Senbi, 23 Qarasha 2024
Ádebiyet 1906 5 pikir 17 Mausym, 2024 saghat 13:47

«Qazaghym» degen qos Túlgha!

Kollaj: Abai.kz

Júmabay ShAYaHMETOV 1902-jyly Omby oblysynyng Sharbaqty audanynda tughan. «Qazaq-orys uchiliyshesinde», Mәskeuding N.Narimanov atyndaghy Shyghys institutynda oqyghan. Qyzmet joldary: 1946 – 1954-jyldary Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq komiytetining 2-nshi, 1-nshi hatshysy. SOKP Ortalyq komiytetining mýshesi, Qazaqstan jәne  KSRO Jogharghy kenesterining deputaty, KSRO Jogharghy kenesi Últtar kenesining tóraghasy.

Býgingi joghary oqu oryndarymyzdyng bәrining derlik irgetasy sol jyldary qalanghan: Shet tilder instituty, Deneshynyqtyru instituty, Shyghys Qazaqstan oblysyndaghy qorghasyn-myrysh, týsti metaldar kombinattary, Óskemen, Búqtyrma, ózge de su-elektr stansiyalary, Shymkent himiya-tehnologiya instituty, Almaty konservatoriyasy, Sovet Odaghynda túnghysh Qyzdar pedagogtka instituty ashyldy.

Qazaq Tútynushylar odaghynyn, «Kirov fabrikasynyn» ghimarattary, sanatoriyler, auruhanalar salyndy, Opera jәne balet teatrynyng ainalasyndaghy sayabaq jasaldy, Shevchenko-Masanchy kóshelerining qiylysyndaghy studentter stadiony salyndy. Janadan Ýkimet  ýiinin, Ministrler ýiinin, Ghylym akademiyasy ghimarattarynyng qúrylysy bastaldy. Medeu múz aidynyn jasau, Shymbúlaq sport kesheni salu jobalandy.

Mәdeniyetimizdin, onyng ishinde kórkem әdebiyetimiz ben ónerimizding qamqorshysy bolghan Júmekenning túsynda Sovet Odaghynyng joghary ataq-silyqtaryn alghan qazaqtar barshylyq. Júmekenning qazaq kadrlaryn ósirudegi enbegi zor. Orta mektepti tәmәmdaghan qazaq balalarynyng jylda 25-in Mәskeu men Leningradtyng joghary oqu oryndaryna qabyldatu; qazaq  igitterin әskery mindetin óteuge shaqyrudy uaqytsha toqtatyp, olardy soghystan keyin júmysqol jetpey jatqan halyq sharuashyly júmystaryna paydalanu jayyndaghy úsynystaryn IY.V.Stalin qúptaghan.

Júmekeng kenbaytaq jerimizge súqtanghan, «tyng iygerudi dereu bastauymyz kerek!» dep júlqynghan Hrushevqa qarsy túryp, des bermegen. Stalinning kadrlarynan qútylugha kirisken әperbaqan neme Júmekendi 1954-jyly  ornynan alyp tastady.

Endi sol tústa tanymal bolghan jurnalshy Madat Aqqozinning «Vernuti iz zabveniya» kitabynan bir ýzindi oqylyq:

«Dinmuhamed Kunaev reshil predati zabvenii Shayahmetova, chtoby ne mozolilo vsem glaza vsyo to poleznoe, chto sdelal Jumabay Shayahmetov dlya naroda. Emu bylo tak spokoynee».

