshe ortalyqtandyrylghan» dedi ol. Sosyn Qazaqstandaghy kenes qúrylysy jayyndaghy mәsele KSIK pen SNK bayandamasynda ashylatynyn habarlady. Onda «olar pәlen tiyn alyp, týgen tiyn júmsadyq dep esep bermeuge tiyis, – dep eskertti bayandamashy, – olardyng bayandamasynyng basty mәn-maghynasy – kenes qúrylysyn qalay basqaru jayy bolugha kerek... Múnda atqarylmaghan isting kóptigi Burogha belgili, istelmegeni óz aldyna, ony qalay jasaudy da bilmeymiz, ol da Burogha mәlim. QazaqRespublikasynynbesinshi-altynshyjylynda da osy mәsele izdenister men diskussiya satysynda túr. Tipti, kenestenu kerek degen prinsipti kózqarasty eseptemegende, bekem baghyt ta joq». Qúryltay fraksiyasynda osyny keninen talqylau qajettigine nazar audardy. «Saylaugha saqtaghan kýsh-kuatty» osy mәselege shyghyndau jón bolmaghyn aitty. Al saylaudy úiymshyldyqpen, beker sóz talastyrugha jol bermey, meylinshe qatang tәsilmen jýrgizu kerek. «Ólkelik Komiytet Burosy qúryltay fraksiyasynda saylau mәselesine baylanysty qatang pikir jýrgizu qajet dep sheshti... – әsirese toptyq «demokratiyalargha» jol bermeu kerek dep úigharyldy...» Buro topshyldyqpen kýresubaghytyn ústanyp otyr. «Alty jyl boyy jylma-jyl qúrylyp-úiysyp kele jatqan, paydaly iske joq, ósekke ong iyghyn berushiler qabatynyng barlyq qulyq-súmdyghyna, Qojanovty, Mendeshevti, Núrmaqovty, Seyfullindi, qysqasy, kimdi qayda jәne qaytip otyrghyzamyz degen arnayy astyrtyn әreketterine balta shabylu kerek, – dedi ol. – Búl turaly biz údayy aityp kelemiz. Al basqanyng kemshiligin betke ústap, otarshyldar ózderining otarshyldyq pikirleri men pighyldaryn ótkizip jýr». Osylay, alauyzdyqtyng zalaldy saldaryn da ashyq eske saldy.

Sosyn últtyq memlekettik ýshin kýres mazmúnyn: «Kirrespublika ortalyghyn jana astanagha auystyru arqyly biz Últ Respublikasy jolyndaghy kýresimizdi ayaqtaghanymyzdy atap ótemiz. Biz, bayaghyda jariyalanghanyna qaramastan, údayy últtyq respublika ýshin kýresuge mәjbýr boldyq. Últtyq respublika ýshin kýresting sony – onyng bitkeni ghana emes, sonymen birge – osy Respublikany jasau maqsatyndaghy júmystyng bastalghany, – dep tújyrymdady da, aldaghy mindetti belgiledi: – Respublikany jasau – sóz joq, «onyng basyna meni qoy» degendi emes, búrysh-búryshqa jýgirip, «anaghan dauys ber, mynaghan dauys ber» dep sybyrlasugha oryn qalmaytynday, tiyisti ahual jasau kerektigin, jandy kenes júrtshylyghyn, partiya júrtshylyghyn jasau qajettigin bildiredi. Újymshyldyqty jasaugha tiyispiz, al ol halyqtyng újymdyq mýddesine qyzmet etu negizinde payda bolady». Qojanov Sovetter sezinde oryndalmaq naqty jospardy da aitty: «Aqyry, osy betbúrysty ispen atap ótu orayynda, bir qadam jasamaqpyz. Betbúrysymyzdyng qúrbandyghy retinde, oghan degen kýlli qúrmetimizge qaramastan, biz Mendeshev joldasty lauazymynan alamyz. Múnymen onyng abyroyy esh tógilmeydi. Biz tómennen bir qyzmetkerdi kótermekpiz, ol jartylay júmysshy jәne jartylay sharua...» Barsha isterde – úzaq jyldarghy jigermen jasalghandy qausatyp almau maqsatynda, týzetulerge abaylap baru baghdary ústalmaq. Búl ýshin «búqarany oyatu qajet... jәne ony kenestendiru ýshin – qanday da bolmasyn bir qoghamdyq, júrtshylyq oshaghyn jasau kerek» dedi. «Qatyp qalghan tenizde, qanday jýzgish bolsa da, malty almaydy, sol sekildi, kommunist te eski, toqyraghan ahualda – Qazaqiyadaghy júrtshylyqqa basshylyq jasay almaydy. Milliondaghan búqarany oyatu qajet, ahualdy sergitu kerek, búqaragha jan kirgizu lәzim, sodan song – sol búqarany iygerip, biyleu jón». Osylay, sayasy basshy retindegi baghdarlamalyq sózimen, S. Qojanov Kenes qúrylysyndaghy ózgertulerde ústanym bolatyn negizgi prinsipterge Qazólkekom plenumynyng nazaryn audaryp, alynghan baghytty kommunisterding tolyq quattaytynyna senim bildirdi.

***

Eki aumaqtyng biriguin, Ýlken Qazaqstannyng qúryluyn pash etken Aqmeshit qúryltayy jana bolashaqqa jol ashty. Qazaq Respublikasyna Orta Aziyadan Syrdariya jәne Jetisu oblystarynyng jәne bauyrlas Qaraqalpaq avtonomiyalyq oblysynyng qosyluy ony, is jýzinde qazaq jerin jinaushy bolghan últ qayratkeri Súltanbek Qojanov mәlimdegendey, «Qazaq Últtyq Respublikasy» dep rәsimdep, kenes túghyryndaghy últtyq memleket retinde jana sapalyq dengeyge kóteru mýmkindigin tughyzdy. Qazaq jeri men el-jýrtyn bir shanyraq astyna jinaghan 1925 jylghy túnghysh qúryltaydyng qararlary elding ekonomikasyn, әleumettik jәne mәdeny jaghdayyn kóteru, qazaq halqyn óz atamekenine shyn mәninde layyqty týrde ornalastyru, tt. eldik mәselelerdi eskergen-tin. Alayda Mәskeudegi ortalyq partiya-kenes biyligi jalghyz-aq sheshimdi moyyndady, ol – qúnyn tarihy oqigha retinde eshqashan joymaytyn, qabyldanuy Qojanov esimimen baylanysty manyzdy qaulylar edi. Ólkekomnyng ekinshi hatshysy, sezd delegaty S. Qojanovtyng Besinshi qúryltaydaghy tarihy úsynystary ómirge qalay kelgeninen kenestik qúpiya polisiya jýrgizgen tergeu materialdary syr shertedi: «Sezd ayaqtalugha taqalghan, – dep kórsetti sayasy tútqyn Dinshe Ádilov OGPU tergeushisine 1928 jylghy jeltoqsan aiynda bergen kórsetuinde. – Ýkimetting Aqmeshit qalasyna kóship keluine baylanysty, onyng atyn ózgertu mәselesi kóterildi. At oilastyra bastadyq. Qyzylorda degen ataudy әueli Qojyqov oilap tapty... (Qonyrqoja Qojyqov – Qoqanda shanyraq kótergen Týrkistan avtonomiyasy qayratkerlerining biri, kenes qyzmetkeri, aghartushy, tarihshy-ghalym – B.Q.) ...qos esim, eki jaqty da qanaghattandyrady dedi ol. «Qyzyl»... bolishevikterge únaydy, al «orda» – últtyq atau. Osylay ataghanda eki jaqtan da talas tumaugha kerek. Búnday dәiektemege bәrimiz kelistik... Sodan keyin Qojanov pen biz sezge kettik. Qojanov prezidiumgha shyqty da, ózine kezekten tys sóz alyp, úsynystar engizdi: birinshi úsynysy – «Kirgiz Respublikasyna» «Qazaq Respublikasy» dep qayta at qoy, ekinshisi – Aqmeshit qalasynyng atyn Qyzylordagha almastyru. Sezd eki úsynysty da birauyzdan qabyldady».

