Jeksenbi, 14 Shilde 2024
Alashorda 2894 1 pikir 17 Mausym, 2024 saghat 12:46

Qúpiya qyzmet jәne biz

Suret maqala avtorynyng jeke múraghatynan alyndy

Sayasy qughyn-sýrginder jayynda tek arnayy eske alu kýninde ghana emes, әrdayym aita beru lәzim. Sonda ghana sonau qasiret tabighatyn terenirek týsinetin bolarmyz. Osy orayda oqyrman nazaryna tómendegi tanymdyq materialdy úsynghandy jón kórip otyrmyz.

Mәngi eskertpe

Tәtti úrandarmen jәne myltyqtyng nayzasymen ornyqqan song keng qoldanysqa engen sayasatty jalaulatqan solaqay modernizasiyalardan bizding halqymyzdyng aityp-jetkizgisiz qasiretke úshyraghany mәlim. Óitkeni olar repressiyalarmen, jappay qughyn-sýrgindermen astastyra jasalghan edi. Múnday ahual, әriyne, barsha Sovet Odaghynda oryn alyp túrghan-túghyn. Sondyqtan da bir sәt jenimpaz partiyanyng sheshimderin sózsiz jýzege asyrudy qamtamasyz etip túrghan qaharly júdyryq haqynda da oilanghan dúrys. Áriyne, kýlli qughyn-sýrginderding taptyq tu kótergen revolusiyanyng alghashqy kýnderinen-aq tuyndaghany, sovettik tauarihymyzdyng kýrdeli kezenderi taptyq kýrespen týsindiriletini dau tughyzbaydy. Endeshe  sol kýresti әrdayym jeniske úshtastyryp otyrghan qúpiya kýshting resmy mekemesi qalay úiymdastyrylghanyna shaghyn sholu jasay ketken jón tәrizdi.

Sonymen, eski qúrylys ornyna kelip jatqan jana ókimetting mýddesin jedel әreket etip qorghaghan, zannan tys oqys ta oghash isteri ong sipatta tanylghan kýsh – bolishevizmning jauyngerlik organy – qalay úiystyryldy eken? 1917 jylghy 6 jeltoqsanda Halkomkenes (tóraghasy Vladimir Iliich Leniyn) ýkimettik mekemelerde qyzmetshilerding zabastovka jasauy yqtimal ekendigi jayynda mәsele qarap, sonday ereuilderge qarsy eng jigerli de sheshimdi revolusiyalyq tәsilder qoldanyp kýresu mýmkindigin qarastyru ýshin  erekshe komissiya qúrudy Dzerjinskiyge tapsyrghan-dy. Ol sol kýnning ertenine-aq, 7 jeltoqsanda, Halkomkeneste «Sabotajben kýres komissiyasy men onyng qúramy turaly» bayandama jasady. Bayandamany ýkimet mýsheleri bir auyzdan qoldaghan. Sóitip Halkomkenesting maqúldauymen Kontrrevolusiya jәne  sabotajben kýresu jóninde býkilreseylik tótenshe komissiya (BTK, VChK – Vserossiyskaya chrezvychaynaya komissiya) qúryldy. Tóraghalyqqa Leninning úsynysymen bayandamashy Feliks Edmundovich Dzerjinskiy taghayyndaldy. Búl reseylik jәne polishalyq revolusioner imperiyanyng Vilina guberniyasynda (qazirgi Belarusi Respublikasynyng Minsk oblysynda) 1877 jyly tughan. Tótenshe komissiyanyng negizin qalaushy jәne alghashqy basshysy, osy arnayy qyzmetting iydeologiyasyn jasaghan, Temir Feliks degen laqap atymen keng tanylghan chekist. Leninmen 1906 jyly Stokgolimde tikeley tanysyp, senimdi ýzengilesine ainalghan.

VChK tóraghasynyng orynbasary Peters boldy. Yakov (Ekab) Hristoforovich Peters. Latysh  tekti orys revolusioneri. Resey imperiyasynyng Kurlyandiya guberniyasynda (qazirgi Latviya) 1886 jyly dýniyege  kelgen.  On  segiz  jasynda Latviya sosial-demokratiyalyq júmysshy   partiyasyna   kirip,   belsendi   sayasi  júmystargha  aralasqan.  Aqpan revolusiyasynan keyin Soltýstik maydandaghy әskery bólimder arasynda ýgit-na-