D.Qonaevtyng estelikter kitabyn oqyghan qalamdastarym onyn   «kemengerligin» kekesinmen aitty. Qazaqstandy shiyrek ghasyr biylegen ol qazaqtyng parasatty perzentteri: Qanysh Sәtbaevty, Shafih Shókindi, Shahmardan Esenovti, Evney Býketovti, Ózbekәli Jәnibekovti, Ánuar Álimjanovty... qudalamaghan sekildi. Ózimen 14 jyl qyzmettes bolghan memleket qayratkeri, Ministrler Kenesimizding tóraghasy, Sosalistik Enbek Eri Bәiken Áshimov búl dýniyede bolmaghanday. Madaqtaytyny – Almatygha 1954-jyly Qazaqstan KP Ortalyq komiytetining 2-hatshysy bolyp kelgennen  1982-jylgha deyin dos bolghan L.IY.Brejnev.  Qonaevtyng keudesindegi 3 Altyn Júldyz «2-Iliichtin» qolymen taghyldy. Beybitshilik jyldary  ózi «Sovet Odaghynyng Marshaly», «Sovet Odaghynyng Batyry» (tórt ret), sonday-aq, «Sosialistik Enbek Eri» ataghyn  alghan 2-Iliich jandosynan nesin ayasyn! «Sosialistik Enbek Eri» ataghyn 1972, 1976-jyldary da bergen.

Júmekenning mýsheltoylary respublikalyq dengeyde atalmady. D.Qonaev ta, N.Nazarbaev ta kerek etpedi. Dayargha – mayarlyqtary júrtshylyqqa jariya bolyp ketuden seskendi.

Almatylyqtar qaladaghy «Dmitriy Furmanov kshesin «Júmabay Shayahmetov kóshesi» dep ataudy, Furmanovtyng keudemýsini ornyna Júmekenning keudemýsinin ornatudy auyzsha da, jazbasha da talap etken. Sodan son... «Núrsúltan Nazarbaev kóshesi» payda bolyp, kenitilip, kórkemdelip, jayaular ghana jýretin demalys danghylyna ainaldyryldy. «Núrly joldy Núrekennin» Elbasy boluyna sol ghana jetpey túrghan ghoy.

***

Iosif Vissarionovich Stalin Júmekenning iskerligin, әdilettiligin, Úly Otan soghysyndaghy jenisimizge qosqan ýlesin joghary baghalaghan. 1946-jyldyng jazynda Tushinodaghy aviasiya paradyna qatysqan Júmekenmen erekshe jyly sәlemdesip, janyndaghy serikterine: -Joldastar, búl joldas – Qazaqstannyng alghashqy últtyq basshysy Júmabay Shayahmetov, - dep tanystyrypty. Júmekendi «Sokol Vostoka» deydi eken. «Shyghystyng súnqary».

KSRO Ministrler Kenesi «Júmabay Shayahmetov joldasty Kenes shtatyny qyzmetke alu jóninde» úsynys jasaghanda Staliyn: «Júmabay Shayahmetov joldas Qazaqsangha kerek, qozghamandar» depti.

«Qanday qiyametke bolsyn dayynmyn!»

Júmabek TÁShENEV. 1915-jyly 20-nauryzda Aqmola oblysynyng Arshaly audanyndaghy Tanagýl auylynda dýniyege kelgen. 1928‑1933 jyldary jergilikti Sharuashy jastar mektebinde,1934‑1939 jyldary Aqmola oblysy Vishnev, Qaraghandy oblysy Núra jәne Soltýstik Qazaqstan oblysy Sovet, Beynetkor audandyq atqaru komiytetterinde jauapty hatshy, 1939‑1943 jyldary Soltýstik Qazaqstan oblysy jer bólimi bastyghynyng orynbasary, 1945-jyly Soltýstik Qazaqstan oblysy partiya komiyteti hatshysynyng orynbasary jәne mal sharuashylyghy bólimining mengerushisi, 1947‑1948 jyldary Soltýstik Qazaqstan oblysy atqaru komiyteti tóraghasynyng orynbasary, 1948‑1951 jyldary  Oblystyq atqaru komiytetining tóraghasy, 1952-1954 jyldary Aqtóbe oblystyq partiya komiytetining birinshi hatshysy, 1955-jyly Qazaq KSR Jogharghy Kenesi Prezidiumynyng tóraghasy, 1960-jyly qantar aiynda Qazaq KSSR Ministrler Kenesi tóraghalyghyna taghayyndaldy da, búl qyzmetten 1961-jyly qantar aiynda bosatylyp, 5 ay júmys berilmey, Shymkent oblystyq atqaru komiyteti tóraghasynyng qatardaghy orynbasary qyzmetine jiberildi, jasy alpysqa tolysymen, 1975-jyly nauryz aiynda,  zeynetke shygharyldy.