Besinshi sezding stenografiyalyq esebine qaraghanda, Súltanbek Qojanov úsynystaryn shynynda «ssenariyden tysqary», biraq orayyn keltire jariya etken. Qúryltay tiyisti organdardy saylau mәselesine kósher aldynda, tóralqa úsynysy boyynsha, Qazaqiyanyng barlyq enbekshilerine sezding ýndeuin qabyldamaq bolady. Tóraghalyq etushi ýndeu mәtinin oqyp shyghady. Delegattar ony qyzu qol shapalaqtap quattaydy. Osy kezde Qojanov sóz alady da, bylay deydi: «Bizde osy uaqytqa deyin bir týsinbestik bop túr. Kirgizdar ózderin qazaqpyz dep ataydy. Múny olar orys kazaktarynan kóshirip alghan joq, olar baghzy zamannan qazaq dep atalatyn. Kóshpendilerding alghashqy odaghy qazaq delinetin, sondyqtan orys kazaktary osy ataudy ózderine bizden kóshirip alghan dep oilaugha bolady. Endi qazaq – qazaq degen sózding orysshasy kirgiz bolar dep oilaydy. Deklarasiyada «Kirgiz Respublikasy» dep aitylghan, al Toqjigitov joldas ony oqyghanynda «Qazaq Respublikasy» dep atady, yaghny búl – audarma. Búnyng eskilikting qaldyghy ekenin biletindigimizden, múny zertteu kerek. Bәlkim tәrjimeshiler, otarshyl kýshterge jaghynyp, qazaqtardy osylay ataghan bolar. (Zal kýlip jiberedi). Aytpaqshy taghy – kirgizdy (yaghny naghyz qyrghyzdy) qara-kirgiz (qara-qyrghyz) dep te ataydy. Biraq búl qara-kirgiz emes, olardy orystar solay ataghan. Biz jәy ghana qazaqtarmyz, al qyrghyzdardy qazaqtardan ajyratu ýshin olardy qara-kirgiz dep ataghan. Endi, bolashaqta kirgizdi qazaq dep, al respublikany Qazaqtiki, yaghny Qazaqstan dep ataudy zandastyru kerek. Men osy ataudy bekitip, sonshalyqty әdemi emes tanbany juyp tastaudy úsynamyn. Kenesterding Besinshi Býkilkirgiz sezi «qazaq» atauyn kirgiz halqynyng atalymyna jәne «Qazaqstan» atauyn Kirgiz Respublikasyna berudi zandastyrsyn».

Úsynys qol shapalaqtaumen qarsy alyndy. Qolshapalaq duyly basylghanda, qúryltay tóraghasy aldymen Qojanov sóilerding aldynda jariya etilgen qújat jobasyn – Sezding ýndeuin dauysqa qoyady. Ýndeu birauyzdan qabyldanady. Sosyn tóragha: «Kelesi úsynys: Kirgiz Respublikasyna – Qazaq Sosialistik Kenestik Respublikasy dep qayta at qoy», – dey bergende, júrt du ete týsip, qatty jәne úzaq qol soghyp jiberedi. «Men búl qol shapalaqtaudy osy úsynystyng birauyzdan qabyldanuy retinde úghamyn», – dedi de, qúryltay tóraghasy kelesi mәselege kóshti. «Qazaq SSR-ining ortalyghyn Aqmeshit qalasyna kóshiruge baylanysty, kezinde respublika SIYK-i Aqmeshit qalasynda Lenin joldas atyndaghy halyq ýiin salu turaly sheshim qabyldaghan edi», – dey kelip, soghan baylanysty atqarylmaq júmystardy jariya etti. Sodan son: «Osy ýiding qúrylysyna bir kirpish qalamaghan bir de bir enbekshi bolmaugha tiyis», – dedi de, sezding tóralqasy atynan tiyisti úsynys bildirdi. Artynsha, taghy da S. Qojanov ózining kezekti úsynysyn aitu ýshin sóz aldy: «Aqmeshit qalasy patsha ýkimeti jaulap alghangha deyin Aqmeshit atalatyn, – dep bastady ol jana úsynys bildirer sózin. – Patsha ókimeti kezinde graf Perovskiyding qúrmetine Perovsk bop ózgertildi. Revolusiya oghan qaytadan eski atauyn berdi. Búryn qalay atalsa da, ol artta qalghan qatardaghy júpyny qala bolatyn. Kenesterding Besinshi sezin biz Qazaq Respublikasy ghúmyryndaghy kýrt betbúrys dep sanaymyz. Búl sezdi biz birinshi Sezd dep ataymyz. Búl sezding Qazaq Respublikasynyng jana ortalyghy Aqmeshitte ótui de onyng mәnin arttyra týsedi. Sóitip júpyny Aqmeshit qalashyghy Qazaq Respublikasynyng ortalyghyna ainalyp otyr. Qalanyng mәn-maghynasy auysuyna baylanysty, men osy qalanyng atyn taza qazaqy ataugha ózgertsek degen úsynys engizemin. Búryn handyq qúrylymdardyng ortalyqtary bolatyn, mysaly – Aq Orda deytin, ataqty han óz ortalyghyn Kók Orda dep ataghan, al biz óz ortalyghymyzdy Qyzyl Orda dep atay alamyz. Men ortalyghymyz Aqmeshitti (Perovskini) búdan bylay – Qyzyl Orda dep ataudy úsynamyn». Qol shapalaqtaudan keyin «Qojanov joldastyng úsynysy birauyzdan qabyldanady».

Sonymen, barlyq oryssha qýjattarda «Kirgiziya» deytin eldi «Qazaqstan» dep atau, «kirgizdi» búdan bylay «qazaq» deumen almastyru jәne osy tarihy atalymdardyng óz iyesine qaytaryluyn zandastyru – túnghysh ret resmy týrde osy qúryltayda úsynylyp, birauyzdan qabyldandy. Qazaq Elining tútastanuyn kórsetken, memleketining «últtyq respublika» retinde rәsimdeluin atap ótken Kenesterding Besinshi sezi – Qazaq Respublikasy ghúmyryndaghy «kýrt betbúrys» sanatynda baghalanatyny jәne onyng «birinshi Sezd» bolyp esepteletini sol qúryltaydyng ózinde auyzgha alyndy. 5-shi Kenester sezi barlyq Qazaqstan enbekshilerine Ýndeuinde bylay dep atap kórsetti: «Kenesterding 5-shi Býkilqazaq sezi – QAKSR enbekshileri tarihyna Qazaqstan enbekshileri túratyn oblystardyng bәrin jinau kezenin ayaqtaghan jәne QAKSR-ding últtyq-memlekettik rәsimdelui qorytylghan birinshi sezd retinde enedi».