sihat jýrgizdi. Qazan tónkerisi qarsanynda әskery bólimderdi qaruly kóteriliske dayarlaghan. Býkilreseylik tótenshe komissiyany qúru jәne onyng qyzmetin úiymdastyru júmystaryna belsene qatysqan. Tiyisinshe  birden  VChK tóraghasy  Dzerjinskiyding orynbasary lauazymyna bekitilgen. Lenin Dzerjinskiydi osynau manyzdy Komissiyanyng basshysy lauazymyna úsynghanda, keyin Peters eske alghanday, Úly fransuz revolusiyasy kezenindegi sayasy klubty menzegen eken. Dzerjinskiydi «proletar yakobshysy (yakobiynes)» dep sipattaghan kórinedi. Sonda Dzerjinskiy, otyrys ayaqtalghannan keyin, múnly keskinmen: eger ol endi Robespier bolsa, onda, shamasy,  Peters – Sen-Just shyghar depti. Ekeuining de kýluge zauqy joq-tyn, ynghayy, sonau fransuz revolusionerlerining – (yakobshylar serkesi, Úly fransuz revolusiyasynyng asa yqpaldy sayasy qayratkeri Robespierding jәne onyng Konvent deputaty Sen-Just pen ózge de beldi ýzengilesterinin) sotsyz, tergeusiz ólimge qiylghanyn oilaghan bolar. Qalay degenmen osy ekeui tótenshe komissiyanyng tez ayaghynan tik túryp ketuine ólsheusiz kóp enbek sinirdi. Ásirese Peters Pribaltika ólkesinde sosial-demokratiyalyq astyrtyn úiymnyng bastan keshken qiyndyqtaryn birge ótkergen latysh joldastary men jerlesterinin  chekister qataryna aghylyp keluine keng jol ashty. Ózi ChK-nyng tóraghasynyng orynbasary, alqasynyng mýshesi jәne qazynashysy, әri 1918 jyldyng sәuirinen VChK partiya úiymynyng túnghysh hatshysy qyzmetin de atqardy. Ol Mәskeudegi sheteldik elshilerding astyrtyn әreketin әshkereleuge, sonday-aq solshyl eserler býligin joygha qatysqan. 1918 jylghy 30 tamyzda Leninge qastandyq jasaghan eser Kaplandy tergedi. Jazushy Boris Savinkovtyng «Otan men bostandyqty qorghau odaghy» úiymyn joigha da basshylyq etti. Peters Mәskeude Leninge qastandyq jasaluyna baylanysty jariyalanyp, elu myng adam ómirin әketken әigili «Qyzyl terrordan» son, 1919 jyly Lasispen birge Kiyevte de ýlken qyrghyn jasaugha qatysty. Ekeui de bolishevizmge Latviya sosial-demokratiyalyq júmysshy partiyasy qatarynda belsendi júmys atqaryp baryp kelgen-tin. Lasis Martyn Ivanovich (shyn aty-jóni Yan Fridrihovich Sudrabs) Azamat soghysy kezenindegi eng belgili chekisterding biri bolghan-dy. Imperiyanyng Liflyandiya guberniyasynda (qazirgi Latviya) 1888 jyly tughan. Ol 1917 jyly Petrogradta Qyzyl gvardiyany úiymdastyrushylardyng biri, Áskeriy-revolusiyalyq komiytetting mýshesi, ÁRK komissarlary burosynyng jetekshisi, Qazan tónkerisine tikeley qatysushy-túghyn. 1918 jyly – VChK alqasynyng mýshesi. Sol jyly qyzyl latysh atqyshtarynyng komandiyri  Ioakim (ikums) Vasetispen birge Mәskeude solshyl eserler býligin basu sharasyn basqardy.  Shyghys maydandaghy 5-shi armiyanyng ChK-sy men Áskery tribunalynyng tóraghasy bop istedi. Sodan song 1919 jyly Býkilukraindyq Tótenshe komissiyanyng jetekshisi boldy jәne Kiyev ChK-syn tikeley basqardy.

Sol 1919 jylghy tamyzda Kiyevke komendant jәne garnizon basshysy qyzmetine Peters keldi de, qalany Denikinning aqtar armiyasy bólimderining jәne Petlura әskerlerining shabuylynan qorghau júmystaryn Lasispen birlesip jýrgizdi. Alayda eleuli qarsylyq kórsetuge shamalary kelmedi. Biraq qala túrghyndary ishinen sovet ókimetine dúshpandyq pighylda dep kýdiktengenderining barshasyn chekister alqasynyng sheshimimen jappay atyp tastaudy úiymdastyrdy. (Kiyevti basyp alghannan keyin Denikin komissiyasy jýrgizgen tekseru on mynday adam ómiri chekister qúrbandyghyna shalynghanyn anyqtaghan). Kiyevten airylghannan song Peters Tulada – Áskery kenes mýshesi, Mәskeude – temir joldarda soghys jaghdayy jónindegi erekshe komiytet tóraghasynyng orynbasary. Odan 1920 jyldyng basynda Soltýstik Kavkazda VChK-nyng tolyq ókiletti ókili, Soltýstik Kavkaz temirjolynyng komissary bop istedi. Odan song Týrkistangha attandy...

Azamat soghysy qyzyp túrghan shaqta Shyghysta júmys isteu ýshin arnayy organ qúru turaly oy tuyp, Dzerjinskiy tarapynan joghary biylikke tiyisti úsynys berilgen-tin. Soghan sәikes RK(b)P Ortalyq Komiytetining Sayasy burosy 1919 jyldyng sonynda VChK-nyng Erekshe bólimi janynan  Shyghystaghy kontrrevolusiyamen kýres boyynsha ishki bólim (podotdel) ashu mәselesin qarady. Dzerjinskiy búl bólimsheni basqarugha qazaq ólkesinde (Qazәskeriyrevkom mýshesi bolyp) júmys istep kelgen partiya qyzmetkeri (kezinde ózindey Qazrevkom mýshesi Ahmet Baytúrsynovpen mәjilis ýstinde tapanshasyn suyryp eregisuge deyin barghan) V. Lukashevke tapsyrudy súrady. Alayda Sayasy Buro músylmandar arasyndaghy kontrrevolusiyalyq qozghalyspen kýresti, arnayy ishki bólim qúrmay-aq, ChK jinaytyn derekterdi Erekshe bólimde toptap, músylmandar túratyn guberniyalardaghy chekalargha tapsyrmalar berip túrumen shekteludi úsyndy. Búl mәsele odan keyin de birneshe ret sóz bolyp, aqyry 1922 jylghy 2 mausymda Memlekettik sayasy basqarmanyng (MSB, GPU) arnayy Shyghys bólimi qúrylghan-dy.  Osy Shyghys bólimine Peters bastyq lauazymyna taghayyndaldy. Búghan deyin ol Týrkistan ólkesinde qyzmet istep oralghan. 1920–1922 jj. RK(b)P Ortalyq Komiyteti Týrkistan burosynyng mýshesi, VChK-nyng Týrkistandaghy ókili jәne Tashkent Tótenshe komissiyasynyng bastyghy boldy. Dutov, Annenkov, Ánuar pashagha qarsy jýrgizilgen operasiyalargha jetekshilik etti. Sosyn Mәskeuge shaqyrylghan. Sóitip GPU-ding Shyghys bólimining bastyghy retinde Týrkistan, Búhara, Horezm, Bashqúrt, Tatar, Qyrymda isteytin chekisterding júmysyn ýilestirip basqarugha kiristi. Peters ortalyqqa oralghannan keyin arnayy qyzmetting Týrkistandaghy tolyq ókiletti ókili bolyp Lev Nikolaevich Beliskiy istedi. Shyn aty-jóni Abram Mihaylovich Leviyn, 1889  jyly Minsk guberniyasynda tughan. Sovettik arnayy organnyng basqarushy qyzmetkerlerining biri. 1918  jyldan chekister qatarynda. Tashkentke GPU-ding Qiyr Shyghystaghy tolyq ókiletti ókili qyzmetinen kelgen. (Onyng esimin ózin tergegen OGPU-ding Qazaqstandaghy tolyq ókiletti ókiline 1930 jyly kýzde, aldaghy qysqa әzirlik mәselesine baylanysty Mәskeuden «Skotovod» basqarmasynyng issaparymen Qyzylordagha kelgeninde tútqyngha alynghan Jansha Dosmúhamedov atap aitqan-dy: ózining 1927 jylgha deyin Tashkentte túrghan kezeni, Týrkistan ólkesinde atqarghan qyzmeti jayynda «joldas Beliskiy jaqsy biledi», tiyisinshe ol, yaghny Dosmúhamedov, sovet ókimetine eshqanday da kesir keltirmey adal júmys atqardy dep «joldas Beliskiy» kuәlik ete alady degen).