1960-jyly Qazaqstannyng Tyng ólkesi Reseyge, Shymkent oblysy Ózbekstangha, Manghystau Týrkmenstangha beriletini turaly sóz taray bastaydy.  Ol KSRO-nyng qojayyny bolyp alghan  delqúl N.Hrushevtin  kókseui ekeni belgili bolady. Júmeken  hrushevtyq  kadr - Tyng ólkelik partiya komiytetinin  1-hatshysy  T.Sokolovqa: - Qazaqstangha baghynbaudy kóksep jýr ekensin, 24 saghattyng ishinde tabanyndy jaltyrat, qúry! Tyng ólkesi Reseyge berilmeydi, aitar jerine aita bar! – degen.

Arada eki ay óte bere Qazaqstan basshylary Kremlige shaqyrylady. Mәjiliske keshiginkirep kelgen Tәshnenvke Hrushev Qazaqstannyng Tyng ólkesin Reseyge ótkizudi aityp: «Búl mәsele turaly  respublika partiya úiymynyn  joldas Qonaev bastaghan  basshylarymen pikir alystyq, olar  qoldady. Júmabek Ahmetovich,  siz ne deysiz?» degende Júmeken: «Nikita Sergeevich, ol ólkening bayyrghy túrghyndarynyn, mening de ata-babalarymyzdyng ziraty sonda, olargha tәu etu ýshin endi biz Resey jerine baruymyz kerek pe?  Men mýldem qarsymyn!» depti. Al «kósem»: «Sayasy buronyng sheshimine qarsy shyghatyn sen kimsing ózi?! Ary-beriden song búl mәseleni sendersiz-aq sheshemiz. Sovet eli – birtútas memleket, qay jerdi qay respublikanyng menshigine beru KSRO Jogharghy Kenesinin  erkinde!» degen kezde Júmekeng myrs etip: «Jogharghy Kenes әrbir respublikanyng jer mәselesin jergilikti oryndarsyz sheshetin bolsa, KSRO Konstitusiyasyn joi kerek. Al Konstitusiyada odaqtas respublikalar  óz jerin óz menshigim dep paydalanugha qúqyly delingen. Eger zandy ayaqasty etken jaghdaygha tap bolsaq, onda biz halyqaralyq sotqa  jýginemiz, óituge qúqyghymyz bar!» - deydi. Shartighan Hrushev jaryla jazdap: «Búl mәselege keyin oralamyz, tarandar», depti.

Júmekenning ójettigine eriksiz tandanghan D.Qonaev Kremliden shyghyp kele jatqandarynda: «Ay, Júmeke, kózsiz batyrsyz-au!» deydi. Sonda Júmeken: «Elimning mýddesi ýshin qanday qiyametke bolsyn dayynmyn!» degen.

Al múraghatta mynaday qújat bar:

«Prinyati predlojenie Yujno-Kazahstanskogo kraykoma KP Kazahstana o peredache Uzbekskoy SSR hlopkoseyshih kolhozov y sovhozov y osvoemaemye zemly Pahta-Araliskogo, Iliichevskogo y Kirovskogo rayonov Chimkentskoy oblasty KazSSR.

Sekretari SK KP Kazahstana D.Kunaev.

21.HII, 1962 g.».

Qal-lay eken?!.

«Batyr - bir oqtyq». Hrushev Júmekendi qara myltyghynyng qarauylyna ildi, Qonaev shýrippesin basysty. QKP Ortalyq komiyteti: «...Júmabek Tәshenev joldas mindetin partiyalyq talapqa say atqara almaghany ýshin ornynan bosatylsyn», dep qauly shyghardy. Ol Hrushevtyng әmiri ekenin Qonaev qalayda jazypty da.