Alayda sonau әdil de dәl tarihy bagha izinshe úmyttyryldy, býgingi әdebiyet oghan sonshalyqty zor mәn bermeydi. «Qazaq SSR tarihy», tәuelsizdik dәuirindegi «Qazaqstan tarihy» da 5-shi sezding halyq atyn týzep, respublika men astana ataularyn ózgertkenin, soghan baylanysty VSIYK-ting sezd sheshimin bekitkenin ghana habarlaydy. Al búl qúryltay – Súltanbek Qojanov bastaghan Qazaqstan sayasy basshylyghynyng últtyq memlekettilik ýshin kýresining jemisi, Resey Kompartiyasynyng Ortalyq Komiyteti mýmkindik bergen auqymda әreket etip, shygha alghan eng biyik shynynyng kórinisi bolatyn. Sodan bastap sayasy basshylyqta ala-qúlalyq arta týsedi. Últtyq memlekettilik ýshin kýres basty baghytynan adasyp, jetken shynynan tómen syrghy bastaydy. Sol kýresting qozghaushy kýshi bolugha tiyis azamattar RK(b)P-nyng «bolisheviktik ruhtaghy» tәrbiyesi saldarynan, últtyq baghdaryn joghaltady. Taptyq kózqarasty iygerulerimen birge, últtyq memlekettik ýshin kýres maydanyn tastaydy. Bolishevizm túrghysynan biyiktep, últ mýddesi túrghysynan azghyndaydy. Oghan respublikanyng is jýzindegi jeke-dara biyleushisine ainalghan F.I. Goloshekin sheshushi әserin tiygizedi. Qojanov búdan ilgeride, bir kezde týrkistandyq qyzmetker retinde syrttay baqylaghanyn endi Qazaqstannyng óz ishinen kózbe-kóz kórip-bilip, Ortalyq Komiytetting 1924 jylghy 1 jәne 9 jeltoqsandaghy diyrektivalyq eki hatyna oray oy qorytqan da, 1924 jylghy 29 jeltoqsanda IY.V. Stalinge hat joldaghan. Sol hattyng topshyldyq, jikshildik, auytqushylyqtar tabighatyn týsinude mәni zor: «Qazaqtardyng óz respublikasynda últtyq azshylyq dәrejesinde qalyp otyrghan kýlkili jaghdayyn joy qajet, – dep batyl mәlimdedi ol Bas hatshygha. – Proletar basshylyghy qazpartintelliygentterdi Orynbor sekildi proletarlyq ortalyqta qamap otyru arqyly emes, jandy búqaralyq júmys jýrgizu arqyly jasaluy kerek». Qazaqstangha qonys audarushylardy kóbeyte beruding ziyandy saldaryn da, mәimónkelemey, tike aitty: «Halyqtyng qúramynda orys sharuasy sanyn arttyra bergennen – proletarlyq basshylyq eshbir jenildemeydi, kerisinshe, dәstýrli últaralyq dýrdarazdyq shiyelenise týsedi de – proletarlyq basshylyq jasaudy qiyndatady jәne proletarlyq basshylyqtyng yqpaly, eriksizden eriksiz, orystyng sany kóptigimen jasap otyrghan últtyq zorlyghy retinde baghalanady, odan qashyp qútyla almaymyz, sóitip ol proletarlyq basshylyq jasaudy qiyndata beredi». Osylay dey kele, búl rettegi óz pikirin de aitty: «Proletarlyq basshylyq – elimizdegi «oqshaulanghan» («loyalidy») toqyramadan emes, keneytilgen, damu ýstindegi sharuashylyq jәne qoghamdyq ómirden kórinis tabugha tiyis...» Naqty mindet te belgiledi: «Qazaq últtyq respublikasynda kompartiya qazaqtyng últtyq-búqaralyq ahualyn tereng zerttep, soghan qatysy bar is-әreket jasauy kerek. Bir qaraghangha revolusiyashyl bolyp kórinip túrsa da, qazaq tilmәshtarynyng qynyrlanuyna kompartiya jaltaqtamaugha tiyis. Búl ýshin – partiya ishindegi qazaqy kónil-kýy «barometri» ispetti qyzmet atqarmaq әldeqanday bir júrtshylyq oshaghyn jasap alu jón. Jәne ol qajetsiz de ziyandy auytqushylyqtardy qanaghattandyru ýshin ghana emes, olardy joi ýshin de qajet».

Búlar teoriyalyq qisyny bar baghdarlamalyq sózder edi. Múny istemey, Qojanovtyng oilauyna qaraghanda – partiyalyq úghymgha qighash ersilikterden qútyla almaysyn: «Áytpese myna tanghalarlyq jәit jalghasa bermek – býginge deyin qazkommunister әldeqashan o dýniyege attanghan «Alashorda» adresine laghnet aityp, óli qarsylasymen kýreste erlikting kózjúmbay ghalamattaryn kórsetu arqyly mansapqa jetip jýr. Al, jeti jyl ishinde qazaqtar ne nәrsege ie boldy, «Alash-Orda» ornyna antiykenestik ne keldi, ony qalay beyneleuge bolar edi – múny olardyng eshqaysysy bilmeydi, bilu qajet dep eseptemeydi de». Múnday ahualdy dúrystau ýshin: «Terendeu kerek, qazaq búqarasyna dendep enu kerek, shynayy renki bar partiyalyq qoghamdyq pikir tughyzu lәzim, qajet kezde tek «bastyqqa» emes, búqaragha jýginudi dәstýrge ainaldyrghan jón», – dedi.