Týrkistanda istegen taghy bir chekisti aita ketken jón. Ol – Gleb Ivanovich Bokiy. 1879 jyly  Tifliste (Tbilisiyde) tughan. Alghashqy ChK qyzmetkerlerining biri, Mәskeude 1918 jyly bastalghan «qyzyl terror» kezinde – Petrograd Tótenshe komissiyasynyng tóraghasy, Petrogradtaghy «qyzyl terrordy» úiymdastyrushylardyng biri bolghan.  1919 jyly әueli Shyghys maydany VChK Erekshe bólimining bastyghy, odan 1920 jyldyng kýzine deyin Týrkistan maydanyndaghy  VChK Erekshe bólimining bastyghy, VSIK pen Halkomkenes qúrghan Týrkistan komissiyasynyng mýshesi, Halkomkenesting janyndaghy BTK-nyng Týrkistandaghy tolyq ókiletti ókili qyzmetterin atqarghan. Shetelge qashyp ketken chekist Georgiy Agabekovting 1930 jyly bergen kórsetuine qaraghanda – Bokiy 1919–1920 jyldary  Týrkistanda asqan qatygezdikpen jýrgizilgen  «qyzyl terrordy» úiymdastyrushylarynyng biri bolghan eken. Keyin NKVD-ning arnayy toby Fransiyada óltirgen búl qashqyn-chekistin  shyn aty-jóni – Gevork Arutunov. 1895 jyly Ashabatta tughan. 1918–1920 jj. Qyzyl armiya qatarynda basshy qyzmetterde bolyp, Týrkistanda soghysqan, odan Tótenshe komissiyagha qyzmetke kirip, Týrkistan maydany ChK-synda istegen, Tashkentte shpionaj jәne kontrabandagha qarsy kýres jónindegi bólimdi basqarghan, sonymen bir mezgilde GPU partiya úyalary burosynyng hatshysy qyzmetin atqarghan. Búharada sovet ókimetine qarsylyq qozghalysyn úiymdastyryp әri basqaryp jýrgen Týrkiyanyng әskery jәne sayasy qayratkeri Ánuәr pashany joygha tikeley qatysqan.

Kórnekilik suretterdi maqala avtory úsyndy

Osy bolishevikter dýniyege әkelgen chekister úiymynyng qúrylymy ýzdiksiz jetildirilip jatty. 1922 jyldyng aqpanynda VSIYK-ting qaulysymen VChK taratylyp, ókilettilikteri Memlekettik sayasy basqarmagha (GPU-ge) berildi. Memlekettik qauipsizdik organy retinde GPU RSFSR Ishki ister halkomatynyng (NKVD-nyn) janynan qúrylghan-dy. VChK-nyng búryn atqaryp kelgen «sosialistik zandylyqty» qadaghalau qyzmeti sol jyldyng ortasynda qaramaghynda Prokuratura qúrylghan Ádilet halkomatyna jýkteldi. 1922 jyldyng sonyna qaray Sovet Odaghy (SSRO) qúryluyna baylanysty, 1923 jylghy qarashada GPU odaqtyq dengeyge jogharylatylyp, atalymy SSRO Halkomkenesi janyndaghy Birikken memlekettik sayasy basqarma (OGPU) dep ózgertildi. Bizding elde de, basqa respublikalardaghyday, osy arnayy qyzmetting (ChK-GPU-OGPU) tiyisti basqarmalary júmys istep túrdy. Jer-jerden qajetti jansyzdary men qyzmetkerlerin jasaqtap alghan búl basqarmalar men olardyng bólimshelerin ortalyqtan jiberilgen emissarlar basqardy. Osynday tәrtippen jasalghan qúrylym ózgeshe oilaushylardy uysynda ústaugha, qajet dep tapsa tez zalalsyzdandyryp, joyyp jiberuge  ynghayly ahual tughyzdy. Barsha últ qayratkerlerin jana imperiyanyng úiystyrushy kýshi, kýzetshisi әm qorghaushysy bolghan osy arnayy qyzmet qúpiya baqylauda ústady. Qyryna alghandaryn arandatudyng qily tәsilderin qoldandy.