Meninshe, Qonaev Júmekenning sonau jylghy  «shertpegin» úmytpady. «Jýgerishi» Hrushev stalindik kadrlardan qútylugha kirisip, bizding partiyalyq basshymyz Júmabay Shayahmetovti ornynan aldyrghan plenumda, 1954-jyly, Ýkimetting tóraghasy D.Qonaev: -Shayahmetov joldas tóniregine jerlesterin, rulastaryn, tanystaryn  jinap aldy, - dep kinәlay bastaghanda plenum mýshesi, Aqtóbe oblystyq partiya komiytetining 1-hatshysy Júmabek Tәshenev ornynan atyp túryp, yzgharlana sóilep: - Bizding keybir joldastar ardan attap ketip jýr. Shayahmetov joldas – Omby oblysynyng tumasy. Almatyda  әieli men balasynan basqa eshkimi joq! «Tóniregine jinap alghandary» kimder ekenin bilseniz, kәne, ózinizden bastap atap-atap aityp beriniz! - dep túqyrtyp  tastapty.

Qazaqstan KP Ortalyq komiytetining 2-hatshysy J.Shayahmetov 1942-jyly Shyghys Qazaqstan oblysyn aralaghan saparynda Ridder (Leninogor) týsti metall kombinatynda bolady. Ángimelesuler kezinde Ridder rudniygining diyrektory, jas qazaq injener Dinmúhammed Qonaevqa nazar audarady, sóilesedi. Sóitip, respublika ýkimeti qúzyrynda diplomdy mamandar jetkiliksizdigin eskerip, kombinat basshylyghymen kelisip, Qonaevty 1942-jyly Almatygha aldyryp, Ministrler Kenesi tóraghasynyng ónerkәsip jónindegi orynbasary bolyp taghayyndaluyna sebepshilik etken eken.

«Shertpekti» úmytpay jýrgen Qonaev ózine jasalghan sol erekshe qamqorlyq-jaqsylyqty «úmytqan» boldy.

Júmabek agha jayyndaghy maghlúmattar ataghy Vashingtongha da jetken jurnalshy-jazushymyq Kәrishal Asanovtyng «Shynjyrda ótken jolbarys» kitabynda toghysqan. Elimizde adam qúqyn ayaqasty etushilik, aqiqatty aitqan-jazghan azamattarymyzdy qughyndau, paraqorlyq, jemqorlyq turaly derekti, batyl aitqan sózderi, jazghan maqalalary ýshin D.Qonaevtyng túsynda-aq jalghan aiyppen birneshe ret sottalyp, týrmege otyrghyzylghan da. Alayda izdenip, ózining kinәsizdigin dәleldep, dúzaqtardan qútylyp jýrdi. Adam qúqyn qorghaushy halyqaralyq úiymdar qoldaytyn boldy. Dissiydent Kәrishal Asanov Amerikagha  shaqyrylyp, memlekettik departamente sóz sóiledi.

Endi jinaqtaghan maghlúmattaryma oralyp, Júmabek aghamyzdyng halyqqa qyzmetinen birneshe mysal keltireyin:

-Almatyda Abay danghyly boluyn, sol keng kóshe basyna Abaygha eskertkish ornatyluyn úsynghan, qadaghalap iske asyrghan. Mәskeudegi dizgin-shylbyr iyelerin iyliktiru ýshin Tbilisiyde Rustaveli, Tashkentte Nauai, Mәskeude Maksim Gorikiy danghyly baryn kóldeneng tartqan;

-QKP Ortalyq komiytetining 1-hatshysy Júmabay Shayahmetovting túsynda jobalanghan Medeu men Shymbúlaqtaghy qúrylystar ayaqtaldy;

-әigili «halyq jauy» nauqanynda jazyqsyz jazalanyp qazagha úshyraghan  arystarymyzdy aqtau, keyinde qughyngha úshyrap týrmede jatqan, aidauda jýrgen qayratkerlerimizdi bostandyqqa shygharu mәselelerimen shúghaldanatyn respublikalyq komissiyany basqaryp, iygilikti qyruar júmys atqardy;