Qazaqtardyng 20-shy jyldardaghy partiyalyq ortasyna negizsiz eges, úrys-qaghys, sayasatshyldanu men úshy-qiyrsyz dau-damay, top, ru mýddesin kýitteu jolynda teristi jantalasa qostay ketu әdetteri sinip ketkendigi – shyn mәninde oryn alghan dert. Sonday kelensizdiktermen qolynan kelgenshe kýresken, kýresu barysynda ózi de qatelik jibergen, biraq onysyna әdil de syn kózben qaray da alghan S. Qojanov: «Qazqyzmetkerlerdi qorshaghan obektivti ahual ony tiptik, jany selt etudi bilmeytin otar chinovniygi etip somdaydy, – deydi atalghan hatynda, – ol ózin dýniyening kindigindey sezinedi, óz basyn synnan joghary sanaydy, sóitip, eshkimning ózine «júmys isteuine» kedergi keltirmeui ýshin – joghary túrghan organdargha, túlghalargha, yaghny bastyqtargha sóz tasidy, jaghympazdanady, shaghymdanady». Jәne óz jaqtastarymen astyrtyn toptasyp jýrip, ózine dúshpan sanaghanyn qaytkende qyzmetten taydyrugha tyrysady. Kommunistik biyletpen is jýzinde, S. Qojanov әdil bederlegendey, otar chinovniygi dәrejesinde qalghan «qayratkerlerden» qogham partiya biyligi túsynda eshqashan arylghan emes. Mansapqa jetken óresiz qyzmetker sol ie bolghan lauazymyna mastanyp, ózin qúdaydyng qúlaghynan ústaghanday kóredi: «Al jeke basymen sәl tómen týsu, úiymnyng tómengi buyndaryna, búqaragha jýginu, ózining «kinәratsyzdyghyn» ynghayyna qaray, prinsipti shekteuler auqymynda, ishinara bolsa da, ómirmen ólshep teksere salu – búl onyng sharuasy emes». Qazan tónkerisinen beri sanauly-aq jyl ótse de, 1919 jyldan ólkeni basqaru jónindegi revolusiyalyq komiytet, 1920 jyldan avtonomiyalyq ýkimet júmys istegen, al 1921 jyldan ortalyqtandyrylghan óz partiya úiymy qyzmetke kirisken jerde kadrlar sapasyna joghary talap qoigha әbden bolady. Alayda, Súltanbekting oiynsha, «...qazaqtar kóbine mansap jeteginde jýr, isti taptyq jolgha qoi – qazaq partiyalyq búqarasynda әli bolghan joq». Al partiya júmysynyng qazaq arasynda naghyz búqaralyq sipat ala almauy, kommunist atyn jamylghan mansapqorlar men sayasatshyldanghan sholaq belsendilerding el basqaru tetikterine bilimi men biligi jetkilikti eski intelliygensiyany jolatpay, keri tebui – olardyng imperiyalyq pighylgha qolshoqpar bolyp qala beruin mýmkin etti: «Osynyng bәri bayaghyda jerlengen «Alashordany» kýnine ýsh qaytara jerlep jatatyn, naqty jaghdaygha baylanyssyz payymdaryn óz qalaularynsha ne olay, ne búlay búryp aghyza beretin otar chinovnikterin, tómenmen dәnekeri joq tóbedegini, qyzyl sóz revolusionerlerin qalyptastyryp otyr», – dep týidi hat avtory.

S. Qojanovtyng Ortalyq Komiytetke, I. Stalinge arnayy hat joldap jasaghan búl mәlimdemeleri sol kezgi qogham ómirinen qorytylyp alynghan ashy shyndyq edi. 1925 jylghy Qazólkekomnyng sәuir plenumynda da ol óz biliginshe osynau qazaqy indet tabighatyn taldap, onyng yqtimal zalaldy saldaryna boljam jasady: «Negizgi jamandyq mynanda – bizde intelliygensiyanyng partiyada joqtarynyng qabyrshaghynan basqa, partiyada bar intelliygentterding qabyrshaghy bar. ...Intelliygensiyadan shyqqan kommunister qoghamdyq júmysta monopolister bolyp alghan. Solar qúraytyn qabyrshaq top bizding búqaragha jetuimizge kedergi keltirude dep Naneyshvily joldas qansha aitsa da, sol qabyrshaqsyz – búqaragha óte almaysyng jәne eshtene istey de almaysyn. Mine osy qabat-qabyrshaq tek ózine qyzmet kórsetumen shektelgende – onyng teris júmysy bastalady. Partiyalyq intelliygenttik qabat-qabyrshaq ózine ózi qyzmet etu túghyryna týskende – búl sol әigili topshyldyq bolady». Qojanov topshyldyqtyng kesirli saldarlary jayyndaghy oiyn sabaqtay kele, toptanyp aitysyp jýrgen qazaq qyzmetkerlerining iydeyalyq birlik talabyna jauap bere almaytyn kemshilikterin jalaulatqan «otarshyldar ózderining otarshyldyq pikirleri men nauqandaryn» qazaq eli aimaghynda emin-erkin jýrgizip jýrgenin ashyq ta batyl mәlim etti. Jiktelushi toptardyng alty jyl boyyna jyl sayyn qúrylyp kele jatqanyna nazar audardy: «Eger búryn obkom ylghy bir ghana aktivpen júmys istese jәne qily qulyqty әdeyi oilastyrsa – kimdi qayda jәne qalay otyrghyzsaq degenmen shúghyldansa – endi búghan tyiym salynu kerek».