Basshy qyzmettegi últ kommunisteri baqylauda túrghanyn jas últ qayratkeri Dinshe Ádilov 1928 jyldyng sonyna qaray OGPU tergeushisine bergen kórsetulerdegi bir mysaldan bayqaugha bolady. Búharadaghy Zәky Validovke baryp, onyng tapsyrmasymen Ferghanagha sapar shekkeninde aurugha shaldyghyp keri oralghannan song Ádilov әueli Tashkentte, odan elinde emdeldi de, 1922 jyldyng kýzinde auylynan oqugha týsetin balalardy ertip Tashkentke qaytyp keldi. Sonda «Tashkentke qúpiya týrde Validovtyng kelgenin» estip, kezdesken: «Ol maghan menen airylysqannan keyingi óz qyzmeti jayynda әngimeledi» dedi búl jayyndaghy kórsetuinde. Sosyn Validovtyng qatysuymen pikirlesterding basqosuy ótkenin aitty: «...Qashqynbaevtyng pәterine jinalys shaqyryldy, onda Dosmúhamedov,  Qashqynbaev, jalpy talay kisi boldy. Validov bizge ózining qayghyly tarihyn aityp berdi. Ol ózining osynda jýrgenin Rysqúlovtyng biletinin, múnyng qúpiya pәterine soghyp, amandasyp ketkenin aitty. Ol Validovqa kenes beripti: Rudzutakqa ótinish jasap, ashyq jaghdaygha auysugha tyrysqan jón depti. Validov ózining qaupin әngimeledi: «mýmkin Rysqúlov oghan shyn jýrekten sony tilegen shyghar, biraq, bәlkim, múny ústap beru arqyly jogharghy jaqtyng qaltqysyz senimine ie boludan dәmelener. Jalpy, ózining mansap biyigine jolyn ashyp aludan ýmittenetin shyghar». Validov osy kýdigin ayan etip, jinalysqa qatysyp otyrghandardan aqyl súrasa kerek, al oghan mynanday kenes aitylypty: «ótinish beru – qauipti, tipti Rysqúlov shynymen de oghan jaqsylyq oilap otyrsa da, degenmen, qater tónse, qútqaryp alugha shamasy jetpeydi. ...Validov búdan әri de jasyryn jaghdayda jýruge tiyis dep sheshildi».

Osydan keyin Ádilov  bir reti kelgende Týrksovnarkom tóraghasy  Rysqúlovqa barghan eken. «Validov oghan men jayynda habar bergen, meni ózining senimdi dosy retinde sipattaghan bolatyn, – dedi ol tergeushige osy orayda. – Rysqúlovpen biz búryn da kezdeskenbiz. ...Rysqúlovqa Qojanovpen birge barghan bolatynbyz. Ol Qojyqovtyng pәterine kelgen. ...Sonymen, men Rysqúlovqa keldim. Amandastym da, ózimning Validovpen kóriskenimdi aittym. ...Men dausymdy shygharyp sóilep otyrghanmyn. Biraq Rysqúlov menen jayyraq sóileuimdi ótindi. Sebebi basqa bólmede Laumullin otyrghan. Ol, aitpaqshy, jazalaushy organdarda – әlde milisiya, әlde qylmystyq izdestiru jaghynda qyzmet etetin. Ol aqsaq edi, Rysqúlov: «Aqyryn sóile, ana aqsaq («hromysh») estip qalyp jýrmesin», – dedi»... Búl derek Týrkistan Respublikasy Halkomkenesining basshysy ózining arnayy qyzmet tarapynan qadaghalauda ekenin biletininen habardar etedi. Al jalpy chekister últtyq aimaqtarda qyzmetti qanday tәsildermen jýrgizip otyrghanyn GPU qyzmetkeri Foma Ivanovtyng haty әshkereleydi. (Hat tarih ghylymdarynyng doktory, professor Mәmbet Qoygeldiyevting elimizde ótken ghasyrdyng 20–40-jyldary oryn alghan sayasy qughyn-sýrginder kezenin zerttegen enbegining 316–317-betterinde jariyalanghan: «Stalinizm y repressiy v Kazahstane 1920–1940-h godov». – Almaty, 2009. – 448 b.).