-Mәskeude Qazaqstan óneri men әdebiyetining ekinshi onkýndigin 1958- jyly jan-jaqty jaqsy dayyndyqpen ótkizuge kýsh salghan. Onkýndik nәtiyjesinde tanymal daryndylarymyzdyng eng joghary ataqpen marapattaluyna, ýlken qúrmet-qoshemet kóruine, bes әrtiysimizge «KSRO Halyq әrtiysi» ataghy beriluine sebepshi bolghan;

-QKP Ortalyq komiytetindegi qaysybir «saq-qyraghylar»  Bauyrjan Momyshúlynyng «Za namy Moskva» kitabynyng jaryq kóruine qarsy bolsa da, Júmekeng orynsyz qarsylyqty toytaryp, kitapty shyghartqan;

-Almatynyng dәl ortasynda, K.Marks kóshesinde salynghan 120 pәterlik ýidi qazaq әdebiyeti men ónerining qayratkerlerine bergizgen;

-Múhtar Áuezovting «Abay» romanyn Lenindik silyqqa úsyndyrghan;

-Núrmolda Aldabergenovke Sosialistik Enbek Erining ýshinshi Altyn júldyzyn, Bauyrjan Momyshúly men Rahymjan Qoshqarbaevqa «Sovet Odaghynyng Batyry» ataghyn alyp beru ýshin Mәskeuge baryp, tiyisti oryndarda  bolyp, kóp әreket jasaghan, biraq  hrushevshyldardyn, marshal  IY.Konevtin  qarsylyqtaryna tap bolghan;

-respublika  tirshiligining qay salasynda bolsyn qazaqtyng bilimdar jas kadrlaryn ósiru oiyn oryndap otyrghan. Ministrler Kenesine Tóragha bolysymen apparatyna 12 qazaqty alghan;

-Jezqazghan geologiyalyq partiyasynyng bastyghy ShaHmardan Esenovting bolashaghy zor ekenin boljap bilip, jas mamandy respublika Geologiya ministrining orynbasarlyghyna  taghayyndaghan;

-QKP Ortalyq komiytetinde qazaq gәzetterin audarmagha ainaldyru turaly hrushevtyq-zymiyandyq mәjilis ótkizilgende ashynyp qarsy sóilegen;

-Almatynyng eng úzyn kóshesin «Sәken Seyfullin danghyly» dep atatty, biraq eskertkish ornattyryp ýlgirmedi;

-tonmoyyndar men bezbýirekterden jәbir kórip aldyna kelgen adamdargha dereu kómektesip jýrgen. Jyly sózimen de, naqty isimen de jәrdemdesken.

Búlarday derekti mysal jetkilikti...

Qazaqtyng Júmabegi 1986-jyly qarashanyng 18-kýni 71 jasynda ómirden ótti.

Halqyna jan-tәnimen qyzmet etken Júmabay Shayahmetovtin, Júmabek Tәshenevting atynda qala joq. Al, mysaly,  ózine únamaghan: Qanysh Sәtbaevty, Shafik Shókindi, Shahmardan Esenovti, Evney Býketovti, Ózbekәli Jәnibekovti, Ánuar Álimjanovty ashyq qughyndaghan, Sәbit Múqanovty, Iliyas Esenberlindi kemsitken D.Qonaevtyng atynda qala bar. Ol qalay?.. Mening ghana emes, kópshilikting kókeyinde ekeni sózsiz búl súraq biylikke, Preziydent Qasym-Jomart Toqaev myrzagha jeter me eken?

Ghabbas Qabyshúly

Abai.kz

5 pikir

Ýzdik materialdar

Syni-esse

«Talasbek syilyghy»: Talqandalghan talgham...

Abay Mauqaraúly 1465
Bilgenge marjan

«Shyghys Týrkistan memleketi beybit týrde joghaldy»

Álimjan Áshimúly 3238
Birtuar

Shoqannyng әzil-syqaqtary

Baghdat Aqylbekov 5377