Búl mәsele úiym tynys-tirshiligi ýshin manyzdy bolghandyqtan, plenumda sóileushilerding eshqaysysynyng nazarynan tys qalmady. Olar múny ishkipartiyalyq júmys salasyndaghy óte eleuli baghyt retinde talqylady. Aqyry plenum top pen auytqushylyq jayynda keneytilgen qauly aldy. Buronyng «qazaq joldastar arasyndaghy top bitkendi jәne jekelegen europalyq joldastar arasyndaghy kelensiz auytqushylyqtardy boldyrmaugha jәne baryn jongha» baghyttalghan negizgi baghdaryn maqúldady. Osy baghytty búdan әri de tabandylyqpen jýrgize beruge, toqtausyz top qúrushylyqqa qarsy qajet sharany koldanudan irkilmeuge mindettedi. Osylay, partiyanyng diyrektivalyq hatynda talap etilgendey, Ólkekom burosy qazaq qyzmetkerleri arasyndaghy qily top, jik ataulyny ketiru, joi ýshin kýrese beretin boldy. Topshyldyqty úiymnyng dertti qúbylysy retinde atay otyryp, plenum prinsipti sipattaghy ýlken alauyzdyq-kelispeushilikterding búl toptarda joq ekenin de atap ótti. Týrli pikirge jekelegen bagha berushilik boy kórsetedi, ol әdette – әsirese qazaq intelliygensiyasyn paydalanugha qatysty mәselelerde, solargha qatysty kózqarastarda angharylady. Biraq olar top qúryp jiktenuding dәleldi sebebi bola almaydy. «Qazaq partiya úiymy ýshin búl ózi – asa manyzdy mәsele, – delindi plenum qorytyndysynda, – sebebi mәdeniyetten artta qalushylyghymyzdyng qazirgi jaghdayynda intelliygensiyany paydalanu óte-móte qajet. Biraq ony paydalanamyz dep, kommunisterding kóbi solardyng yqpalyna týsip qalyp jýr, al bizge olardy óz yqpalymyzgha kóndiktiruimiz kerek, partiyada joq intelliygensiyany qayta tәrbiyelep aluymyz kerek, – dep eseptedi plenum. – Úiymnyng partiya talap etkendey nyghayy men birtútastanuyna qol jetkizu – týrli topqa bólinushilikten qútylghanymyzda, úiym syrtynan júmys jýrgizgendi qoyghanymyzda mýmkin bolmaq. Degenmen, jas úiymymyzdyng sapasy jyldan jylgha jaqsaryp, búl dertti qúbylystar uaqyt ótken sayyn azayyp keledi». Mine osynday oilarmen Qazaq ólkekomynyng 1925 jylghy sәuir plenumy topshyldyqqa degen óz kózqarasyn bildirgen-di. Qansha degenmen, ýlken jiynnyng qarsanynda ótken partiyalyq talqylau ong nәtiyjesin kórsetti. Besinshi Kenester qúryltayy aitarlyqtay úiymshyldyqpen ótti. (Áytkenmen, últtyq kýres maydanyndaghy ýmit aqtalmady. Úzamay mansaptyq taytalas tuyp, ýdedi, әri onyng saldary, biylikke F.I. Goloshekin kelgennen keyin, airyqsha auyr boldy). 1925 jylghy 21 mamyrda RK(b)P Qazólkekomynyng ekinshi hatshysy S. Qojanov Burogha arnayy mәlimdeme jasady. Onda bylay delingen: «Qazaqstandaghy RK(b)P Ólkelik komiytetining burosyna. Men joq kezde, biylghy 19 mamyrda Ólkekom Burosynyng qúramy jóninde qauly shygharylypty, sóitip, aita keteyik, Mendeshev joldasty buro qúramynda qaldyru jayyndaghy kópshilikting pikiri rәsimdelgen. Ólkekom is-daghdysyndaghy osy uaqytqa deyin negizgi sor bolghan kemshilik – Ólkekom men RK(b)P Ortalyq Komiytetining prinsipti tapsyrmalaryn jýzege asyrugha mindetti Ólkekom Burosynyng ózi osy uaqytqa deyin aluan týrli toptanushylyqtardyng әldebir demokratiyalyq tirkesimi bolyp keldi, sóitip is jýzinde Ólkekomnyng júmysshy organy emes, toptar koalisiyasy tәrizdi boldy. Býginde biz Qazaqstannyng ishki qúrylysy boyynda naqty qyzu júmys belesine endik, sol sebepti, búrynghy spesifikalyq toqyrau ahualynda shydamdylyq kórsetuge mýmkin bolghan jәitterge – endi tózuge bolmaydy. Bizdi óz ortalyghymyzdy jasau isi tosyp túr, naghyz is jýzindegi birtútas qazaqstandyq Respublika jasau isi kýtude, osy respublikanyng ishki qolaylylyqtaryn qúru, Qazaqstan halqynyng jappay sharua búqarasyna qyzmet kórsetu jaghyna baghyttalghan, keyinge qaldyrugha bolmaytyn praktikalyq is-sharalaryn jasap jýzege asyru isi tosuda. Qazirgi sәtte, osynau eren mindetter aldynda, toptargha tózimdilik kórsetu, birin biri andumen shýghyldanugha jol beru, bastyq aldynda kólbendeu, әldebir topqa jauyqqandar qolyndaghy isti qoldap túralatu – naghyz qylmys bolyp tabylghan bolar edi. Mendeshev joldas búqara kózinde eng aldymen kenestik túlgha bolatyn, bes jyl qatarynan SIK tóraghasy lauazymynda istedi. Ol qyzmetinen qinalyssyz alyndy, búl jaghdaygha tipti eshkim de tanyrqaghan joq. Shyntuaytqa kelgende, dúrysynda, Ólkekomdaghy toptyq qiyndyqtardy ketiru maqsatymen, Mendeshev joldasty Buro mýsheliginen alyp, onyng ornyna jana QOAK tóraghasy (PredKSIYK) Mynbaev joldasty engizu kerek edi. Buroda, kem degende, eng bitispes toptyng biri azayghan bolar edi, sóitip, tausylmas tóbelester men bir-birimizge әdeyilep or qazular ornyna, praktikalyq jýmys jýrgizu mýmkindigi artar edi. Mendeshev joldas toptyq oilardan birjolata bas tartyp otyr degen joldastardyng sendirulerin men ýstirtin oilaushylyq dep sanaymyn, jәne eng jaqsy kepildeme – sóz emes, osy yqtimaldyqtardy joi bolyp tabylady dep esepteymin. Qazirgi tanda búrynghy jaghdaydy sol qalpynda qaldyrudy men bolghan ahualdyng saqtaluyn qalau jәne ony týzetudi qalamau dep baghalaymyn. Men mynanday mәseleni jýzege asyrudyng uaqyty tudy dep esepteymin: europalyq joldastar tym bolmasa keybir tәuekelge baryp ta bolsa, qazaq qyzmetkerlerining keybir bóligine senim artugha, sóitip sonymen birge kezek kýttirmes sharualardy jýrgizuge tiyis, jeke toptardyng jaghynyp qalugha tyrysatyn bәsekesin údayy jalghastyra bermey, prinsiptik basshylyq jasau jolymen emes, olardyng alauyzdyqtaryn paydalanu arqyly sheshushi ról oinauyn dogharu kerek. Osy baghyttaghy praktikalyq qadam retinde, men bylay etudi maqsatqa sәikes dep bilemin: 1) Ólkekom Burosy mýshelerining sanyn 9-gha deyin, bәlkim ...deyin jetkizu... 2) Mendeshev joldastyng ornyna Mynbaev joldasty, al Kýletov joldastyng ornyna Jandosov joldasty engizu, 3) basqa respublikalardyng últtyq Ortalyq Komiytetterining ýlgisimen, 2 hatshy ústau: bir europalyq, jәne bir qazaq sekretari bolsyn. S. Qojanov. 21 may 1925 j.»