Atalghan hatty (ótinish-mәlimdemesin) F. Ivanov RK(b)P Qazaq ólkelik komiytetining basshysy Filipp Goloshekinge jәne Ólkekomnyng buro mýshesi, qazaq kommunisteri arasyndaghy bedeli joghary Smaghúl Sәduaqasovqa óte qúpiya týrde 1926 jylghy 10 qyrkýiekte joldapty.  Ótinish-mәlimdemede bolishevikter júmysynyng astary aitylyp, qúpiya organ ústanghan ishki syr aiqara  ashylghan. Mәlimdeme jasaushy Ivanov «europalyq qyzmetkerler toby jýrgizip otyrghan sayasatty» kózbe-kóz kórip, bilip, jýzege asyrysyp jýrgen GPU qyzmetkeri retinde, ózine belgili kelensizdikti «europalyq basshy» – BK(b)P Qazaq ólkelik komiytetining jauapty hatshysy Goloshekin men «qazaq basshy» – buro mýshesi Sәduaqasovqa «obektivti payym jasaulary ýshin» jetkizudi partiyalyq boryshy sanaytynyn aitqan. Onyng aghynan jaryluynsha,  GPU-degi toptyng «antipartiyalyq sayasaty qoldaryndaghy barlyq kýshterdi qazaq qyzmetkerlerine qarsy paydalanu jolymen, olardy qudalau jәne qughyngha týsiru jaghyna baghyttalghan». Osynau adal kónilimen ólke basshylyghyna qobaljuly habar berip otyrghan GPU qyzmetkeri ózi әshkerelep otyrghan sayasat auqymynda  qanday júmystar jýrgizip jýrgenderin ashyp aitady. Birinshiden, Qazaq Respublikasyndaghy GPU qyzmetkerleri atqarghan basty mindet – qazaq qyzmetkerleri ýstinen jalghan kuәlikter jinastyru bolghan. Búl ýshin týrli әdis qoldanylypty. Eng aldymen «qazaqtardyng basbúzar (qylmystyq – B.Q.) elementterin jaldap, nemese at úrlaushylardy tútqyndap, qazaq qyzmetkerleri turaly kuәgerlik jalghan kórsetilimder alamyz». Ekinshiden, «qazaqtyng jauapty qyzmetkerlerine aidap salu ýshin yqpaldy rubasylary men orys kulaktarynan әdeyi arnayy toptar qúrudamyz. Sóitip olardan ózderimizge qajet materialdar alamyz». Ýshinshiden, «andudy, iz kesudi kýsheytudemiz, sol jolmen qazaq qyzmetkerlerining júmysyn sharasyzdyq keyipke týsiru ýshin, birining «kinәsin» ekinshisine japqyzyp, bir-birine aidap salamyz» dey kele, әdeyi arandatudyng bir masqara tәsilin bayan etedi: «Bizding sayasatymyzdyng sipatyna say, jemisti operasiyalarymyzdyng nәtiyjesinde, GPU jelisi boyynsha jyl sayyn ondaghan qazaq kedey sharualaryn óltirip jýrmiz, – osylay qazaq jarlylary men ortashalaryn qazaq qyzmetkerlerinen alshaqtatudamyz». Chekist Ivanov qandy qol qúpiya organnyng qylmystaryn qalay jýzege asyratynyn da jasyrmaydy, búl san ailaly jasyryn qyzmet kisi óltirushilerdi tauyp, qúrbandyqtaryna  astyrtyn aidap salatyn da kórinedi: «Eger ózimiz tikeley óltirmesek, onda orys búzyqtary arqyly әreket etemiz» (316-b.).  Osynday aghynan jaryluynan keyin arnayy organ qyzmetkeri Ivanov ótinish-mәlimdemesin jazghan sәtte nemen shúghyldanyp jýrgenderinen habardar etken: «Biylghy jyly (yaghny 1926 jyly – B.Q.) búrynghy jyldardaghyday әdetpen, әskerge shaqyrylghandardy tek qazaq túrghyndaryna qarsy әreketke ghana emes, lauazymdy oryndarda otyrghan jauapty qyzmetkerlerge de qarsy júmsap jýrmiz».  Demek, últtyq respublikalardyng basshylary men bedeldi qayratkerlerin uysta ústau ýshin qily arandatushylyqpen shúghyldanu – Qazaqstandaghy chekisterding basty kәsibi bolghan. Ivanovtyng qúpiya habaryna qaraghanda, chekister  qazaq túrghyndary men lauazymdy qyzmetkerlerge de qarsy aidap salyp jýrgen әlgi әskerge shaqyrylghandardy orys túrghyndary aldynda «jylqy úrlaushy» (konokrad) dep aiyptap týsindiretin kórinedi. Sonda, qúpiya qyzmetting týrli qiytúrqy tәsilmen qiilastyruy nәtiyjesinde, orys túrghyndary qazaqtyng basshy qyzmetkerlerin at úrylaryn basqarushylar  ispetti qabyldaytyn bolady. Eger olardyng múnday әreketining týbi shiykiligi seziler bolsa, onda kýdik tughyzbaytyn ynghayly taptyq  jamylghyny býrkene qoyady: yaghny әreketterining jasandylyghyn «bireu-mireu bayqap qalsa, – deydi  chekist Ivanov, – bәrin orys kulaktaryna, atamandaryna, qazaq rubasylaryna jaba qoyamyz». Óitkeni olardyng ishinde de senimdi adamdary jetip artylady: «orys kulaktary men qazaq rubasylary arasynda bizden ýlken aqsha alyp, qazaq qyzmetkerleri ýstinen bizge qajet eleuli materialdar berip jýrgen agentimiz bolyp tabylatyndar jetkilikti, solardy Qazaqstan jaghdayyna oray tiyimdi basqaryp, jauapty qazaq qyzmetkerlerine qarsy  paydalanamyz» (317-b.).

Bizding elimizde «tarihtyng qalauymen» ortaq taghdyr keshken halyqtardyng «dostyghy» qúbylysy astarynda, mine, kórinbeytin qyzmet osynday qulyq-súmdyqtarmen  qalyptastyrghan jaghday jatyr. Al kózdegen maqsattaryna jetu ýshin eshqanday da búrmalaudan tartynbaytyn bolishevikter, respublika partiya úiymyn basqarushylar (bizding jaghdayda – ortalyqtyng emissary F. Goloshekiyn) sonau kórinbeytin qyzmetting әreket-qimyldaryn óz pighylyna sәikestendirip qozghalysqa keltirip otyrghan. Eske týsireyik, Goloshekin «Qazaqstan diktatory» (últ qayratkeri, Syrdariya gubkomynyng tóraghasy Ydyrys Mústanbaevtyng baghasy) bop túrghan shaqta qayghyly solaqay reformalar (kәmpeske, zorlyqpen otyryqshylandyru, kýshtep újymdastyru, qarsylyq qozghalystaryn ayausyz janyshtau, últ qayratkerlerin qughyn-sýrginge úshyratu, tәuelsizdik dәuirinde «Alash isi» dep atalyp ketken jasandy sot nauqanyn, dúrysynda – sot ýderisine jatpaytyn ýshtik sheshimimen eki dýrkin – 1930 jәne 1932 jj. repressiyalau) jýrgizildi jәne solardyng saldarynan  halyq alapat ashtyqqa –  últtyq apatqa dushar boldy. Múnyng barshasyn qazaq respublikasyn biyleushi «adal leninshil» emissar chekisterge arqa sýieui nәtiyjesinde oiyndaghyday etip ótkize aldy. Repressiyalar, býginde meylinshe aiqyndalghanday, «sosialistik zandylyqty» saqtap jýrgizilgen joq, әdiletten aulaq boldy. Mәselen, «Ahmet Baytúrsynov, Mirjaqyp Dulatov, Jýsipbek Aymauytov, Dinmúhamed Ádilov jәne basqalar (barlyghy 44 adam) isi» boyynsha 1930 jyly Mәskeude OGPU ýshtigi ýkim shygharghany mәlim. Tәuelsizdik dәuirinde qolgha tiygen tergeu materialdaryna qarasanyz – 1920 jyly resmy joyylghan Alash-Ordagha qatysy bolghandardy qiynnan qiystyryp, eki ónirde úiystyrylghan (Torghayda – Dulatovtar, Sarysuda – Ádilovter basqaratyn) qaruly bandalargha arqa sýieytin jana «kontrrevolusiyalyq últshyldyq úiym»  mýsheleri retinde  jazalaghan. Qyzyghy, atalghan «bandalardyn» jauyzdyq әreketterin kórsetetin bir de bir mysal joq. Soghan qaramastan olar, әsirese, jeti aghayyndy Ádilovter týgeldey, otbastarymen birge qughyn-sýrginge úshyratylghan. Olardyng ishinen ekeui: ýlkeni Bayseyit Ádilov pen ortanshysy Dinmúhamed (Dinshe) Ádilov (ekeui de alghashqy Qazaq Respublikasy Ortalyq Atqaru Komiytetining mýsheleri) oqqa úshty. Bayseyit – ózin tútqyndaugha kelgen jasaqtyng ýidi syrtynan atqylauynan, Dinshe – OGPU ýshtigining ýkiminen ajal qúshqan...

F. Goloshekin Qazaqstannyng on jyldyghyna arnalghan ýlken jiynda Ahmet Baytúrsynov bastaghan «últshylar úiymynyn» joyylghanyn jәne  «Múhamedjan Tynyshbaev bastaghan últshyldar isin» tergeu bastalghanyn jariya etken-tin. Búl rette emissardyng tapsyrysyna say enbektengen Birikken memlekettik sayasy basqarmanyng Qazaqstandaghy Tolyq ókiletti ókildigi patshalyq kezeninen últtyq qozghalysqa qatysushylardy týgelge juyq kýdiktiler qataryna jatqyzghan-dy. Sóitip olardyng sovet kezenindegi isterinen  «últshyldyq» әreketter izdegen. Repressiyanyng alghashqy tolqynynda tergelgen Alash qayratkerlerining biri sovettik biylik oryndarynda isteytinderdi ekige bólip qaraytynyn: birin – ezilip kelgen, әli de ondy jetistikke qoly jete almay jýrgen júrttyng paydasyna birdene istey alatyndar jәne ekinshisin – halyqqa týk paydasy joq jәy ghana chinovnikter dep bóletinin moyyndaghan edi. Arnayy qyzmetshiler ýshin osy ekinshi top – «jәy ghana chinovnikter» – ókimetke paydaly, al «qazaq paydasyna birdene istey alatyn» alghashqy top – «últshyldar»-túghyn. Sondyqtan da is jýzinde qyzyl imperiyanyng últsyzdyq tuyn jelbiretushiler qazaq qayratkerlerining jergilikti últ mýddesine qyzmet etuge tyrysushylyghyn «últshyldyq» dep esepteytin edi.

Qazaqstandyq chekister arnayy qyzmet abaqtysynda bir jyldan astam uaqyt boyy qamalyp jatqan Qonyrqoja Qojyqov bastaghan 18 tútqyndy tergeu «sotqa beruge jetkilikti derek bolmaghandyqtan» toqtatylatyny jayynda 1931 jylghy qazannyng sonyna qaray qauly aldy. Osy top «jinalghan dәlelding jetimsizdigine baylanysty» týrmeden shygharylghannan son, Álimhan Ermekov, Múhamedjan Tynyshpaev bastaghan 20 adamgha qozghalghan is materialdary 1931 jylghy jeltoqsanda (OGPU Alqasy 1930 jylghy Ahmet Baytúrsynov bastaghan topty repressiyalaghanday shara qoldansyn degen ýmitpen) eki dýrkin Mәskeuding qarauyna jiberildi. Alayda Mәskeudegi SSRO OGPU-i Goloshekinning ýsh úiyqtasa týsine kirmegen sheshimge keldi.  Is eki aidan keyin «osy 20 aiyptalushy ýstinen qosymsha tergeu jýrgizilsin nemese bәri de bosatylsyn» degen úsynyspen OGPU-ding Qazaqstandaghy Tolyq ókiletti ókildikke keri qaytaryldy. Ókildik «tergeudi bir jarym jyl boyy jýrgizgenine qaramastan», júmysyn sapasyz qorytqan, Mәskeuge jiberilgen isti OGPU Alqasynda tyndau mýmkin emes – múny SSRO Jogharghy sotynyng Prokurory Almatygha arnayy joldaghan hatynda atap aitty. Múnday qorytyndy jasaugha eki týrli sebep bolghan. Birinshiden, aiyptalushylardyng «Qazaqstandaghy sayasy banditizmge qatysy, olardyng úiymdastyrushylyq jәne jetekshilik róli dәleldenbegen», «ayyptalushylar jәne ortalyq úiym men naqty bandittik jasaqtar arasyndaghy baylanys» buyndary aiqyndalmaghan. Ekinshiden, aiyptau qorytyndysy negizinen aiyptalushylardyng «1918-22-shi jyldarghy kontrrevolusiyalyq ótkenine» sýiengen, al songhy jyldar materialdary olardyng ótkendegi kontrrevolusiyalyq qyzmetin janghyrtqanyn naqty kórsetpeydi, búlar tek «últshyldyq kózqarastar minezdemesi retinde ghana» qarastyryla alady.