Ádil de prinsipti sayasy qayratker kózqarasyna túnghan búl mәlimdememen adal qyzmetkerlerding ashyq kelispeui mýmkin emes. Al astyrtyn egesushilikting bola berui yqtimal, әri ol shynymen de Qazólkekom burosynyng mýsheleri arasynda oryn da aldy. Oghan sol tústa birinshi hatshynyng ortalyqqa qyzmetke shaqyrylyp jatqany bir jaghynan, ekinshi jaghynan S. Qojanovtyng Qazólkekomda eki ghana hatshy ústau turaly úsynysynan astar izdeushilik te jatuy yqtimal. Qalay bolghanda da, «týzelmeytin últshylgha» qarsy kýresti Besinshi Kenester qýryltayynan keyin ile-shala, Halkomkenesting búrynghy tóraghasy Sәken Seyfullin de qozghap jibergen-di. Ol, Sәbit Múqanov «Ómir mektebinde» әngimelegendey, Mәskeuge, partiyanyng Ortalyq Komiytetine, ózining «qazaq últshyldarymen kýresi turaly» úzaq hatyn jóneltti. «Sonda, últshyldardyng ózge әreketterimen qatar... alashorda tuynyng Qazaqstan besinshi sovet sezining zalyna ilinui turaly... jazylghan: – Zaldaghy qyzyl tulardyng arasyna, Dosmúhammetov basqarghan alash ýkimetining qúran sózderimen әshekeylengen jasyl tuy jayyla ilinipti... Sezden keyin... Oqu Komissariatynda qyzmet atqaryp jýrgen qart uchiyteli: «Týptegende, bizshe (yaghny – alashordasha) bolyp shyqty. Sezd bizding alashordalyq jasyl tuymyzdyng sayasynda ashyldy» dedi». Besinshi qúryltaydyng – tútas Qazaqstannyng jer-jerdegi Kenesterinen kelgen ókilderding jana astanada bas qosyp ótkizgen alghashqy sezining partiya-kenes tarihnamasynda óz dәrejesinde elenbeuining bir syry, bәlkim, osynda shyghar. «Ol tu... songhy kezge deyin alashordashylardyng yqpalynda bolyp kelgen «qojanovshyldyq pen sәduaqasovshyldyqtyn» qolymen ilingen, – dep eske alady sezge respublikalyq partiya gazetining tilshisi retinde qatysqan S. Múqanov arada qyryq jylday uaqyt ótkende. – ...«Qojanov pen Sәduaqasovtyng blogy» atalghan top alghashqy adymynan-aq «ongha» tartty da, birazdan keyin tipti ashyq ketip, «baydyng balalary», «alashordashylar» deytinderdi kenselerge, oqu oryndaryna toltyra bastady». Ókinishke qaray, múnda – Qojanovtyng Stalinge hatynda «otar chinovnikterining óli dýshpanmen aiqasyp batyr kórinushiligi» jayynda keltirgen pikirine jarqyn dәlel bolarlyq sipat basym. Al «blok» – mýldem jansaq, taza Goloshekin yghynda ketushilikten tughan anyqtama. Oghan partiya qújattary, basqa da janama derekter kuә. S. Sәduaqasov – elimizding birtuar azamaty, Goloshekinning «auylda Kishi Oktyabri» jasau jayyndaghy «revolusiyalyq» iydeyasyna qarsy shyqqan, әrdayym el-júrttyng tútastyghy men últtyq-memlekettik múrattar jolynda kýresushi qayratker bolatyn. Biraq onyng tarapynan S. Qojanovtyng qyzmetine kónili tolmaushylyq 1925 jyldyng jazyna qaray arta týsti. Oghan sol tústa Qazólkekomnyng birinshi hatshysy V.I. Naneyshviliyding Mәskeuge shaqyryp alynghany, sóitip Qazaqstannyng partiya úiymyn is jýzinde ólkekomnyng ekinshi hatshysy Qojanov basqaryp otyrghany serpin bergen tәrizdi. Al osy eki qabyrghaly qayratker arasyndaghy kelispeushilikting týp-tórkininde jәy ghana mansapqorlyq taytalas jatqan edi. Jas, ózine ózi senimdi qayratker S. Sәduaqasov S. Qojanovtyng sayasy kózqarasyn da, tәjiriybesin de, ózinen eresektigin de moyyndaghysy kelmedi. Ony synauynyng ózine mansaptyq baspaldaq bola qoymaytynyn, eng myqty degen jergilikti eki kommunisting aitys-tartysy – basqa basshynyng ortalyqtan jiberiluine aparyp sogharyn, al onyng qazaq ýshin qayghyly saldary úshan-teniz bolaryn oilamady.

1927 jylghy 10 tamyzda Qazólkekom men Stalinge jazghan hatynda Qojanov: «1925 jyly Sәduaqasov joldas mening eng ymyragha kelmeytin qarsylasym boldy, – dep eske aldy. – Ol jalghyz ózi ghana mening ólkekomnyng ekinshi hatshysy lauazymynan shaqyryp alynuymdy ashyq ta tabandy týrde talap etti...» Onyng sebebin S. Qojanov «...jeke bastyng týsinispeushiligine emes, sayasy kózqarastyng qayshylyghyna» baylanysty dep týsindirdi...1925 jylghy shilde aiynyng 22-shi júldyzynda RK(b)P Qazaq ólkelik komiyteti burosy men ólkelik baqylau komissiyasy tóralqasynyng «Smaghúl Sәduaqasov joldastyng mәlimdemesi men soghan oray ólkekom sekretariaty 26 mausymda qabyldaghan sheshimge baylanysty Syrdariya partiya úiymyn tekserip-zertteu qorytyndylaryn» qaraghan birlesken mәjilisi boldy. Qazatkom tóraghasy J. Mynbaev Baqylau komissiyasynyng ókili Ozolgha, bayandamasyn tyndaghannan keyin: «Saduaqasov joldastyng qylyghyna qalay qaraysyz? Onyng istegeni – dәlelsiz mәlimdemesimen kýlli úiymdy dýrliktirgeni – dúrys pa eken?» – dep tóte saual qoydy. «Joq, – dep jauap berdi tekserumen shúghyldanghan baqylau komissiyasynyng qyzmetkeri Ozol, – dúrys emes, Sәduaqasov joldastyng aiyptaularynda bir de bir naqty dәiek joq, olary týkke de negizdelmegen. Mening oiymsha, Sәduaqasov joldas ózining jariya etken materialdaryn bir ghana maqsatpen – Qojanov joldastyng Syrdariya guberniyasyndaghy róli men yqpalyn azaytyp kórsetu jәne mardymsyz deu ýshin jinaghan bolu kerek. Alayda Qojanov joldastyng guberniyada yqpaldy ekendigi dausyz, onyng bedelin Sәduaqasov joldastyng aryz-shaghymymen joqqa shygharu mýmkin emes, óitkeni Qojanov joldastyng Syrdariya guberniyasyndaghy oryny da, әseri de óte zor». Al Ozoldy (joghary lauazymgha úsynylghan Mynbaevtyng ýstinen is qozghaghany ýshin) qyzmetinde qaskýnemdik sipat bar qyzmetkerge balap, Qojanov Qazólkekom burosynyng 11 sәuirdegi jabyq mәjilisinde qatty synaghan edi. Demek, Ozoldyng soghan qaramastan Qojanovty qorghauyna qaraghanda, tekseris obektivti jýrgizilgen. Talqylau kezinde Syrdariya gubkomynyng tóraghasy Kauchukovskiy úzaq sóz sóiledi. «Sәduaqasov joldastyng gubkomdaghy oppozisionerlermen ghana pikirlesip, menimen búl jayynda eshtene sóilespeui osynsha dabyralamagha әkelip otyr, – dedi ol sózining týiininde. – Sәduaqasov joldas dúrys istegen joq dep oilaymyn. Baqylau komissiyasy men Kraykom burosynan ótinem, Smaghúl Sәduaqasovtyng is-әreketine saralap bagha beriletin bolsyn». Talqylaudy qorytyndylay kele, buro: «Saduaqasov joldas ólkelik komiytet sekretariatynda habarlaghan jәit – Syrdariya partiya úiymyndaghy ahualdy baghalauy – shyndyqqa jauap bermeydi dep sanalsyn, onyng aitqandary jalghan habar-oshargha, ósekke negizdelgen barynsha teris aqparattyng saldary bolyp tabyldy», – degen sózdermen qorytylghan qauly qabyldady.