Hatty oqyghan almatylyq lauazymdylar búryshtama sonyna qyzyl siyamen «poliyt. skandal» degen sóz týsiripti. Búl shynynda da «sayasy masqarapazdyq janjalgha» úshyraudyng tap ózi edi. Goloshekiyn, shamasy, ózining asa manyzdy tapsyrmasyn qúpiya qyzmetting osynsha oralymsyz oryndaghanyna kýiip-pisse kerek, ol OGPU ókildigining basshylarymen de, Mәskeudegi búghan qatysy bar ortalyq mekemelerding qyzmetkerlerimen de tiyisti әngimeler jýrgizdi. Nәtiyjesinde Mәskeuge: «Últshyldar isi boyynda qosymsha tergeu jýrgizu naqty nәtiyje bermeydi. Olardy bostandyqqa jiberu qazaq últshyl elementin belsendilendirip jiberedi, Ólke basshylyghyna jәne OGPU organdaryna shabuyldardyng jana tolqynyn tughyzady. Osyghan jәne Ólkening sayasy jaghdayyna sýiene otyryp, qazirgi uaqytta aiyptalushylardy Qazaqstan sheginen tysqary jaqtargha jer audaru maqsatymen isti OGPU Alqasynyng Kóshpeli Sessiyasynda qaraugha sanksiya beruinizdi ótinemiz. Shúghyl jauap tosamyz», – degen jedelhat jiberiledi. Alayda ong jauapqa shúghyl qol jetkize almay, Goloshekin Almatygha kelgen Ortalyq baqylau komissiyasy tóralqasynyng mýshesin qatystyryp, chekistermen manyzdy mәjilis ótkizdi de, óz oiyn maqúldatqan sheshim shyghartty. Artynsha OGPU-ding Qazaqstandaghy Tolyq ókiletti ókili Vasiliy Karuskiy «Solis, Felidman, Goloshekin qatysqan kenesting sheshimin jýzege asyru retimen» Almatydan Mәskeuge arnayy jedelhat joldap, «Ólkedegi sayasy ahualdy, últshyldar isi boyynsha tútqyndalghandardyng bәrin betaldy bosata saludyng ziyandylyghyn oilay otyryp», atalghan mәjiliste kelisilgen sharany aiyptalushylargha óz taraptarynan qoldanu (is qozghalghan 20 adamnyng ishinen 15 adamdyq ýlken topty Qazaqstan sheginen tys jaqqa bes jylgha jer audaru, ýsheuin birjolata bosatu, ekeuin konslagerige shartty qamaudy qoldanyp, abaqtydan bosatu) ýshin kindik basqarmadan rúqsat súraghan.  Ayyptalghandardyng «әrqaysysyna jeke-jeke sanksiya beru mәselesi Goloshekin joldaspen kelisildi» dep habarlaghan. Kóp úzamay Mәskeuden «barlyq tútqyndalghandargha qatysty belgilengen sharalarmen kelisetindikterin» aitqan jedelhat keldi. 1932 jylghy 30 sәuirde Qazaqstandaghy OGPU Ókildigining Ýshtigi tiyisti qaulysyn shyghardy...

Últ qayratkerlerin búl jolghy jazalau Goloshekinning alghashqy kózdegenindey bolmaghanmen, últtyq mýddeni oilaytyn qayratkerlerdi belgili dәrejede auyzdyqtap, júrtshylyqty údayy ýrey shenberinde ústap túrugha edәuir qyzmet etti. Al Ýlken terror jyldary sotsyz, tergeusiz jazyqsyz jazalaular mýldem shekten shyqty. Mәselen, Almaty týbindegi tórt mynnan astam adam kómilgen repressiya qúrbandary qorymynyng aumaghy «Ádilet» qoghamynyng qaramaghyna berilgen-tin, sonda Memorial túrghyzyldy, әueli arnayy muzey, sosyn meshit salyndy. Janyndaghy «Janalyq» auyly ishinen әli kýngi bassýiekterin oq tesken adamdardy jasyrghan orlar tabyluda, tiyisti saraptamadan keyin sýiekter Janalyq memorialy aumaghyna qaraly saltanatpen jerlenip jatyr.  Osynday jәitter neshe týrli kónilsiz oigha jeteleydi... Jalpy, atap aitqan jón, sol dәuirde qazaq qyzmetkerleri arnayy qyzmetten ýrkip, quatyn moyyndap qana qoymay, oghan óz mýddelerine oray jýginuge de tyrysqan. Sonyng bir mysaly retinde Halkomkenes janyndaghy OGPU Shyghys bólimining bastyghy Petersting 1924 jyldyng ortasynda BK(b)P OK Bas hatshysy Iosif Vissarionovich Stalinge joldaghan hatyna nazar audarayyq.

«Joldas Staliyn, maghan Tashkentten Beliskiy joldas jibergen Rysqúlov joldastyng eki hatyn Sizge joldap otyrmyn, – dep jazypty Peters. – Búl hattar belgili alashordashyl Dos-Múhamedovting pәterinen tabylghan». Odan әri ol hat jayynda tórt tarmaqqa bólip mynalardy habarlady... Alghashqy tarmaqty Rysqúlovtyng Týrkistannan kelgennen keyin ózine kirip, qolyndaghy «Qojanov alghysóz jazghan ólender jinaghyn» kórsetkenin, «ólender – kontrrevolusiyalyq» degeninen bastaghan. Ólenderge tәrjime jasatylyp, Ortalyq Komiytetting Ýgit-nasihat bólimine joldanypty. «Sodan song ol Qojanovty alashordashylardyng qorghaushysy jәne jarnamalaushysy retinde aiyptady», –  dep, ózining oghan búl jayynda Ortalyq Komiytetke nemese Ortalyq baqylau komissiyasyna habarlaugha kenes bergenin jazghan. Kelesi tarmaqta Rysqúlovtyng hatyndaghy Kirgiziya (Qazaqiya) jóninde Petersting onymen әngimeleskeni, ony sonda jiberu turaly aitty degen mәlimdemesi beker ekeni aitylghan. Ýshinshi tarmaqta Rysqúlovtyng hattarynda jalpy jalghandyq kóp, «әsirese OGPU organdaryndaghy «Qojanovtyng agentteri» turasynda jazghany ótirik dep kórsetken. Al tórtinshi, besinshi tarmaqtarda «shyghystaghy shet aimaqtarda tótenshe, biraq ótkir toptyq kýres órbip ketuine baylanysty» ózining OGPU organdaryna osy kýresten saqtanu jayynda qatang diyrektiva bergenin Stalin joldasqa habarlay kele: «Rysqúlov jýrgizip otyrghan toptyq kýres pen janjalgha bayypty nazar audaruynyzdy jәne bizge ne isteu kerektigi jóninde diyrektiva beruinizdi nemese meni jeke shaqyruynyzdy súraymyn» degen.

Biz búghan baylanysty Stalinning qanday sheshim qabyldaghanyn bilmeymiz, mәlimi – ol kóp úzamay Mongholiyagha attandy, al odan oralghan song az mezgil, eki-ýsh aiday Qazaqstanda istedi. Sol shaqta onymen kezdesken últ teatrynyng diyrektory Dinshe Ádilov 1928 jyly OGPU tergeushisine: «Rysqúlov qazaq qyzmetkerlerimen jaqyn aralasudan qashqaqtap jýrdi» dep kórsetken-tin. Búghan, bәlkim, uaqyt ta jetpegen shyghar, Túrar Rysqúlov 1926 jyldyng mamyrynda RSFSR Halkomkenesi tóraghasynyng orynbasary lauazymyna taghayyndaldy. Osy jauapty qyzmetti atqarghanyna on bir jyl tolghanda Ýlken terror shengeline ilekti... Peters kósemge úsynghan eki hat, sonday-aq  Rysqúlovtyng sol 1924 jyly Stalinge jәne kóshirmesi arnayy qyzmetke joldaghan hattary 2009 jyly Qazaqstan «Ádilet» tarihi-aghartu qoghamynyng basqarmasynda talqylanghan bolatyn, talqylau nәtiyjesinde osy joldar avtory «Últtyq ymyra» atty maqala jazyp, «Týrkistan» gazeti men «Abay.kz» aqparattyq portalynda jariyalaghan-túghyn (men ol kezde osy qoghamdyq úiymnyng preziydenti edim). Maqsatymyz – atalghan hattargha jәne sol zamandaghy osylar taqylettes aryz-shaghymdargha týsinistikpen qarap, olardy әdil taldaugha jәne el qadirleytin qayratkerlerding jetistikteri men kemshilikterin býkpey qamtityn tolymdy beynesin jasaugha tyrysu bolatyn.  Biz búl hattardy halyqtan jasyryp qoyghannan góri adal talqygha salyp, aq-qarasyn ajyratyp qaraudyng dúrys bolmaghyn, múnday kózqarastyng ótkendegi qaraly tarihty tereng úghugha, últymyzdyng týrli týsiniktegi azamattaryn shyn mәnindegi ymyralasugha aparatynyn oilaghan edik. Hattardan ýzikter sodan beri әrәdik әr jerde jariyalanyp jýrdi. Al «Ádilettin» talqylauynan on bir jyl ótken son, «Central Asia Monitor» gazeti osy hattardy eki sanynda: 2020 jylghy 8 mausymda («Opublikovan sekretnyy donos Ryskulova Stalinu na kazahov») jәne 15 mausymda («Chto Yakov Peters pisal Stalinu o pisimah Ryskulova») basty. Repressiyalar tabighaty әbden tanylghandyqtan shyghar, jariyalanymdar oqyrmandar tarapynan u-shusyz, tynysh qabyldandy. Sol 2020 jylghy Sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryn eske alu kýni qarsanynda Preziydent Qasym-Jomart Toqaev arnayy ýndeu jariya etip, jyl ayaghyna qaray (2020 jylghy 24 qarashada) óz pәrmenimen Sayasy qughyn-sýrgin qúrbandaryn tolyq aqtau jóninde memlekettik komissiya qúrghan bolatyn. Memkomissiya ýsh jyl júmys istedi. Memlekettik kenesshi Erlan Qarinnin  2023 jyldyng 26 jeltoqsanyndaghy Komissiyanyng qorytyndy otyrysynda atap ótkenindey,  425 ghalym men zertteushi elimizding týkpir-týkpirindegi 60-tan astam memlekettik jәne vedomstvolyq arhivte 1920–1950 jyldarghy jappay sayasy qughyn-sýrgin kezenin auqymdy zertteuge alyp, tereng zerdeledi.  Repressiyagha úshyraghan 311 mynnan astam adamdy anyqtap, olardy qoldanystaghy zannama negizinde aqtaugha baghyttalghan naqty júmys jýrgizdi. 2,6 millionnan astam qújat pen materialdan qúpiya belgisi alynyp tastaldy. Áldeneshe ondaghan tomdyq búryn jariya bolmaghan qúpiya qújattar jinaghy jaryqqa shyqty.

Endi búdan bylay әrbir zertteushi sovettik dәuirde arnayy qyzmetting «sosialistik zandylyqtan» joghary túryp, júrtty qasiretke dushar etkenin kórsetetin, qúddy keyingi úrpaqqa jasalghan mәngi eskertpe syndy arhivtik derektermen tikeley tanysa alady. Búlardy qaraly tarihymyzdan, últ qyzmetshilerining әdiletsizdikti bastan keshken qayghyly ómir joldarynan sabaq ala bilu ýshin, naghyz demokratiyalyq qúndylyqtarmen qarulanyp, jarqyn bolashaq qúrylysyn senimmen qalasu ýshin bilu qajet.

Beybit Qoyshybaev,  

Qazaqstan «Ádilet» tarihi-aghartu qoghamy tóraghasynyng orynbasary, jazushy, tarih ghylymdarynyng kandidaty

Abai.kz

1 pikir

Ýzdik materialdar

Abay múrasy

Abay ilimindegi ómir maqsaty ne?

Dosym Omarov 1197
Oy týrtki

Álmerek abyzdyng oraluy - Elge dinning oraluy

Baqtybay Aynabekov 1870
Kórshining kólenkesi

Resey tildik hәm sayasy ekspansiyany qalay jýrgizdi?

Beysenghazy Úlyqbek 1923