Aqyry, 1925 jylghy tamyzdyng sonynda, Ortalyq Komiytetten shifrotelegramma keledi. 30 tamyzdaghy Buro mәjilisinde Qazólkekomnyng ekinshi hatshysy S. Qojanov osy qújat jayynda bayandaydy. Mәskeu qúpiya jedelhatynda Qazólkekomgha jauapty hatshy bolyp Goloshekin baratynyn, hatshylyq qúrylymynyng ózgertiletinin habarlaghan eken. Buro bylay dep qauly alady: «RK(b)P Ortalyq Komiyteti Qazaqstanda júmys isteu ýshin issapargha jiberip otyrghan Goloshekin joldas Qazólkekom Hatshysy bolyp taghayyndalsyn, osy sheshim turaly RK(b)P OK qúlaghdar etilsin». RK(b)P-nyng kadr sayasatyndaghy zobalany zor nәubәt bolghan sheshim, qazaq qayratkerlerine alauyzdyqtary ýshin tóbelerine tóngen zaual syndy kýrt betbúrys respublika sayasy basshylyghy tarapynan osylay qabyl alyndy. Sodan song Qojanov Burogha arnayy mәlimdeme jasaydy: «Ólkelik komiytetke jana basshy bekitilgendikten, әri qazirgi qúrylymnyng saqtalmaytynyn Ortalyq Komiytet shifrotelegrammasynda anyq habarlaghandyqtan, iskerlik payym túrghysynan, maghan búdan bylay atqaratyn naqty mindet jýkteudi súraymyn». Ol serikterinen ózin «Enbekshi qazaq» gazetining redaktory qyzmetinde paydalanudy ótinedi. Búghan buro mýshesi, Aghartu halkomy jәne «Enbekshi qazaq» gazetining redaktory Sәduaqasov ýzildi-kesildi qarsy shyghady: «Qojanov joldastyng júmysy turaly mәsele oghan qyzmet beru sekildi tar úghymda qaralmaugha tiyis, mәseleni ólkekomgha ýsh hatshy qajettigi túrghysynan talqylau kerek. Osyghan baylanysty redaktorlyq jayy tipti kóterilmesin. Mәseleni ólkekom mýshelerining kópshiligi jinalghangha deyin qaramay túra túru jón». Buro mýshelerining pikiri eki jarylady. Ony N. Ejov qostaydy, al J. Mynbaev oghan qarsy shyghady. Dauysqa salghanda N. Ejov, S. Sәduaqasov, O. Jandosov mәseleni keyinge qaldyrudy, al A. Orazbaeva, S. Qojanov, J. Mynbaevtar «Qojanov joldasty «Enbekshi qazaq» gazetining redaktorlyghyna taghayyndau turaly» sheshim jobasyn bekitudi qoldap dauys beredi. Ýsh te ýsh. Mәsele sheshilmeydi. Saduaqasov talqylaudy jabyq mәjiliste jalghastyru jóninde úsynys qoyady. Qabyldanady. Jabyq Buro otyrysy mynanday qauly alady: «Kazólkekom hatshysy Qojanov joldasty praktikalyk júmysta paydalanu turaly. a) Ólkelik komiytet pen ótkendegi partkonferensiyanyng qazaq qyzmetkerleri arasyndaghy toptyq kýres jәne toptar arasynda prinsipti alauyzdyq joqtyghy turaly alynghan búrynghy sheshimderining prinsipti túghyrynan ainymay, Ólkekom Burosy bylay sanaydy: Sәduaqasov joldastyng gazet redaktory jónindegi mәseleni prinsipti kelispeushilik aumaghyna tasymaldauy dúrys emes dep eseptelsin, óitkeni Hatshy jaghdayy – gazetke sayasy basshylyq jasaugha húq beredi. b) Mәseleni odan әri talqylau Goloshekin joldas kelgenge deyin qaldyryla túrsyn, sonday-aq Qojanov joldastyng júmysyn naqtylau da keyinge qaldyrylsyn. v) Sóilegen joldastardyng bәrine óz pikirlerin Ólkekom Burosyna jazbasha tapsyru úsynylsyn. (Sәduaqasov joldas óz pikirinde qaldy jәne búl mәseleni RK(b)P Ortalyq Komiytetine jetkizu húqyn óz qúzyrynda qaldyrdy). Basqa Buro mýsheleri a), b), v) tarmaqtaryn bir auyzdan qabyldady. Tóraghalyq etushi – Ólkekom jauapty hatshysy Qojanov. Buro hatshysy Agutiyn».

S. Sәduaqasovtyng pikirin ózgertpey, «mәseleni RK(b)P Ortalyq Komiytetine jetkizu húqyn óz qúzyrynda qaldyruyn» mәlimdeui men F. Goloshekinning I. Stalinge jazghan hatynda aitatyn: «naqty top serkesining mәseleni Ortalyq Komiytetke baryp sheshetin búrynghy tәsili» turaly emeurin arasynda tikeley baylanys bolghandyghy kýmәnsiz, yaghny S. Sәduaqasov Mәskeuge barghan saparlarynda S. Qojanovtyng sayasy bet-beynesin teris jaghynan suretteumen, qayratkerlik ensesin túqyrtumen shýghyldandy dep shamalaugha negiz bar. Onyng Stalinge 1924 jyldyng kýzinde Qojanovtyng ýstinen shaghymdanyp jazghan, Mәskeu arhiyvinen songhy jyldary tabylghan haty da osy oigha jeteleydi. Demek, respublika partiya úiymyn basqarugha Goloshekinning keluin, qalasyn-qalamasyn, ishki alauyzdyghymen mýmkin etti degen úigharym jasaugha bolady.«Qojanov Kraykomnyng ekinshi hatshysy bop túrghanda Sәduaqasov Kraykomnyng Buro mýshesi jәne sonymen bir mezgilde Aghartu jónindegi halyq komissary edi, – dedi 1925–1926 jyldary Últ teatrynyng alghashqy diyrektory bolghan D. Ádilov 1928 jyly OGPU tergeushisine, sol shaqtaghy barsha júrt moyyndaghan bir shyndyq jayynda syr shertip. – Qazaq qyzmetkerleri ishinde Sәduaqasov pen Qojanovty eki zor túlgha, eki kit degen pikir jýretin-di, al men ekeuimen de jaqsy tanys edim....Esimde, birde maghan Qojanov Sәduaqasovpen sóilesip, oiyn biludi tapsyrdy, – dep sabaqtaydy sózin D. Ádilov. – Qyzmetten song men Sәduaqasovpen Engelis kóshesindegi «Ararat» restoranyna kirdim. Jeke bólme alyp otyrdyq. Men onyng Qojanovqa qanday aiyp taghatynyn, kózqarastarynda qanday aiyrmashylyq, kelispeushilik bar ekenin súrastyrugha kiristim. Saduaqasov maghan bәrin egjey-tegjeyine sheyin әngimelep berdi». Osynau eki iri qayratker jayyndaghy ózining jeke pikirin Ádilov: «Mening oiymsha, olardyng arasynda prinsipti keregharlyq joq bolatyn, – degen sózdermen bildirdi. – Biraq solardyng qay-qaysysy da derbes kósem bolyp, sondarynan búqarany ilestirip әketkisi keletin. Meninshe, búl túrghyda ekeuining ózara kýresi – taza mansapqorlyq taytalas edi». Restorandaghy sol syrlasuda dosy S. Sәduaqasovtan estigenderin, ýsh jyl óte, D. Ádilov qúpiya organ tergeushisi aldynda bylay eske alghan: «Ol narazy kýnkilge basty – Qojanov Orynborgha qyzmetke kelgen kezinde onymen sanaspay qoyady. Kraykomda ony qúlatyp tastaydy. Sonyng saldarynan ol Jetisugha issapargha jiberiledi. Osy issapardy ol ózin qorlaghandyq dep esepteydi eken. Jetisugha jýrer aldynda ol Qojanovqa kirip, әldebir tapsyrma berer-bermesin súrapty. Qojanov oghan Almatygha at basyn tiregen bette ekskursiya jasap, qalanyng ainalasyndaghy kórikti jerlermen tanysyp shyghugha kenes beredi. Sәduaqasov onyng múnysyn da – ózin mazaqtap-kemsitu dep úqty, biraq eshtene dep jauap qatpay jýrip ketedi. Qaytyp oralghanynda oghan kirip, onyng ózine bergen kenesin kәdege asyrghanyn, Almatynyng manyn aralap tanysyp shyqqanyn aitypty. Sosyn Sәduaqasov mynalardy da әngimeledi: Aqmeshitke Qyzylorda dep qayta at bergende – Qojanov eshqaysysymen de aqyldaspay, óz betinshe sezde birden kóterip, ótkizip-qabyldatyp jibergen. Ony búl sonysy ýshin de kinәlady». Qazaqstannyng ýkili ýmitteri ispetti, alayda júldyzdary jaraspay qalghan qos kórnekti qayratkerding «aralarynda, – Ádilov әrәdik qaytalap aitqanday, – sonshalyqty omyrayyp-badyrayyp túrghan kelispeushilik joq-tyn». Onasha dastarhan basynda súhbattasqanynda kózi anyq jetti – Smaghúldyng Súltanbekke eregisu sebebine keltirgen «dәiekterin jәy әnsheyin balalyq egesu dersin...» Ekeuine de dos-jaran bolghan Dinmúhamed Ádilúly ókinishin sezdirmey, beytaraptau sarynmen, tergeushige: «Últshyldar olardyng kelisimge kelip, Qazaqstandy birlesip basqarularyn qalap edi, – deydi. – Tilekteri oryndalmady, Qojanov múndaghy qyzmetinen ortalyqqa shaqyrtyp alyndy. Qojanovty Qazaqstannan shaqyryp әketu isine Sәduaqasov zor ýles qosty desetin júrt».

1925 jylghy 19 qazanda F. Goloshekin Burogha ózining Mәskeuge baryp qaytqan issaparynyng nәtiyjesin habarlap, Ortalyq Komiytetting Úiymdastyru burosy qabyldaghan mynanday qaulyny oqydy: «Qazaqstan Ólkekomynyng qúrylymy men qúramy ózgertilsin, Qazólkekom sekretariaty qúramyna Ólkekomnyng Jauapty hatshysy Goloshekin joldas jәne onyng eki orynbasary Ejov joldas pen Jandosov joldas engizilip qúrylsyn. Qojanov joldas Ólkekom Hatshysy mindetinen bosatylsyn da, RK(b)P Ortalyq Komiytetining qaramaghyna jiberilsin». Sonymen, S. Qojanov Mәskeuge, Ortalyq Komiytetke qyzmetke shaqyryldy. Osyghan oray ol ózine buro minezdeme berse degen ótinish aitty. Búghan buro mýshesi S. Sәduaqasov «ortalyq minezdeme súramaydy» degen jeleumen qarsylyq bildirdi. Degenmen, S. Qojanovtyng óz júmysyna әriptesterining tiyisti baghasyn beruin tabandy týrde ótinuine baylanysty, 1925 jylghy 21 qazanda: «Buronyng kelesi otyrysyna minezdemeni әzirleu sekretariatqa tapsyrylsyn», – degen qauly qabyldandy. S. Qojanovtyng Orynbordan beri birge qyzmettes bolyp kele jatqan әriptesi, bolashaqtaghy (Ýlken terror jyldaryndaghy) S. Qojanovtyng jәne myndaghan ózge de jazyqsyz jandardyng jendeti, jana qúrylym boyynsha – RK(b)P Qazólkekom jauapty hatshysynyng orynbasary N. Ejov 1925 jylghy 25 qazandaghy Buro mәjilisining qarauyna qysqasha ghana minezdeme mәtinining jobasyn úsyndy da, Qazólkekom Burosy ony bekitti. Onda bylay delingen: «Qojanov joldastyng júmysynyng baghasy. Qojanov joldas Orta Aziya men Qazaqstandaghy últ ókilderining ishinen shyqqan iri qyzmetkerlerding biri bolyp tabylady. Barlyq uaqytta jauapty partiya-kenes lauazymdarynda istedi jәne songhy uaqytta RK(b)P Ólkekomynyng Hatshysy boldy. Zor sayasy dýniyetanymdy qyzmetker. Partorgandar sheshimderin jýzege asyruda jigerli jәne tabandy».

Qazaq Respublikasynda on-aq ay belsendi qyzmet atqara alghan Súltanbek Qojanov Qazólkekomnyng Burosyna songhy mәrte sol minezdemesi bekitilgen 1925 jylghy 25 qazanda qatysty. Ol kýn tәrtibindegi mәseleler boyynsha pikir bildirip, óz sózinde: «Toptar negizinen mansaptyq sipatta qúrylady, – dep atap kórsetti, – toptarda mansapqorlyq elementter molyraq, al sayasy jәne rulyq elementter, bylay aitqanda, mansap mýddesine qyzmet jasarlyq ról ghana oinaydy». Qalay desek te, mansap qúlqynyna últ mýddesin qiyp jiberu, Qojanov kóktemgi (1925 jylghy 9–11 sәuirdegi) plenumda atap kórsetkendey, qazaqy indetten aryla almaghan qazaq qayratkerlerining «kemshiligin betke ústap, otarshyldardyng otarshyldyq oilary men nauqandaryn jýrgizulerine» keng jol ashty. Qazaqstandaghy bolashaq is-әreketterine eng basty kedergi boluy yqtimal «jikshil» Súltanbek Qojanovty Mәskeuge attandyrdy da, Mәskeu emissary Filipp Goloshekin onyng esimin «qojanovshyldyq» degen jamanatty aidarmen «topshyldyq» simvoly ispettendirdi, ózining «qazaq jerin jinaumen» shúghyldanghanyn jariya etti. Sóitip qazaq kommunisterin ózara qyrqystyrugha, ózimen taytalasugha qauqary barlaryn qyzmetten quugha, qalghandarynyng sana-sezimderin ortalyq oiyna sәikes birkelkilendirip («niyvelirovka jasap») qyrnaugha baryn salyp, qazaq halqyn Otyz ekinshi jylghy jasandy apatqa jeteley berdi...

Derekkózder: Kazakstanskaya organizasiya VKP(b) v resheniyah ee konferensiy y plenumov s prilojeniyem vajneyshih obshepartiynyh dokumentov o Kazakstane. 1920–1925 g.g. Vypusk 1. – Alma-Ata–Moskva, 1931; Pyatyy Vsekazakskiy (Vsekirgizskiy) Sezd Sovetov. (15–19 aprelya 1925 g.). Stenograficheskiy otchet. – Kzyl-Orda (Ak-Mecheti), 1925; QR Últtyq Qauipsizdik Komiytetining Múraghaty. – № 78754-is. 1-t.; Stenograficheskiy otchet plenuma Kraevogo komiyteta RKP(b). 9.IV-25 g.–11. IV -25 g. // QR Preziydentining múraghaty. – 141-q.; Ocherky istoriy Kommunisticheskoy partiy Kazahstana. – A-A.,1963; Voprosy istoriy Kompartiy Kazahstana. Vypusk shestoy. – A-A., 1969.

Beybit QOYShYBAEV,

jazushy, tarih ghylymdarynyng kandidaty.

Abai.kz